Tootjainfo: "mõdu, mis on melomel ja metheglini stiilide piirimail. Humalaks on Sabro ja ananass on tema ise. Kõik suhkrud käärimiseks tulid MöMesi ökomeest. Et natule troopikat kah"
Väike kääniskorgiga pudel, tehniline sildike. Vahtu sisuliselt ei ole. Joogi värvus - kirkalt kollane.
Väike kääniskorgiga pudel, tehniline sildike. Vahtu sisuliselt ei ole. Joogi värvus - kirkalt kollane.
Aroom - oooo, see on eripärane. Suhteliselt delikaatne, aga sama vääääga mitmemõõtmeline. Jah siin on nii mett kui mõdu, mis on ju ootuspärane. Kuid siin on ka tangeriine ja piparmünti ... või siis melissi. Ja melonit, kõvasti melonit. Või siis kõrvitsat. Või ikkagi kurki?
Esmamekk on magus. Raskepoolse kehaga ja magus, hapukas ja magus. Veidi ülemäära magus, kuid meeldiv.
Keskmaitse. Oiiii. Mõrumelon? Ma ei tea, kas selline asi on olemas, aga see ON mõrumelon! Mandariinikoore ja meloni ristand!
Lõppmaitse. Kurgi-nass. Noh teate küll, kurgi ja ananassi sohilaps. Melonkurk ja ananassikonserv läksid kord metsa. Aga see mets oli tehtud melissist ja seedrmännist.
Järlemekk. Uhhh kui mitmetine ja setmetine. Ja tiideratas ja vaateratas. Vanaeide meloniratas. Melonass. Saate aru küll!
VÄGEV FRIIGIKAS. Mõõõõnusalt ebardlik mõdu-tuletis. No vaata need Nööskeripoisid hakkavad pikapeale millelegi pihta saama. Või siis juhtus see kogemata. Igatahes vana Gambrinus soovitab neil rohkem vaadata meepüti põhja. Mõdu-loomi on Eestis armetult vähe. Ja vaata sedasorti kraami, nagu siin selles pudelis oli, peaks tehtama palju ja veel ja korduvalt. Ning kõik selle Gambrinuse juurde toomine on otse loomulikult enesestmõistetav!
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment