Cedar Wood Infused Quad (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 10,0%vol.
Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel" ja hinnang 90 punkti
Tootjainfo: "Indigrients: water, barley malts (pils, caramel, chocolate, mild), malts (oat), bitter hops (citra), cedar wood chips, top fermenting yeast.
46 EBU"
Väike lihtne pudel, tehnilisena mõjuv sildikujundus. Kreemikas napilt sentimeetrine vahukiht pole suurem asi püsija. Õlle värvus - kirkalt sügav kastanimunapunane.
Aroom. Ohh. Mõnus. Lõhna järgi on küll võimatu öelda, kas klaasis on quad või odravein, kuid melassi, küpseid viigimarju ja pikki sumedaid videvikutunde küünlavalgel hoovab siit mehemoodi.
Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magusakas. Keskmaitse muudab end käigu pealt kui kameeleon. Esmalt magusakas ja veinine ning datline ... siis aga tuleb kohale oodatu vaigune seedrihõng. See on selline meeldiv segadus nagu teoloogilises arutelus õpetatud sõbraga, kui sa korraga saad aru, et kolleeg seletab sulle midagi, millest sa veel aru ei saa, aga hakkad aimama oma senise nägemuse puudulikkust.
Lõppmaitse süvendab tajuhäret. Einoh, miks me siis ei tea, kuidas üks õige kloostriõlle tippteos, abti enda käe all valminud quadrupel maitsma peaks! Kuid kui abt hakkab korraga rääkima võrdlevalt druuzide ja alaviitide nägemusest ... siis seda te ei oodanud, kas pole? Aga olgu nüüd selle võrdleva usundilooga kuidas on, aga seedrimänd on üks kummaline loom küll. Eriti kui on tegu päris-seedriga, mitte selle sigarikarpideks kasutatava analoogiga ... aga ma vist läksin jälle teemast mööda. Vaik noh. Järelmaitses hõljub õrnalt lagrits ja ujub vastuvoolu koorevenis. Aga lõpp-punkt on ikkagi vaigune. Gnostitsistlik.
Raskepoolse kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI rüübe. Vaiguõlu :) Seedri kasutamine on vägagi vastuokslik värk. Kui seedrivaik ei meeldi, siis ei meeldi. Gambrinusele meeldib. Vist.
-----------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment