Suits

Suits (Alaripruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,8 %vol. Liigimääratlus: suitsuõlu

Tootjainfo: "Nii nagu juba ammustel aegadel, kui sitked eestlased sündisid ja kasvasid suitsusaunades, oli neil ikka hais man. Niisamuti on sellesinasel Eesti Vabariigi 100.aastal pruulitud õllel korralik suitsumekk ligi ja tammine tugevus sees.
Kibedus: 42"

Väike matsakas pudel, sini-must-valge sildikujundus. Tumekollane pöidlapaksune vahukiht on üle keskmise püsiv. Õlle värvus - tuhmilt pruunikas-punane. Aroom ... no suitsuvorst ju! :)

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-magusalt suitsune. Keskmaitse muutub sametiseks, suitsuselt sumedaks ja hapukaks. Lõppmaitse magusakas-leivane pehmus ja suitsune hapukus moodustavad talumajaliku oivalise segu, koduse ja turvalise.

Järelmekk püsib suisa odraveiniliku kleepjusega ja suitsuse mälestusena kaua ja vaikselt ning liikumatult nagu üks sauna-Ants õhtusel saunauksel, vaadates unistaval pilgul tähistaevasse ning popsutades oma kasepahast tehtud rohmakat piipu, nii et hõõguv kuma toob kahinal esile jämeda nina ning tihedad kulmud, jättes väikesed kavalad silmad sügavalt varju.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga Übertasandi rüübe. Suitsuõllede pesakonnas pole ta ehk kuigi silmatorkav, ammugi mitte ülevõlli-meeldejääv, kuid siiski ütlemata nauditav tegelane.
---
pilt isetehtud

Single Hop Nelson

Single Hop Nelson (Mikkeller, Taani) prk 0,33 l. alc 6,9% Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 97 punkti

Tootjainfot pole

Väike purk, sildil Mikkelleri tunnus-kujud. Kreemikas vaht täidab enamiku klaasist ja püsib väga kaua, klaasiseintele jääv vahumuster on suisa võimas. Õlle värvus - hämuselt tumeoranž. 

Aroom on esma pea olematu, kuid süüüüüügavalt sisse hingates hakkad tundma järjest võimsamat magusat puuviljasust, mis meenutab kaneelist ahjuõuna ja rosinaid ning kuivatatud-suhkrustatud ananassi.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, mahlane ja vaigune, keelekülgi vaikselt kokku rulliv ning sametiselt tihe. Lõppmaitse jätkab ühe võimsamas skaalas, mõrkjas raskus hakkab vaigusest muutuma ürdiseks, kanarbiku, angervaksa, raudrohu ja kadakamarja taolisemaks. Järelmekk toob tagataskust välja korraks suisa kampoli-tükikese, käib sellega üle keelepära, seejärel lakeerib pildi üle kuivanud männivaiguga ja raputab tammetolmuga üle.

Raskepoolse kehaga, üle keskmise karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! Õlu, mis kasvab võimsamaks iga lonksuga, kuigi see IPA pole enam värske ... ma kujutan ette kui seesinase joogi saaks värskelt kätte, siis laulaks hosiannat ja kummardaks Meka poole või midagist.

---

pilt isetehtud

Sauna Alus

Sauna Alus (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Birch saison"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnusmehikesi on seekord suisa kolm ning tegevus toimub saunas. Sõrmepaksune valge vahukiht pole püsiv. Õlle värvus - veidi hämuselt kuldne. Aroom on hapukalt ja vürtsikalt saisonile omane, selle kõige kohal hõljub võimas saunalõhn.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja vürtsikas-hapukas. Keskmaitses on ehe värske saunaviha vedel variant ... jeeees ... see hapukas põhi toob ta mõnusalt veelgi võimsamalt esile. Lõppmaitses on mõrkjam ja puidusem toon, saunavihalt on lehed ära nüpeldatud ja järgi on jäänud vaid värsked kaseoksad. Järelmekis saunane pool taandub ning esile tuleb väga hea taseme sasioni hapukas-magusakas vürtsikus.

Keskmisest kergema kehaga, hapukas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe. Väga hea saison ja värsked kasevihad ... mmmmm ... mihuke kombo! Saunakerisel saab panniga vorste küpsetada nagu Kadrina Saunaklubi mehed teevad ... vot neid praegu tahakski :)

---

pilt isetehtud

Sume

Sume (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Double Dry Hopped Double IPA.
Hops: Hallertau Blanc, Nelson Sauvin, Citra and Vic Secret
IBU 45"

Väike lihtne pudel, pildil täiskuu foonil tiiger. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht pole küll kuigi püsi, kuid vahupits, mis klaasiseintele jääb, on suisa monumentaalne! Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on kirbelt mahlane, mustsõstralehtede, troopilise puuviljasuse ja niiske loomakarva segune.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas-mahlane, sume (hmmmmm, miks küll see sõna meelele tuli???) ja ja keeleotsa troopiliselt vürtsikalt kõditav. Keskmaitse avastab mõrkjama raja, kuid sellel leidub palju hapukas-mahlaseid lombikesi, milles metsas luusiv karvloom saab keelt kasta. Kas teadsid, et džunglis on isegi lombid täis mangomahla?

Lõppmaitse muutub mehulikumaks, keel loksub laisalt mõrkjas-magusas papaia-järves, külje all rosinamadrats ja käes ananassipokaal. Järelmekk naaseb aga koduse mustsõstrapõõsa alla, mille kaenlasse on keegi unetanud pirnikompoti. Metspirnidest. Väikese kookosega. Ja külma valgesõstraveiniga. 

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe. Mahlasema otsa IPA'de superluks esindaja. Aga topelt-IPA? Nommma'itea. Oleks kirjas lihtsalt "IPA", paneks raudselt korrus kõrgema hinnangu ... aga ega ju praegunegi laita pole, või mis?

---

pilt isetehtud

Mint Stout

Mint Stout (Alaripruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,1 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Mitmete karamell-, röst- ja šokolaadilinnastega pruulitud mõrušokolaadi nootide ja mündi nüansiga tume õlu"

Väike lihtne pudel, mustjas-roheline sildikujundus. Tuhm-kreemika varjundiga vaht täidab üle poole klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - vähese punaka varjundiga must. Aroom on väga intensiivselt piparmündine, lausa nii intensiivselt, et varjab üsna ära ka lubatud šokolaadi.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses tuleb esile piparmünt, nüüd juba kenas šokolaadises raamistikus. Lõppmaitse võtab suuna kuhugi hapukamasse külge, mis ei sobitu kuigivõrd kummagi eelmise dominandiga, kuid samas annab lisaks meeldivat mahlasust, justkui oleks piparmündi-šokolaadi sisse puistatud peotäis pohli. Järelmekk õhetab alul mõnusalt ja külmalt piparmündist kargust, kuid siis jääb järele vaid mõrkjas šokolaadine jälg.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga VÄGA HEA taseme rüübe! Kummastama paneb see "õhuke" suutunnetus, mis ei sobi 7-kraadise stoudi juurde ... kas piparmünt on selle ära söönud? Ja kas on tegu piparmündi enda või essentsiga? Igatahes nende ligi 10 erineva piparmündistoudi hulgas, mida vana Gambrinus on saanud proovida, on tegu tubli keskmikuga.
---
pilt isetehtud

Three Pleasures: Bread

Three Pleasures: Bread (Lehe / Cool Head, Eesti / Soome) pdl 0,33 l. alc 7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Doppelbock" ja koondhinne pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Rye Doppelbock with unmistakable character of black bread."

Väike lihtne pudel, sildil on ... ummm ... saapajälg??? Tuhm-tumekollane pöidkapaksune vahukiht on üsna püsiv. Õlle värvus - kirkalt ja sädelevalt tulipunane. 

Aroom - no leib mis leib! Veidi jahupurune värske rukkileib. Ja õnneks on siin taga ka bokki ennast tunda, eelmises kohviversioonis oli too mattunud kohvi alla.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja intensiivselt mõrkjas-magusakas. Keskmaitse kõnnib väga leivaseid radu, hapukas ehe rukkileib, vanakooli leivapoe suured leiva-alused, mis on läbi imbunud tuhandetest leibadest ja ajast ning mälestustest. 

Lõppmaitse muutub raskeks, suisa ... noma'itea ... tõrvaseks? Leivatõrv? Ei tea kas leivast saaks suusatõrva keeta? Järelmekk - rukkileivapurust tehtud moorapeakook, milles tunned ka veidi rukki-rummi (no ma tean, et ei ole olemas, mis siis, eks? :) :)

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapuka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Siin on olemas kõik see mis lubatud - nii hapukas must leib kui karameljas-pähkline doppelbock. Pool punktikest läheb ehk maha lõpus veidi liiga tuntava alkoholi eest, kuid see on ainult vihje järel-laagerdamise-soovitusele.

---

pilt isetehtud

Kolmas Aastapäev

Kolmas Aastapäev (Käbliku, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Talviselt soojendav ja magusapoolne, Criollo kako ja vanilliga pruulitud Imperial Stout."

Väike lihtne pudel, veidi raskeltloetav sinilindiline sildikujundus. Vähene tumepruun vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - must-must. 

Aroom on raskelt ja vürtsikalt kakaone ja šokolaadine, hapukas, röstine ja lõkkekohal kärtsatault leivane

Esmamekk on raske ja kohe vägagi raske, vürtsikalt magusakas, keeleotsa tasapisi kuumutav ja tume-tume-tume-Šokolaadine. Keskmaitse ... oi poisid-plikad, selle kamina ... ptui ... õlle paistel võiks ju end soojendada ning isegi villast pleedi poleks talveõhtul vaja ümber võtta! Kaneel ja kadakad, vanilje ning kanpol, virsikud ja mustad rosinad.

Lõppmaitse ... uhhhhhhhh ... ploomimeri, suitsu-rosinad, luksuslikud pehmed trühvlikommid, lihtne nätske kamašokolaad, lutsuke lagritsat ja sipuke sigureid. Midagi kodust ja luksuslikku segunevad siin niiiiiiiiiiiiiii hurmaval moel, justkui loeks sirviks lemmik-tugitoolis kuldkirjadega ehitud nahkköites kuninglikku eritrükki heraldikast.

Järelmekk. Sel ajal kui sina seda suursugust meetrilaiust albumit nahkkaante kiginal lehitsed, avaneb kuskil parketiliistu kõrgusel väike ukseke ning vaevumärgatav tegelane libiseb üle vahatatud põranda. See on ahjualune, kes märkamatult su klaasi tühjaks limpsab. Vähemalt nii üritad sa endale asju seletada, kui tukastusest poolenisti ärkvele võpatades märkad teises käes olevat pokaali, milles vaid mõned tilgad seda mustjat nestet järgi.

Raske ja tiheda kehaga, vähekarboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Kakao ja imp-stout on üks äraütlemata hea kombo, mille tõttu võib isegi läbi sõrmede vaadata lubatud vanilje tajumatusele. Kuninglikult kodune, lihtsalt luksuslik, kohalik ja võõramaine saavad siin kokku nunnumal moel!

---

pilt isetehtud

English Pale Ale

English Pale Ale (VJ17, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Target + Fuggles + EK goldings"

Väike lihtne pudel, käsikirjaline sildike. ZZUUUUTS - korgi alt kostab võimas väljahingatav ohe ning vaht hakkab väljuma pika ja püsiva joana. Klaas saab 2/3 ulatuses seda kollakat hõredat vahtu täis, kuid püsivust sellel mullistusel pole. Õlle värvus - kirkalt pruunakas-vasekarva. Pudelis olev jääk on aga tihe suuretükilisest hõljumist. Aroom on õõõrnalt karamelline, mõrkjas-magusakas ja heinane ning rauarohke.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitses domineerib raud ja aimdub kanarbik. Järelmekk on mõrkja-hapukas, rauarohke kaevuveega tehtud kibuvitsatee taoline. Järelmekk on mõrkjas-magusakas ja üsna meeldivalt karamelline.

Keskmise kehaga, alguses metsikult ülekarboga ja lõpuks suutunnetuses üsna lame, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga päris hea rüübe ... kui ainult seda ülekarbot ees poleks.  ja "pale ale" see ka pole, pigem amber ale
---
pilt isetehtud

Session IPA

Session IPA (VJ17, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Citra +  Mosaic
IBU 62"

Väike lihtne pudel, käsikirjaline sildike. Korgi alt vallandub võimas ZZUUUTS ja vaht täidab enamiku klaasist. Õlle värvus klaasis on küll kirkalt merevaigune, kuid pudelis on näha et vedelik tõmbus häguseks ning järelkerkiv vaht kattub hallika kihiga - selline ülekarbo ei räägi head keelt. Aroom on kargelt tsitruseline, jäädes kuhugi laimikoore ja valge greibi vahepeale.

Esmamekk on kerge kehaga ja intensiivselt ja troopiliselt mõrkjas. Keskmaitse muutub veidi magusamaks, kuid üles lööb ka pärmine toon. Lõppmaitse on greibine ja kergelt vürtsikas. Järelmekk jääb kentsakalt koduõllene, peaaegu leivane ... ehkki samas IPA'lik troopiline humal teeb oma parimat, et seda pärmist olekut varjata.

Kerge, peaaegu et vesise kehaga, ülemäära karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga vastuoluline rüübe. Sihik on session IPA mõtes kenasti troopilisse nurka paika sätitud, aga ülemäärane karbo rikub seda nurka
---
pilt isetehtud

Drink'in Berliner Passion

Drink'in Berliner Passion (Mikkeller, Taani) prk 0,33 l. alc 2,7% Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang 86 punkti

Tootjainfo: "A fruity and tart berliner weisse – Drink’in Berliner Passion has nice tropical notes, good acidic backbone and a light malty body. The palate is both fresh yet has just the right amount of dryness, our new favorite of the Drink’in Berlin series."

Väike purk, Drink'in seeria tavakujundus. Erkvalge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom on nõrgalt hapukas, meenutades veidi kääritatud kasemahla ja/või askorbiinhapet. 

Esmamekk on kerge kehaga ja särtsakalt hapukas. Keskmaitses hapukus taandub magusa ees, muutudes veelgi sarnasemaks kollaste C-vitamiini dražeedega kui lõhn seda aimata laskis. Lõppmaitse ... no eks ole ... no täpselt sama vitamiin, ainult et nüüd on ka teeseene-jooki hulgas. Järelmekk annab sutikesekene mõrkjamat lisanooti, kuid seda pigem aimamisi ... igatahes keeleküljed on pargitud.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapuka buketiga ÜLLATAVALT HEA rüübe! Alkoholivabadust pole tunda ... noh ja ta ju pole ka päris vaba. Vesiseks ei saa jooki kuidagi nimetada. Hapukas-magusus on küll ehk veidi monotoonne, kuid see-eest väga värskendav. Igatahes nii lahja joogi kohta super-tulemus ... seda mõistagi juhul kui hapuõlledega sinasõprus varem tehtud.

---

pilt isetehtud

Weird Weather Non-Alcoholic IPA

Weird Weather Non-Alcoholic IPA (Mikkeller, Taani) prk 0,33 l. alc 0,3% Ratebeeri liigimääratlus: "Low Alcohol" ja hinnang 20 punkti

Tootjainfo: "New England Style Non-Alcoholic India Pale Ale."

Väike lihtne pudel, sildil toimub üks väga kummaline võitlus. Sentimeetrine erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv, kuid jätab taandudes kena jälje klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kollane (huvitav, kiri pudelil lubas "hazy IPA"t). Aroom on ebamääraselt heinane ja ohtlikult alkoholivaba.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitses tugevneb hapukas noot, tuletades meelde poeletil (mitte päikese all) peaaegu valmis küpsenud mangot. Lõppmaitse hakkab juba intrigeerima mahlase ja viinamarjase olekuga. Järelmekis aga jõuab kohale väike pettumus, kuna IPA humalane mõrkjus jääb tasakaalustamatuks ning meenutab nii mõndagi katset teha alkovabu humalajooke. 

Keskmisest kergema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga vastuoluline rüübe. Ühest küljest alkovabade õllede hulgas oleks ta ju peaaegu et vägagi hea katsetus. Kuid teisest küljest NEIPA'de reas jääb ta niruks ja lurriks. Nii et ... siuke keskpärane teostus, eriti võttes arvesse Mikkelleri oskust teha alkovabasid jooke väga heana!

---

pilt isetehtud

England Pale Ale

England Pale Ale (randVEraaŽ, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas.

Sama nimega 6,3% versiooni kirjeldust näeb siit. Ning ühtlasi noomin taaaaaskord sellise fantaasialageduse eest - nimetada õllesid liiginimega ... no kas saab juhmimalt käituda? Pange kasvõi mingi krüpteeritud sümbolite jada või mida iganes muud nimeks ning siis selle alla liigimääratlus.

Tootjainfo: "Linnased: Ex. Pale Ale, Munich, Melanoid, Wheat. Humalad: Centennial, Mandarina Bavaria. Pärm Nottingham Ale Lallemend
IBU 69"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollaka varjundiga vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt pruunakas-kuldne. Aroom on lihtsalt ja veidi tolmuselt linnaseline.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, linnaseline ... selline algvirde sarnane ausalt öeldes, et nagu lihtsalt linnaseleotis. Lõppmaitse ilmub veidi elustavat vürtsikat sädet, ehkki see upub tuhmi sepiku sisse. Järelmekk on magus, karamelline ja veidi lihtsat kõrvetatud suhkrut meenutav.

Keskmisest raskema kehaga, alakarboniseerunud lameda paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga lihtne ja kuidagi odavalt maitsev rüübe. Kuskohas see 69 IBU tase end peitis, ei oska öelda. Kui oli eesmärgiks matkida lihtsamaid inglise pubi-bittereid, siis oleks kangus pidanus olema kraad-kaks madalam. Praegusel kujul aga ... no halb ta pole, aga igav küll.
---
pilt isetehtud

Hello, Jerry

Hello, Jerry (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA", koondhinnet veel pole.

Tootjainfo: "A juicy American IPA with lime and coconut."

Väike lihtne pudel, silt vaid veidi erinev Hello Newman omast, millega sugulus tundub olevat kaugelt rohkemat kui vaid visuaal. Sentimeetrine erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - vähese hõljumiga heledapoolne kuldne. 

Oi. See aroom on VÕIMAS! Kookose pehmus - olemas. Laimi mõrkjas-hapukus - OLEMAS, VÄGAPALJU OLEMAS! Kokku meenutab see kõik aga sidrunheina või isegi sidrunväändikku!

Esmamekk on keskmisest kriipsu kergema kehaga ja intensiivselt mõrkjas-hapukas. Keskmaitse ... no sidrunväändik koos kafiirlaimi ja eukalüptiga! Selline mõrkjas-vaigune-hapukas-õline-vürtsikas-soe ... ohhhhhh ... seda maitset on PALJUUUU! Mõne kergema pidamisega koerlooma võtaks see laimi-kuu poole ulguma küll.

Lõppmaitse. No kui kirjas oleks "kafiirlaim", siis noogutaks ja kiidaks takka, et just täpselt nii see maitsema peabki. Kookospiimases Tom Kha supis näiteks! Jeerum, see ongi Tom Kha ju! Aju asub nüüd agaralt siis maitsepilti joonistama krevette ja seenekesi ... mida siin mõistagi pole, aga mis sa selle lolli ajuga ikka peale hakkad nüüd enam!

Järelmekk. Maitsete ristsõna. Esimene täht on A. Nagu Anderson ja Aasia köök. Aga mitte nagu Õ. nagu õlu ja ja õudigav. Igav pole see joont mitte karvavõrdki. PÕNEV! Selle sõna kõikse paremas mõttes põnev!

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga MEGATASANDI rüübe! Oi see jook on hull ja meeldiv ja eriline ja kogemuslik ja üleüldse. Aasia köögi sõpradele A.B.S.O.L.U.U.T.S.E.L.T ja tungivalt soovitavalt kohustuslik!!

---

pilt isetehtud

Mastodon Mother Puncher

Mastodon Mother Puncher (Mikkeller, Taani) prk 0,33 l. alc 6,6% Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 89 punkti

Tootjainfo: "With help from our buddy Brann Dailor from the metal band Mastodon, we are releasing Mother Puncher this Tuesday. Mastodon Mother Puncher is a farmhouse IPA, ​which basically means its packed with tons of funky flavors from the brettanomyces (used in brewing to heighten sensory reflexes) and mashed up with sweet and tart notes from passion fruit creating a deliciously funky IPA. For the release on Tuesday, we’ll have the band and the beer at Warpigs, so if you’re in Copenhagen, come by and check it out, starts at 5pm."

Väike purk, sildil on passioonvili ... rohelisel kummimadratsil? Valge vaht täidab pool klaasist ja püsib päris kenasti, jättes klaasiseintele ka kenakese vahupitsi. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroomis on tunda bretti mõnusat koduaiast kompostist kõdulõhna, mahakukkunud antoonovkaid ja käärimaläinud sõstraid.

Esmamekk ... mismõttes see nüüd niiiiiiiiiiii kerge, peaaegu vesine on? Magus ja puuviljane, mõjub nagu mingi morss! Keskmaitse annab õnneks ikkagi aimu, et tegu pole mahla vesilahusega, vaid mõnusa hapuõllega, mille puuviljasus punnib end kõrvust ja ninast välja. 

Lõppmaitse ... oi see on muhedaimalt moel troopiline ja mehune ja katine ja üleüldse rõõmus tegelane! Tantsib teine ainult enda kõrvus kõlava rütmi järgi ja paterdab paljajalu mööda linna ringi, tekitades hallis pintsaklipslaste massis segadust ja pannes inimesi naeratama nagu krišnaiit. Järelmekk ... ja näe, see kaotab jälle oma keha ära ning läheb tagasi morsimaailma. Kuidas see võimalik on, teha niiiiiiiiiiii järske maitsehüppeid ühe lonksu ajal? Greibimahla nimel, see on tore, ehkki ootamatu!

Niivõrd mänguline tegelane, et öelda midagi keha kohta ühemõttelist ei saa. Morsist mehuks ja tagasi üheainsa lonksu jooksul! Karbo on mõnusal tasemel, pannes suutäie elama. Magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas palett. ÜBERtaseme rüübe igastahes! Mänguline, troopiline, ebatüüpiline, loperguselt mitmekülgne. Aga seda tasub igatahes proovida, isegi kui sa hapuõllede suhtes muidu paralleelne oled!

---

pilt isetehtud

Graff Gadient

Graff Gadient (Põhjala / To Ol, Eesti / Taani) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer" ja hinnang 46 punkti.

Tootjainfo: "Half beer/half cider. A sour rye gose brewed with spontaneously-fermented cider as mash liqour, Estonian apple juice, and three varieties of thyme. Brewed by Põhjala, To Øl and Christian Gadient, the Chef of BRUS Copenhagen"

Nonüüd mine tagasi ja loe kirjeldust, eksole! Rukki-gose! Õunasiidri ja tüümianiga! Mida-mida?

Väike lihtne pudel, ebamäärane-määrdunud-liivane sildikujundus. Sentimeetrine valge vahukiht kaob hetketega ja jäägitult. Õlle ... ummm ... joogi värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom. Ibidubijee ... kui LAHE! Sool ja tüümian - täiesti olemas mis olemas. Õunasiider ... kah tuntav. Rukist ei oska selles lõhnamöllus eristada, kuid oikurjakui omapärane ja sigalahe ja meeldejääv!

Esmamekk. Soolakas-hapukas, värske kui kuuskendkuus merelainet ja pehmelt mahlane nagu soolatud pirn.

Keskmaitse. Tüümian ma ütlen. Kas neid tüümiane on nüüd kolm või seitse, ei oska vana Gambrinuse tönts keel vahet teha, kuid tüümianisiider tundub praegu maailma parima mõttena!

Lõppmaitse. Rukis mis rukis. Hapukas, leivane, õunane, siidrine, mesine. Leivakalja-siidri kokteil? Miks ka mitte!

Järelmekk. Karge, vaigune, suirane, laevane, merene, tormine, loksuv ja lainetav. 

Midavärki KUI-KUI-KUI sigakägune. Eksole, need poisid lihtsalt võtavad kätte ja segavad asju ja siis ütlevad et nii peabki olema. Aga vaadake mu kallid ... nii sünnibki uus ilus ilm. Selline kus pargipinke paigutatakse katustele ja asfalt tehakse pehmelt vetruv, et oleks hea keset sõiduteed piknikku pidada. Kosmiliselt sigalahe! SEEEEE kraam väärib mingi lollimõtte-medalit, aga seda kõige paremas mõttes. Nüüd saab taas selgeks, et miks ikkagi Põhjala seni veel Eesti parima koja tiitli hoiab. Seni. Veel :)

---

pilt isetehtud

Pale Ale

Pale Ale (randVEraaŽ, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus on õllenimes kirjas.

Tootjainfo: "Linnased: Best Pale Ale, T50. Humalad: Citra. Dry hop: Citra. Pärm: US05
IBU 45"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valget vahtu moodustub minimaalselt ja kaob kohe. Õlle värvus - kirkalt punakas. Aroom on magusakas, karamelline ja rauarohke.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub pisut hapukamaks, kuivatatud pirnide ja õunte seguseks. Lõppmaitse on karedapoolne, rabaveelik ja mõrkjas. Järelmekk on magusakas, karamelline ja mõrkjas.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkja buketiga Hea taseme rüübe. Tõsi küll, pale ale see pole, vaid amber või isegi red ale. Miskipärast tuli isu kausikese paella järele.
---
pilt isetehtud

Bier Oder Wein

Bier Oder Wein (Pruulius, Eesti) pdl 0,33 l. alc ~12,5 %vol. Liigimääratlus: odravein

Tootjainfo: "Linnased: Pilsen, Carapils, Citra, Melanoid), humal (Magnum, Aurora, Goldings), M42, Nott"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollakas hõre pöidlajämedune vaht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane. Aroomis on esiplaanil kahjuks üsna puhas alkohol, kuigi selle taga on meeldivad kuivatatud maasikad ja kristalliseerumise äärel olev kärjemesi.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja huvitavalt keeleotsa jahutav ... selle jaheduse taga tuleb esile puidune ja pihlakane mõrkjus. Keskmaitse ... ai-ai ... noor ja karvane on see asi, alkohol koos vähese nitroga trügivad üksteise võidu, üritades keelenäsadele üks-null teha. Õnneks tuleb veidi ka karamelli ja pähkleid esile, kuigi terav noor alkohol summutab neid.

Lõppmaitses tajub  lõhnast tuttavaid kuivatatud maasikaid, neile lisandub pihlakamarmelaadi ja huvitavat kohvist röstinooti. Järelmekk ... õehhhh ... alkohol ja tärpentin ... brrrrr.

Ei tahaks nagu halvasti öelda, aga ... mnjaaaaaaa ... pool aastat on sellisele joogile ikka liiga vähe laagerdumiseks. Poisid, räägime nii umbes aasta-kahe pärast uuesti, praegu peab aga tõdema, et seda klaasikest on VÄGA keeruline lõpuni juua ning teist kohe kindlasti ei võtaks.
---
pilt isetehtud

SpontanDryHop Citra

SpontanDryHop Citra (Mikkeller, Taani) pdl 0,33 l. alc 5,5% Ratebeeri liigimääratlus: "Lambic Style - Unblended - Top 50" ja hinnang 98 punkti!

Tootjainfo: "Dry Hop Citra sour ale. ingrediens: water barley malt, wheat, hops, and wild yeast"

Väike lihtne pudel, pleekinud toonides Mikkelleri spontaan-sarja tüüpkujundus. Valge vaht täidab pool klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom on lambic-stiilile omaselt kirkalt hapu ja mahlane, kerge maalähedase nüansiga.

Esmamekk on keskmisest suti kergema kehaga ja hapu ning magusakas, meenutades mingit multivitamiini, milles C-vitamiin domineerib. Keskmaitse samastub pigem külmavõetud taliõuntega, selline ühekorraga kuivalt hapu ja teisalt ka kergelt karamelline. Lõppmaitses muutub HAPU juba ainuvalitsejaks, parkides keelt ja pannes süljenäärmed tööle. Järelmekis domineerib mõistagi hapu, kuid sidrunikoorelik mõrkjus ja greibine mahlasus annavad kokku supermahlase suutaju.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, Hapu-magusakas-Hapu-mõrkjas-vürtsikas-Hapu buketiga ÜBERtasandi rüübe! Ääretult mahlane, keelparkiv, värskeltpressitud greibimahla meenutav jook jääb mõistagi "normaalsetest" õlledest kilomeetrite kaugusele, kuid hapuõlle austajatele peaks see rüübe olema suisa kohustuslik järgi mekkida.

---

pilt isetehtud

Belgian Pale Ale

Belgian Pale Ale (randVEraaŽ, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus on õlle nimetuses kirjas

Tootjinfo: "Linnased: Best Pale Ale, Golden Naked Oats. Humalad: Northern Brewer, Nelson Sauvin, Citra. Dry hopa Citra. Pärm: US05.
IBU 64"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Õlle pinnaletekib sisuliselt olematu vahukiht. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Väga nõrk lõhn meenutab veidi sidrunikoort.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on magusakas ja linnaseline. Lõppmaitse toob esile veidi valge veini taolist hapukust. Järelmekk asendab selle lihtsa ja tuhmi mõrkjusega.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga vastuoluline rüübe. Joogina omaette pole ta ju halb, kuigi täna alakarbole mõjub lamedalt. Stiilist on aga 10'ga mööda pandud, selles joogis pole mitte midagi belgiapärast.
---
pilt isetehtud

Imperial stout

Imperial stout (randVEraaž, EEsti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Linnased: Pale Ale, Pilsner, Melanoid, Black CaraFa III. Humalad: Chinook 12%, target 9,2%. Lisand: röstitud oder, Cherry brandy oak. Pärm: MJ M47
IBU 163"

Jubumstükk. Mida IBU taset!?! Magusama imp.stoudi tasakaalustuseks olen küll näinud 100 ringis IBU näitajat, aga see arv avaldab tõsist muljet!

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Tumepruun vaht täidab üle poole klaasist ja püsib üsna kaunikesti. Õlle värvus - no ei tea mida te siis arvasite, et on helelilla või? Must mõistagi! :)

Juba eemalt ronib ninna röstodra suitsune hapukus ja linnasesiirupi melassine magusus nagu kaks kassipoega mööda püksisäärt. Klaasi nina alla jõudes kasvavad kassipojad aga üleelusuuruseks rosinploomiks, mis on kuskilt külge korjanud põneva muskusenoodi nagu õuekoer kaktusenupu kasukasse. 

Esmamekk on raske, peaaegu naftalik, kui melassimeri on nafta ekvivalent. Sel tumedal madumagusal merel on hapukaid laineid ja pähkliseid paadikesi, kuid maaaagus jääb põhituuleks.

Keskmaitse. Ahhhaaaa. Šerri! Brändi! Tüdrukud! Sadamas on tüdrukud, aga meie oleme praegu merel. Pähkliveinis marineerunud viigimarjad trümmis. 

Lõppmaitse. Nutella. Praetud Nutella ei ole see asi, millega laevakeret võõbata. Aga kui brändiga segada ja pihlakaveini kõrvale pakkuda, siis saab lõbusa õhtusöögi, mis kestab hommikuni, kuni viimane mees laua alla kukub. Kapten ei kuku. Ta ei saa. Tema vest on tooli seljatoe küljes kinni. 

Järelmekk. Röstitud diabeeti soovite? Aga palun! Kas suur klaas või väike? See suits ei päästa teid mereröövlite käest, kuid huvitav vaadata ikkagi, kas pole? Kirsisuits.

Kräääääks. ÜleVõlliLollakaltMagus. Sihukese linnasetõrva tasakaalustuseks oleks IBU olema 300. Seesinast tinktuuri tuleks kasutada pitshaaval mõne lurrima porteri komplektiparandajana. Puhtakujuline tarbimine ainult oma vastutusel ... vastutustundetusel.

---

pilt isetehtud

Club Bier 02 Alpen Pale Ale

Club Bier 02 Alpen Pale Ale (Liechtensteiner, Liechtenstein) pdl 0,33 l. alc 5,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang on 39 punkti. Tõsi küll, tootja on ise sildile kirjutanud: "American Pale Ale"

Tootjainfo: "Malts: Pilsner, Wiener, Munich, Carahell, Caraamber. Hop varieties: Hallertau tradition, Cascade.
IBU 50"

Väike matsakas pudel, lihtne must-valge sildikujundus. Valge vaht täidab üle poole klaasi, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt punakaskuldne. Aroom on magusakas-mõrkjas, lõhnapilt meenutab värskeid heinu täisveetud küüni. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on magusakas, veidi pärmine, kuid samas meeldivalt heinane, meelde tulevad suved ja heinad, hangumised ja suplused, pikad kõmpimised, heinakõrs suunurgas. Lõppmaitse muutub mõrkjamaks ja veidi puitunumaks, kuid samas lisandub ka tasakaalustavat karamelli ja ka sibaruke mahlast hapukust. Järelmekk on meeldivalt mahlane, mõrkjas-hapukas ning jätkuvalt heinane.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga Väga hea taseme rüübe. 39 punktist annaks vana Gambrinus küll kõrgema hinde, heinased APAd on alati mõnusad tegelased, olgu kasvõi ammuste suviste meenutuste tõttu. Vürtsikam pähklisegu sobiks siia klaasi kõrvale kenakesti.

---

pilt isetehtud

Rehetare

Rehetare (Neeme, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Liigimääratlus: suitsune rukkiõlu

Tootjainfo: "Eestimaa jahedas ja lühikeses suves ei jõua teraviljad lõpuni valmida. Sesp' tuleb neid kuivatada. Meie esivanemad tegid seda korstnata rehetares. Vili kuivas suitsus. Kogu igapäevane toit: leib, puder, kört ja ka õlu, olid suitsumaitselised.
Selles õlles on nii suitsu- kui ka rukkimaitset. Rehepeksuaegsete ööde tumedust ja kopliveerel kasvanud humala metsiku humala õrna aroomi."

Väike matsakas pudel, raskestiloetav hallikräbuline silt kujutab nimeandvat hoonet. Tumedapoolne kollane vaht täidab 90% klaasist ja püsib vägagi kaua. Ka pudelis kipub vaht kerkima - see ei pruugi hea märk olla. Õlle värvus - hämuselt tuhmpunane. Aroom on hapukas ja suitsune, veidi leivakalja meenutav.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas, selgelt tuntava suitsuse kõrvaltooniga. Keskmaitse muutub suitsusemaks ja karameljamaks, magusam sepikuline pool võtab algse hapuka leiva koha üle. Lõppmaitse läheb aga mõrkjamat rada, sel mõrkjusel on pigem kõrbemise äärel balansseeriva rösti kui humala nägu ja tegu. Järelmekk taastab algusest tuttava hapuka oleku, kuid nüüd juba meeldiva rosinase lisanoodiga.

Keskmisest suti kergema kehaga, alakarboniseerunud paletiga, hapukas-suitsune-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga Hea taseme rüübe. Koduse olekuga, lihtne kuid meeldiv suitsune ja leivane tegelane. Siia juurde sobiks kenasti rukkijahus paneeritud praeräime pakkuda.
---
pilt isetehtud

Italobänger

Italobänger (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Imperial stout with figs, star anise, blood orange, grape must"

Väike lihtne pudel, loojanguvärvides ebamäärane sildikujundus. Sõrmepaksune tumekollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - must. 

Aroom. Imperiaalse tumejoogi klassikaline tumemustraskemagus algus saab endale sädeleva aniisise sõba ülle, paksuks keedetud viinamarjamahlast gruusiapärase tšurtšella kui marssalikepikese kätte ja asub maailmavallutuse plaane seadma. 

Esmamekk. Tummme-tumme-tumm-tumm taob mustnahaline vägilane hiigeltrummi. Köhakomm kurgus, juuksed krunnis, aniisitilgad higisel nahal.

Keskmaitse. Kakaomaitseline köhakomm? Pruunploomiga (?) segunenud plekk-karbis köhakomm. Kommm-kommm-tummm-tummm.

Lõppmaitse. Kas on viigimarja, kus on viigimarja, kes on viigimarja näinud? Vana Gambrinus ei näe, kuid pole praegu selle üle ka kurb, sest aniisine tšurtšella vallutab meeled.

Järlemekk. Vürtskomm. Särtsploom. Viinamarjatarrend. Võõrsõnakarrend. Kukrõniks.

Über-Mega-Über-Super. Üper. Muper. Aniisi kasutamise eest kolmkendkolm paid ja kraapsujalga - see tasakaalustab muidu mõrvarmagusa maitsepildi kenasti ära. Viinamarjatihend jääb ja tuleb. Apelsin ja viigimari jäävad mustadeks kassideks pimedas toas. Kuid vana Gambrinus on nõus selle andestama, sest üldpilt on V Õ I M A S !

---

pilt isetehtud

England Pale Ale

England Pale Ale (randVEraaž, EEsti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Linnased: Ex, Pale Ale, Munich, Melanoid, Wheat. Humalad: Centennial, Mandarina Bavaria. Pärm: Notthingham Ale Lallemend
IBU 57"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge vaht täidab 4/5 klaasist ning püsib väga kaua. Õlle värvus - tuhmivõitu tumekuldne. Aroom on pea olematu, ehk vaid kergelt koduõlleselt pärmine.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas-hapukas ja nätske, pärmine ja saiane. Lõppmaitse jätab mulje, nagu oleks suu täis vedelavõitu haput saiatainast, kuhu on õunu sisse riivitud. Järelmekk jääb keelepärale mudruse ja ebamäärase magususega.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud paletiga, magus-hapukas-magusa buketiga ebamäärane rüübe, mis meenutab mõnda kanget kodust maltoosaõlut ... midagi on siin ilmselt nihu läinud, väljaöeldus stiiliga pole siin midagi ühist.
---
pilt isetehtud

Vesterbro Pilsner

Vesterbro Pilsner (Mikkeller, Taani) pdl 0,33 l. alc 5,6% Ratebeeri liigimääratlus: "India Style Lager" ja hinnang 91 punkti!

Tootjainfo: "hoppy pilsner dedicated to Vesterbro neighborhood in Copenhagen"

Väike lihtne pudel, KOHUTAV sildikujundus - siit millegi välja lugemine nikastab silmad, kaela ja ilumeele. Kollaka varjundiga vaht täidab üle poole klaasist ja püsib päris kaua. Õlle värvus - õrna hõljumiga kuldne. Aroom on väga nõrk, kerge marjane hapukas toon meenutab kuivatatud kibuvitsamarju ja maasikaid. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub hapukamaks, säilitades samas magusa linnaselise põhijoone. Lõppmaitse toob peategelasena esile mõrkja, muruse ja värskena mõjuva karguse. Järelmekk on mahlane, mõrkjas-magusakas, vähese hapuka mahlaka lisatooniga.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga Väga hea taseme rüübe. Kas ta just 91 punkti väärt on, ei oska kinnitada, kuid tavapärasest pilsnerist kõvasti humalasem ja seega meeldejäävam kindlasti.

---

pilt isetehtud

Imperaator

Imperaator (randVEraaž, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,2 %vol. Liigimääratlus: Imperial stout

Tootjainfo: "Linnased: Pale Ale, Pilsner, Melanoid, Black Carafa III. Humalad: Cinook 12%, Target 9,2%. Lisand: röstitud odes, dekstroos. Pärm MJ M47"

Väike matsakas pudel, tehniline sildikujundus. Vähene tumekollane vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - must.

Aroom on luksuslik ja raske, melassi, kohviküpsiste, kakao ja ... miskipärast tulevad ka veel Kasekese kommid meelde :)

Esmamekk on raske ja magus. Noh ikka päris raske ja päris magus, kuid seda magusat tasakaalustab kenasti mõrkjus. Keskmaitse ... oijeee. On see kindel, et siin dekstroosi asemel laktoosi pole lisatud? Niiiii kreemine ja mõnusalt täidalne on see lonks, kergelt suitsuste ploomide ja šokolaadisse kastetud kirsside taoline.

Lõppmaitses kõnnib põiki üle keele huvitavalt kaneeline vürtsikas tegelane, tuues pähe võrdluse hõõgveiniklaasist lõpuks kougitu rosinatega. Tume šokolaad ja kreemliköör segunevad ja lähevad öist tähistaevast vaatama, aniisipulgake tagataskus. Järelmaitse istub hipster-ratta selga ning sõidab vastu kohviloojangule, ruudulise flanellsärgi hõlmad laperdamas ning habe salli alla peidetud.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, magus-mõrkjas-vürtsikas-magus-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusa buketiga ÜBERTASANDI rüübe! Imperial stoutide magusama otsa superhea esindaja. Selliseid tegelasi ei saa iial liiga palju olla! Dessertõlu, nämmmm.
---
pilt isetehtud

Apple Pie

Apple Pie (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: sour ale

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Vähene erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Aroomis on kaneel, vanilje, küpseõun ja mingi väikene terav nüansike, mis iga sissehingamise alguses korraks torkab liimise veidrusega, kuid samas kaob kohe.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub veidi täidlasemaks, kaneeliseks ja biskviidiseks ... ja liimine teravus on taas tagasi. Lõppmaitses tõuseb magus pehmus veelgi domineerivamaks, hapukad taliõunad upuvad mõnusalt biskviiti ja saavad kaneelise katte. Järelmekis aga tuleb taas see kummiliimine nüanss esile ning rikub muheda koduse õunakoogi ära

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga vastuoluline rüübe. Õunakoogi õllepudelisse panemine on suurepärane mõte, kuid see kummaline liimine nüanss ... võrreldes kunagi varem proovitud versiooniga on siin seda liimi vähem, kuid ikkagi häirib
---
pilt isetehtud

Tropical APA

Tropical APA (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfot pole.

Väike lihtne pudel, tehniline sildike.

Ai-vai, midagi on nihu. Vaht purtsas pudelist seinale, ujutas üle laua ja täitis klaasigi. Vaht on mudrune, samamoodi õlu. Aroomis on teravat ja nurgelist seepi. Maitse on kirbevõitu, ehkki puuviljane pehmus üritab selle alt esile tulla. Paha pudel. Ehk tuleb teine katse kunagi
---
teine katse. Hoopis teine tera. Erkvalge vaht täidab küll pool klaasi, kuid ei purska enam kuhugi,

püsides ka klaasis üsna kenasti. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on pehmelt ja mahlaselt troopiline, meenutades papaiat, mangot, ananassi.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja magusakas-mõrkjas ning mahlane. Keskmaitses domineerib üleküpsenud mango, selline magus ja meeldiv, kuid veidi suud parkiv. Lõppmaitses tuleb humal rohkem esile, mõrkja põhitooniga sobib imehästi ka konserv-ananassi magus vürtsikas olek. Järelmekk on vürtsikas-mõrkjas, mahlane ja värske.

Keskmisest tiba kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Kerge ja mahlane rüübe, mida võtaks vabalt kohe mitu tükki jutti
---
pilt isetehtud

18:I

18:I (Pernau, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: imperial porter

Tootjainfo: "imperial kirsi porter"

Väike lihtne pudel, primitiivsuseni lihtne sildike. Sentimeetrine tume-tuhm-hall vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - totaalselt must. 

Aroom. Öö kirsiaias. Kirsöö. Tammevöö. Kanakari. Kirsimari. Saraisk, hea!

Esmamekk. Sajuttttt! Kirsi-nafta! Kontsentrrrreeeritud kirsinafta!

Keskmaitse. Silmad kisuvad kissi. Kirsssssssss kas tead! Kas nii palju kirsse on maailmas olemas? Ja miks neist bituumenit tehakse?

Lõppmaitse. Kruäääääks. Kurrrnääks. Kirsitõrv on keelemõrv. Keel vajub heitunult kössi sellisele laavalaadungi all. Aga muud meeled taovad vaimustusest panne kokku ja hüüavad - anna VEEL!

Järelmekk. Kirsidžungel, milles elavad tõrva-pügmeed. Siuksed õnnelikud ja ümmargused. Jahti nad raisad pidada ei viitsi, sest kogu aeg on nina klaasis. Kirsiklaasis. Sama soovin teilegi!

MEGA! MEEEEGAAA! Muuseas, järgmine kord võiks seda tõrva proovida teha meega, selline kuivem hapukas meene puudutus võiks olla ilgelt lahe. Või siis ilge. Aga lahe ikkagi!

---

pilt isetehtud

Pihlaka porter

Pihlaka porter (Veldi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "porter", hinnag pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Koostisosad: odralinnas, rukkilinnas, vesi, pihlakad, humal, pärm"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord punakaspruun. Vaht vurtsab pudelist välja ja täidab 3/4 klaasist, püsides VÄGA kaua ja korralikult. Õlle värvus - tuhmilt tume-tumepruun. Aroom on õrnalt kohvine. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on kohvine, mõrkjas-hapukas ja röstine. Lõppmaitses tugevneb hapukas noot, mis võiks ju teoreetiliselt pihlakast tulla, kuid see oletatav marjasus mattub õrnalt suitsuse rösti alla. Järelmekk on magusakam, päris meeldivalt marmelaadine.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga Hea taseme rüübe. Porterina ütleks isegi vägagi hea, kuid kahjuks pole lubatud pihlakat sisuliselt tunda, mis võtab hinnangut veidi maha

---

pilt isetehtud

18:II

18:II (Pernau, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: laager

Tootjainfo: "laager leedrimarjadega"

Väike lihtne pudel, primitiivsuseni lihtne sildike. Sentimeetrine roosakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt sõstrapunane. Aroom on magus, marjamahlane ... või isegi ütleks siirupine.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, kuidagi kunstlikult mõjuv, veidi pohlalaadne. Lõppmaitses tuleb huvitavat belgialikku magus-vürtsikat elevust, kuid seda varjutab taas see sünteetiline, plastikune tajuhäire. Järelmekis muutub marjane pool peaaegu-juba-nagu-elavaks, kuid kõnetab pigem vana ja väsinud arooniana.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-magusaka buketiga arusaamatu rüübe. Kunstlik läägevõitu magusus alates lõhnast kuni lõpuni välja ... kas nii peabki leedripuu toimima?

---

pilt isetehtud

Royal Oat Stout

Royal Oat Stout (Liberty, Uus-Meremaa) pdl 0,33 l. alc 10,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tooajinfo: "NEVER BEING ONE TO NEED ENCOURAGEMENT, WE HAVE SOWN OUR ROYAL OATS DEEP INSIDE THIS HEARTY STOUT. AT FIRST ITS TOASTY, CHOCOLATEY AROMA DANCES AROUND YOUR SENSES, EVOKING THOUGHTS OF A MAJESTIC MOCHA. "

Väike lihtne pudel, efektne hõbedane-mustal sidikujundus. Kuldpruun vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib vägagi kaua, jättes taandudes kauni vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - Tema Kõrgeausus Must!

Aroom on juba kaugelt tume, täidlane, kõrvetatud iiriskommi sarnane. Lähemalt nuuskides see iiriseline moment küll kaob, kuid selle asemele tulevad röstpähklid ja veidi jahused kaneeliküpsised. 

Esmamekk on raske ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse võtab korraks üles hapukama noodi, kuid suunab selle kenasti kreemlikööri sisse, saades seguks midagi täidlast ja samas mahlast. Lõppmaitse om mõrkjas-hapukas, tugevalt röstine, kohviliköörine ja kõrvetatud halvaa taoline ... ma küll ei tea, missugune see võiks olla, aga mis siis, eks ole :) 

Järelmekk muutub juba õite heaks, kreegilikööriga immutatud ja mõrušokolaadi sisse kastetud kuivatatud ploomide sarnaseks. Selliseid ploome võiks alati olla mõni tagavaraks, et juhul kui meel mõruks läheb, paned samamõru ploomikese keelele ja kõik on lill ja tšill.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkja buketiga Übertaseme rüübe! Röstisema otsa suurepärane imp-stout, millega küll panetununumaid maitsejahtijaid ei üllata, kuid heakskiitva ümina teenib ära igatahes.

---

pilt isetehtud

Virvatuli

Virvatuli (Pruulius, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "saison" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Kirkalt kuldse värvi ja õhulise vahumütsiga, aromaatne saison tüüpi õlu. Kergelt vürtsika, sidrunikoore nüansiga värskendav maitse on saanud kiitvaid hinnanguid muuhulgas paljude naiste poolt ning tavapäraselt käsitööõlut mitte eelistavatelt õllesõpradelt. Sisaldab apelsinikoort ja koriandriseemneid."

Väike lihtne pudel, sildil ... noh ütleme siis et virvatuli :) Sõrmepaksune erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom on magusakas-vürtsikas, üsna kenasti stiilile omane, koriandri õhkõrnake vaigune puutumus sobib siia päris kenasti.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse muutub vürtsikamaks, apelsinikoore mõrkjus on päris kenasti ja isegi mahlaselt tajutav. Lõppmaitse omandab belglastele omase puuviljase pehme põhja. Järelmekk särab kena vürtsise õhetusega. 

Keskmisest tiba kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. Saisonide lihtsama otsa esindaja, lisatud koriander ja apelsinikoor on pigem aimamisi tunda kui dominandid. Aiapeol paras pakkuda nt Caesari salati kõrvale.

---

pilt isetehtud

Wabadus

Wabadus (Pruulius, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "porter" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Porter with meadowsweet"

Väike lihtne pudel, valge lihtne silt kirjatud vanamoelise tekstiga. Sentimeetrine pruun vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt tume-tumepunane. 

Aroom on väga meeldiv, pikalt nuhutama sundiv. Magus, röstine, kakaone, rummiküpiste ja keedukreemi laadne ning karamelline, meenutades suira, aga huvitaval kombel pole angervaksa intensiivset lõhna siit küll tunda. 

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas, meenutades pigem kerget iiri stouti. Keskmaitse muutub mõrkjalt röstiseks ja veidi vürtsikaks. Lõppmaitses tuleb esile lõhnast tuttavat rummist biskviiti. Järelmekk mängib korraks suirase magus-mõrkja tooniga, kuid vajub siis hapukasse kergusse.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga Hea taseme rüübe. Kerge porter, mille lõhn on kordades nüansirohkem ja intrigeerivam kui maitse. Sellest aga, et angervaksa tunda polnud, on suisa kahju.

---

pilt isetehtud

Kolmekas

Kolmekas (Purtse, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "BRU-1, AU35, EKUANOT"

Väike granaatjas pudel, sildil pruulikoja eksperimentaalseeriale omane tuukripea. Valge sõrmepaksune vahukiht püsib päris kenasti ja jätab klaasiseintele taandudes tiheda vahupitsi. Õlle värvus - uduselt tuhmkollane. 

Aroom on VÄGA meeldivalt mahlane, apelsinimahla, punaste viinamarjade kestade, meloni, litšimarjade ... oi kõikvõimalike troopiliste mõnuduste ja mahlasuste liit-tulemus. Valge greibi koore sisekülg loomulikult sinna juurde!

Esmamekk on keskmise kehaga ja mahlaselt mõrkjas-magusakas. Keskmaitse ... mahlanäkk lööb sabaga pritsmeid ja allikale komberdanud puuvilja-saatür kuukab loppis hõbekarikast sulnist mõrkjat nestet. 

Lõppmaitse - noh võibolla ehk kergelt õblaka kehaga - kuid see-eest kergejalgne apelsiniõieline haldjatar sosistab midagi sellist näkitari kõrva, et see viskub tagurpidisaltosse ja mulistab tükk aega mahalaselt mulksudes naerda. Järelmekk pladistab madalamas mahlamere sopikeses veidi hägusemat hõljumit üles, kattes keelepära vähese, kuid oi-üldse-kohe-mitte-häiriva mudrukihikesega. 

Keskmise kehaga, üle keskmise karboniseerunud paletiga. mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga ÜBERtaseme rüübe! Vaata see on nüüd üks sedasorti hägu-IPA, nagu ta olema peab, pearõhuga sisul, mitte vormil - maitsval mahlasusel, mitte mudrusel läbipaistmatusel. Oi seda võtaks kohe mitu-mitu klaasitäit ja tunneks ikka igast lonksust rõõmu. 

---

pilt isetehtud

Ripper

Ripper (Stone Brewing Berlin, US) prk 0,33 l. alc 4,7 % Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang 84 punkti

Tootjainfo: "When it came to creating Ripper, we drew inspiration from the coastal surf cultures of SoCal and Oz. Sourcing classic Cascade from the Pacific Northwest and Australian Galaxy hops from…yes…Australia, we made a beer both lovers of frothy peaks and hoppy green buds will be stoked about. At the same time, we stayed true to our San Diego roots by pushing the hop boundaries of this style. While some might think it lingers on an edge far closer to an IPA, with all the dry-hop flavor and aroma, it’s actually right in line with the current-day interpretation of a West Coast pale. Ours just so happens to have an Aussie accent that’s cascading with a juicy amount of grapefruit and passion fruit hoppiness. So veg out or venture out. Either way, rip one open and taste this awesome golden nectar!
IBU 40"

Valge vaht täidab üle poole klaasist, kuid ei püsi kuigi kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on huvitavalt puuviljane, üleküpsenud papaia ja juba pehmeksmineva mango vahepealset, foonil selline õrn, aga intrigeeriv vaigune-vürtsine noodike, mis meenutab veidi kollast karrit ja paneb end üha uuuuuesti ja uuuuuesti vaikselt sisse hingama.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mahlaselt magusakas. Lõppmaitses hakkab esile kerkima lõhnast tuttav vaigune-vürtsine põnev toonike. Järelmaitse muutub õrnalt hapukamaks, puuviljasemaks ja kargelt mõrkjaks

Keskmisest kriipsu kergema kehaga, mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga Vägagi hea taseme rüübe. Korralik mahlane APA, mille lõhn on ehk põnevamgi kui mekk, kuid joogi võluv mahlasus ja kergeltjoodavus paneb siiski tunnustavalt noogutama. Peedi-juustu salatiga rukki-korvikesed oleks mõnus täiendus sellele klaasikesele

---

pilt isetehtud

Pale Ale

Pale Ale (Mäepea, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Koostisosad: vesi, odralinnased, maid, nisulinnased, humal, pärm"

Väike lihtne pudel, diskolik-retrolik sildikujundus. Sentimeetrine valge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt punakas-kuldne. Aroom on mõrkjas-magusakas ja kergelt karamelline.

Esmamekk on keskmisest veidi tihkema kehaga ja mõrkja-magusakas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, võttes mängu veel ka hapukamaid-mahlasemaid noote. Lõppmaitses muutub juba tugevamalt mõrkjaks, astudes kaarega üle hariliku "pale ale" (mida RB ei tunne) ja isegi "APA" (milleks RB on selle joogi määranud). Kanarbikune, tuhmivõitu mõrkjus mängib veidi sooja vaiguse tooniga. Järelmekk toob lisaks rahuliku-pehme vürtsika õhetuse ja muutub ühe tummisemaks, jäädes lõpuks keelepärale mitte värske-karge mahlasusega, vaid pigem raskepärase puiduse "american strong ale" laadse jäljena.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga küsimusi tekitav, kuid siiski Väga hea taseme rüübe. Küsimus 1- mis on selle joogi IBU? 2 - mis rolli peaks siin mängima mais, kui pole tegu kerge cerveza'ga, kus maisil oleks lootust olla äratuntav. 3 - kas kangus on ikka 5,6%vol ... suutunde järgi ütleks midagi võimsamat.
---
pilt isetehtud

Pilootpruul "Rukki IPA"

Pilootpruul "Rukki IPA" (Pihtla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Linnased: Pale Ale, hele rukis, CaraMunich, CaraPils, suitsulinnased. Humalad: Amarillo, columbus, Hersbrucker, Simcoe. Pärm: US-05
IBU 51"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldoranž. Aroom on küll meeldivalt magusakas ja ehk isegi IPA'lik, kuid ei rukist ega väidetavalt lisatud suitsulinnast ei taju.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses tuleb suitsune noot päris selgelt esile, segunedes vähese hapuka põhjaga. Lõppmaitses hapukus tugevneb, kui nüüd fantaasia mängu panna, siis võiks seda oletamisi ka hapukaks nimetada. Järelmekk omandab aga täista meeldiva karamellise ning isegi veidi mesise-hapuka taseme, mis hakkab juba IPA'de keelt kõnelema.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga Hea taseme rüübe. Väikese suitsuse puudutusega enam-vähem rahuldav IPA, kuid millel puuduvad munad ja selgroog. Paid Pihtla poisid - ja tegelikult teised väiketegijad ka - olge julgemad! Teha lihtsalt õlut pole piisav, et end üha ärahellitatumal eesti väiketootjate turul meelde jätta. Hinnaga te ei suuda lüüa nii ehk naa oma mahtude tõttu, seega pange hullu! Tehke selliseid õllesid, millest teineteisele lugusid räägitakse. 

---

pilt isetehtud

Pilootpruul "Saison 2"

Pilootpruul "Saison 2" (Pihtla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Linnased: Pale Ale, nisu, Munich. Humalad: Amarillo, Citra. Must pipar, mooniseemned. Pärm: M-29

IBU 18"

Päris põnev saab olema võrrelda, kuidas on täpselt sama retseptiga, lihtsalt teise pärmiga tehtud versioon. Saison-1 kirjelduse leiab siit.

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Erkvalge vaht täidab 5/6 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom on saisonile omaselt magusakas ja õrnalt vürtsikas, vähese hapuka fooniga.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse jääb magusa mõttes üsna samale pulgale, lisandub parasjagu karamellist mõrkjust ja ka asjakohast vürtsikat sädet. Lõppmaitse ... vaata nüüd me juba räägime ... vürtsikas ja magus, puuviljane ja mõrkjas, hapukas ja õhuline. Järelmekk muutub aga tuhmiks ning veidi õliseks - ilmselt astuvad mängu mooniseemned, ehkki maitsest neid ära tunda ei oska.

Keskmisest kriips kergema kehaga, ülemäära karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga HEA taseme rüübe. Selle koja teine katse teha saisoni pilooti on kõvasti parem kui esimene, kuid tuunimist väärib seegi. Esiteks oleks vaja tiba juurde saada hapukat nooti, andmaks mahlasust. Teiseks - kui mainite mooniseemneid (mis võib olla väga hea mõte) - siis pange siiski niipalju, et oleks arusaadav vähemalt lõhnaski.

---

pilt isetehtud

Brewskival Pilsner

Brewskival Pilsner (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "pilsner" ja hinnang 43 punkti.

Tootjainfo: "A festival for the people, a beer for the people. A craft pilsner. Brewskival Craft Beer Festival takes place in the end of August in Sweden each year and it is our contribution to "The Great Human Project". It's where we gather the finest of people, beers, music & food under the same roof "or tent". We strip all of them down to nudity. No commercials, no bling-bling. It's back to basics. We are all the same and we let our creations speak for themselves. It's time to look where we came from. Follow that monkey! Let's go ape!"

Väike töntsakas pudel, sildil klaasi valguv vikerkaar. Erkvalge vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt kaua. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom on meeldivalt lihtne ja karge, vähese sidrunheinaliku puudutusega ja linnaseliselt pehme. 

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse omandab veidi hapukama varjundi, meenutades veidi sidrunikoort koos mõne tilga sidrunimahlaga. Lõppmaitse muutub magusapoolsemaks, kaldudes klassikaliste saksa pilsnerite kanti. Järelmekk kaob üsna kiirelt, jättes maha vähese mõrkjas-vürtsika ja nüüd juba üsna ebamäärase mälestuse.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga. mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga Hea taseme rüübe. Üsna lihtne ja stiilipuhas pilsner, ei midagi erilist ega meeldejätmis-väärilist.

---

pilt isetehtud

Neli Härga ja Lõvi

Neli Härga ja Lõvi (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Imperial farmhouse ale."

Väike lihtne pudel, sildil on kroonist saanud õunakorv, mille sangal leidubki neli härga ja lõvi. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht püsib mõõdukalt. Õlle värvus - tuhmivõitu kuldkollane. Aroom - saison oma kuldse säraga valgustab ninasõõrmeid ja tuksatab suunurkades.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitse hapukas-magusakas ja puuviljadest lookas meeleolu viib su lõunamaisele turule, kus hurmaa, datlid, virsikud, litšimarjad ja miskõikveel segunevad huilates ja tervitusi hüüdes vanade tuttavate vürtsidega, mille lõbusast segadikust paistab aniisi mütsike ja kaneeli paljas pealagi.

Lõppmaitse ajal kaigub üle turuplatsi fanfaarihüüd - kohalik pealik sõidab, antagu teed! Kuid kuna see pealik on üks lõbusaim ja muhedaim sell, siis ei suuda ta kaugele sõita, vaid astub suure puu all olevasse teemajja, et rüübata üks vürtsikas magus tee ja süüa killuke pahlavad. Järelmekk taandub tasahilju siseruumidesse, sest teemaja pidajal on pakkuda meeveinikest, kuid selle rüüpamist ei pea ülejäänud rahvas vast nägema.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise-särtsaka paletiga, magusakas-vürtsikas-magusakas-hapukas-vürtsikas- mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Ei, see pole "farmhouse", nagu sildil kirjas, vaid ikkagi stiilipuhas saison ... ja seda veel kahekordses astmes, kuid OI KUI HEA see kraam mekib!

---

pilt isethetud

Pinefruit IPA

Pinefruit IPA (Nurme, Läti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "IPA brewed with grapefruit and spruce tips and hopped with Mosaic and Simcoe."

Väike lihtne pudel, uduselt sõnajalane sildikujundus. Valge vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt kaua, jättes taandumise järel ka kena vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom on värske, metsane ja õrna seebise nüansiga. Kuuseokkad muutuvad aja jooksul üha selgemaks, greip vaob õrnalt mahlaseks mõrkjuseks, seebine algus haihtub ja alles jääb väga meeldiv värske kuusevaik. 

Esmamekk on keskmisest suti raskema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub hapukamaks, kuusevõrsed asuvad mõnusalt domineerima. Lõppmaitse kogub kehakust ja mõrkjust, samblane ja metsane rõskevõitu tonaalsus mähkub meeltele. Järelmekis särab kuusene roheline vürtsikus kaua ja mõnusalt, viies meeled metsa ja pannes tunnustavalt pead noogutama.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga Übertaseme rüübe. Kuusevõrse-IPA-sid on on nüüd juba päris mitmeid proovitud, mõnus ampsakas on ka see, kuigi ehk mitte kõige ergum esindaja sest metsanurgast. Aga peotäis mustikaid tahaks siia kõrvale küll põske pista.

---

pilt isetehtud

Blonde

Blonde (SUD51, Šveits) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Zwickel/Keller/Landbier" ja hinnang pole välja kujunenud.

Tootjainfot ei õnnestu leida

Väike lihtne pude, tehniline sildikujundus. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom on hapukas, linnaseline, veidi pehmet värsket sepikut meenutav.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas, sepikule lisandub veidi värsket muru. Lõppmaitse lisab õige tibakese hapukat marjast nooti. Järelmekk on taas magusakas-mõrkjas, hetkeks oleks nagu mingi vürtsikas särin ka ... aga see kaob ruttu.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga Väga lihtne, kuid samas Väga hea taseme rüübe. See mõjub lausa kummastavalt - ükski moment pole midagi kõneväärset, kuid üldmulje jääb ikkagi selline, et võtaks kohe veel mitu klaasitäit! Peedi-kodujuustu-heeringa-salat oleks mõnus siia kõrvale ampsata
---
pilt isetehtud

Cinder

Cinder (Tempel, Rootsi). pdl 0,33 l. alc 6,0 l. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 44 punkti.

Tootjainfot ei õnnestu leida.

Väike lihtne pudel, sildil tööstus. Valge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - hämusalt kergkollane. Aroomis leiab üleküpsenuid, mädanemise äärele jõudnud virsikuid.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitses plahvatab suu täis männiokkaid ... mitte värskeid võrseid, vaid juba poolpuitunud mõrkjaid tegelasi. Lõppmaitses kaovad männiokkad sama kiirelt kui tulid, selle asemel leidub kanarbiku kuiva mõrkjust. Järelmekk on aga sootuks belgialik, magusakas ja vürtsikas.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga kentsakas rüübe. Noh, IPA parameetrid täidab see jooks ju isegi ära, aga maitses leidub niipalju äkilisi suunamuutusi ja omavahel mitte väga sobivaid pooltoone, et kokkuvõttes paneb õlgu kehitama, et mis õlut siis ikkagi teha taheti?

---

pilt isetehtud

Pilootpruul Must IPA

Pilootpruul Must IPA (Pihtla, Eesti) pdl 0,33l. alc 5,6 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Linnased: Pale Ale, Carafa Special, Caramunich, odrahelbed. Humalad: Cascade, Chinook, Amarillo. Pärm US-05
IBU 57"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kreemikas-hallikas vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib vägagi kaua. Õlle värvus - tumedalt mahagonipunane. Aroom on röstine, hapukas ja seebine ... aga samal ajal hästi hea puhta fooniga, justkui oleks äsja tuhase seebiga käsi pesnud.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas, väikene seebine tervitus on ka siin tunda, kuid muuseas, see pole üleüldse halb! Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, kõrbemise äärele jõudnud odrahelveste olekuga. Lõppmaitse jääb üsna samale tasemele, kõrbenud nüanss läheb veidi ülemääraselt pealetikkuvaks. Järelmekk on pikalt ja üheülbaselt mõru ... mitte humalamõru, vaid kõrbenud mõru.

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga nirupoolne rüüpeke. Ülemäärane röst domineerib algusest lõpuni, mis on küll musta IPA puhul ootuspärane, aga seda ei tasakaalusta miski, ei linnaste magusus või humalate värskus.
---
pilt isetehtud

Pilootpruul Saison-1

Pilootpruul Saison-1 (Pihtla, Eesti) pdl 0,33l. alc 5,6 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Linnased: Pale Ale, nisu, Munich. Humalad: Amarillo, Citra. Must pipar, mooniseemned. Pärm: T58
IBU 18"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kork avaneb tugeva sutsakaga ja valge vaht täidab kogu klaasi - see pole hea märk! Õlle värvus - kahvatukollane. Aroom on üldiselt saisonile üsna omane, magusakas ja vürtsikas, kuid ka veidi tolmune ja leivajahune.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, kuid samas tugevneb ka magus pool, muutudes veidi läägekski. Lõppmaitses pääseb selle ülemäärase magususe alt esile sutike haput nooti, kuid ainult hetkeks. Järelmekis võistlevad mõrkjas ja magus, mõlemad üle võlli selle stiili jaoks, omamoodi meeldiva õlise tilgakesena tuletavad meelde end mängus olnud mooniseemned.

Keskmises kergema kehaga, ülekarboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga vastuoluline rüübe. Saisoni olemus oleks nagu ära tabatud, kuid esiteks on jääksuhkrud ülemäära kõrged ning puudu jääb tasakaalustavast hapukast puuviljasest kergusest. See jook peaks olema säravalt õhuline ja pidulik, kuid on selle asemel ülevõlli karboga ja magusa-mõru üleküllusega.
---
pilt isetehtud