Jule Mælk

Jule Mælk (To Øl, Taani). pdl 0,375 l. alc 15,0 %. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout" ja hinnang 95 punkti!

Tootjainfo: "Then there is one kid left on the block – Jule Mælk. Our so far strongest beer, bumped up to 15% ABV and loaded and loaded and loaded with lactose, just until it couldn’t get any more heavy. You could say this is the Foie Gras force-feeding edition of a beer. But then again, it is Christmas after all…"

Väheldane pudel, mille must-kollane minimalistlik sildikujundus ja must fooliumkael loovad eelaimduse (mõistagi koos eelteadmisega selle seltskonna varasematest hullustest).

Põdõnn-põdõnn, kulksab pudelist välja õline raske vedelik. Tumepruun vahukiht täidab aegamisi pool klaasi ja tardub. Õlle värvusest ma ju ei pea rääkima, eksju?

Aroom. Ohhh. Pehme. Muhe. Naeratav ja mõtlik. Šokolaadi-iiriseid tehakse kuskil? See ilmselt oleks ünsa sarnane tulemus, eriti kui neid iiriskomme kallata üle lagritsa-kirsilikööriga. Männitõrv ja kasejuurikast aetud atseton ... kuid ärge ehmuge, see on jumalikult hea kombinatsioon!

Esmamekk on otsekui päikesekuum asfalt. Keelt kuumutav ja toekalt vetruv. Tume kirsišokolaad pole küll asfaldile väga omane maitse, kuid keegi pole väitnud, et nii ei tohi!

Keskmaitse paneb silmi sulgema ja hetkeks järele mõtlema. Kas ilma patuta saab õndsaks? Mis on mõtet lunastusel, kui kuskil pole selle vastandit. Tee tööd ja näe vaeva ... ja sa jäädki vaeva nägema! Sellel siin pole vaevaga midagi pistmist. Vaevalt et ka õllega. Pigem lagritsa-pähkliliköör, millesse on puistatud joodi. 

Lõppmaitse. Mõmmikukesekene, mis sa tallad mu keelel? Meepräänik ühes käpas, kirsiviinamarmelaad teises, koonu otsas rippuvas korvis šokolaadibatoonid. Selle järel võiks ilmselt keele surnuks kuulutada, kui ta ometigi nii elus poleks. No kas saab veel kunagi midagi õnnistavamalt lollakat mu keelele sattuda. Oh õnneks tean et saab!

Järelmekk. Oh püha kuuekäeline Peetrus ja õnnistatud Rooma hundilita. Seandseid laule ei sepistata inimese poolt, vaid neid saadetakse meile kuskilt vasakult. Jumala eest, jumalal pole sellega midagi pistmist, pioneeri ausõna. Kreeginastoika ja pähkliviina nimel! Ja mitte llihtsalt viin, vaid kreeka pähkli membraanide peal seisunud viinamarjatšatša - olgem ikka täpsed!

Ja õnnistatud olgu selle nimi, kes pole mitte kunagi rahulikult võimeline paigal püsima ja keerab kokku väikeseid sigadusi. Ma pean antud juhul silmas seesinase OGARALT KOSMILISE rüüpe väljamõtlejat. Aga teie, lugupeetud kokkutulnud, võite kõik laiali minna. Sest mina rohkem täna ei kirjuta. 

---------------

pilt isetehtud