IPA is dead 2013

IPA is dead 2013 (BrewDog). 4 x 0,33 l. alc 6,7%. liigimääratlus: IPA

Väga omanäoline ja julge kontseptsioon BrewDogi pruulikojalt. Juba teist korda nad valmistavad omamoodi 4-paki, kuhu kuuluvad neli erakordset õlut. Need on põhimõtteliselt ühseugused - samad linnased, sama kangus ja isegi sama IBU-indeks (75), kuid igaühe valmistamiseks on kasutatud vaid ühte humalat. Selgituseks - tavaliselt kasutatakse IPA'de ehk humalarikaste õllede valmistamiseks mitmete humalate segusid, mõnikord lausa kümnete kaupa. Neid omavahel balansseerides on võimalik saavutada häid ja väga erinevaid bukette. Tehes aga ühest humalast IPA, võimenduvad kõik antud sordi omadused ... mis ei pruugi alati üldsegi eraldivõetuna mõnusad olla. Mõni humal võib lausa haiseda, teine olla pigikibe jne. Nii et selline tegu on julgustükk. Aga ühtlasi ka humalafriigile parim võimalus saada teada eri sorte nende parimas esituses.

Pilt ja humalate kirjeldused tootja lehelt

--------
Goldings.

"This is East Kent Goldings re-invented and re-imagined.  Classic Empire with an anarchic twist. God save the Queen.
In this amped up Goldings reincarnation expect to be slammed with floral lavender, a fruity riot of blackberries and spiced pears, bumble-gum plums and the illusion of thyme. It reminds me of the apricot marmalade by grandmother used to make." No kas pole õrritav sissejuhatus ... selles mõttes, et kas sa suudad kõiki neid maitseid samamoodi tajuda? Ilmselt mitte!

Kahesõrmene kollakasvalge vaht muutub suuremulliseks ja taandub aeglaselt. Õlle värvus - klaar kuldne merevaik.

Aroom - vürtsikas ja marjane, mida minu nina tajub pigem sõstrase ja ... ei siiski-siiski ... vist see mesine alatoon nihutab lõhna tõesti muraka poole?

Algmaitse paneb kulme kergitama - nii intensiivset puuviljamahlast, erksat ja säravat mekki poleks oodanud. Keskmaitse muutub tunduvalt kibekamaks, metsõunte ja kadakamarjade taoliseks. Lõppmekis tuleb taas esile see mesine ja samas veidi puine mekk, mis lõhnaski domineeris, segunedes jõulise kibekas-hapu metsikute pirnide ja paradiisiõunte maitsega. Järelmaitse muutub õrnemaks, meenutades oma kirbes värskuses granaatõuna.

Keskmise kehaga, kibekas-magus-hapu suurepärase balnsiga, väga puuviljase paletiga rüübe. Seda jooki ma ilmselt ei raatsik millegagi summutada, ehk vaid mõni soolane kreeker ja ei midagi enamat.
------------
El Dorado

"The Pacific North West of America is home to the brand speanking new El Dorado Hop. America is not just about cheer-leaders, a silly version of football, elastic top jeans and cheeseburgers. They grow remarkable hops and El Dorado is a killer example of this, embodying all that is good about American hops and then some. A new hop on the block, it may even seduce you into thinking the American Dream is not just a catch phrase to sell movies and elect Presidents. Fearfully hard to resist, this beer is loaded with tropical fruits, pear, watermelon, candy floss and stone fruit. Devilishly moreish."

Neljasõrmene kreemikat karva vaht on tihe ja kleepjas. Õlle värvus - sügav merevaigukuldne.

Aroom ... jessas ... kas see on humal? Arbuusi- ja melonimaitselise närimiskummi lõhn, lausa kommine ja fenomenaalselt värske.

Esmamaitse mõjub magusakalt ja pisut kleepjalt, pirnilimonaadiselt. Keskmaitses tuleb kolmekordselt kohale seesama uskumatu, ülevõimendatud olekuga arbuusimekk, mis kaasneb vähese eukalüptise kibeka värskusega. Lõppmekk muutub mesiseks, suiraseks ja konservpirni taoliseks + seesama eukalüptine / mentooline värskus. Järelmekk taanudb üsna pehmeks, jäädes vaid pisut vaiguse värskuspuhanguna kestma ... nagu eukalüptisalu mererannal.

Keskmise kehaga, kleepja paletiga, magus-kirbe buketiga ülimalt hämmastav rüübe. Ei-ei, ärge jummale eest seda maitset mingi toiduga rikkuge! Olen üsna kindel, et te pole midagi sellist varem õlleklaasist tundnud ja oleks narr seda nüüd millegagi varjutada!
-----------------

Dana

"A pseudo noble hop. Noble like a mother fucking king. But not a boring king. Noble like a chain smoking, pimp of a pinball wizard king. Apparently, they are the best kind.
Hailing from Slovenia, Dana was originally cross bred from the German Hallertau Magnum and native Slovenian varieties. Like any good faux noble hop should it infuses a rustic, musty spiciness into a classic beast of a malt base, just like your grandfather’s old school aftershave.
This hop of Eastern European origin is best enjoyed whilst dreaming up a song about a lovely donkey that fell in love with a princess that is destined to take the Eurovision song contest by storm."

Vahtu tekib seekord väga ihnsalt - vaid poole sentimeetri jagu valge kirmet. Õlle värvus - punakaskuldne.

Aroom ... jestas küll, Gambrinus on taaskord üllatunud, kuivõrd eri-ilmelised on need humalad! See mõjub kui maitseainete karbi sisu, kus on segunenud värskeltjahvatatud muskaat, pikalt seisnud vürts ja loorber, lisaks veel soolakas veisepuljongikuubik ... võeh ja oeh. Aga muuseas, üldse mitte halvas mõttes pole see võeh, vaid lugupidavalt hämmeldunult peab ta kõlama!

Esmamaitse ... errr ... kas on võimalik, et see maitseb soolakalt??? Tutanhamoni hauakambri nimel, midagi nii veidrat pole Gambrinus keel veel seni mekkida saanud! Keskmaitse muutub vürtsikamaks ja kuivemaks, säilitades samas selle hapukas-soolaka peatooni. Lõppmaitse alles avab midagi klassikalisemat, greibist ja murust, kuusevõrse ja sipelgapesa hapukat. Järelmekk aga kaob lootusetult kõigi nende maitsete virrvarri ... no niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii koomiliselt väljendusrikas on seesinane elamus, et ... oehhh, Gambrinuse kulmud on kuklal koos ja sõnavara otsas.

Keskmise kehaga, kleepja paletiga, vürtiska-soolaka-happelise buketiga uskumatult veider rüübe. Sellist friigikraami tuleb tarbida kas puhtalt või üldse mitte!
-------------------
Waeima

"Waimea is a new hop variety that has both aroma and bittering capability, and is the granddaughter of Pacific Jade. Pacific Jade is also a hop, not a hippy belly dancing gypsy on crack.
It has been described as having intense fresh tangelo, citrus fruit and pine needle characteristics,
High on it’s own alpha, Waimea has a new world flavour, infusing unique fresh crushed citrus aroma and flavour notes into this IPA. Sharp as a razor, this New Zealand hop slices your taste buds with intense fresh tangelo, citrus fruit and pine needle characteristics There is a huge depth flavour with astringent gooseberry balanced against the robust malt base.  Throw another shrimp on the Barbie mate and you are all set. New Zealand is near Australia, right?"

Hallikasvalge vaht täidab alul 80% kannust, tihenedes seejärel üsna kiiresti kleepjaks ja suuremulliseks tombuks. Õlle värv: klaar sügavkuldne merevaik.

Aroom mõjub väga intensiivselt, raskelt, vaiguselt ning muskuslikult. Esmamekk mõjub tihedalt, siidjalt ja magemõrkjalt. Keskmaitse muutb väga intensiivseks, õlijalt mõrkjaks, kleepuvtihedaks ja eukalüptiseks. Lõppmekk matab keelepära tinatiheda greibiseemne ja -koore mõrkjasse mäslevalt aromaatsesse pilve ... vat kui pigistada greibikoort, nii et selle pinnale tekivad õlised pisarad, siis need lõhnavad umbes samalaadselt. Järelmaitses tulevad esile teravamad-vürtsikamad hapukad noodid, meenutades üleküpsenud pohli ja vaarikaseemneid.

Keskmisest raskema kehaga, väga õlise/vaiguse paletiga, mõrkjas-hapuka buketiga üliintensiivne rüübe. Oletan, et näiteks marineeritud silmude või hirmhaisva rootsi heeringa kõrvale oleks see paras paariline, sest suudaks konkureerida ka kõige intensiivsema mekiga.