Tuli

Tuli (MÕRO, Eesti) pdl 0,5 l. alc 8,0 %vol. Liigimääratlus: chili stout

Tootjainfo: "vesi (Tallinn, Nõmme), odralinnased, humalad (Magnum, East Kent Goldings), tšillipipar, pärm Mangrove Jack - Empire Ale M15"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Tänu tootja hoiatusele ja pikaldasele dekarboniseerimisele õnnestus vältida purskkaevu ning kollakaspruun vaht püsis mõõdukal pöidlapaksusel tasemel. Õlle värvus - imevähese punase helgiga must. Aroomis on imp.stoudilikku jõulist magusat, selle foonil on tunda tšillit, kuid nagu see tihti kipub mõjuma, on vürtsikus kuidagi tolmuselt tajutav.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas, tasapisi hakkab keeleots hõõguma mõnusa vürtsi käes. Keskmaitse muutub tummisemaks, omandab hapukas-mõrkja röstise põhja, mis aga üsna kiirelt mattub tolmus ja betoonise tšilli alla. Lõppmaitse toob mängu tšilliõllele nii tüüpilise tolmuse põldoa, kuid seda hoiab ohjas täidlane ja šokolaadine mõrkjas-magus foon. Järelmekk meenutab korralikku tšilliga tembitud mõrušokolaadi, mille kõrvale pakutakse ploominastoikat.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-vürtsikas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe. Väga korralik tšilli imp.stout. Sellist tegelast tahaks poeriiulil ametlikuna näha. Veidi ülevõllikas, aga vanale Gambrinusele see tuleneelamine sobib. Väga :)
---
pilt isetehtud

Kirsid

Kirsid (MÕRO, Eesti) pdl 0,5 l. alc 5,9 %vol. Liigimääratlus: cherry stout

Tootjainfo: "vesi (Tallinn, Nõmme), odralinnased, humalad (Magnum, East Kent Goldings), kirsid, pärm Mangrove Jack - Liberty Bell Ale M36"

Väike lihtne pude, tehniline sildike. Tänu tootja hoiatusele ja pikaldasele dekarboniseerimisele õnnestus vältida purskkaevu ning vaht püsis mõõdukal sentimeetrisel tasemel. Õlle värvus - tuhmilt punakasmust. Aroomis leiduvad kenas tasakaalus jõuline mõrkjas röst ja hapukas-magus kirss.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja tuhmilt hapukas. Keskmaitses ... ooo kui mõnna ... kõige ehedam kirsimekk! Jeerum, poleks oodanud, et stoudi sees saab seda kuiva, kuid siiski mahlast hapukat nooti nii puhtana esile tuua!

Lõppmaitse muutub magusamaks, kirsid omandavad suisa kuivatatud kirsside intensiivsuse, sellele lisandub linnaseline ja veidi biskviitne magus pehmus. Järelmekk naaseb seniselt mulksuvalt mahlasuselt kuivema ja mõrkjama rösti manu, lisandub ka mõnus vürtsikas, nelgine soojus.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe! See, kui kenasti on pruulmeistril kokku panna stout ja kirss, väärib vägagi kiitmist!

---

pilt isetehtud

After Ski IPA

After Ski IPA (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 43 punkti.

Tootjainfo: "Not all beers of Autumn and Winter need to be darker than night - now we have a Winter IPA. When the best part of the sport is the aftermath, you need to have right sort of refreshments. This winter IPA is a fruity and hoppy thirst quencher full of tropical taste. Also, this beer is gluten-free."

Väike lihtne pudel, sildil suusakuurordi stseenike. Pudeli avamisel käis liiga kõva sutsakas ja vahtu sai kõvasti rohkem kui olema peaks ... pole just hea märk! Õlle värvus - vähese peene hõljumiga helekuldne. Aroom on mõrkjalt murune ja magusalt heinane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, puuviljane ja tsitruseline. Lõppmaitses hakkab see hapukas noot veidi kummastama ... kas see õlu nüüd ikka peab niimoodi maitsma? Magus linnaseline põhi hoiab maitsepildi tasakaalus, kuid sisetunne ütleb, et see hapukus pole siia disainitud. Järelmekk on kuivalt hapukas ja koredalt mõrkjas.

Ummmm ... midagi on selle pudeliga valesti, selle mulje pealt ei hakka kokkuvõtet kirjutama.

---
pilt isetehtud
pilt isetehtud

Ratsu

Ratsu (Odrakunn, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Amber ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "amber ale"

Eelmist versiooni Vaskratsu määratles tootja samuti kui "amber ale", kuid tolle kangus oli 6,4%, kirjeldust näeb siit.

Väike lihtne pudel, omapärasel struktuurse tekstuuriga sildil vastav malend. Kreemikas vaht täidab üle poole klaasist ja püsib päris tugevalt. Õlle värvus - uduselt vaskpunane. Aroomis pelutab alguses liigne süsihappegaas, kuid siis avaneb stiilile vastav roostekarva veega täidetu rabalaugas.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas, karamelline ja hapuka roostese taustaga. Kummalisel kombel hakkab keeleots vaikselt kihelema, ehkki 7% õlle puhul see ei peaks nii tunda olema. Keskmaitse on karameljas ja hapukas, pihlakane ja veidi kadakamarju meenutavalt vaigune. tiba 

Lõppmaitses tugevneb linnaseline pehmus üheskoos tumedate rosinate magususe ja kanarbiku ürdisusega. Huvitaval moel hakkab lonks omandama odraveinilikke mõõtmeid ning suutunnetuse järgi pakuks siia küll praegu paari kraadi järgi suuremat kangust kui sildil kirjas ... ja see on antud hetkel öeldud kiitusena! Järelmekk võtab külge leivase hapuka noodikese ... ning paraku on sellel ka pärmine toorus sees.

Raskepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga kahetine rüübe. Ühest küljest on selles rüüpel sügavust ja väge, mille järgi võiks isegi "über" sildi külge kleepida. Teisalt on aga aga ka selles klaasitäies toorepoolset pärmist jälge nagu ülejäänud tegudel, viimatisest kolmikust on see aga nii ehk naa meeldivaim tegelane.

---

pilt isetehtud

Ettur (2018)

Ettur (Odrakunn, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Golden Ale/Blond Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "pale ale"

Eelmist versiooni määratles tootja kui "blond ale" ja kangus oli 6,0%, tolle kirjeldust näeb siit.

Väike lihtne pudel, omapärasel struktuurse tekstuuriga sildil vastav malend. Kollaka varjundiga sõrmepaksune vaht on kenasti püsiv ja haagib end ka üsna söakalt klaasiseintele. Õlle värvus - pronksjalt kuldne. Aroom on leebelt karameljas, vähese metalse kõrvaltooniga. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on magusakas, linnaseline ja karamelline, vähene vaskne või õunane noot lipsab ka siit läbi. Lõppmaitse muutub hapukamaks, marjasemaks, meenutades veidi külmanäpistatud pihlakaid. Järelmekis kerkib esile pisut mudrusevõitu pärmine noodike, kuid üldine karameljas ja tiba pähkline olek mõnusa kuivapoolse vürtsika surinaga on siiski meeldiv.

Keskmisest tiba raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. "Pale ale" stiilist astub küll pigem mööda, sobides ehk kenamini "amber ale" alla, kuid kena joogike siiski. Tiba häirib õrn pärmine noot, kuid see võib olla kulleri poolt liigse rappumise probleem

---

pilt isetehtud

Oda

Oda (Odrakunn, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Meeõlu"

Peale esimesi, mitte kõige õnnestunumaid katseid on koda uuesti turul, nüüd siis vist (?) oma kojaga, mitte enam mustlasena.

Väike lihtne pudel, omapärasel struktuurse tekstuuriga sildil vastav malend. Kollakas vaht täidab pool klaasi ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt sügavkuldne. Aroom on veidi hapuka algusega, kuid siis lülitub selgele ja meeldivale meetoonile.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas, pärmine ja ürdine. Lõppmaitses hapukas pärmine pool tugevneb, lisandub vürtsikas õhetus. Järelmekk segab mee sisse suira ja jätab küll veidi toorepoolse, kuid siiski meeldivalt ehedalt mesise jälje keelepärale.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga hea taseme rüübe. Võimalik, et mõni tund tagasi kulleriga saabunud näidis on liialt rappuda saanud, kuid pärmine toorepoolse joogi maitse kipub mett veidi varjutama. Aga kuna meeõllesid on väga vähe nii ehk naa, siis tuleb ikkagi heaks kiita.
---
pilt isetehtud

Wambola

Wambola (Pump, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Dunkler Bock" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Triple maibock"

Kas ainult minul tekib peas tajuhäire, lugedes kõrvuti neid liigimääratlusi?

Väike lihtne pudel, sildil on pildi ja mõegaga Wambola :) Sentimeetrine kollakas vahukiht pole püsiv. Õlle värvus - õrna vinega kuldpunane. Aroom on magusakas, linnaseline, õhkõrnalt pähkline ja alkoholine.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja tihkelt magusakas, mõrkja kõrvaltooniga ja keeleotsa alkoholiselt näksiv. Keskmaitse on karamelline, lausa karamelli-siirupine, pähkline ja leivane. 

Lõppmaitse meenutab veidi iiriskommi ning pihlakaveini, nätskelt magusakas-mõrkjas, venivalt karameljas ja korralikult keelekülgi kuumutav. Järelmaitse kaldub pähklilikööri kanti, kuid sellesse on ka pähklikoori pudenenud, nii et veidi ülemäära puidune, mõrkjas ja tuhm on see. Suuõõs õhkab tublisti veel minuteid ja minuteid hiljem.

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Mnjah, kui poleks pilootpruuli mekkinud ja tollest siirast vaimustust tundnud, siis kiidaks ehk rohkem, aga praegune versioon jääb tiba tuhmiks ja veidi liiga tajutavalt alkoholiseks. Mine tea, ehk nii poole aasta või aasta pärast lööks siinkohal juba nurru.

--

pilt isetehtud

Ingveriõlu

Ingveriõlu (Pihtla, Eesti) pdl 0,33 alc 6,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 47 punkti.

Tootjainfo: "Olles juba 25 aastat legendaarset Pihtla olut pruulinud, otsustasime uhel paeval Pihtla ollekoogis vaarika vanuse tahistamiseks moned huvitavad maitsed pudelisse panna. Ingveriolu on pruulitud kasutades riivitud ingverit, sidrunimahla, riivitud sidrunikoort ning Saaremaist mett, mis teevad temast vurtsika ning ohetamapaneva suutaie."

Väike lihtne pudel, kuldsel sildil ingverijuurik. Valge vaht täidab pool klaasi ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusalt ingveriline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses tuleb esiplaanile ingver, mõjudes koos mõrkja põhjaga isegi karmivõitu. Lõppmaitse ajal kogu pildi enda valdusse, kuid hapukas mahlasus muudab ta siiski kenasti joodavaks. Järelmekk õhkab mõnuga ja kaua eheda ingverise särinaga.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA HEA tasandi rüübe. Kiita tuleb kasvõi selle eest, et tegu on sisuliselt ainsama ingveriõllega eesti väikekodade toodangus. Ja ka ingveriõllede (mitte segamini ajada magusate ingverijookidega) üldises pildis täiesti väärikas tegija. 

---

pilt isetehtud

Mea Culpa

Mea Culpa (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel" ja hinnang 72 punkti

Tootjainfo: "Burboonivaadis küpsenud belgian quadrupel, mis mõeldud meeleparanduseks kõigile, kes ulakustega patustanud."

Väike lihtne pudel, sildil nautlev vanahärra, kelle jätab patukahetsuse oma varju hoolde :) Sentimeetrine kollakas vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt punakas merevaik.

Aroom. Hmmm. Burbooni vaniljesus - olemas mis olemas. Guadrupli ümar ja täidlane puuviljasus - samuti siin. Paraku tunneb ka torkivat alkoholi, mis 12-kraadise joogi puhul on küll raskesti, kuid siiski välditav. Vask, mesi ja virsikud.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas, veidi puidune ja rosinaküllane.  Keskmaitse üllatab hapuka tooniga, mis quad'ile väga omane pole, kuid samas antud juhul mõjub kreegiveinina huvitavalt. Lõppmaitse ... hmmm ... nagu jooks vasksest karikast kreegiveini, millesse on sisse torgatud kaneelipulk. 

Järelmekk ... ooo ... vaata alles nüüd läheb asi põnevaks! Kreeka pähklid, päevalillehalvaa, veidi lagritsat, rosinad, paar nelgiõit, kuldses rummis leotatud viigimarjad.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga Mitmekihiline ja põnev rüübe. Sellele joogile tuleb anda aega. Nii pudelis küpsemiseks kui klaasis ja suus enda avamiseks. Kuivema šerri asemel desserdi ette pakkumiseks sobiv.

---

pilt isetehtud

Zure Van Tildonk - Sloe

Zure Van Tildonk - Sloe (Hof ten Dormaal, Belgia) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus:

"Sour/Wild Ale" ja hinnang 61 punkti.

Tootjainfo: "Sour beer aged for 7 months with sloeberries "

Sloeberries on siis laukapuu viljad, see on nö ploomide esiema, mida nüüdki kasutatakse ploomisortide aretamisel ... kui ma nüüd õigesti aru sain.

Väike lihtne pudel, sarjale omane pruunakas-hall sildikujundus. Vaht hüppab kahetsusväärse innuga pudelist välja, kattes suure osa lauast. Õlle värvus - mudruselt oranž. Aroom on hapukas ja mahlane, valge veini äädika, mandli ja vanilje nootidega.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapu. Keskmaitse on hapu ja magus, viigimarja palsamico, valge veini äädika ja külmavõetud ning käärimaläinud tikrite taoline. Lõppmaitse mõjub lamedalt ja koduse rabarberiveini moodi ... aga see veidi ... ummm ... noh inglise keeles "tart" ja "funky" ja maamaja taoline käärimine on omamoodi nummi. Järelmaitse on kuiv, katkinäritud viinamarja seemneid ja sidrunimahla meenutav.

Keskmise kehaga, kogu karbo läheb pudelist väljalendamise peale ja edasi on suutunnetus lame, hapu-magusakas-hapu-mõrkjas-hapu buketiga üsnagi äärmuslik rüübe. Hapusõpradele kohustuslik äädikane amps, ülejäänud rahvas võiks end sellest eemale hoida :)

---
pilt isetehtud

Moodne Klassika - Pilsner

Moodne Klassika - Pilsner (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pilsener" ja hinnang 38 punkti

Tootjainfo: "Väike must kleit ei ole väike must kleit, kui teda katavad polkatäpid. Samamoodi ei saa tume ülikond olla roheline. Aga klassikaline ei tähenda isikupäratut. Klassikalise rõiva kandja jääb silma oma enesekindla naeratuse, meeldiva käitumise ja aruka jutuga. Pilsner on klassika. Pilsner ei saa olla kange või humalane või merevaigukarva. Pilsner peab olema meeldivalt mõrkjas helekollane karastav õlu. Võrgutavaks naeratuseks sobib pigem aimatav kui tuntav valge veini noot, mille annab sellele pilsnerile Hallertau Blanc humal."

Väike lihtne pudel, sildil härrasmees ja härraskoer. Valge vaht täidab pool klaasi, püsides üsna kenasti. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom - no puhas klassika tõesti: magusapoolne linnas ja mõrkjas humal. Väike hapukas-vürtsikas noodike täiendab seda lihtsat aluspõhja kenasti.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas, biskviidise ja veidi üleküpsetatud sepikut meenutava põhjaga. Lõppmaitse mängib mõnusa hapuka, tikreid ja valgeid viinamarju esilemanava noodiga. Järelmekk näitab korraks vürtsikat palet, siis jääb aga mõrkja värskusega päris kenasti kestma.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga Hea taseme rüübe. Masstoodetud suguvendadest grammi huvitavam. Sobilik täiendus lõunalauale.

---

pilt isetehtud

Ülo

Ülo (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Chardonnay barrel aged imperial saison with gooseberries"

Väike lihtne pudel, mille vahakaelus annab teada et võiks oodata midagi erilist. Noh ja kui te nüüd mõtlete, mida "imperial saison", "Chardonnay vaat" ja "tikker" kõik kokku võiks tähendada, siis ... no ma ei tea mida te siis mõtlete :)

Valge tihe vaht täidab üle poole klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne.

Aroom. Oooo, tikrikompott? Tikrikompotist tehtud kihisev limonaad! Veidi rõsket valget veini. Kribisev-kõditav belgia vürtsikus. Niiske puit. Päikese käes soojenev ületalve tühjalt seisnud suvemaja. Kevadhooaja puhuks kohale toodud korvitäis kiivisid, rosinaid ja kausike veinis marineeritud metsõunu.

Esmamekk. Kerge! Kerge? 10-kraadine ja KERGE!?! Magusakas-veinine-kuiv ja kerge. Kevadine!

Keskmaitse. See kergus oli petlik. Tikrist saab teha veini, eks ole. Aga kas ka muskaatveini? Metsõunte aroomiga muskusvein.

Lõppmaitse. Huvitav kas viinamarju marineeritakse? Noh nii nagu metsõunu? Muskaatpähkliga koos mõistagi.

Järelmekk. Saisoni vürtsikas elegants korrutatud tikriveini maalähedusega. Puitpitsudesse uppuv suvemajal kesk tikripõõsaid tõmmatakse kardinad eest ja pestakse tolmunud aknasilmad kirkaks. Kuidas aga tikritest said kreegid, seda ei oska nüüd küll keegi seletada. Kollased kreegid. Kreekmarjad. Viinatikrid.

Urjuhh. Piiritajate vidinasse mattuv kollane maja. Täis kollaseid marju ja kollaseid lõhnu. Nii lõhnab päike ja armastus. Sellest Joogist ei saa masside lemmikut. Ja see on hea. Sest see Jook on tehtud Vana Gambrinuse kiusamiseks. Veinirahvas, rõõmusta. Sulle on õlu tehtud, mis hea maitseb. Mistap Mega.

---

pilt isetehtud

Varakevad

Varakevad (MVkodupruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: finest lager

Tootjainfo: "Ilmad on piisavalt head, et Taat saab viltide asemel botikud jalga panna. Nüüd on käes õige aeg, et keldrist välja tuua seal jõuludest saadik oma sisu üle järgi mõelnud laagri-teo tulem.
IBU 26"

Väike lihtne pudel, pruulikojale omase lõikega sildil kirjud kummikud. Valge vaht täidab kolmandiku klaasist kuid ei viitsi püsida. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom on nõrgalt ja magusalt puuviljane, meenutades kuivatatud pirne.

Esmamekk on kerge kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas, meenutades mõnd tavalist massilaagrit. Lõppmaitse on magus (mitte magusakas) ja taaskord kuivatatud pirniviilakate maitseline. Järelmekk lisab magusale õnneks ka veidi taskaalustavat mõrkjust ja kunagi pool minutit hiljem ka vürtsikat õhetust.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magus-vürtsika buketiga lihtne rüübe. Mass-toodetud kraami liigagi hea kloon. Joogikaks kärab küll.

---

pilt isetehtud

Eksperimentaal XI - Plaadimeri

Eksperimentaal XI - Plaadimeri (Purtse, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Grodziskie/Gose/Lichtenhainer", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Tomato gose."

Väike ravimipudel, eksperimentaal-seeriale omane tuukriga silt. Vähene valge vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - vähese hõljumiga kuldne. Aroomuse on magusakas-soolakas, meenutades värskelt küpsetatud soolaküpsiseid ja seemnesepikut.

Esmamekk on keskmise kehaga ja arvestatavalt soolakas! Keskmaitse on mõnnnalt soolakas-hapukas, tomati happeline olek on üsna kenasti tunda. Lõppmaitses ilmub soolakas-hapuka peatooni taha veidi mõrkjust ning ka valge pipra taolist vürtsikust. Järelmekk on soolane, mõrkjas, hapukas ja vürtsikas, karge ja jõuline, iseloomukas ja ülbevõitu, teatades et vat sihuke ma olen, meeldib teile või ei meeldi. Vanale Gambrinusele väga meeldib!

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, soolakas-hapukas-soolakas-mõrkjas-soolakas-vürtsikas-hapukas-soolaka buketiga ÜÜÜÜBERTASANDI RÜÜBE! Need neli Ü'd tulid selle hooletu julguse eest soolaga ümber käimisel. Lõpuks ometi säherdune gose, kus ei pea soola noaotsaga taga ajama nigu narr. Vana Gambrinus kaalus korraks ka "mega" laualekäimist, kuid kuna tomat jäi veidi varjule, siis jääb siiski niimoodi, kuigi see on üks väga mega-moodi über :)

---

pilt isetehtud

Three Pleasures: Whiskey

Three Pleasures: Whiskey (Lehe / Cool Head, Eesti / Soome) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Specialty Grain" ja koondhinne pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Rye doppelbock aged in rye barrels"

Väike lihtne pudel, sildil ... eee ... tšello? Kollane vaht täidab pool klaasi ja püsib päris kaua, jättes mõnel määral ka vahujälge klaasiseinteni. Õlle värvus - kirkalt tume ja sügav punakaspruun. Aroomis seguneb pehmus ja alkohol, viski on üsna tunda, rukkiviskit ei oska paraku ära tunda kuna puudub kogemus.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas, liköörine ja leivane. Keskmaitses on hunnik rosinaid ... ja midagi uskumatult tuttavat lapsepõvest ... kas see võis olla mingi rukkine magustoit, kuigi ei meenu küll midagi sellist ... või siis karamell-kissell? Jaaaa! Karamell-kissell pohlamoosiga!

Lõppmaitses leidub vaniljet ja ümarat õhtust päikesepaistet ... sellist mis enam ei kõrveta, vaid mõnusalt hellitab meretuules jahtuvat ihu. Istud sa sedasi rannaäärsel pingil, nööbid eest valla, kuulad mere ja möödaminevate kontsade hääli, sulged silmad ja leiad et elu on üks imeliselt kirju ja sigalahe asi. 

Järelmekk paneb heldima. Vaat seekord on saavutatud hea tasakaal algmaterjali ja ekstra vahel. Rukkiboki leivasus ning viskivaadi ümarus koos viskise nipsutusega - kõik kenasti olemas. Ja kajakas ning tuulekohin mäniladvus ja puha. Ning isegi rannakohvikus ülevoolavaks muutuv melu ei häiri, vaid sobitub kenasti helipilti. Lähema poole tunni jooksul sa siit pingilt ei liigu.

Raske ja ilus. Sametine ja ilus. Megailus. Selle kolmiku: leib, kohvi ja viski parim isend. Kui vana Gamrbinus oleks rukkiviskiga tuttav, siis oskaks ilmselt täpsemalt nüansse paika panna, kuid ka võhikuna võib öelda - see jook on umbehästi tasakaalus sisu ja vormi mõttes.

---

pilt isetehtud

Vesterbro Pilsner

Vesterbro Pilsner (Mikkeller, Taani) pdl 0,33 l. alc 5,6% Ratebeeri liigimääratlus: "India Style Lager" ja hinnang 90 punkti

Tootjainfot ei õnnestu leida

Väike lihtne pudel, silt ... no äärmiselt ebaõnnestunud kujundus. Tume, sigrine ja loetamatu. Selline tunne, et kunstnik on seda maalides olnud mingi raskemeelsuse hoo ja psühhedeelse narkootikumi mõju all.

Valge vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib päris kenasti, haakudes ka kauni vahupitsina klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumekollane. Aroom on murune ... ja seebine! Justkui oleks värskeltpügatud murust tehtud aromaatset tualettseepi :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub kraadivõrra veelgi mõrkjamaks ja kuivalt krõpsuvaks. Keskmaitses on tunda magusamat karamelli ja veidi hapukat marjast mahlasust. Järelmekk õhetab meeldiva ja tugeva vürtsika hõõgusega, selle foonil tugevneb taas algne kuiv mõrkjus.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-magusakass-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe! Krõpskuiv mõrkjas IPL, üsna meeldejääv tegelane, mille kõrvale sooviks lihtsat musta leiva viilakat paksu võikihi ja kuhja hakitud rohelise sibulaga.

---

pilt isetehtud

Uus Mood

Uus Mood (MÕRO, Eesti) pdl 0,5 l. alc 4,7 %vol. Liigimääratlus: gose

Tootjainfo: "vesi (Tallinn, Nõmme), linnased (pilsner, nisu), humalad (Hallertau Blanc), himaalaja sool, koriandriseemned, pärm M36"

Väike lihtne pudel, vannitoaruuduline sildikujundus. Valge vaht hüppab ulja kaarega klaasi, täites selle alguses pea täielikult, kuid kadudes siis kiire ja valju kohinaga. Õlle värvus - määrdunud ja mudrune. Aroom on aga mõnusalt soolakas ja hapukas, pannes süljenäärmed hetkega tööle. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mudruselt hapukas. Keskamaitses on küll kenasti soolakas ja muidu tore ... aga no see mudane kiht keelel ei ole kuidagimoodi meeldiv. Lõppmaitse toob esile magusamaid noote ... ja muutub keeltparkivalt kuivaks. Järelmekk on mõrkjas-soolakas ja vürtsikas.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-soolakas-magusakas-hapukas-mõrkjas-soolakas-vürtsika buketiga vastuoluline rüübe. Mõte on hea, proovida teha koriandriga goset ... aga teostus on niru, ülekarbo ja rokaselt mudane välimus ning mudrune suutaju rikub kogu mõtte ära.
---
pilt isetehtud

Kesväbiit

Kesväbiit (MÕRO, Eesti) pdl 0,5 l. alc 7,5 %vol. Liigimääratlus: english barley wine

Tootjainfo: ""vesi (Tallinn, Nõmme), linnased (pale ale, CaraAmber), humalad (Chinook, Goldings) , kaneel, pärm T-58"

Keskmist kasvu pudel, nõrguvalt vesivärvine sildike. Sõrmepaksune kollakas vahukiht on hõredapoolne ja pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt punakaskuldne. Aroom on leebelt hapukas ja karamelline, meenutades nõrgalt pihlakakompotti.

Esmamekk on keskmisest veidi tihkema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse jääb samalaadse ebamäärase, veidi ürdise mõrkjuse tasandile, lisandub vähene tuhm hapukas toon. Lõppmaitse ... ummm ... no lame ja mittemidagiütlevalt mõrkjas, ehk vaid vähese magusama karamellise tasakaalustava kübemekesega. Järelmekk soojendab keelepära tuntava alkoholiga.

Keskmisest kübeke raskema kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga mittemidagiütlev rüübe. Odraveiniks, sh inglise omaks ei kvalifitseeru kuidagimoodi, ehk "american strong ale" oleks kohane määratlus. Ebaõnnestunud katse.

---

pilt isetehtud

Astelpaju

Astelpaju (MÕRO, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Liigimääratlus: fruit beer

Tootjainfo: "vesi (Tallinn, Nõmme), odralinnased, nisulinnased, humalad (Chinook), astelpaju, pärm SafBrew WB-06"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike Valge hõre vaht täidab pool klaasi, kuid kaon kiirelt. Õlle värvus - hämuselt kuldne. Aroom on magusakas-hapukas, astelpaju parkiv toonike on pigem kõrvaltegija kui dominant.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse muutub veidi magusapoolsemaks, kuid astelpaju kestade mõrkjas parkiv foon hoiab selle kenasti paigas. Lõppmaitses tuleb hapukas-marjane osa rohkem esile, vähene kõditav vürtsikas elevus keelekülgedel lisab pidulikku särtsu. Järelmekk on vürtsikas ja tuhmilt magusapoolne, senine marjasus kaob üsna olematuks, ehk vaid aimdub astelpaju seemnete parkivat toimet.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga Väga hea taseme rüübe. Astelpaju oleks siin võinud uljamalt lisada, hetkel jääb see muidu üsna krapsakas tegelane teenimatult kõrvalrolli.

---

pilt isetehtud

Cucumber Batch

Cucumber Batch (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Grodziskie/Gose/Lichtenhainer", koondhinnet veel pole.

Tootjainfo: "Cucumber and lemon gose."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tüüpsilt seekord helerohelisel põhjal. Erkvalge pöidlapaksune vahukiht kaob kiirelt ja jäljetult. Aroom - kirkalt helekollane. Aroom on mõnusalt kargelt soolane ja leebe magusa fooniga.

Esmamekk on kerge kehaga ja soolakas-hapukas. Keskmaitses tuleb esile sidrunikoore õli .... mis meenutab väga sidrunheina ja veidi ka koriandrit. 

Lõppmaitse ... jestas, laspepõlveaegne kurgi-näovesi tuleb meelde :) Aga ka kurk - selline värske-värske-värske soolakurk, mis on alles marinaadi visatud ja napilt kerge maitsekese juurde võtnud. Järelmekk on huvitavalt kihisev-vürtsika olekuga, mis miskipärast viskab maitsemeele kuhugi düšesi kanti, ainult et soolase düšessi poole ... ooooo - keegi võiks pirniga gose teha!

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, soolakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-soolakas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. Sihuke mõnus väikene kiiksuõlu, millega korralikke inimesi narrida :) Aga jah - keegi võiks ikkagi pirniga gose teha!

---

pilt isetehtud

Austra

Austra (Nurme, Läti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja koondhinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Named after the Latvian pagan godess of the dawn, this dark and thick Imperial Stout truly light the sky after the darkest night. Heaps of roasted malts enhanced with magnum and northern brewer hops provide it with the distinct bittersweet chocolate and coffee aftertaste.

IBU 90"

Väike lihtne pudel, mustav sildikujundus. Tumekollane vaht täidab 2/3 klaasist ning püsib väga kaua, haakudes mõnel määral ka klaasiseintele. Õlle värvus - tuhmilt süvapunane. 

Aroom on sügavalt röstine, kohvine ja vähese vasetaolise hapuka kõrvalnoodiga - justkui nuusiks vanakooli vändaga kohviveski kolu.

Esmamekke on raske kehaga ja mõrkjas-hapukas, röstine ja kohvine. Keskmaitse värvub magusamaks, kuid säilitab ka mõrkja põhitooni, omandades sel moel kokku tugevalt šokolaadise üldmulje. Lõppmaitse alustab mõrkjalt, mõrušokolaadiselt ... kuid siis väsib korraga ära, tuues mängu vana kotiriide tolmunud mälestuse. Järelmeki ajal torkab alkohol tsiba liiga teravalt, pehmendab seda seejärel mustade ploomide sametiga, kuid üldmuljelt jääb ikkagi teravavõitu ja krobelisena kurgupära kuumutama

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga vastuoluline rüübe. Justkui oleks kõik olemas, mida heast imp.stoudist tahta aga üldmulje pole kuigi meeliülendav. Kui anda sellele kraamile aasta-paar järelküpsemist, siis ehk kiidaks rohkem, kuid praegu on hinnang sihuke "nii ja naa" 

---

pilt isetehtud

Ero Chica Chica

Ero Chica Chica (Tanker / Brewcats, Eesti / Soome) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „IPA“ ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Juicy Pale Ale with pineapple"

Väike lihtne pudel, sildil flamingo. Sentimeetrine hõre valge vahukiht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - kirkalt ja kahkjalt kollane. Aroomis kappab ehedaim ananass sulle juba poole toa peale vastu, lähenedes saadab teda ka mõnus murune mõrkjus.

Esmamekk on kergepoolse kehaga, kihisev ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse alustab virsikuga, kuid jõuab siis päris kiirelt ananassisele noodile. Lõppmaitses avatakse ananassikonservi purk ja kallatakse klaasi selle vedelik, ananass omas mahlas ... millele on huvitaval kombel ka mangone noot man. Järelmekk on magusakas ja mahlane.

Kergepoolse kehaga, üsna tugevalt karboniseerunud paletiga, kuigi see mull ei moodusta vahtu. magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga Hea taseme rüüpeke. Kerge ja mahlane, ananass on tugevaim lõhnas, maitses kaob veidi muude puuviljade ja humalate vahele ära. Kes iganes ta RB's IPA'ks märkis, tegi karuteene, sest kui keegi läheb seda jooki IPAna tarbima, siis ta pettub. "Juicy pale ale" nagu sildil kirjas on aga jummmalast õige määratlus.

---

pilt isetehtud

Pihlakas

Pihlakas (MÕRO, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: fruit beer

Tootjainfo: "vesi (Tallinn, Nõmme), odralinnased, nisulinnased, humalad (Chinook), pihlakad, pärm SafBrew WB-06"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge vaht täidab 9/10 klaasist, püsides vägagi kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, biskviitjas ... meenutades miskipärast rosinaküpsiseid.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakalt pärmine. Keskmaitse muutub hapukamaks, tõenäoliselt peaks see olema marjasuse tunnuseks ... aga no näe, ajus kaigub vastu sõna "pärm". Lõppmaitses saab juba rääkida pihlaka mõrkjas-magusast olekust, aga ausõna ei oska kuidagi seletada, miks see haakub pärmi, nüüd juba pagaripärmi maitsemälestusega. Järelekk on hapukas ning juba suhteliselt vabam pärmisest dominandist ... vabam, mitte vaba.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga arusaamatu rüübe. Kuidas on nii juhtunud et pihlakas maitseb nagu pagaripärm, jääb mõistatuseks. Ausalt öeldes jääb keelele üsna niru maitsemulje.

---

pilt isetehtud

Loojang

Loojang (Põhjala / To Ol, Eesti / Taani) pdl 0,33 l. alc 11,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Barley Wine" ja hinnang 72 punkti.

Tootjainfo: "Armagnac & Oloroso sherry BA barley wine"

Väike lihtne pudel, ebamäärane sildikujundus. Kollane vahakael tuletab meelde, et tegu on see koja Cella Series esindajaga ehk säänse tegelasega, mida tuleks ja võiks kaua hoida. Noh aga proovime, kuidas ta nö värskelt mekib.

Kollane vaht täidab pool klaasi ja püsib suhteliselt kaua, mis vaadihoidise ja odraveini kohta on suhteliselt haruldane. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldpunane.

Aroomis jookseb nina esimese hooga tammepuu sisse. Või siis pigem tamme-vineeriga kaetud värskelt valminud kapi sisse. Või siis värskelt tammepaneelidega vooderdatud kabinetti. Kuid selles kabinetis on šerrit! Palju šerrit, mida on ilmselt kasutatud sellesama puitvooderdise immutamiseks - hea mõte, kas pole?

Esmamekk. Hmmm ... 11,4-kraadise rüüpe kohta on algus üllatavalt kerge! Delikaatselt magusapoolne, veidi häbelikult tammine, kergelt keeleotsa kõditav. Selline hästi kasvatatud tegelane, tagasihoidlikus ent ajatult klassikalises ülikonnas ja puha. 

Keskmaitse. Vürtstamm!? Kas on olemas looduses vürtstamm, mille lehtedel on kerget loorberi maitset? Ja mille viljad õhkavad tähtaniisi? 

Lõppmaitse. Eukalüpt-tamm on vist olemas küll? No vähemalt siin klaasis kasvab ta üsna võimsasti, olles selline sale ja sihvakas ja igiroheline. Ja kaneeline. Kaneeline? Kaneeline!

Järlmekk. Kirsikohv. Tamme-kirss. Kuivatatud tammekirss. Mandlid! Vürtsmandlid. Vaniljesed vürtsmandlid. Tuhk. Vürtsmandli tuhk kirsioksast tehtud tubakatoosis. 

Kolossaalne. Uskumatult paljutahuline. Üldse mitte ootuspärane. Veidralt kergelt joodav. Kohati lausa häirivalt maitse-tihe. Kihte, nüansse ja avastamisväärseid nurgakesi on selles õlles rohkemgi kui olema peaks. Mõnda, nt tamme ennast leidub see-eest igas nurgas ja nurga taga, mis hakkab vahepeal veidi ärritamagi. Teisi aga leiad korraks ja kaotad kohe. Vürts-vein. Külmaks aga ei jäta see kraam kohe kindlasti. Vana Gambrinus kujutab liigagi lihtsalt ette, et selle joogi kohta võidakse ka halvasti öelda. Algpõhi ehk odravein kipub lisakihtide alla ära kaduma. Kuid üldistatult ei saa teha muud kui vaimustuda!

---

pilt isetehtud

Vaarikas

Vaarikas (MÕRO, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Liigimääratlus: fruit beer

Tootjainfo: ""vesi (Tallinn, Nõmme), odralinnased, nisulinnased, humalad (Chinook), vaarikad, pärm AfBrew WB-06"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kreemikat karva vaht täidab 3/4 klaasist, muutudes küll hõredaks, ent püsides päris kaua. Paraku kipub vaht ka poolikust pudelist välja ronima, rääkides korralikust ülekarbost. Õlle värvus - tuhm ja nähtavast hõljumist tihe ornaž. Aroom on väga meeldivalt ja mahlaselt, ehkki veidi liiga magusalt vaarikane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas ning vaarikane. Keskmaitses muutub kuivalt mõrkjas-magusakaks, katkihammustatud vaarikaseemne mõrkjas parkiv tihkus tõmbab keele ümber kokku kuiva rõnga. Lõppmaitses tugevneb hapukas-mahlane pool, kuid seesama vaarikaseemne kuiv parkivus jääb samale tasemele. Järelmekk muutub veidi magusapoolsemaks, kuid mõrkjas-vürtsikas kuiv dominant põlistab end keelepärale.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas buketiga vägagi hea rüübe. Selline tunne, et vaarikas on blenderis ülemäära suurtel pööretel nii puruks lastud, et vaarikaseemne parkiv olek pääses liigselt vallale ja võttis õlle enda valdusesse. Väikest lusikaotsakest punase sõstra želeed sooviks siia kõrvale kombineerida.
---
pilt isetehtud

Külvipäev

Külvipäev (Pöide, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: rukki laager

Tootjainfot pole, tegu on pilootpruuliga

Väike lihtne pudel, pruulikojale omaselt viltu peale kleebitud silt. Kollakas vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt punakas-oranž. Laagerõlle hapukas aroom on juba eemalt tunda, lähenedes lisandub siia meeldiv ja värske leivane kõrvaltoon.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja hapukas ning karamelline. Keskmaitses on tugevalt leivane ... selline peenleiva ja terasepiku vahepealne. Lõppmaitses täidab suud tihkelt pähkline, röstine ja karamelline mekk, mis paitab suulage pehmelt ja siidiselt ning kõditab keelekülgi vähese vürtsikusega. Järelmekk mängib korraks pähklise buketi mõrkjama otsaga, kuid siis tuleb tagasi laagerõllede kerge ja värske hapuka põhioleku juurde.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe! Vähemalt praeguses värskuseastmes on see parim rukkilaager, mis vana Gambrinusel meelde tuleb. Oh suudaks seda vaid samal tasemel suurema partiina turule tuua!
---
pilt isetehtud

Hetk

Hetk (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Bourbon barrel aged cherry ale"

Väike lihtne pudel, jaapanipärane kahekihiline sildikujundus. Kreemikat karva vahukiht täidab pool klaasi ja püsib kaua, haakudes mõnel määral ka klaasiseintele. Õlle värvus - tuhmilt kuldpunane.

Aroom. Kurnäu. Vaniljekirsid. Ümarad, pehmed, vetruvad, imearmsad, kukununnud ja üleüldse pääsupojad. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja hapukas, vetruv ja pehme. Vaniljene koorepumat kirssidega. Sisemine naeratus, mis peegeldub silmades. 

Keskmaitse. Naiselikumat õlut ei saa vist ette kujutadagi. Sügavust ja ümarust, pehmust ja mitmenäolisust leidub siin nii umbes poole haaremi jagu. Näiteks öelge mulle palun, kuskohast tekkis see piparmündine õhetus?

Lõppmaitse. Buduaarpehme. Butiik-luksuslik. Ei see ei tähenda et see oleks mingi ninnu-nännu kraam. Vastupidi, elegantne, stiilne ja tajutavalt jõuline. Puidune toon sobib siia üleütlemata asjakohaselt. Ühes daamis on nii nõtkust kui jõudu. Sest kuidas muidu ta need meeskoerad ohjes hoiaks.

Järelmekk. Šerri. Kirsine linnupiim. Vaniljekirss. Lampidest ümbritsetud peegel ja suleboa. Koketne kübar ja üle küünarnuki ulatuvad kindad. Pooleliolev raamat. Ja avatud uks, kuskaudu minna ja tulla ja oodata.

MEGA. Kui vana Gambrinus oleks noorem, siis võtaks ta mõega ja läheks tuuleveskite juurde ära. Sest selles on au ja väärikust ja veidrust. Kellele neid normaalseid ikka vaja on. See on nüüd küll kummaline, kuidas enamasti meeshingedest koosnev Lehe koda nii ülevoolavalt naiseliku õlle toota. 

---

pilt isetehtud

Hvalur 2 Þorrabjór

Hvalur 2 Þorrabjór (Steðja, Island) pdl 0,33 l. alc 5,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang 34 punkti.

Tootjainfo: "Hvalur 2 Þorraöl Steðja is an ale we brew for the season of Þorri. What makes this beer special is that, it´s ingredients is Pure icelandic water, malted barley, hops and sheep shit-smoked whale balls. Icelanders have used this method of smoking for centuries, so we choosed to handle the whale balls the same way before we use it in the brew. Because a lack of trees in Iceland, we use dry sheep shit to smoke. This gives the beer an excellent smoke tast, a smoke tast you havn´t tryed out before... The balls also gives its flavour to the beer......"

Soovitan vaadata ka seda videot. Ja siis mõelda, et misasju ikka ilmamaa peal kokku keeratakse. Ning vaimustuda :)

Kollane vaht täidab enamik klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldpunane. 

Aroom. Hmmm. Olles varem saanud lambasõnnikuga suitsutatud linnastega tehtud õlut, siis siin seda külma lauda lõhna pole. Suits on vaid õrna vinena tunda ... aga sa taevas KUI lihalikult see aroom mõjub! No täiesti selline tunne, et keegi lõikab kõrvaltoas lahti head suitsuliha või -vorsti!

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas, karamelline ja meeldiv. Keskmaitses tuleb suitsune nüanss esile, mängides hapukate nootidega ... ja lõhnast tuttav lihalikkus on ka kohal. Selline mulje, nagu oleks liha eelnevalt marineeritud ja siis suitsetatud. Ainult et see liha on nüüd mitte enam kõrvaltoas, vaid sama ruumi teises otsas.

Lõppmaitses hakkab suitsune hapukas moment muutuma tugevamaks, kuid seda tasakaalustab matsakas karameljas mõrkjas-magusus. Järelmekk toob suitsuliha juba piisavalt lähedale, et seda lausa keelega tunda, kuid tegu on siiski kõrvaltooniga, mitte dominandiga. 

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-suitsune-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Stiilimääratlusena oleks õige öelda "wee heavy" ja kõik oleks täiesti õige - nii kerge suitsune kui tugevalt karamelline noot. Kuid mnjah, lambasõnnikuga suitsutatud vaalamunandite panemine õlle sisse mõjus niiiiiivõrd ootusi üles kütvalt, et tulemus on pisuke pettumus. Suitsune šoti eil ... nagu enamik suitsuõllesid ... tekitavad maitsja peas seoseid suitsulihaga (mõnel ka suitusjuustuga) nii ehk naa, kuid mingit erilist vaalamunandit ega isegi mitte lambasõnniku-suitsu siit klaasist ei leia.

---

pilt isetehtud

Columbus Pale Ale

Columbus Pale Ale (Malmgård, Soome) pdl 0,5 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang 47 punkti.

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Unfiltered beer. Malmgård Columbus Pale Ale is a light copper ale. The scent is fairly fruity. The stuffed malt basket and the finishing touches of the bitterness of hops."

Keskmist kasvu pudel, lihtne ent stiilne rohekas-sinine silt. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt vasekarva merevaik. Aroom on karameljas ja veidi pähkline.

Esmamekk mõjub mõrkjalt ja üllatavalt kergelt, lausa vesiselt. Keskmaitse toob sama vesise mõrkjuse kõrvale veidi magusamat karamelli. Lõppmaitses tuleb esile hapukamat, roostest, rabavee taolist kuivust. Järelmekk on vesine ja veidi vürtsikas.

Vesise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga keskpärane rüübe. Miinus tuleb kirja kasvõi selle eest et see jook ei ole "pale ale", vaid üsna stiilipuhas "amber ale" ... kuigi ka viimases kategoorias jääks ta sama keskpäraseks. Pubis sinepileiva kõrvale sobiks ehk küll.

---

pilt isetehtud

Hells Bells

Hells Bells (Mäepea, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,8 %vol. Liigimääratlus: "Double IPA"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, nisulinnased, humalad, pärm
IBU 115+"

Väike lihtne pudel, kooljalik sildikujundus. Nonäe, mitte-ametlike õllede puhul on olemas nii nime kui kujunduse puhul fantaasiat!

Kollaka varjundiga vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib vägagi kaua, jättes endast ka pitsjälje klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt merevaigukarva.

Aroom. Hmmmm, kas tegu on teise veega? Lõhna põhiprofiil tundub hoopis teisena, selline pehme vihmavee sarnane, millele lisandub sauna eesruumi, heinalakka ja putkevart.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on rohmakalt rauarohke, roostes saeketi ja kägiseva malmvärava taoline, kuivanud metsmaasika ja vürtsise vaarikahoidise meenutustega.

Lõppmaitse on mõrkjas-vürtsikas, mesilasvaha, suira, pikalt kuivanud männivaigu ja vana roostes vikatiga mahatõmmatud naadivõsa maitse-kakofooniline. Seda kõik on mürisevalt palju ja ragisevalt rohmakas.

Järelmekk. Mõru-magusakas-mõrrrru. Urrrrr-mõrrrrr. Vastumeelselt peale kolmandat pedaalilehüppamist käivituv vana mootorratas. Roostes raudhein. Rauakatk. Lambanahk. Rämmmm-rämmmm-rämmmme - noh umbes sellist häält need roostes sumpsiga vanad mootorhobud teevad.

Raske kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõru buketiga rämedalt jõuline rüübe. Pikalt seda kraami kuugata ei saa, hakkab kõrvade peale. See raudne kolin. Aga VÕIMAS igatahes. Pikka lahjat ja vesist talvist kasvuhoonekurki tuleks siia kõrvale krõmpsata.

---

pilt isetehtud

18:IV

18:IV (Pernau, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,3 %vol. Liigimääratlus: sour IPA

Tootjainfo: "Enigma"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Erkvalge sõrmepaksune vahukiht püsib mõnda aega. Õlle värvus - tugevalt hämuselt tuhmkollane. 

Aroom. Jeremija küll, kui huvitav! Hapu, sedand küll. Aga see suur et ... miks tulevad pähe penoplast ja mootoriõli? Ei, siin pole mingit sünteetilist või õlijat ... aga näe, mingid kummalised seosed sõlmivad end ajus omatahtsi. Kunstnahk? Punase kunstnahaga kaetud baaripukk, 70-te moeröögatus!

Esmamekk ... ummm ... tihe! 3,3% ja tihe. Ja hapukas. ja magusakas. Ja kummaline. 

Keskmaitse. Marinaad. Roheliste tomatite marinaad? Ja selles marinaadis on taruvaiku???

Lõppmaitse. Ebaküdoonia tõmmis kurgimarinaadis? Tilli-mustsõstralehe leotis marineeritud metsõunte purgis?

Järelmekk. Joppenpuhh ja vinnipuhh. Merekivikese-nimelised kommid, lahustatuna vürtskurgimarinaadis.

Ebardõlu. Friigimaius. Sarjast "huvitav" ja "mai-ei-tea-kas-ma-seda-enam-tahan"! Ja ühtlasi jaburalt vaimustav!

---

pilt isetehtud

Hip Pop Hae

Hip Pop Hae (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Berliner weisse with seabuckthorn"

Väike lihtne pudel, sildil astelpajumarjad. Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob kiirelt ja jäägitult. Õlle värvus - kirkalt heledapoolselt kuldne.

Aroom ... noh needsamad ehedad astelpaju marjad, mida sa oled korjamise käigus kogemata lödiks rudjunud. Veidi ... ummm ... fynky ... vaata ei oskagi hetkel eestikeelset sõna leida. Agressiivse marjakese alt ulatub välja ka veidi piimhappebakterit - sellist vanakooli piimakombinaadi lõhna.

Esmamekk on  kerge kehaga ja hapu! Marjaselt ja vitamiiniselt hapu. Keskmaitses veereb üle keele terve astelpaju-polk, mille järel kulgeb sama rada pidi ka kohuke. Lõppmaitse annab veidi magusat foonikest, ehkki astelpajust ei saa jagu mitte keegi. Järelmekk pargib keelepära marjanaha ja aroonia ja astelpaju ja toorepoolse tikri ja noore viinamarjaga.

Väga kerge kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-mõrkjas-hapu-magusakas-hapu-vürtsikas-hapu buketiga Ülevõllikas. Esmakordselt tunneb vana Gambrinus, et astepalju kuhugi päriselt sobib. Õlle sisse näe sobib! Kuiv ja mahlane, suvehommikutel parim käimatõmbaja.

---

pilt isetehtud

Laudatur XVIII

Laudatur XVIII (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "American Strong Ale", hinnang pole välja kujunenud

Tootjainfo: "Special release. An intense, multi-layered and palatable ale blend; Imperial Stout aged in Heaven Hill Bourbon barrels give us sweet notes of vanilla and oak, while Barley Wine aged in The Macallan barrels showcase notes of ripe berries, toffee and hints of whisky. Aged to perfection and blended by our Barrel Master. Drink now, or cellar for years to come."

Tatttarattataa. Pea nüüd kinni, noor sõber, sa ju ei lugenud tootjainfot läbi? Aga vaata seda TULEB lugeda. Mõttega. Ja siis veidi hinge kinni pidada. Vaikselt. Said aru, mis nad tegid? Selle odraveiniga ja selle imperial stoudiga. Ja mis edasi sai? Ning mis nüüd sinuga saama hakkab?

Väike lihtne pudel, sünkjas-udune-männimetsane sildikujundus. Tumekollane sentimeetrine vahukiht on küll tihe, kuid vähepüsiv. Õlle värvus - kustuva vulkaani punane.

Aroom. Hinga sisse aeglaselt, mu noor sõber. Niimoodi, et õhk vaevu su ninasõõrmeid pidi sissepoole libiseb. Lase esmasel alkoholiselt kõditusel mööduda. Ja nüüd alles lülita oma lõhna-retseptorid sisse. Rummi ja rosinaid tunned? Tubli. Neid ei ole. See tähendab, et lõhnas on, aga joogi sisse keegi neid pannud pole. Aga herest või portveini? Neid kah pole. See tähendab ... noh sa saad aru ju küll, eks ole?

Esmamekk on õlijas, raske ja kleepjas, keeleotsa kallal nusserdav ja magus. Keskpäevakuumus roiutab su meeli ja keel ihkab värskendust. Kuiv ja krobe on see tee ühest külast teise.

Keskmaitse muutub kergemaks, algsest õlisest raskusest saab ... jah ikka raske, aga õilsam ning õhtusem, siidisem ja vaniljesem. Koorepumat ja portvein - see on vast väärt kostitus väsinud teelisele.

Lõppmaitse. Hmm, mis huvitavad ürdid ja vürtsid hakkavad kõditama keelekülgi. Vastuvõtjaks on vürtspoodnik, sestap pole ka ime, et mattud aromaatse tubaka ja kuivatatud viigimarjade keskele.

Järelmekk. Pekaanipähklid ja kakao, mõrušokolaad ja šerri. Veranda pärani akendest hoovab ometigi jahedamat õhku, moskiitovõrgud hoiavad eemal sumisevad hordid ning päikesest ja tuulest parkunud näod muutuvad laterna valguses hingestatuteks.

Mega või mitte, selles on küsimus. Veidi noor on see kraam, suti kärsitu, tiba rahutu. Andke talle aega. Nii aasta kuni kuus. Ja siis saab tast üks selline MEGA, et ei söanda enam omaenda keldrisse laskudagi, et mitte tolmunud pudelit kogemata häirida, saati ära juua. Aga kõigepealt tutvuge temaga nagu on, selle vaate näinud ränduriga. Sest alles siis oskate hiljem puhanud versiooni paremini hinnata.

---

pilt isetehtud

Brown Ale

Brown Ale (Mäepea, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Brown Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Urjuhh, kas eestikeelsed sõnad on õllenimedena juba kõik ära kasutatud? Või on plaan kohe ja ainult kõik mujale turundada? Stiilinimetuse panemine õllenimeks on rumal tegu nii ehk naa.

Tootjainfo: "Koostisosad: vesi, odralinnased, nisulinnased, humal, pärm"

Väike lihtne pudel, diskolik-retrolik sildikujundus. Hallikas-pruunakas vaht täidab 3/4 klaasist ning püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kastanikarba pruunakas-punane. Aroom on roostene, rabaveene ja röstine.

Esmamekk on kerge kehaga ja mage-hapukas. Keskmaitse on tugevalt roostene, hapukas-magusakas, vähese suitsuse vinega. Lõppmaitse tõmbab jälle huvitaval kombel iiri stoudile omaselt mage-hapukaks, kuid selle kõrval on paralleelselt olemas ka intensiivne röstpähkel. Järelmekk mõjub juba päris meeldivalt, mõrkjalt ja karamelliselt, püsides üsna kaua ja kargelt ning vürtsikalt keelepäral.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mage-hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga huvitavalt kahekihiline rüübe. Magedavõitu algus saab lõpuks päris korralikud maitsevärvid peale ning jupike peale allaneelamist rõõmustab juba päris puhta stiilitabamisega. Grillitudsuvikõrvits seesamiõliga sobiks siia kenasti kõrvale

---

pilt isetehtud

18:III

18:III (Pernau, Eesti) pdl 0,33 l. alc 2,9 %vol. Liigimääratlus: sour IPA

Tootjainfo: "Simcoe"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Erkvalge pöidlapaksune vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - piimjalt uduselt valkjaskollane. Aroom on hapukas, meenutades veidi ülemäära käärima läinud petipiima.

Esmamekk on kerge, pea vesise kehaga ja rõõmsalt hapu. Keskmaitses tõmbab hapusus silmad kissi, vedades kättpidi järel ka mõrkjat murumätast. Lõppmaitse - hapud õunad hapupiimaga. Järelmekk - toored tikrid ja sidruniga segatud kohupiim. 

Friigikas. Väga kerge kehaga, aga samas huvitavalt sametise suutajuga. Hapu-hapu-mõru-hapu. Friigikas. Mahlane friigikas. Vänget sinihallitusjuustu kuluks üks üsna suur amps siia juurde.

---

pilt isetehtud

Anniversary barley wine 2018

Anniversary barley wine 2018 (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,2 %vol. Ratebeer teatab et "Also Known As Sori Anniversary Barley Wine 2017", mille hinnang on 98 punkti

Tootjainfo: "A magnificent Barley Wine aged nearly a year in elegant cognac barrels. Rich, dark fruit, honey and caramel notes balanced with oak and cognac from the long barrel aging. Celebrating 2 years of Sori and 100 years of independent Finland."

Väike lihtne pudel, veinipunane "ujuv" sildikujundus. Vähene kollakas vahukirme kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tume kirsipunane.

Aroom. Üsna eemalt juba on tunda karameljat täidlust ja odraveinilikku soliidsust. Lähedalt-aeglaselt õhku sisse libistades torgib vähene konjakine alkoholisus. Sügavalt-hoogsalt sisse hingates muutub see aga viinamarjaselt hapukaks ja omandab aedmaasika moosi nüansi. Või siis ikkagi vaarika?

Esmamekk on raske ja täidlane, magus ja karamelline. Tumedaks kõrvetatu iirisemass ja poolkuiv viigimari. Veidi alkoholist soojust keeleotsal.

Keskmaitse on sügav ja tõsine. Alkoholine-konjakine torkivus kaasneb toeka tammise mõrkja vaniljega. Selle foonil ilmneb huvitav, odraveinile mitteomane röstine mõrkjus, tuues maitsepildile kustunud tukkidega hommikuse kamina. 

Lõppmaitse omandab portveiniliku õilsa tuhm-magusa läike. Kamina ees seisavad poolikuks jäänud pokaalid ja sädelev-punased kõpskingad. Nende perenaine ilmselt otsustas, et ilma peopesa-kõrguste kontsadeta on turvalisem trepist üles magamistuppa minna. 

Järelmekk kaotab veidi õilsamaid-täidlasemaid noote, neid varjutab veidi kõrbemise äärele jõudev röstlinnaste pealetung. Hommik nooblis majas hakkab elama ma elu, päikeselaik valgub kamina juurest mööda seinapaneele maalidega ülekuhjatud seintele. Köögiukse vahelt kostab lossiperemehe madalat jutukõminat ja perenaise kudrutavat naeru. See maja on rõõmus ja rahul. Nii olgu ka teie õhtu.

Gambrinus on rahul. Ja ärge teie ka torisege, eks. Isegi kui see on 2017.a versioon uue sildi all, pole katki mitte kõige vähematki. Über tuleb selle kohta öelda nii ehk naa. Korralik, täidlane, küps ja väljapeetud odravein oma parimal moel.

---

pilt isetehtud

VIC

VIC (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Liigimääratlus: Single Hop Ale

Tootjainfo: "IBU 46"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - tuhmilt tumekuldselt pronksjas. Aroom on magusakas-hapukas, karameljas ja õunane.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub kõvasti intensiivsemaks, nii magus karamelline kui mõrkjas murune pool kerkivad suurusjärgu võrra võimsamaks. Lõppmaitses ujub selle jõulisest, ent lihtsakoelisest maitsepilvest välja veidi vürtsikat surinat, samas süveneb ka lõhnast tuttav õunalik olek. Järelmekk katab kõik mõrkjas-magusa, aga miskipärast jube lihtsa ja koduse vaabaga. Kas tegu on konservist tehtud joogiga, mida prooviti humalate sissekeetmisega õilistada?

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga hea taseme rüüpeke. Huvitav maitsehäire - ühest küljest on maitsenäidikud nagu kõrgel ... aga teisalt tundub joogipoolis rohmaka ja primitiivsena, nö konservõllena.

---

pilt isetehtud

MangoNE

MangoNE (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Liigimääratlus: New England IPA

Tootjainfo: "IBU 33"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasist, kuid ei püsi kuigivõrd. Õlle värvus - tihkelt mudrune. Aroom on pehme ja pontsakas, magusavõitu ja vähese kirbe fooniga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja veidi mudrune, mõrkjas ja mahlane. Keskmaitse on muhedalt mangone ja tihkelt mehune. Lõppmaitse keerab hapukamasse kanti, keeleküljed õhetavad vürtsikalt ja keskosa kribib vähene kirbe, noorevõitu viinamarjakesta taoline kuivus. Järelmekk liigub tagasi mangomehu maailma, lisades siia aga ka kribedat vürtsikat torkivust.

Keskmisest suts raskema kehaga, alakarboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. NEIPA'de püüdlikult mudrune näidis, mis samas ei jäta end millegi erilisega meelde.

---

pilt isetehtud

Pimedaim Tund Enne Koitu

Pimedaim Tund Enne Koitu (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Barrel aged maple and tonka bean stout."

Väike lihtne pudel, tume-romantiline sildikujundus. Tumepruun vaht täidab kolmandiku klaasist ja on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - M.U.S.T

Aroom. Oooo imeline tonka. Vanilje ja mandel, koorevenis ja ... hmmm ... kerge tubakas? Vana ja väärikas lõhnasegu, mis võiks täita mõne snoobivõitu aadliku luksuslikku, ainult väärispuiduga viimistletud sigariruumi.

Esmamekk. Raske ja aeglane nagu tammine uks, mida kiiresti avad pole võimalik isegi siis kui seda sooviks. Magus ja vaniljene, portveinine ja ploomikompotine.

Keskmaitse. Mõrkjas-muhe-toekas-mandline. Tubakas ja eukalüpt. Kogemus, mis tuleb ainult reisides ja nähes, lõputult nuusutades ja mekkides, neid maitseid kirjeldades ja teistega jagades.

Lõppmaitse. Vahtrasiirupist tehtud koorepumat. Kõrbenud rosinad stritslikoorel, mandlilaastudelt nõrguv šokolaad.

Järelmekk. Vürtsikas-mõrkjas. Elegantne. Sametiselt sahisev. Ploomiveinis leotatud pekaanipähklid. Rummikook. Kirsitubakas. Tuhm-sume. Selles toas istuks kohe pikemat aega, silmitsedes kõiki kaugeilt maadelt toodud maske ja kõveraid mõõku ja kummalisi joogianumaid ning kirevaid linnusulge.

RASKE kehaga. ÕLISE paletiga. SAMETINE. ÜBBBBER. SUBBBBER. Kui üle-üle-üle-üldse millegi kallal norida, siis imp-stoudilt ootaks röstist poolt rohkem, kuid siin mattub kõik aeglaselt voolava ja pehme pimeduse alla. Tonka on aga üks imeline leiutis looduse leiunurgas. Pakkuda koos vaniljejäätise ja sidrunisorbetiga.

---

pilt isetehtud

Funktown IPA Rhubarb

Funktown IPA Rhubarb (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus: IPA

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline silt. Valge vahukiht täidab kolmandiku klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus -- häguselt tuhmkollane. 

Aroom on mõnusalt kahekihiline. Esmalt hoovab siit tõepoolest ehedat noort rabarberit otse lõikelaualt, hiljem hakkab aga selle alt välja kooruma farmhousilikke kergelt sõnnikuseid noote, sinna lisaks saisonilikke vürtsikaid-magusaid sädemeid. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja intensiivselt hapukas-mõrkjas. Keskmaitse - no selge sula rabarber, sihuke noor ja mahlane, mida nii kohe tahakski suhkrutoosi torgata ja seejärel järada nagu lapsepõlves. Lõppmaitse muutub mõrkjamaks, aroonialaadselt pisut parkivaks. Järelmekk lisab selle mõrkja karguse sisse huvitavalt maasikalaadse magusa muheduse.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse buketiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe. Eheda rabarberi pudelissepaneku eest võiks rohkemgi kiita, kuid ... IPA koha pealt tekib küsimusi. Farmhouse IPA on aga selline lustlik stiil, et ega ei oskagi nagu vaielda. Falafelikest näksiks siia kõrvale vürtsikama hummusega.

---

pilt isetehtud

Laimando

Laimando (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: nisuõlu

Tootjainfo: "witbier laimi ja hibiskusega"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike on seekord värviline ja lustakas. Roosa vaht täidab u pool klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldoranž. Aroom on ... hmmm no ongi laimi ja hibiskuse lõhnane! :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas, pehme ja keeleotsa paitav. Keskmaitses ümbritseb nisune pehmus hibiskuse tuumikut, lastes samal ajal tal mõnusalt ja toekalt esile tõusta. Lõppmaitse on mõrkjas, laimikoore-õliselt parkiv ja mahlane, huvitavalt ninna ulatuvalt kõditav ja hapukalt värske. Järelmekis seguneb hibiskuse eeterlikkus ja laimikoore mõrkjus mõnusaimaks tuhmilt hapuks ja turgutavaks kokteiliks.

Keskmise kehaga, hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! Vaaaata sellise tootega võiks vabalt tulla ka ametlikult poelettidele. Pagan teab miks, aga korraga tekkis isu sprottide järele :)

---

pilt isetehtud

Saku sakunahoone 130

Saku sakunahoone 130 (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9 %vol. Liigimääratlus: "stout"

Tootjainfo: "Vesi, odra-, kaera-, šokolaadi- ja röstlinnased, East Kent Goldings humalad, pärm"

Väike lihtne pudel, sildil on siis ilmselt kõnealune saunahoone. Pruun sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt sügav punakaspruun. 

Aroom. Nojahnoh, suitsune hõng on ju asjakohane aga ... arumaisaa, miks tekib võimsalt ja ilmeksimatult tunne, nagu nuusutaks seda nn pulgapärmi? Noh teate küll, neid pruune paberpakendis pärmiplönne, mida lapsepõlves suhkruga mõnikord sisse söödeti. 

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapu. Hapu!? Keskmaitse ... pärm noh. Puhas pärm, pulgapärm. Mitte see hämune-hägune pärmi abil tehtud koduõlle nimeline vedelik, vaid lihtsalt töötlemata pärm! Lõppmaitses üritab kohvine noot pärmi peita, kuid eriti ei õnnestu see katse. Järelmekis oleks nüüd nagu juba tegu enam-vähem stiilipuhta iiri kuiva stoudiga, kuigi ka siin on see punnide-vastu-sissesöödetav pärm kuskil põsesopis hiilimas.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapu-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga kummmmmmmmmaline rüübe. Kui sulle lapsepõlves meeldis süüa pulgapärmi suhkruga, siis tunned end nagu kodus. Kui ei, siis ... ma ei tea, kuidas saunarahvas seda vastu võttis?

---

pilt isetehtud

Applehoff

Applehoff (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale", koondhinnet veel pole.

Tootjainfo: "A sour-sweet light beer with apples and cinnamon."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt on seekord... noma'itea ... silmikriipivalt vale värvivalikuga. Valge pöidlajämedune vaht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - hämusel kollane.

Aroom on samumeie kui nummi! Kaneel. Suhkur kaneeliga. Kaneeli ja suhkru segu ahjuõunal ... või õigemini õunakoogil!

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas ning tuntavalt kaneeline. Keskmaitse ... oiiiii ... kaneelikrõbuskid! Kaneelisaiakesed õunakeedisega. Plaadikook õunte ja kaneeliga. Nämmmmm!

Lõppmaitse tõmbab senise magus-hapu pildi veidi mõrkjamaks, mis on väga hea, sest tasakaalustab seda ahjuõuna-pillerkaart. Järelmekk aga nihkub samale lainele tagasi, lisades suuuure kamalutäie kuldseid rosinaid ja veidi ka nelki. 

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapuka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! See jook jääb ilma igasuguse kahtluseta meelde, sellist kaneeliküllust kohtab väga harva ... ja pealegi on see suurepäraselt tasakaalus klaasitäis. Kui teie lapsepõlvemälestuste hulka kuulub vanaema kaneeline õunakook, siis tere tulemast tagasi lapsepõlve!

---

pilt isetehtud

Hoppy

Hoppy (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: pale ale

Tootjainfo: "IBU 50"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge vaht täidab 2/3 klaasis, kuid muutub kiirelt hõredaks ja kaob. Õlle värvus - jämedateralise hõljumiga kuldne. 

Aroom on kirbevõitu humalane ja vaigune, lisaks meloni, mango ja rosinate pehme tagapõhjaga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja naksakalt mõrkjas-magusakas. Keskmaitses tuleb esile lõhnast tuttav teravalt vaigune, kirbevõitu humal. Lõppmaitses omandab see kirbus juba veidi atsetoonilik-lakilikke noote. Järelmekk on mõrkjas-vürtsikas ja ikka ning kestvalt kirbe.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga OK tasemel rüübe. Humalaprofiiliga on veidi metsa mindud, seda kirbevõitu vaigusust oleks pidanud paremini tasakaalustama, ehkki foonil on meeldiv puuviljasus isegi olemas. Võib-olla rohkem linnaseid ja kraadika kangust seevõrra ning tulemuse saaks tublisti parema.

---

pilt isetehtud

Ale Lang Syne

Ale Lang Syne (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,9 %vol. Liigimääratlus: "šoti ale"

Tootjainfo: "Vesi, odra, suitsu- ja röstlinnased, koriander, East Kents Goldings humalad, pärm"

Väike lihtne pudel, sildil torupill. Kollakas vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane. Aroom on meeldivalt mõrkjas-magusakas, karamelline ja ürdine, vähese suitsuse puudutusega.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas, keeleotsa mõnusalt kõditav ja õrnalt suitsune. Keskmaitse muutub tummisemaks, suitsune element võtab julgema asendi sisse, laotades samal ajal üle keele karamellise ja koorevenise taolise pehme vaiba. 

Lõppmaitse soendab keelekülgi nagu soe ruuduline pleed talveõhtul ja toob sulle ette pähkli ja datlivaagna, peoga rosinaid ja pakub klaasikese suitsust šoti viskit kosutuseks peale pikka teekonda kõrvalmajast vana vimmamehe ja ühtlasi parima naabri juurde. No on üks puuslik küll ... aga kus sa siin leiad teise kaardimängu kaaslase kesest kanarbikunõmmesid. 

Järelmekk on puidune ja punane just täpselt nagu kogu see kabinet, milles te istet võtsite. Ja peale teist klaasitäit ning poolt tundi vestlust oled sa valmis tunnistama, et too bakenbardidega ja tahumatute näojoontega naabrimees on tegelikult päris lahe kuju, mis sest et ... aga las see jääb järgmise päevani, eks ole. Täna on meil siin veidi suitsu sisse ajava kamina ees paganama hea istuda.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! Šoti eilide klassika, soorituse eest kõrged stiilipunktid ... noh ja üleüldse üks mõnusaim klaasitäis. Ei tea, kui korraldaks siia juurde juustufondüü?

---

pilt isetehtud