Bourbon County Stout

Bourbon County Stout (Goose Island, USA) pdl 1 pint. alc 13,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout - Top 50" ja hinnang 100 punkti!!!

Tootjainfo: ""I really wanted to do something special for our 1000th batch at the original brewpub. Goose Island could have thrown a party. But we did something better. We brewed a beer. A really big batch of stout-so big the malt was coming out of the top of the mash tun. After fermentation we brought in some bourbon barrels to age the stout. One hundred and fifty days later, Bourbon County Stout was born-A liquid as dark and dense as a black hole with a thick foam the color of bourbon barrels. The nose is a mix of charred oak, vanilla,carmel and smoke. One sip has more flavor than your average case of beer. It overpowers anything in the room. People have even said that it’s a great cigar beer, but I haven’t yet tried a cigar that would stand up to it." Brewmaster Greg Hall; IBU’s 60-High Color - Midnight"

Keskmist kasvu proofilpudel, omanäolise kõrvuk-kaelasildiga ja tehnilise-tekstilise kujundusega.

Dudunk-dõdõnk klugiseb pudelist klaasi öö, mille pritsmed lendavad mingi öise tõukejõu ajel laiali ja ilmselt liigituvad mitte-välja-pestavateks.

Aroom. Ohhh. Selles on midagi lihalikku. Mitte lihtsalt patust ja meelast, vaid sõna otseses mõttes lihavat, massiivset, veidi üleski pumbatut ... selline tõuhobune või atleet-härg, kes teab, kuidas musklid naha all mängima panna. Õrnalt suitsune, vahajas, vana pöökpuu. Sadade virtinate usinate näppude all läikimavahatatud nikerdustega kapp, mille kõiki salalaekaid ja riukalikke vedrumehhanisme tundis ehk ta looja, kuid ei ükski hilisem omanik.

Esmamekk. Raske. Kas teate see kapp on raske. Kui nüüd veidi lähemalt vaadata, siis isegi tammeparkett on veidi kääpa vajunud, kandes endal liikumatult läbi aegade seisnud sekretäri. Missuguseid dokustaate on sellel allkirjastatud, hanesulgede ja pastakate aegadest kuni kaasaegse moodsate vidinateni. Pole midagi, kapp elab sellegi üle.

Keskmaitse. Kummuti keskses sektsioonis on läbi aegade hoitud koos jooksvate ürikutega erinevaid napse. Esimene omanik armastas šerrit, selle niresid mäletavad lustakamatel öödel ka alumised sahtlid. Mõni põlv edasi oli madeirade aeg, siis tulid burboonid. Biedermeier'lik kapp teab neid kõiki, nagu ka vahel mõnda kõrvalsektsiooni laste eest peidetud šokolaadikomme ja suhkrustatud ingverit.

Järelmekk. Kui nüüd aus olla, siis on kapp veelgi vanem, tema sünnitanud meister innustus Prantsuse impeeriumi suursugusest ja lihtsalt kohandas mõned varasemad detailid uuemasse ja vähem-pompöösesse kehandisse. Kuid olgem kindlad, selle ülalt kolmanda sahtli liistu alla peidetud salanupp mäletab veel Napoleoni õukonna sõrmejälgi. Ja kui piisavalt vaikselt istuda, siis peale seda kui soe uimasus võimust võtab (ning oh ei see ei tule õilsatest napsidest), kuuled sinagi kannuste hela ja lehviku koketset sahinat.

Kokkuvõtet? Ei teagi millest te räägite. Võtke üks barokne kirjatükk, valage klaasike meelepärast lugemisnestet, kerige jalad enda alla ja suhelge tekstiga seni kuni avastate end retsiteerimas ja vaidlemas. Tema arm on lõpmata ja õhtud kisuvad juba jahedaks, mu koleõilsad kameraadid, sestap ärgem unustagem ruudulist pleedi!
----------
pilt isetehtud