Viidates Soome eeskujule, minnakse meil üle üha rangematele piirangutele alkoholimüügi ja –reklaami valdkonnas. Samas nt eksisteerib lausliberaalse alkoholipoliitikaga Saksamaa (õlut tohib tarvitada alates 16. eluaastast ja reklaamide osas puuduvad sisuliselt igasugused piirangud). Kas keegi oskab öelda, millises aspektis on Soome siinkohal HEA näide?
Vana Gambrinus luges läbi seaduseelnõu nr 381 (esimese lugemise
versiooni). Ohkas ja ei saa mitte vaiki olla. Võtame punkthaaval:
1- kas
Gambrinuse õllepäevik (ja tuhanded muud/muukeelsed
õlleblogid) on alkoholireklaam?
2- mida tähendab reklaamikeeld "sotsiaalmeedia võrgustikes, välja arvatud alkoholikäitleja veebilehel" kas sotsiaalmeedia konto on veebileht?
3- mida tähendab reklaamikeeld "ajalehe ja ajakirja ning nende lisaväljaannete esi- ja tagaküljel", kui tegu on spetsialiseeritud ajakirjaga, nt
Pruul?
4- keelatud reklaamiks on nimetatud "tavapärasest jaemüügihinnast madalama hinnaga saamise võimalust" Aga kui on tegu "parim enne" kuupäeva ületanud tootega? (mitte segi ajada märkega „kõlblik kuni“)
5- keelatakse "alkoholi ostmisel kauba või teenuse tasuta või tavapärasest jaemüügihinnast madalama hinnaga saamise võimalust" ja "sama alkohoolse joogi müügiks pakkumist ja müüki erineva ühikuhinnaga samas müügikohas samal ajal üksikusse müügipakendisse ja tootja poolt üksikute müügipakendite ühtsesse müügipakendisse pakendatuna" Aga kui sama asja – nt pikalt järeküpsenud toodet – müüakse kallimalt? Või kui kinkepakis, milles on ka klaas, tuleb tükihind erinev?
6- mida tähendab "alkoholikäitleja poolt sellise informatsiooni jagamist sotsiaalmeedias, mis on loodud tarbijate poolt või on mõeldud tarbijate poolt jagamiseks." Kas nt laulu "Õllepruulija" tsiteerimine on varjatud reklaam? Või
Õlletootjate lehel olev avalause "Õlu on olnud läbi aegade armastatud jook paljude rahvaste seas. Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õlle valmistamist juba 6000 aastat tagasi." - kas selle kajastamine sotsiaalmeedias on keelatud? Aga ilukirjanduslike tekstide kasutamine?
7- kuidas tõlgendada keeldu "/ei tohi/ jätta muul moel muljet, et alkoholil on positiivseid omadusi"? Kas nt tuleb eitada, et alkoholil on desinfitseeriv toime? Või kas tuleb lugeda jook nimega "
Kirsisuudlus" keelatuks, sest ta lubab kirsse ja suudlust?
8- Kuidas lahendada vastuolu selle vahel, et reklaam tohib kirjeldada "omadusi (värvus, aroom, maitse)", aga "/ei tohi/ jätta muul moel muljet, et alkoholil on positiivseid omadusi". Mida teha juhul, kui konkreetne jook on maitsev? Kas see on maitse kirjeldamine või keelatud omaduste kirjeldamine?
9- kuidas lahendada vastuolu "teave peab olema esitatud positiivse õhkkonna kirjeldamiseta" ja selle vahel, kui pakendil kirjutatakse "on valmistatud ökoloogiliselt puhastest toorainetest". Või kui minu kui toote kirjeldaja peas tekib ja paberile ilmub ettekujutus tormisest merest (mis on mõne jaoks postiivne) või soojast suvepäevast? Mida teha muude tekstidega/filmidega/maalidega? Kas läheme tsenseerimise teed, kui neis on kirjeldatud mõnusat äraolemist koos napsitamisega?
Lõpetuseks - vabas maailmas on mõlemal poolel õigus esitada oma väiteid. Reklaami vastu võib luua oma antireklaami. Sõna vastu peab saama sõnaga, mitte aga tugevama õigusega (ehk riigi poolt kehtestatud järjekordse keeluga). Salaamitaktikaga liberaalse turumajanduse vastu astujatel peaks olema ka piisavalt mune, et teatada oma antiliberaalsusest.
---
PS - eraldi murekohana toon välja sotsiaalmeediat puudutav aspekt. Väiketootjate jaoks on sotsiaalmeedia ainus väljund oma uutest toodetest rääkimiseks. Suurtotojad suudavad piirangutest JOKK-skeemidega mööda minna (nt Saku suudab Antvärki teha ehk luua oma brändi reklaami võimaluse limonaadide kaudu), tihti maakohtades üksikuid unikaalseid töökohti ja nišitooteod loovate väiketegijate jaoks on see hapniku kinnikeeramine.
---
Pilt on võetud Oudekki Loone sotsiaalmeedia
kontolt pildiloleva
Pühajõe pruulikoja toote tõttu. Kas annate aru, et tänu plaanitavatele muudatustele saab ka selle, positiivse näitena toodud koja saatus äärmiselt küsitavaks?