Friday, July 30, 2021

Barley Wine Potiron Miel

Barley Wine Potiron Miel (Iron, Prantsusmaa) pdl 0,33 l. alc 12,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Barley Wine / Wheat Wine / Rye Wine" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Barleywine - Other" ja hinnang pole samuti välja kujunenud

Tootjainfo: "Liquid comfort against the gloomy weather."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-alasi seekord kõrvitsasel foonil. Vahtu sisuliselt ei teki. Joogi värvus - kirkalt tumepunane.

Aroom. Hmmm. See on midagi erilist! Karamelliseeritud mesi? Röstkõrvits? Rosinad ja kaneel? Juuuube meeldiv ja intrigeeriv, veel ja veel nuusutama panev. 

Esmamekk on raske ja magus-mõru, soe ja soojendav, pehmelt alkoholine ja rõõmsalt rosinane. Oi see on üks imeilus algus maitserännakule!

Keskmaitse - rosinakissell ja röstitud kõrvitsad. Kõrvitsavein karamelliseerunud meega. Õhtune pimedus ja silmade soojus. 

Lõppmaitse ... ohhhhh, minge mujale ja metsa. Karamelliseerunud kõrvitsametsa. Karamelliseeritud tatramees glasuuritud röstkõrvits. Pimedad aknad on imelised kohad, kui siinpool silmi on küünlasära.

Järelmekk - pehmus ja turvatunne. Kaneeliküpsis ja ploominalivka. Pehme pleed õlgadel seisad sa rõdul ja hingad sisse tähevalgust ning kõrvalküla kauget koeraklähvi. Ilmalise elu imevägi!

Geniaalne! Kosmiline! Tõsi küll, vana Gambrinus pole kindel, kas seda jooki peaks tituleerima kui braggot või kõrvitsavein või fantaasia õlle tuletise teemal, kuid kurjama hea ja mitteordinaarne, ebaordnunglik ning üleüldse vasakule kaldu tinktuur. 
---
pilt isetehtud

Session three

Session three (Hopalaa, Läti) prk 0,44 l. alc 4,9 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki. Untappd ütleb: "IPA - Session / India Session Ale" ja 3,75 punkti

Tootjainfo: "Small IPA. Low in alcohol, huge with Hops.
IBU - 23"

Keskmist kasvu purk, silt uduse mereranna taoline. Kollakas vaht täidab üle poole klaasist, kuid kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - hämuselt-mudruselt kollane. Aroom on meeldivalt hapukas-magusakas, meenutades kuivatatud jõhvikaid.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja magus-hapukas. Keskmaitse muutub hapukamaks ja mahlasemaks, veidike veriapelsini meenutavaks. Lõppmaitse - magusakas-mõrkjas ja kuivapoolne, mandariinikoorest pritsiva eeterliku õli nõksuga. Järelmekk - hapukas, kuivapoolne ja veidi keelepära parkiv ... ning siis ka õrnalt vürtsikas.

Keskmisest suti kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA HEA TASEME rüübe. Session IPA'd kipuvad tihti tasakaalust väljas olema, nt kirbusse minema, kuid see jook on kenasti joodav ja piisavalt maitseküllane.
---
pilt isetehtud

Aecht Schlenkerla Kräusen

Aecht Schlenkerla Kräusen (Schlenkerla, Saksamaa). pdl 0,5l. alc 5,2%. Ratebeeri liigimääratlus: "Smoked - Rauchbier" ja hinnang 94 punkti! Untappd "Rauchbier" ja 3,48 punkti.
 
Tootjainfo: "In the world of German brewing, Kräusen refers to the intense proliferation of bubbles and foam formed during fermentation of a young or “green” beer. And Aufkräusen (literally to kräusen it up), refers to a historic brewing technique in which some green beer is added to a fully-matured lager. This is a very old and very typically German tradition, and today even English-speaking brewers refer to this technique as krausening. Krausening brings the vibrant freshness of young beer to the more refined, austere flavors of a fully-matured lager.

Aecht Schlenkerla Kräusen is an amber-colored, unfiltered lager beer with beautiful malt flavors and a slight smokiness. It matures for months in the deep rock cellars underneath the Schlenkerla brewery and is krausened with Aecht Schlenkerla Rauchbier just before kegging. Quaffable and with a pleasantly moderate level of alcohol, Aecht Schlenkerla Kräusen is an ideal refreshment for the warmer months.
IBU 30"

Lihtne keskmine pudel, pruulikoja tunnussilt seekord helekollasel foonil. Kollakat vahtu on ootus- ja stiilipäraselt palju ning ühtlasi ka püsib kenasti. Õlle värvus - kirkalt tumekuldne. Aroom on mõnusalt ja selgelt ja hapukalt suitsune.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjalt suitsune. Keskmaitse muutub hapukas-magusaks, karamelliseks ja mõistagi jätkub suitsune põhitoon. Lõppmaitse omandab lausa veidi kõrbenult suitsused-mõrkjad noodid. Järelmekk lisab siia suitsupilve ka kenakese vürtsika sädeluse.

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-suitsune-hapukas-magus-suitsune-mõrkjas-vürtsikas-suitsuse buketiga Übertaseme rüübe! Väga hea selge olekuga jook, õpikunäide kräusemise kui tehnoloogia ja suitsuõlle kui stiili kohta. Tõsi küll, kui üritad seda jooki võrrelda tavaliselt müügil oleva sama koja märzeniga, siis tundub kraam vesisesem ... aga selline ta peabki olema.
---
pilt isetehtud

Thursday, July 29, 2021

Sour IPA Citron Citra

Sour IPA Citron Citra (Iron, Prantsusmaa) prk 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Sour / Wild" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - Sour" ja hinnang 3,91 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "Lemon sour ipa style craft beer.
Ingredients: water, barley malt, oatmeal, lemon, citra hops and yeast."

Väikest kasvu purk, sildil valguvad laiali helekollased toonid. Helevalge pöidlapaksune vahukiht pole püsiv. Õlle värvus - mudruselt helekollane. Aroomis - kassipiss ja sidrunikoor. 

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja särtsakalt hapu. Keskmaitse - mõru, käre, kuiv ja happeline. Lõppmaitse - kuiv-kuiv, hapu, väääähese magusaka servaga. Järelmekk ... üllatav lausa, vaatamata totaalsele kuivusele ja domineerivale hapule on see jook ikkagi magus!

Friigikas. Väga muutuva suutunnetusega, ülevõlline ja veidi jahmatav ... aga teisalt jällegi, kui öeldi, et "hapu IPA sidruni ja Citra humalaga" - siis täpselt seda ta ongi!
---
pilt isetehtud

Bayrisch Hell

Bayrisch Hell (Schneider, Saksamaa) pdl 0,5 l. alc 4,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Helles / Dortmunder Export" ja hinnang 85 punkti. Untappd ütleb: "Lager - Helles" ja hinnang 3,6 punkti

Tootjainfo ... teate mis, soovitan päriselt lugeda nende enda mitmeosalist kirjeldust - see pole mitte niivõrd info ammutamiseks, kuivõrd emotsiooni tabamiseks hea.


Keskmist kasvu pudel, traditsioonidele rõhuv lihtne silt. Valge vaht täidab pool klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom - selline viljakuivati lõhn, magusakas ja mõnusalt agraarne.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse - magusakas ja täisteraviljane, lihtne kuid samas meeldiv. Lõppmaitse - heinane ja mõrkjas, klaar ja kirgas. Järelmekk annab tunda Hallertau humalate mõnusat vürtsikat õhetust.

Keskmisest suti kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga Übertaseme rüübe. Jah mõistagi "über" omas, lihtsamate laagerõllede kategoorias ... kuid väga heale veele ehitatud väga kvaliteetne jook. Maitseplahvatusi täis IPA'de ja dessertlike odraveinide ja muu sellisega võrdlemine oleks kohatu - neil jookidel on eri raskuskategooriaid. Aga teate, sellist lihtsat laagerõlut teha nii hästi, et see paneb tunnustavalt noogutama, on neeeeetult keeruline! Enne kui maitsekurat sind õhtu edenedes varrukast sikutab uue laine õllede manu, proovi mõnikord alustada sellest helles-tüüpi õllest, mis on lihtne nagu laudauks ... aga väärikatel vanadel sepahingedel sujuvalt sulguv tip-top laudauks, mis on teeninud kümneid põlvkondi ja teenib veel samapalju.
---
pilt isetehtud

Wednesday, July 28, 2021

The Differentsame

The Differentsame (Hopalaa, Läti) prk 0,44 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IIPA DIPA - Imperial / Double Hazy (NEIPA)" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double New England" ja 4,07 punkti

Tootjainfo: "One recipe, one beer. Two different breweries, two countries. Hopalaa from Latvia and AKiA from Sweden. First distance collab. Try to get 'em both.
IBU - 25"

Keskmist kasvu purk, lillakalt küütlev sildikundus. Kollaka varjundiga vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - mudruselt tuhmkollane. 

Aroom - ooooooo - kui sa tahad teada, kuidas lõhnavad värske humala õhetus, tule pista nina siia klaasi!

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt magus-mõru ning mõnusa humalatorkega. Keskmaitse - mehulik, täidlaselt puuviljane, mango-papaia-pirnimehune. 

Lõppmaitse - humalatorkega, elus, õrritav ja torkiv, magus ja okkaline, mänglev ja tirriteeriv - umbes nii võiks kõlada hea jazzibänd päikeseloojangu aegu. Järelmekk võtab mängukavasse midagi rütmikamat ja elurõõmsamat, flirtides millegi rokabillilikuga, päikesesoojaade kividel istuv publik uneleb ja rõõmleb kaasa, silmis suvekübarad ja tuules heljuvad juuksed.

MEGA! Superhea ja VÄRSKE doppel-NEIPA, milles on kõik hea peale selle väljanägemise. 
---
pilt isetehtud

Doppel-Hirsch Heller Bock

Doppel-Hirsch Heller Bock (Hirschbräu, Saksa) pdl 0,5 l. alc 6,5 %vol. Ratebeer ütleb: "Bock - Heller Bock / Maibock" ja hinnang 18 punkti. Untappd ütleb: "Bock - Hell / Maibock / Lentebock" ja 3,31

Tootjainfo (läbi guugel-tõlke): "Our Allgäuer Heller Bock is a real pick-me-up who awakens the joy of life. Its full-flavored taste makes it popular and sought-after."

Keskmist kasvu kääniskorgiga pudel, sildil kaks pusklevat isahirve. Kollakas vaht täidab pool klaasist, kuid pole püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on lopsakalt linnaseline, magus ja karamelline. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub tihkemaks, lahmakalt linnaseliseks ja hapukalt pirnikopotilaadseks. Lõppmaitse - mõrkjas-magus, teraviljane, pähkline, karamelline ja pirniveinilik. Järelmekk - magus, tihe, lausa liköörilike elementidega, veidi puidune ja heinane, mesilasvaha ja pärnaõite segune.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-magus-mõrkjas-magus-vürtsika buketiga ÜBERtaseme rüübe. Väga hea hellerbocki esindaja, vana Gambrinus pole kategooriliselt nõus madalate hinnangutega mujal - hellerbock on stiil, mida kohtab harva ja seetõttu ei oska uue laine hindajad sellest enamasti pihtagi saada.
---
pilt isetehtud

Midnight Expresso

Midnight Expresso (Piggy, Prantsusmaa) prk 0,44 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Dry / Irish" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Coffee" ja 3,82 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Evening coffee 'Good evening'! 🚂 No Ricoré at Piggy! Day and night it's' Midnight Espresso ', a black beer sprinkled with coffee' roasted by Lomi. ☕"

Keskmist kasvu purk, sildil rongiaknast välja vaataja. Tumepruun vaht täidab üle poole klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - tuhmpunase servakesega must. Aroom - no lihtsalt väga hea külm kohvi!

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja rösti-hapukas. Keskmaitse muutub magusamaks, melassi ja röstleiva seguseks, pehmeks ja täidlaseks. Lõppmaitse - kohvimarmelaad, tummine ja täidlane ning esmaklassilisest kohvist tehtud. Järelmekk muutub kuivemaks, keha kahaneb õhemaks, kuid kohvielamus sellest ei kõhnu.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja õrnalt kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga Übertaseme rüübe. Superhea kohvistout, kuid kraad liiga magus selleks et olla vastavuses lubatud "kuiv" määratlusega.
---
pilt isetehtud

Tuesday, July 27, 2021

Fruitshake (Grapefruit)

Fruitshake (Grapefruit) (Hopalaa, Läti) prk 0,5 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Milkshake" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - Milkshake" ja 3,84 punkti

Tootjainfo: "Fruitshake with Grapefruit peel and domination of Magnum, Azacca, Citra, Columbus hops.
IBU - 34"

Pisuke segadus. Silt on teine, aga muud näidikud oleks nagu samad ... kuid samas jälle UT jaoks on olemas kaks eri sissekannet. Vaatame, kas on tunda erinevust võrreldes eelmise kandega.

Vahtu on seekord suti vähem, värv sama mudrune, lõhn sama greibine. Maitse - no on ehk pooltooni võrra vähem greibimõrum ja veidi rohkem laktoosipehmem.

Ehkki tegemist on sisuliselt identse õllega mis aasta tagasi, on see ÜBERtaseme näide milkshake IPA'dest, mida eesti pruulikojad siiani põhjendamatult pelgavad
---

pilt isetehtud

Simcoe DDH IPA

Simcoe DDH IPA (Iron, Prantsusmaa) prk 0,44 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: IPA ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - American" ja hinnang 3,83 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "A beautiful West Coast-style IPA entirely hopped in Simcoe!"

Keskmist kasvu purk, sildil rohelised nahkjad lehed. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - õrna uduvinega kollane. Aroomis segunevad sidrunhein ja kassipiss.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse muutub magusamaks, säilitades hapuka mahlase peatelje. Lõppmaitse - mõrkjas pool tugevneb, meenutades laimikoort ja greipi. Järelmekk muutub taas magus-hapuks ja kuivaks, mõnus vürtsikas õhetus paneb kogu maitsepildi kenasti särama.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja kuivapoolse kehaga, hapukas-mõrkjas-magusakas--mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Väga hea taseme rüübe. West coast stiilist on asi küll kaugel, pigem ikka NEIPA suunas kaldu, ainult et ilma selle tavapärase tüütu häguta.
---
pilt isetehtud

Mönchshof Landbier

Mönchshof Landbier (Kulmbacher, Saksamaa). pdl 0,5 l. alc 5,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Zwickelbier / Kellerbier / Landbier" ja hinnang 26 punkti. Untappd ütleb: "Lager - Dortmunder / Export" ja 3,23 punkti

Tootjainfo: "Our gold-yellow Mönchshof Country Beer impresses by its recipe. The finest spicy hops produce its full-bodied aroma. Its aromatic malt flavor comes from noble summer barley. Special proprietary yeast and the soft water, ideal for brewing, from the pristine springs of the Fichtelgebirge add to its traditional export beer character. A real pleasure."

Kääniskorgiga pudel, sildil vanamoeline maastikupilt. Kollaka varjundiga vaht äidab ligi pool klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom on magusakas, heledalt linnaseline ja biskviitne, digestiivküpsiseid meenutav.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub hapukaks ja saiaseks. Lõppmaitse - lihtne ja linnaseline, vähese muruse mõrkjusega. Järelmekk - magusakas ja õrna vürtsise õhetusega.

Keskmise kehaga, mõõduka karboniseeritusega, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. Hea ja kvaliteetne lauaõlu.
---
pilt isetehtud

Monday, July 26, 2021

Belle Bulle

Belle Bulle (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour / Wild Beer - Flavored" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Sour - Fruited Gose" ja hinnang 4,17 punkti.

Tootjainfo: "An imperial gose brewed with redcurrants and aged in Cahmpagne and Sauternes barrels"

Väike lihtne pudel, sildil helged kollakas-punased üleminekud. Roosa vahakael annab loole armsa, kuid samas väärika värvingu. Kollaka varjundiga pöidlapaksune vahukiht pole kuigi püsiv. 

Aroom. Hmmm, nii veider kui see ka pole, siis esimesena kerkib pähe märksõna "rauarohke", selline hapukas, metalline ja kuiv sähvakas liigub kaugele ninakäärmete vahele. 

Esmamekk on jämehapu ja kuiv, mõõdukalt magus ja kergelt õline. Keskmaitse - punase sõstra marmelaad, hoituna vasest kausikeses, kuiv, metalne ja meelierutavalt teistsugune. Lõppmaitse - pronksi ja vase segune, tanniinine ja sametine. Lõppmaitse - vasest uhmris puruks litsutud punased sõstrad näpuotsatäie vaniljesuhkruga.

Friigikas. Täiesti ebanormaalne kraam. Metallsõstratest tehtud õline ja mõistustvoltiv vedelik. 
---
pilt isetehtud

Sourbit Mango & Apricot

Sourbit Mango & Apricot (Hopalaa, Läti) prk 0,44 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour / Wild Beer - Flavored" ja hinnan pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Sour - Fruited Berliner Weisse" ja 3,99 punkti

Tootjainfo: "Sour ale with Mango and apricot, sea salt, lactose and vanilla bean.
IBU - 9"

Keskmist kasvu purk, karedal sildil õitsevad punased toonid. Kollakas vaht täidab kolmandiku klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - hämuselt tuhmkollane. 

Aroom ... oooohhhoooohoooo ... kui mahlane ja värske ja troopiline ja soe ja armastusväärne. Mango ja aprikoos on mõlemad selgelt tunda, sool loob sellele lahedalt karge fooni ja kokku sünnib kuldkollane naeratus.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja hapu ning magus, korraliku segumahla värskuse ning puuviljasusega. Keskmaitse - hapu, isegi kergelt happeline, mis koos soolase kuivusega krimpsutab veidi keeleservi. Lõppmaitse - magus, veidi püreeliku tihkusega, karge ja kõrvus mahlase sooja tuulena vilistav. Järelmekk on happeline, surtsakas ja puuviljane, õnnis ja mahlane.

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud, kuiva ja mahlase paletiga, hapu-magus-hapu-mõrkjas-soolakas-magus-hapu buketiga ÜBERTASEME rüübe. Ainuke mille kohta esitaks väikese pretensiooni - kuhu jäi lubatud vanilje selle luksusklikult troopilises mahlajoogis, mille õllefaktor on miinus 0,2 :)
---
pilt isetehtud

Mönchshof Kellerbier

Mönchshof Kellerbier (Kulmbacher, Saksamaa). pdl 0,5 l. alc 5,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Zwickelbier / Kellerbier / Landbier" ja hinnang 44 punkti. Untappd ütleb: "Kellerbier / Zwickelbier" ja 3,4 punkti

Tootjainfo: "Mönchshof's centuries of brewing tradition and the love of the original brewing art is to thank for the naturally cloudy Mönchshof Kellerbier.
Its amber-like colour and the balanced mild taste mean that it appeals especially to fans of unfiltered Zwickel beers. A special traditional Mönchshof speciality beer!
IBU 19"

Kääniskorgiga pudel, pruunides toonides sildil nimega sobiv õllevaate täis kelder. Tuhmkollane vaht täidab 2/3 klaasist, püsides üsna kenasti. Õlle värvus - kirkalt kuldpruunakas. Aroom on rammusalt linnaseline ja leivane.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub hapukamaks, aga ka biskviitjamaks ja täidlasemaks. Lõppmaitse - pähkline, magusakas, hakkab kiskuma bockilikku serva. Järelmekk - mõrkjas-magus, rammus ja lausa lihavalt linnaseline ning karamelline.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud buketiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERtaseme rüübe. Suuuuurepärane näide kellerbieridest, olles oma linnaselise-pähklise tekstuuri ja maitsega juba puudutamas bockide õilsat serva.
---
pilt isetehtud

Saturday, July 24, 2021

Strammer Max

Strammer Max (Freigeist / Bierlager, Saksa) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IIPA DIPA - Imperial / Double IPA" ja hinnang on 50 punkti. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double" ja 3,51 punkti.

Tootjainfo: "Brewed by/with Freigeist for Bierlager in Cologne.
Ingredients: water, barley malt, wheat malt, hops (Cascade, Zeus, Simcoe, Summit, Citra, Tettnager), yeast
IBU 65"

Väike lihtne pudel, sildil vana saksa koomiksitegelane. Kollakas vaht täida 7/8 klaasist, püsides vägagi kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magus ja ürdine, vaigune ning väsinult humalane.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magus. Keskmaitse - karamelline, vaigune, viigimarjane. Lõppmaitse - karamell, heinane, ürdine, kummeline ja tajutavalt alkoholine. Järelmekk - hapukas, karamelline, pihlakane ja kuivapoolne.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusa-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga HEA TASEME rüübe. IPA'na ta küll väga ei koteeru, pigem "american strong ale", sellena saaks ka kõrgema hinnagu
---
pilt isetehtud

Maltinzky Belgian Blond

Maltinzky Belgian Blond (Maltinzky, Läti) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Belgian Ale - Pale / Golden / Single" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd liigimääratlus: "Belgian Blonde" ja hinnang pole samuti välja kujunenud

Tootjainfo: "Created using authentic belgian barley and yeast. Strong, clear and slightly sweet beer, with a smooth taste of dried fruit. Balanced notes of bitter hops compliment the caramel sweetness.
IBU 31"

Väike masajas pudel, tehniline sildikujundus. Kollakas vaht täidab üle poole klaasist ja on üsna kenasti püsiv. Õlle värvus - hämuselt punakaskuldne. Aroom on karamelline, belgialik ... ja miskipärast röstine, mis ei kuulu antud õllestiili juurde. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse - väikese röstise kõrvalnoodiga karamell. Lõppmaitse - belgiapärase pärmi vürtsikas-puuviljane ja stiilipuhas. Lõppmaitse - hapukas-mõrkjas ja kommisuhkrune.

Keskmisest suti raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Üsna stiilipuhas belglane, kuigi pigem ambre, kui golden alaliik.
---
pilt isetehtud

Gose Mangue Noix De Coco

Gose Mangue Noix De Coco (Iron, Prantsusmaa) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Gose - Flavored" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Sour - Fruited Gose" ja hinnang 4,1 punkti

Tootjainfo: "Mango Coconut Gose"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-alasi seekord rohesinisel foonil. Vaht kaob hetkega. Õlle värvus - segumahlane. 

Aroom - oollalllaaa - see on suvi ja värskus ja kergus. Ehk veidi magus oma mango ülekülluses ja kookose kreemisuses, kuid soolane kargus selle taga lööb maitsepildi särama.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja särtsakalt hapu. Keskmaitse - puhas mangomehu, selline raske ja täidlane ja ... noh happelisem kui muidu mangopüreed, kuid ikkagi VÄGA MANGO! Lõppmaitse - happeline ja kuiv, kookosepiimane ja meeldivalt soolane. Järelmekk on kuiv, askorbiinhappene, soolakas ja väga kuiv.

MEGA. Mõnumega. Muutuva kehaga sametisest püreest kuni lõikavalt kuivani. Mango ja kookos mõjub algusest desserdina, kuid lõpetab marinaadina. Sool seob kõik kokku nauditavasse-põnevasse buketti. Oleks vaid selliseid gosesid rohkem!
---
pilt isetehtud

Friday, July 23, 2021

Must Aare

Must Aare (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 16,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Barley Wine / Wheat Wine / Rye Wine" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untapped ütleb "Barleywine - American" ja hinnang 4,29.

Tootjainfo: "In the first lockdown last year, we brewed an incredibly cool recipe together with LEHE Pruulikoda (EST) from a distance.
Because the real physical collab was thrown overboard by COVID at the time, we named the beer “Must Aare” (“Black Treasure” in Estonian), which went overboard but has not been lost.
Must Aare is a Big Black Barleywine, brewed with loads of "Maris Otter" and "Special B" malts that impart the "raisin" scent and flavor to barleywines. We also used containers of Carafa and Dark Crystal for the roasted toffee side.
Beautiful, almost black in color with a ruby ​​red shine, Must Aare has a monstrous alcohol percentage of 16%.
After that we barrel aged this Black Treasure for a full year in Bordeaux barrels (red wine), which give a depth of ripe red fruit towards Port, with a nice layering of oak, soft tannins and a hint of vanilla.
Cheers! "

Väike purk, sildil vana merestseen. Sõrmepaksune mustjaspruun vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - üdimust. 

Aroomi alkoholine teravus kõditab juba meetri pealt - aga noh, 16% on raske peita kah. Kui sellest teravast müürist läbi murda, siis tunneb ka kenat rösti ja ploomikonservi ja muud, kuid selleks peab olema kannatust.

Esmamekk on tökat, keeleotsa torkiv tökat, milles on nii tõrva hapukat kui röstleiva mõrut, melassi ja ploomikonservi. Keskmaitse - tubakane, kohviliköör ja kõrbenud ploomimoos. 

Lõppmaitse - oiraisk, see on üks rämejurakas. Leivavein. Leivanastoika ploomide ja murelitega. Tõrvanastoika.

Järelmekk. Brändis leotatud kuivatatud ploomid. Rumm ja rukkileib.

Räntsakas ja römeline, raske ja rämerohmakas. Võibolla nii viie aasta pärast kohtume uuesti.
---
pilt isetehtud.

Vasikakuiv

Vasikakuiv (Räpnik, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Traditional Ale - Other" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Hefeweizen Light / Leicht"ja 2,26 punkti

Tootjainfo: "Elav hele käsitööõlu"

See pole omaette kirjeldus vaid võrdlus kolme aasta taguse kogemusega - kogemata sattus kätte, ausõna :)

Kui eelmine kord ei tekkinud vahtu üldse, siis nüüd minimaalne kiht siiski tekib, ehkki ei püsi. Õlle värvus - kui toona oli kirkalt tumekollane, siis nüüd hämune. Aroom on toonase nätske õunase asemel üsna meeldivalt banaanine.

Maitsegi on teinud läbi tugeva edenemise - toonase maltoosase-õunase hapuka põhitooni asemel on tegu magus-mõrkja ja üsna äratuntavalt nisuse õllega. Pärmine ja kehvapoolne, aga siiski arusaadav jook.

Tuleb tunnistada, et antud pruulikoda on kolme aasta jooksul õppinud pisut paremini linnastega ringi käima. Kui eelmine kord sai antud hinnanguks "niru", siis nüüd on see juba terve aste kõrgemal ehk "OK". Kuidas selline kraam küll kolm aastat on turul suutnud püsida, on mõistatus, kuid ehk siis püsib kolme aastat veel ja saavutab juba "hea" taseme?
---
pilt isetehtud

Nector

Nector (Iron, Prantsusmaa) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liiimääratlus: "Pale Ale - American (APA)" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Pale Ale - American" ja hinnang 3,46 punkti

Tootjainfo: "Hoppy Pale Ale. / Light IPA"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-alasi seekord helekollasel foonil. Sõrmepaksune helevalge vahukiht pole kuigi püsiv.Õlle värvus - kerge uduvineg kollane. Aroom on leebelt hapukas ja miskipärast marjajogurtit meenutav.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse - magusakas ja saiane. Lõppmaitse muutub õige õrnalt mõrkjamaks. Järelmekk avab maitsetšakrad, olles hapukas, mahlane ja meeldivalt vürtsikas.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Omamoodi üllatav, kuidas ei-kuidagi-leebelt algav lonks ennast lõpuks väga toredalt mahlaseks muundab
---
pilt isetehtud

Thursday, July 22, 2021

Double India Black Ale: Colombus

Double India Black Ale: Colombus (Iron, Prantsusmaa) prk 0,44 l. alc 8,5 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda õlut. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double Black" ja hinnang 3,9 punkti

Tootjainfot pole leida

Keskmist kasvu purk, tumedal sildil nahksed lehed. Pruun vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt mustjaspunane. 

Aroom ... oooo ... see on vägev! Siin on rösti ja humalat ja ... pipart! Jaaa, roheline pipar tekib vaimusilma ette! Miks roheline? A susi seda teab.

Esmamekk on raskepoolne ja jämedalt mõrumagus. Keskmaitse - siin on kohe jämedalt rösti. Aga see mõru on imekenasti võimestatud ja varjestatud ja tasakaalustatud magus karamellise ja hapuka õunase ... nh sihukese kaneelise ahjuõuna noodiga.

Lõppmaitse - röstitud mesi. Noh et mitte lihtsalt karamelliseerunud, vaid ikka kohe mustaks röstitud mesi. Kuidas seda tehakse? Ei pole õrna aimugi, aga seda maitsevaimud vana Gambrinuse peas räägivad. Meditsiiniline juhtum? Jaaa, ning seda juba ammu.

Järelmekk. Pehme, täidlane, jõuline ... ja rontlik samal ajal, kui selline sõnareastus omab mingit sisu. Aga tõepoolest, sellel joogil on mitu nägu - kõrvetatud pihlakad, karamelliseerunud kibuvitsamarjad, mees laagerdunud pohlad ... ja siis jällegi rohelisevõit pipraterad. Jabur? Jah muidugi!

MEGA! Jummmala lahe must doppel-IPA! Väga haruldane mutant õllemaailmas, kus totralt vastuolulise nimega stiili "black IPA" üldse väga ei soosita. Teha sellest veel võimendet variant - see on uljas temp, mis väärib kõrget kiitust!
---
pilt isetehtud

Weizenzäpfle

Weizenzäpfle (Rothaus, Saksa) pdl 0,33 l. alc 5,4 %vol. Ratebeer ei tunne seda jooki. Untappd ütleb: "Hefeweizen" ja 3,59

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "The typical Hefeweizen, like all Rothaus beers, convinces with the best ingredients: Noble wheat malt, the purest spring water from the Black Forest and mild hops with aromatic hops from Tettnang and the Hallertau ensure this fruity-fresh beer enjoyment.
“Honey, ripe peaches and orange juice, a hint of pepper and clove. Great, stimulates drinking right away.
IBU 13"

Väike lihtne pudel, fooliumkaelus, sildil männikäbid ja piiga kahe õlleklaasiga. Kollaka varjundiga vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib päris kaua. Õlle värvus - uduvinega kuldne. Aroom on magus, täidlane, kõrvitsa, virsiku ja banaani segune.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse on magusakam, vähese mõrkjas nelgise kõrvaljoonega. Lõppmaitse - mõrkjas-hapukas, banaan muutub pooltooreks ja kuivatab veidi keelekülgi. Järelmekk on magusmõrkjas, nelgi ja täisteraküpsiste meenutusega.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. Saksapärase nisuka üsna õpikujärgne näide, kuid jällegi - meeldejäämispotentsiaal on üsna null.
---
pilt isetehtud

Maltzinky Wheat

Maltzinky Wheat (Maltinzky, Läti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri ei tunnet veel seda tootjat. Untappd liigimääratlus: "Wheat Beer - Witbier" ja hinnang 2,54

Tootjainfo: "Made from more then 65% of wheat malt, beer has a wonderful mouthfeel of sourness and sweetness. Beer has its traditional haziness with taste notes of coriander. Yeast contributes to unique aromas of banana and clover.
IBU 18"

Väike masajas pudel, tehniline sildikujundus. Pöidlapaksune valge vahukiht pole püsiv. Aroom - hämuselt kollane. Belgiapärase nisuka iseloomulikud noodid on juba kaugelt tunda - banaan, koriander, pärm. Lähenedes saab kõik see ainult võimendust ning endale fooniks päris mõnusa pehme nisupadja.

Esmamekk on keskimsest kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub magusamaks, küpse banaani ning virsiku taolised puuviljased noodid sobivad selle stiiliga suurepäraselt. Lõppmaitses ilmneb mõrkjust, nii koriandri tegelik kui nelgi tajutav eeterlikkus võtavad võimu. Järelmekk - hapukas ... aga ka veidi vesine ... õnneks aga ka tajutava stiilikohase vürtsikusega.

Keskmisest tiba kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. Stiilipuhas sooritus belgiapärase witbier teostuseks ... aga no meeldejäämispotentsiaali tal ka väga pole.
---
pilt isetehtud 

Tuesday, July 20, 2021

Death By Strannik

Death By Strannik (Northern Monk, UK) prk 0,44 l. alc 11,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored / Pastry" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja 4,26 punkti

Tootjainfo: "A rich imperial stout dominated by heavy dosing with cacao nibs through conditioning for decadent dark chocolate flavours. The grist features plenty of chocolate malt and a touch of roast barley to enhance the cacao further and smaller additions of vanilla, lactose and flaked coconut round out this velvety smooth stout."

Keskmist kasvu purk, tumedal raskestiloetaval sildil kolbad ja muu süngus. Tumekollane sõrmepaksune vahukiht kaob üllatavalt ruttu ja jäljetult. Õlle värvus - kükloopselt must.

Aroom - see on šokolaad. Üks kuramuse hea tumemõrušokolaad. Natuke ka kookosepehmust ... aga see võib nüüd puhas enesepettus olla, igatahes nii lõhnavad parimad trühvlikommid, mida on väga hea kakao sees veeretatud!

Esmamekk. Tõrv. Šokolaaditõrv. Soe ja nätske nagu suvine asfalt kuskil agulis. 

Keskmaitse. Kakaonafta. Et noh nagu toornafta, ainult et kakaost. Viskoosne, vankrimäärdena kasutamiseks paslik. 

Lõppmaitse. Vaniljetähed šokolaaditaevas. Kookosekuu ja vaniljetähed valgustamas seda ürgmusta šokolaadiööd.

Järelmekk. Röögatult, laiutavalt, kükloopselt mustavalt magus-mõru röstsamet, vaniljesiirup ja kookosešokolaad. 

INTERGALAKTILINE! ÜÜÜÜRATULT ÜLEVÕLLILINE! Lämmatavalt magus-täidlane-röstine-külakuhjatisene dessertõlu selle sõna kliinilises võtmes.
----
pilt isetehtud

1984 Sour Saison

1984 Sour Saison (Hoppy Road, Prantsusmaa), pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour / Wild Beer" ja hinnang 54 punkti. Untappd ütleb: "Farmhouse Ale - Saison" ja 3,62

Tootjainfo (guugeltõlke vahendusel): "Farmer style reworked by combining its typical spicy and lemony flavors (seasonal Belgian yeast) with light acidity (lactic fermentation). A small final dryhop 'completes the whole with more fruity notes."

Väike lihtne pudel, sildil turvakaameraga põlluveer. Erkvalge hõre vaht täidab 2/3 klaasist kuid kaob väga kiirelt. Õlle värvus - uduvinega kollane. Aroom on hapukas, keefiri ja sidrunimahla vahepealne, sidrunheina ja kombucha elementidega.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas-vürtsikas, keeleotsas elavalt vibreeriv. Keskmaitse - hapukas-magusakas, koduse sidrunilimonaadi taoline. Lõppmaitses on nii sidrunikoort kui sidrunheina. Järelmekk - magus-mõrkjas, mahlase hapuka fooniga.

Kergepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud, kuiva ja mahlase paletiga, hapukas-vürtsikas-hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga ÜBERtaseme rüübe. Marumõnusalt mahlakas, karastav, päikeseline ja imeliselt lihtsalt ise sinu sisemusse libisev joogipoolis.
---
pilt isetehtud

Maltinzky pale lager

Maltinzky pale lager (Maltinzky, Läti) pdl 0,33 l. alc 4,2 %vol. Ratebeeri ei tunnet veel seda tootjat. Untappd liigimääratlus: "Lager - Helles" ja hinnang 2,94

Tootjainfo: "German style lager with notes of corn and field flowers in a balanced crisp, sweet and clear beer."

Väike masajas pudel, tehniline sildikujundus. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasist kuid kaob kiirelt. Õlle värvus - õrna vinega kuldne. Aroom on magus-hapukas, üsna selge maisiliku noodiga.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja magus. Keskmaitse muutub hapukamaks ja teraviljasemaks. Lõppmaitse omandab mõrkjama, ürdisema oleku. Järelmekk - pärmine ja kergelt vürtsikas.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magus-hapukas-magus-mõrkjas-vürtsika buketiga OK tasandi rüübe. Üsna kentsakas katse alustava mustlaspruuli jaoks üritada Lätis tulla oma esimese tootena turule tüübilise läti magus-ürdise-pärmise laagriga ... sealne turg on seda ju täis!? Aga jällegi võttes arvesse seda üldist taset, peaks ta kohalikule publikule vist meeldima? Lätlased, noh :)
---
pilt isetehtud

Monday, July 19, 2021

Double Panda

Double Panda (Brú, Iiri) prk 0,44 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored / Pastry" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double Pastry" ja 3,93 punkti.

Tootjainfo: "We’ve taken our Panda Nero tiramisu stout and turned up the volume. Double Panda is an imperial desert stout that’s packed with even more dark chocolate, coffee and cream flavours. The result is a decadent beer with bitterness from roasted barley and ground coffee beans balanced with the sweetness of tiramisu extract. With a bolder taste, fuller body and bigger ABV, Double Panda is the ultimate indulgence. Treat yourself to this moreish, intensely satisfying stout."

Keskmist kasvu purk, sildil üks väga maias panda. Kollakaspruun vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib kaua, haakudes mõneti ka klaasiseintele. Õlle värvus - täismust. Aroom - kohvi on juba kauuugelt tunda ... tiramisu osas on vana Gambrinus ise teadmatuses, kuid ekspert kõrvalt väidab, et võib nii öelda küll :) Röst ja kaeraküpsised ja šokolaad lisaks sellele. 

Esmamekk on raske kehaga ja magus-mõrkjas, õline ja täidlane. Keskmaitse ... selles joogis on ööd ja kuuvalgust ja laevatulede vilkumist ning signaalpoide kellakõlinat, lainemüha ja tähevalgust.

Lõppmaitse - kas olete kunagi öösel laugel merel laevalael maganud? Tassinud madratsi välja ja tundnud laevakerest õhkavat sooja. Vaadanud lummatult tähti, mida on merel olles kolm korda rohkem näha kui kaldal ... kui sa just kuskil inimtühjas kõrbes ei viibi.

Järelmekk. Mere kohal jahtub õhk aeglasemalt kui maal, isegi peale keskööd on lämbe. Aga see vaatepilt, see korvab kõik. Mitme miili kaugusel miilavad sadamatuled, kaldast eemaldunud väikemate aluste jutukõmin ja naerukõlin. Üksik ekslev öine lind suhisemas sinu ja tähtede vahelt läbi.

MEGA. Selle joogi omadustest mõistagi siit kirjeldusest eriti aimu ei saa, kuid pole hullu, ega teda pole siinkandis leida kah :)

Gæðingur Stout

Gæðingur Stout (Gæðingur Öl, Island). pdl 0,33 l. alc 5,6%vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout" ja hinnang 78 punkti. Untappd ütleb: "Stout - American" ja 3,59

Tootjainfo: (nii nagu tootjalehelt võetud tekst läbi guugli tõlkemootori paistab :) "Gæðingur Stout is dark, bragðmikið unfiltered ale with gerfallsbotni. Toasted malt, caramel, coffee, and slightly licorice flavor characteristics of beer.""

Tegu pole omaette kirjeldusega, vaid võrdlusega kaheksa aasta taguse kirjeldusega ... ja õlu ongi samast ajast pärit, tema BB kukkus 2014.a! Päääris põnev on vaadata, et kuidas see kraam siis arenenud on. Vahtu oli juba alguses palju, nüüd on veelgi rohkem. Õlle värvus pole muutunud, samasugune punaka helgiga must. Aroom nagu ennegi - kergelt suitsune, hapukas, röstine ja ploomine.

Keha on joogil veidi õhemaks kulunud, kuid maitse on suisa väga hea, stoutide klassika! Röstine, kohvine, õrnalt lagritsane, suitsuploomi ja täisteraküpsise segune. Ilus jook, millele ajahammas pole peale hakanud!

Vot näete, poisid ja tüdrukud - 8 aastat ei tee ka suhteliselt lahjapoolsele stoudile midagi viga! Toonane hinnang "mega" oli vähese kogemuse pealt tulnud, aga ka praegu alla "über"taseme ei ütleks. 
---
pilt isetehtud

Piña Berliner

Piña Berliner (Mallakoski, Soome) pdl 0,33 l. Alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse - Flavored / Catharina Sour" ja hinnang poole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Sour - Fruited Berliner Weisse" ja 3,29 punkti

Tootjainfo: "An extremely fresh and exotic berliner weisse that has been flavored with real coconut and pineapples."

Väike õlakas pudel, sidlil palju ananasse. Pöidlapaksune valge vahukiht kaob kohe ja jäljetult. Aroom on magus, lausa liigagi magus, kookosene ja jogurtine. 

Esmamekk üllatab vastupidiselt lõhnale üsna korraliku hapuga ja vaatamata vahu puudusele on keel kaetud prõgisevte mullidega. Keskmaitse - hapu, väga magus ja tihkelt kookosene. Lõppmaitses hakkab toorevõitu ananass keelt kratsima, muutes suutunnetuse kuivaks ja mõrkjaks. Järelmekk - magus, vürtsikas ja keelelael torkivalt-kraapivalt happeline.

Friigikas. Liiga magus, liiga kookosene, liiga kui ja happeline, liiga torkivalt ananassine. No aga kuulge - see õlu jääb meelde ja temast on põhjust rääkida stiilis: kuule-kas-sa-seda-oled-proovinud-juba?
---
pilt isetehtud

Saturday, July 17, 2021

Käsitööõlu on parim vahend kampaaniaks “Joo poole vähem”

Käsitööõlle kultuur, isegi buum on meil lahvatanud. Praegu ei kujuta õllesõbrad elu selle valikuta ette. Ometi on see alles üsna uus asi, kõigest mõni aasta. Millal ja kuidas käsitööõlu Eesti letile ja lauale jõudis?

Nimetada seda nähtust uueks saab vaid tinglikult, kui võtta stardipunktiks aastatuhandete pikkune õllepruulimise ajalugu. Tegelikult võib väita isegi vastupidi, nii umbes 7 aastat tagasi Eestisse jõudnud nn õllerevolutsioon viis meid lähemale kunagisele normaalsusele, kui pisikesi pruulikodasid oli palju ning igaüks tegi omanäolist õlut. Pigem võib ebanormaalsuseks pidada vahepealset perioodi, kui turumoonutuste tõttu jäi meil siin Eestis alles kaks-pool suuremat tootjat ja ka mujal maailmas tegid võidukäiku suurtootmised.

Nn õllerevolutsioon ehk siis väikeste omanäoliste pruulikodade teke on osa laiemast muudatusest inimeste meelsuses, kus enam ei vaimustutud suurtootmisest, vaid hakati eelistama kohalikke, väiketoodetud tooteid, milles on rohkem tegija hinge ja nägu.

See toob meid ühe lõputu ja lootusetu vaieluse juurde, et kuidas siis ikkagi nimetada nn käsitööõllesid ja kõike sellega seonduvat. Selge on see, et päris käsitöönduslik on õllepruulimine seni, kuni kodanik teeb seda hobi korras oma garaažis või köögis. Niipea kui on tegu ametliku pruulikojaga ja korraliku sisseseadega, muutub mõiste „käsitöö“ kasutamine kohatuks. Mina isiklikult eelistan mõisteid „väiketootmine“ ja „väiketoodetud“.

Eestis on käinud see maru kähku ja jõuliselt. Viimaste aastate käsitööõlle valik, kvaliteet, erialapoodide rohkus, see kõik on Euroopa parim. Nii palju kui mina näinud olen, kindlasti ei leia ma välismaal alati õigeid poode üles. Aga vaadates käsitööõlle valikut ka Eesti meinstriimtoidupoodides ja võrreldes seda välismaa supermarketitega, on plussid meie poolel. Kuidas see on juhtunud?

Spetsialiseeritud õllepoodide leidmiseks on mõistlik kasutada spetsialiseeritud abivahendeid. Vastavaid veebilahendusi ja mobiiliäppe on ka õllehuvilistele olemas palju, uues linnas enda lähikonnas olevate õlleasutuste ülesleidmiseks on minu jaoks parim ratebeer.com. Tõsi küll, suur osa vastavast seltskonnast eelistab viimasel ajal juba uuemaid-edevamaid rakendusi, kuid minu jaoks on just selle asukohapõhise leidmise jaoks ratebeer seni parim.

Pilt õllevaliku osas on riigiti äärmiselt erinev ning Eesti oma naabritest tublisti parem tõesti. Mitte sellepärast, et me oleksime kuidagi ise tublimad, kuivõrd just sellesama turumoonutuse tõttu, millest ennem rääkisin. Kuna Eesti õlleturul oli tänu drakoonilisele aktsiisiseadusele kujunenud omamoodi vaakum, tootjaid oli vähe, siis oli uue laine pruulikodadel lihtne välja tulla, turg neelas tänulikult alla kõik mida pruulida suudeti.

Lätis näiteks oli tänu leebemale seadusandlusele enamik omaaegseid kolhoosi-pruulikodasid säilinud, mistap turg oli täis erinevate siltidega tooteid (mis tõsi küll olid sisuliselt üks ja seesama õlu väga väikeste variatsioonidega) ja uute tulijate elu palju raskem. Teisel naabril ehk Soomel oli jällegi oma seadusandusliku raamistiku tõttu uuekestel veelgi keerulisem.

Olete käsitööõlle poodide omanikuna kursis tootjatega. Kas koroonaaeg on mõne tootja ka hävitanud? Kuivõrd baarid kinni, sealtkaudu müüki pole. Mõnel kliendil on võibolla ka ostujõud pisem.

Varem võis Eesti väikepruulimise jagada kolmeks: hobi-, mustlas- ja pärispruulikojad. Esimesed siis need kööginurgas nikerdajad, neid on ilmselt isegi juurde tulnud, vähemalt pruulitarvikute müük olla nii 20-30% kasvanud. See on ka mõistetav, inimestel oli vahepeal tahtmatult vaba aega juurde tekkinud.

Pärispruulikojad on siis need, kellel on päris oma rauad tules, uhkemad või lihtsamad sisseseaded hangitud. Nendest on uksed päris kinni pannud vist vaid üks-kaks, kuigi müügid on mõistagi rängalt kukkunud (kohati kuni 90%). Selles kategoorias on mõned väiksemad küll enda tegevuse pausi peale pannud, kuid suuremad pingutavad nii et veri ninast väljas oma rahaliste kohustuste katmiseks.

Küll on aga praktiliselt ära kadunud nn mustlaspruulide vahekiht ehk siis need nö pruulikojad, kellel pole tegelikult oma pruulikoda, kes lasevad enda nime all müüdavat õlut teha mõnes füüsiliselt olemasolevas tootmises. Sel moel tegutsedes on võimalik küll vältida ühekordseid suuri kulutusi oma koja püstipaneku mõttes ja saada ka väga edukaks (kuulsaim neist on ilmselt Taani Mikkelleri kaubamärk), kuid pole võimalik konkureerida hinnasõjas. Hetkel on enamik eesti kodasid lasknud oma nö lihtsama otsa õllede hinda kõvasti madalamale kui algusaastail, praegu võib kohata letihindu 2 euro kandis, võrreldes u 3.5 / 4-eurose hinnaga alguses.

Kui palju käsitööõlletootjaid Eestis on, mitut sorti nad kamba peale kokku toodavad? Sortiment ju ka muutub kogu aeg, pidevalt mõeldakse uusi õlusid välja, samas mõned vanad margid ilmselt märkamatult kaovad tagant ära.

Mitmeid aastaid tagasi ma ennustasin, et pruulikodade arv peatub u 30 peal ja eksisin. Tipphetkel oli eri tootjaid (koos mustlastega) u 50 ringis, nüüd on tänu koronale see jälle muutumas. Uute sortidega on asi veidi keerulisem, sest küsimus on, et millal on tegu vana õlle väikese tuunimisega ja millal päris uue tootega. Igatahes oli vist tunamullu olukord, et aastaga tuli ametlikult turule u 360 uut nimetust ehk siis iga päev üks uus.

Selle sortimendiga ja uuendamisega on lugu kahetine. Pisikeste spetsialieeritud butiikide ja baaride kunded soovivad kogu aeg midagi uut, suurpoodide kunded aga eelistavad pigem panna korvi asja, mida nad juba teavad-tunnevad. Nii ongi vähemalt suurematel prulikodadel välja kujunenud kaks tooteportfelli: 1) püsivalik, mille müük annab põhiosa käibest ja 2) sinna kõrvale ka väiksem / vahelduvam valik, mis annab ka pruulmeistritele mängurõõmu üha uute ja lollakamate maitsekombinatsioonidega mängimisest. Need viimased pole mitte iialgi müügihitid, kuid vähemalt enne katkuaega toimunud õllefestivalidel pakkusid just need enim jutuainet ja vau-hüüatusi koos pruulikoja esindajate patsutamisega.

Millised on kõige populaarsemad väiketootjad ja millised teenimatult varju jäänud? Kui keeruline neil üldse on end turundada? Kas võistlus Eesti mõistes suurtootjatega on aus konkurents?

See on kriteeriumite küsimus, et keda/mida nimetada väiketootmiseks. Aga ilmselt annab aimdust asjaolu, et meie väiketootjatest suurim Põhjala on üle 100 korra väiksem kui kumbki Eesti suurtest (kes on omakorda miljardeid liitreid tootvate kontsernide kohalikud tehased).

Populaarsuse hindamise osas peab aga suisa ohkama. See on umbes sama sarja küsimus, et: „missugune on parim õlu?“ Kui ma vaatan oma poes ringi, et kelle tooteid ma olen pidanud vajalikuks kõige rohkem sisse võtta, siis alfabeetiliselt (ja mitte mingil juhul paremuse mõttes) oleks see edetabel: Anderson’s, Käbliku, Lehe, Põhjala, Pühaste, Tanker, Õllenaut. Aga eks see butiik on ka minu nägu, sest ma annan küll kõikidele uutele tulijatele võimaluse, kuid püsiva koha saavad siin riiulitel tootjad, kelle toodang pakub ka midagi rohkemat kui vaid janukustutust.

Konkurents suurtootjaga on nii ja naa küsimus. Ühest küljest pole konkurentsi ollagi, kui kaks suurt toodavad u 95% ja kõik väikesed kokku alla 5%. Aurik ja ühemehepaat pole konkurendid, või kuidas?

Teisest küljest toimub konkurents selles pisikeses nišis, mille väiketootjad on suutnud endale luua – suurtootjad üritavad viimasel ajal ka turule tulla julgemate katsetustega.

Selles mõttes pole konkurents aus, et ta on nö ühesuunaline. Suurtootja saab endale lubada lihtsalt marketingi mõttes ka mängulisemaid tooteid, väiketootja puhul on aga katse siseneda masslaagrite turule juba ette üsna lootusetu – väiketootmine on alati kallim ja nende särasilmne toetajaskond võib nö tuima panemise peale solvuda.

Väga laias laastus on aga õllemaailmas see konkurents palju ausam kui nt siidrimaailmas, kus suurtootjad pakuvad oma turupositsiooni ära kasutades siidrite nime all mingeid väga kentsakaid kokteile ja ei punasta. Õllede osas on taolisi tüssamisi ka, kuid palju-palju vähem.

Kas Eesti õlletarbija on saanud lahti kinnismõttest, et õlu peab olema jääkülm, vahutama mis kole, ja pigem olema laager-tüüpi ehk lihtne märjuke?

Eesti õlleturu selgroog on sama mis igal pool mujal – see on noor isasloom, kes peale tööd sõidab supermarketist läbi ja tõstab peale kasti seda, mis on populaarne. Ja enamasti on populaarne sellepärast, et see on odav ja hetkel kõige rohkem reklaamitav. Sama kehtib ka pubides tarbimismustri osas, suurimad müüginumbrid on ikka kõige lihtsamatel / tuntumatel markidel.

Nii et laias laastus pole eesti õlletarbija eelistused muutunud ja see vastab marketingi poolt loodud standarditele, aga see pole Eesti eripära, sama valitseb ka mujal. See, et massturu kõrval tegutseb ka nišiturg, et muuda suurt pilt. Tõsi küll, mõnes kohas (nt USA mõnedes osariikides) võib see nišš olla isegi 20% turust, kuid ta on ikkagi nišš.

Olete Gambrinuse õllepäevikus kirjeldanud äärmiselt erinevaid õllesid. Millised õlletüübid enim te enda lauale satuvad ja millised õlled on viimasel ajal suutnud üllatada, olgu siis heas või halvas mõttes?

Kuna nii ameti kui huvi tõttu soovin ära proovida kõik uued õlled, mis minu haardeulatusse jõuab, siis on neid tõesti aja jooksul palju kogunenud. Hetkel on neid selles päevikus ära kirjeldatud üle 6000.

Õlletüüpide osas sõltub minu valik seetõttu mõnel määral ka trendidest – õllerevolutsiooni eelsel ajal vaimustusin belglastest, uue ajastu hakul tulid laviinina peale IPA’d, seejärel kaldus moependel hapude õllede nurka, nüüd räägitakse laagerõllede lainest. Aga õnneks pole ükski nendest moevoogudest olnud nö kõikemattev, ehk et alati on leidunud ka vanade klassikaliste õllestiilide esindajaid – olgu näiteks kasvõi siinse kandi spetsialiteet balti porter.

Üllatada on mind mõistagi järjest raskem. Asjad, mis alguses tundusid jahmatavad, on nüüdseks muutunud ise-enesest-mõistetavaks, kaardistan nad oma maitsete ja stiilide raamistikus ära umbes nagu putuka-uurija, kes uue tegelase kataloogi kannab rahulolevalt noogutades.

Õnneks pole siiski asi muutunud igavaks, sest ikka veel leidub jahmatajaid, erinevaid maitsekombinatsioone. Näiteks mõne päeva tagune kohtumine ühe triple stiilis õllega, mida oli tuunitud laimi ja piparmündiga ja veel ka laagerdatud tequila-vaadis – see lõhnas ja maitses nagu veidralt meeldiv apteegikapp! Või siis teatud kohvisordiga rikastatud stout, mis meenutas kõige paremal kombel piibutubakat ja selle tuhka! Veider, eks ole, aga vau-efekt on tagatud.

Millal viimati nii-öelda tavalist õlut proovisite? Saku Originaal, A le Coq Pilsner vms?

Kuna uute õllede pealevool on mulle tänu poe ja blogi pidamisele garanteeritud, siis pole mul praktiliselt võimalustki naaseda teist korda tagasi ükskõik mis õlle juurde. Ära aga maitsen nad kõik ning üldiselt ei juhtu mitte midagi hullu. Tõsi küll, eks satub ka minu kätte kraami, mis peale proovilonksukesi (u 50 ml) rändab kraanikaussi, kuid see ei puuduta neid nimetatud jooke.

Lihtne laagertüüpi õlu võib olla väga hea. Olen kasutanud võrdlust, et õlu võib olla lihtne nagu lauajalg, aga kui see on hästi tehtud lauajalg, siis väärib ta kiitust.

Kas õlletüübid käivad kuidagi ka inimtüüpidega kokku? Mina üle keskmise usina käsitööõllesõbrana proovin pidevalt erinevaid, on ka oma lemmikud, mida ostan alati, samas olen pikapeale märganud, et gose ja sour pole minu rida. Olen neid kraanikausist alla ka kallanud. Kõik vist ei ole ikka kõigile?

Ja no kas pole tore tõdeda, et kõik pole kõigile! Peamine et inimeses säiluks uudishimu, valmisolek proovida uusi asju, maitseid, tegevusi. Mul on silme ees üks vana ja väga väärikas teadlane, kes vaatamata oma lumivalgele peale ja kõrgele staatusele on säilitanud siira uudishimu kõige vastu enda ümber.

Väga lihtne ja samas väga vale oleks võtta sisse dotseeriv poos ja hakata oma (paratamatult ja alati puudulike) teadmiste-kogemuste pinnalt porisevalt rääkima, et misasi on õige ja mis vale. Seesama vana teadlane võiks rahumeelselt igas seltskonnas suu lahti teha ja kõik kuulaks teda lugupidavalt ... või siis vähemalt kannatlikult. Selle asemel ta uurib siiras ja avatud olekus, et mida maailmal talle veel pakkuda on.

Olgu siinkohal murtud ka üks arvamus, mis võis kõige eelnenu põhjal tekkida. Ma ei arva, et käsitööõllede tarbimine teeks mind paremaks inimeseks. Ja ma ei arva ka, et masstoodetud laagri juurde kindlaksjääja oleks kuidagi kehvem inimene. Me lihtsalt tunneme huvi erinevate asjade vastu, üks vaimustub mägimatkadest, teine ristpistes tikkimisest.

Kas õlles on mingid trendid ka? Õlle suvemood 2021?

Trendid on ka siin nagu igas muus valdkonnas. Samas olen ma kehv prognoosija – nii näiteks arvasin ma hapuõllede tõusu ajal et „see ei saa ometigi kesta, sest hapu pole õllemaailma jaoks loomulik“ ... aga mida mina ka teadsin.

See, et praegu räägitakse laagerõllede võidukäigust väiketoodetud õllede hulgas räägib minu jaoks kahetist juttu. Üks on lihtsalt mood ja valmisolek minna sellega kaasa. Teine aga seda, et paljud seni humala-mõrusid ja veini-hapusid õllesid mekutanud inimesed pole tegelikult seda teha tahtnudki. Nad on nn käsitööõllede maailma sattunud juhuslikult ja nüüd otsivad pehmet väljumist, naasemist nö normaalsusesse.

Ühe trendina aga on märkimisväärne mitte sisu, vaid pakendi muutus – järjest enam minnakse pudelilt üle purgi peale. See võib küll olla esteetiliselt küsitav, kuid logistiliselt äärmiselt mõtekas: ühe aluse peale mahub lihtsalt kaks korda rohkem õlut.

Õlu on ikkagi alkohol. Mis on mõistlik piir, näiteks õhtuga, aga võibolla ka kuu norm?

Vastan sellele nö ümber nurga. Mind kutsuti ükskord esinema arstitudengite poolt korraldatud vestlusringi alkoholi teemal. Noh teate küll, sel perioodil, kui õhus kaikus kuriusklik loosung alkoholi tootjatest kui tapjatest. Mind kutsuti siis rääkima kui nö saatana esindajat, kes ilmselt pidanuks teiste kutsutud kõnelejate hulgas jääma süüdlaslikult vabandajaks.

Auditoorium oli aga üsna hämmeldunud kui kõik kolm kõnelejat eri valdkondadest jõudsid väga kiirelt ühisosani, et kogu toonane jutt alkoholi liigtarvitamisest on hall jura, kui võrrelda nõukogude-aegse lausjoomisega. Sinikraelist alkoholismi enam praktiliselt ei esine, loodusnähtus nimega „purjus traktorist“ on lakanud eksisteerimast. Valgekraelist alkoholismi pole enam samuti olemas, keegi ei korgi lõuna ajal lahti konjakit ning ei vaju veel enne tööpäeva lõppu kogu kontorirahvaga restorani.

Ning teine lustlik näide. Pidin õhtul tegema õllekoolitust meedikutele, kes päeval olid mh läbinud koolitust ravimi kohta, mis peaks aitama taastuda räsitud maksal. Väga kiirelt jõudsime ka siin ühise tõdemuseni, et nn käsitööõlu on parim vahend kampaaniaks „joo poole vähem“, seda nii oma hinna kui maitsekülluse mõttes.

Lükake palun ümber kaks õllemüüti. Külmusest oli juba juttu, purke olete samuti õpetanud mitte pelgama. Mina isiklikult solvun sügavalt, kui mult baaris küsitakse, kas ma tahan klaasist või pudelist. Mis mõttes ma joon stout'i või suitsubocki pudelist! Sama hästi võiksin kilega vorsti süüa. Kindlasti on veel neid asju, mis ei ole meie õllekultuuris kinnistunud.

Hästi lühidalt kolm müüdimurdmist:

1) Õlu peab olema külm. Jah, halb õlu peab olema külm, samuti nagu halb viin

2) Õlut võib juua ka pudelist. Jah, juhul kui teil on siiralt savi, mida te joote, pudelist juues te kaotate u 95% elamusest.

3) Õlu peab olema lahja. Jah, juhul kui me räägime joogiõllest, mille ülesandeks on toidu või heinatolmu allaloputamine. Alkohol on maitsetugevdaja, nii et kangemad õlled on maitseelamuse, mitte janukustutuse pakkujad.

Aitäh, ja lõpetuseks palun soovitage 3 õlut, mis praegu Te enda lemmikud.

Mul kategooriliselt ei ole olemas lemmikut konkreetse tootja/toote mõttes ja/või selles mõttes, et oleks olemas mingi õlu, mille juurde ma tahaks kogu aeg tagasi tulla. Ma jahin emotsioone, aga neid pakuvad võimsad, veidrad ja vahel ka lausa äärmuslikud maitsed, mida ma tihti oma kirjeldustest liigitan kui „ülevõllikad“ võ „friigikad“.

Olen äärmisel juhul nõus välja tooma kolm stiili, mis minus alati kõrgendatud huvi äratavad (ja teadlikult osundan vaid välismaiseid näiteid, et mitte kohalikke nimetamata-jätmisega solvata):

1) saison oma särava magus-hapuka-vürtsika pidulikkusega (stiilinäiteks La Vermontoise)

2) gose, eriti imperial gose, mille soolane maitsevõimendus võimaldab esile tuua täiesti uusi nüansse (nt Rittergut tooteseeria)

3) vaadihoidised – erinevates viski/rummi/konjaki vms vaatides laagerdunud ülivõrdelised maitsepommid (nt Warpigs pruulikoja vahakaeladega pudelid)
---
lugu ilmus siin, samast on tehtud ka kuvatõmmis

Friday, July 16, 2021

Kolm Pilku

Kolm Pilku (Samorokov, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol.

Tootjainfo: "imperial pils
Böömi linnaste ja pärmiga pruulitud tugeva linnasekarakteriga mitte nii väga tavapärane pilsner"

Mittekirjasoleva taustainfona - tegemist oli EVPL võistluse jaoks pruulitud kraamiga, mis kangete õllede kategoorias sai II koha.

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollane vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib kaua, haakudes mõneti ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumekuldne. 

Aroom - imperial pilside jaoks omane jõuline ja nätske, hapukas ja omamoodi agressiivne nätskus. Barbariss ja mesilasvaha. Tavapärase pilsneriga pole siin mitte midagi pistmist. Ja ei peagi olema :)

Esmamekk. Raske. Kliisterjas. Magushapu. Tikrikompott rohke tärklisega.

Keskmaitse. Mõrumagus. Kanarbiku- ja tatramesi. Vänge.

Lõppmaitse. Hapukas-mõru. Kuivatatud pihlakad. Karamelliseerumiseni vinnutatud kreegid. 

Järelmekk. Meevein murakate ja kanarbikuvarte ning raudrohuga.

ÜLEVÕLLIKAS! Rändrahnusuurune kolakas, mille sildil kirjas "mitte nii väga tavapärane pilsner". Minu eesel! See oleks sama kui öelda teerulli kohta "mitte nii väga tavapärane mootorsõiduk". Imperial pilse on vähe. Arusaadavalt vähe. See on vaid süvafriikidele
---
pilt isetehtud

Rock N Rowl Diva

Rock N Rowl Diva (Rock City, Holland) prk 0,44 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IIPA DIPA - Imperial / Double IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double" ja 3,57 punkti

Tootjainfo: "This sh*t happens when twoprogressive Dutch Rock and Rowl breweries collaborate. Together we’ve created a big and dry Double IPA. We’ve added 100 KG of forest fruit breakfast sprinkles, together with an unique hopblend for dryhopping. The glamorous candy aroma and fruity hopflavours in this quaffable dry 9% Double IPA really steal the show.
IBU 45"

Sentimeetrine kollakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kuldoranž. 

Aroom ... ja ongi! Kommidja humalad! Magusad-marjased kommiaroomid ja vaigused-mõrkjad humalaühenid moodustavad mõnusaima kombo! Veidra, aga mõõõnuuuusaaaa!

Esmamekk on raskepoolne ja tugevalt mõrumagus. Keskmaitse ... eee ... jube kummaline ... nagu oleks kuiv ja lausa metsiku eili sugemetega ... aga samas on ka magus ja siirupiselt tihke. Lõppmaitse - puidune mõrkjus, kuivatatud õunad, pihlakavein ja samas ka karamell. Järelmekk ... umhhähhhh ... marukoleveider. Hapu. Mõru. Alkone. 

Friigikas. Või siis pigem ülevõllikas? Et noh topelt-IPA ta ju on ... aga koos selle kommilaadungiga pole ta mitte magus, vaid hoopis hapu. Jubekummaline ristusugutis imperial wild ale ja DIPA vahel. 
---
pilt isetehtud


Free Solo - Das Rökeri

Free Solo - Das Rökeri (Piggy, Prantsusmaa) prk 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Grodziskie / Grätzer / Lichtenhainer" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Lichtenhainer" ja 3,65 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Lichtenhainer. Blond wheat beer, smoky and tangy."

Väikest kasvu purk, sildil õhtusöök lõkke ääres. Kreemika varjundiga vaht täitis üle poole klaasist, kuid kadus kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - õrna hämuga kollane. Aroom - juuube lahe - saksapärase nisuka banaanilõhn ja siis mõnusalt sobituv suitsuvine!

Esmamekk on keskmisest suti raskema kehaga ja hapu. Keskmaitse - hapukas-magusakas ja marjane. Lõppmaitse - ei mingit banaani, toorepoolsed tikrid ja valge sõstar! Järelmekk - kuiv ja samas kreemine, mõrkja kuiva toorevõitu banaani taoline.

Friigikas. Friigikas ja mitmeäoline. Lõhnas suitsubanaan, maitses sõstraželee ... keel ei jõua ära imestada, et kuhu ta pistetud on!
---
pilt isetehtud

Thursday, July 15, 2021

Tobacco Imperial Stout BA

Tobacco Imperial Stout BA (Iron, Prantsusmaa) prk 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja 4,05 punkti

Tootjainfo (guugelttõlke abil): "Imperial Stout aged in barrels of red wine flavored with tobacco."

Väikest kasvu pudel, pruulikoja tunnusalasi seekord pruunlehesel foonil. Pöidlapaksune tumepruun vahukiht pole kuigi püsiv. 

Aroom. Prääks. Tuut. Eee ... see on nüüd mis? Tubakasuitsust läbi imbunud rukki-šokolaadikoo? Tubaka-pekaanipähkel? See asi ajab läkastama kas teate! 

Esmamekk. Raske. Raske pähkel. Šokolaadipähkel, seekord maapähkel seesamikoorikus. 

Keskmaitse - jedrjittte trrriiiitsat! Vanad villased sokid ja kreekapähkliõli!

Lõppmaitse. Vana pähklipuust kapp üle poleeritud seesamiõliga ja täidetud pekaanilikööriga. 

Järelmekk. Seesamune seesamirong sulle kõrva-auku! See pruulikoda meeldib mulle järjest enam. 

HULLUMEELNE KREISIRAADIO FRIIGIKAS. See pruulikoda peab saama mingi templi. Otsaette ja mujale ja mitu. 
---
pilt isetehtud

Iguazu

Iguazu (Hoppy Road, Prantsusmaa), prkl 0,44 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / New England (NEIPA)" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - American" ja 3,98

Tootjainfo: "Hazy IPA désoiffante HBC630, Citra Cryo."

Keskmist kasvu purk, sildil loojanguroosad kanjonid. Valge vaht täidab 2/3 klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Aroom - hämuselt kollane. 

Aroom - supermahlane ja troopiline ja tsitruseline ja kõik need sõnad, mida põhjamaalane paneb mõistesse "puuviljasus".

Esmamekk on keskmise kehaga ja magus-mõrkjas. Keskmaitse muutub vürtsikamaks ja apelsinilaadsemaks. Lõppmaitse - hapukas ja humalahammustusega. Järelmekk - hapukas-magusakas, korraliku vaigsue humalakõditusega.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magus-mõrkjas-hapukas-võrtsikas-hapukas-magus-vürtsika buketiga übertaseme rüübe. NEIPA tubli ja mahlane ning humalahammustusega esindaja ... aga selliseid on ju turg pilgeni täis. Ehk siis "vaud" ja meeldejäämist ei tule.
---
pilt isetehtud

Lucas

Lucas (Frostpro, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,9 %vol. Ei RB ega UT ei tunne veel seda

Tootjainfona - tegu on Waht pruulikojas valmistatud nö mustlaspruuliga. Liigimääratlus: pilsner

Väike lihtne pudel, kaunis retrolik sildikujundus. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on linnaseline ja peenleivane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse - tugevalt mõrkjas, aga samas ka meeldivalt linnaseline. Lõppmaitse - kehakas, mõrkjas-vürtsikas ja vähese hapuka servakesega. Järelmekk - mõru ja magusakas, tihke ja toitev.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõru-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõru buketiga Übertaseme rüübe. Tšehhi stiilis pilsner steroididel. Suutunnetuse järgi võiks lausa pakkuda midagi "humalane bock" taolist. Väga meeldiv tegelane, aga hariliku pilku otsijatele võib olla veidi liiga vänge.
---
pilt isetehtud

Tuesday, July 13, 2021

Double IPA

Double IPA (Galway Hooker, Iirimaa) prk 0,44 l. alc 8,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IIPA DIPA - Imperial / Double IPA" ja hinnang 74 punkit. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double" ja 3,75 punkti.

Tootjianfo: "Released for the brewery's 10th and 15th anniversaries.
Brewed using seven varieties of hops, this pale coloured double IPA is brimming full of citrus and tropical flavours with a distinct floral aroma. Unfiltered and unpasteurised for a more robust and natural flavour.
IBU 70"

Keskmist kasvu purk, nordiline sildikujundus. Kollaka varjundiga vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on heinane, ürdine ja vaigune. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-vürtsikas, humal koos kangusega nikerdab keeleotsa kallal. Keskmaitse - magusakas ja heinane, veidi kadakane. Lõppmaitse - puidune, mõrkjas-magus, veidi kirbusesse kalduv.  Järlmekk omandab aga hoopis uue, hapukas-magusa värvingu, mis tuletab meelde ühekorraga nii kuldseid rosinaid kui vana kuusevaiku. 

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-kirbe-magus-hapuka buketiga HEA TASEME rüübe. Kuidagi väsinud on see värk, ehkki BB on alles 9 kuu kaugusel. Ainuke asi mis head meelt teeb - üle tüki aja üks DIPA mis ei ürita olla mahlajook.
---
pilt isetehtud

Retro

Retro (Kalamaja, Eesti) prk 0,44 l. alc 4,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pale Ale - American (APA)" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untapped liigimääratlus on "Pale Ale - American" ja hinnang 3,48.

Tootjainfo: "Remember Amarillo and Citra? Yes, the hops. They are in this beer. Dry, clean and crisp ale dryhopped with these legendary hops. Drink.Enjoy.Repeat.
IBU 29"

Keskmist kasvu purk, sildikujundus väärib raudselt mingit eripreemiat - huvitav et keegi pole selle täpitoote peale varem tulnud :)

Kollakas vaht täidab alla poole klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom ... eee ... äää ... papp? Kuiv kartong?? Et kas nii peabki või ???

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse - mõrkjas-hapukas ... leiva ja kartongi segune. Lõppmaitse - magusakas ja papine. Järelmekk - midagi on siin valesti.

Kokkuvõtte asemel küsimus: misajast on APA lõhn ja maitse nagu soojas temperatuuris tehtud laagerõllel?

Kuum Tibu

Kuum Tibu (Veski, Eesti) pdl 0,44 l. alc 4,4 %vol. Ratebeer ei tunne seda jooki. Untappd liigimääratlus: "IPA - Session / India Session Ale" ja hinnang pole välja kujunenud.

Tootjainfo: "El Dorado, Sabro ja Mosaic humalatega pruulitud karge ja puuviljane Session NEIPA
IBU 33"

Keskmist kasvu purk, sildil ... nohhh ... no ütleme et siis kuum tibu :) Hõre valge vaht täidab pool klaasi, kuid kaob kiireltja jäljetult. Õlle värvus - piimjalt mudruselt kollane. Aroom on mõnusalt troopiline ja vaigune, ananassi, kookose ja humala segune.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub hapukamaks, ilma suhkruta ananassikonservi taoliseks. Lõppmaitses hakkab humal asjakohaselt torkima, keelekülgedel ilmub väike humalakõrvetus. Järelmekk - magus-hapukas ja meeldiva humalase vürtsika õhetusega.

Keskmisest kergema kehaga, alakarboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. Session NEIPA stiilipuhas sooritus, kuid alakarbo muudab suutunnetuse lamedaks ja ei lase kõrgemalt kiita.
---
pilt isetehtud

Monday, July 12, 2021

Mõdu / Bouchet kohviga

Mõdu / Bouchet kohviga (Mõdukoda, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,9 %.

Tootjainfo: "Bouchet" ... mis on karamelliseeritud meega tehtud mõdu, siin on mängus kuumutatud mesi ja lisandina kohvi.

Väikest kasvu pudel, kääniskork ja kena kaheosaline sildikujundus. Vahtu sisuliselt ei teki. Joogi värvus - kirkalt tume punakaspruun. 

Aroom - see on ju väga hea kohviliköör! Noh et puhas klaar tugeva röstiga kohv + hapukas-magus liköörilik foon. 

Esmamekk on raske kehaga ja magus-kohvine, alkohol torgib pisut ülemääraselt keeleotsa, aga liköörises kontekstis on see täiesti OK. Keskmaitse - kohvi seguneb ploomide ja kibuvitsamarjadega, lisandub tuhane röstine toon. Lõppmaitse - magus-hapukas, kohe lausa tulimagus, kuid omal liköörisel moel on see isegi võluv. Järelmekk - kõrvetatud suhkur, kõrbemiseni kuivatatud rosinad ja kirsid + kohviliköör.

Ülevõllikas. See kraam on tarbitav liköörina, sest olgu siis kohvi lisamise või mee karamelliseerimise tõttu on jääksuhkruid ikka rusuvalt palju. 
---
pilt isetehtud

Juubeliõlu

Juubeliõlu (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol

Tootjainfo: "Doppelbock. Ülo Käis 70"

Väike lihtne pudel, sildil kõnealune kodanik.  Tumekollane vaht täidab pool klaasi, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt tume pruunakaspunane. Aroom on täidlaselt karamelline ja hapukas-mõrkjas, röstine, pähkline ja pihlakane. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jämedalt mõrkjas-magus, karamelline ja melassine. Keskmaitse on mõrkjam, kuid ikkagi tugeva magusa põhitooniga, sellele toetuvad aga röstpähkli ja kuivatatud pihlakate noodid. Lõppmaitse - magus, kohe väga magus, melass ja magus rosinaleib. Järelmekk muutub õnneks mõrkjamaks, röstine-pähkline-kõrvetatud pool üritab ülemäärast magusust summutada.

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magus-hapukas-magus-mõrkjas-magusa buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Topeltbokk stiilina on tabatud päris kenasti, aga lämmatav magusus jääb häirima.
---
pilt isetehtud