Danger Zone

Danger Zone (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 22,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Eisbock", hinnang 17 punkti.

Tootjainfo: "Jäädestilleeritud hele õlu metsiku koguse Mosaic, Citra, Simcoe ja Cascade humalatega."

Väike lihtne pudel, tootjale viimasel ajal omane tumeda esipaneeliga sildike.

Alustuseks mõned ääremärkused.

Esiteks. Vana Gambrinus pole ammu tundnud mõne õlle ees sellist aukartust, et oleks hindamist edasi lükanud. See asi siin on aga RÖÖGATU, kröösuslikult raiskav, lausa kriminaalne :) Kujutage ette - kui nüüd arvud õigesti meeles on - ühe liitri joogi valmimiseks kulus 2,6 kilo linnaseid ja 63 grammi humalaid. Ehk siis vist nii umbes paarkümmend korda rohkem kui normaalse õlle jaoks kulub.

Teiseks. "Jääbokk" - kas midagi saab veel valemini määratleda??? Kujutage ette kui keegi ostab selle õlle ilma ühegi eelteadmiseta ja asub sisu hindama jääboki kaanonitest lähtuvalt? No mõni ime siis, et RB stiilipunktid on armetud "5" Tegemist on külmredutseeritud tripel-IPA-odraveiniga. ma arvan et sellise liigimääratlusliku vaeguse korral oleks olnud mõistlikum mitte üldse RB kannet teha, puhtalt protesti märgiks.

Uhh, aga asume nüüd asja kallale :) Imevähene vahukiht kaob kiirelt - no mis sa õlletuletiselt ootadki. Vedeliku värvus - viskoosselt ja kaunilt helepunane. Vähesed mullid liiguvad aeglaselt ülespoole nagu ettevaatlikud pärlipüüdjad, kes ei tohi kiirustada pinnalejõudmisega.

Aroom. Nina, mu nina! Keegi topiks nagu õlist humalakäbi ühte sõõrmesse ja tilgutaks linnaselikööri teisesse. Huvitaval kombel on lõhnas tajutav joogi vägevus ... kuid mitte kangus selle sõna alkoholise torkivuse mõttes, vaid pigem stoilise toekuse mõttes ... nagu suur ja sõbralik sumomaadleja, kes ei pea ennast agressiivselt tõestama, vaid pigem köhatab ettevaatlikult, et sa teaksid ennast hoida.

Esmamekk. Mulks. Ja vaikus. Keel kukub vaiku ja tardub sellesse. Kuid siis hakkab vaikselt vingerdama, sest talle tehakse liiga. Alkoholisipelgad näksivad ja pihlakaõli tilgub haavadesse.

Keskmaitse. Aadam-ja-Eeva. Kas te mõtlesite ka mida tegite, kui hakkasite selle õunaga jändama? Kas te mõtlesite, et evolutsiooni lõpus tuleb keegi hull ja paneb kogu küla nädalase viljavaru ühe pudelitäie käraka jaoks huugama? Sest see jook ei ole õlu, see on liköör. Humalaliköör. Ilgelt-raiskav-kohutavalt-retsidiivne liköör. Sest raiskaja on ise ramp-rahul.

Lõppmaitse. Vaata see on see hetk, kui vana Gambrinus peaagu et kahjatseb, et on oma maitsemeeled nii elbakalt tundlikuks timminud. Sest see mis praegu suus toimub, see on maitsenäsakeste genotsiid. Kui nad vaesekesed saaks, siis nad annaks sisse lahkumisavalduse ja loobuks koostööst. Või siis vastupidises järjekorras. SÄÄÄÄRAST KOGUST HUMALAVAIKU ei tohi ühekorraga olemas olla. Ühest pipetitäiest saaks kastijagu õlletaolist kollast vedelikku väärindatud korralikuks IPA'ks.

Järelmekk. Maitsemeelte piinamine eriti perversel meetodil. See peab olema kriminaalselt karistatav. Sest te ju teate - kõik hea on kas ebatervislik, ebamoraalne või ebaseaduslik. See siin on kõike. Ebamoraalselt võimas humalaliköör. Ebatervislikult kange komplektiparandaja (kui võtta komplektiks kastijagu lurr-õlut). Ebaseaduslikult jõhker võrgutaja. Noh juhul kui te peate pimedas kangialuses passivat ambaali võrgutajaks.

See kraam on sügavalt ebanormaalne. Jõhker. Lihtsalt jõhker ja kasvatamatu ja hoolimatu ja kahtlemata kriminaalne. Humalaliköör + linnaseekstrakt. Ebainimlik. Päris tegelikult ka, vana Gambrinus pole üldse kindel, kas sõna "hea" ükskõik milline sünonüüm on siinkohal rakendatav. Aga samas on ilgelt-kole-hea-meel, et keegi on SÄHERDUSE õllemonumendi endale püstitanud. Eesti õllemaastik rikastus ühe kunstkambri-eksponaadiga, millega võib rahumeeli rabada ka kõige panetunumaid õllekunstnikke.

-------------

pilt isetehtud