Tootjainfo: "Melomel tüüpi mõdu, mis on pruulitud Eesti jõhvikate ja välismaa granaatõunaga. Kõik suhkrud käärimiseks tulid MöMesi ökomeest. Väike eksootika klassikalises rabas"
Väike kääniskorgiga pudel, tehniline sildike. Vahtu sisuliselt ei ole. Joogi värvus - kirkalt porgandikarva. Aroom - mesi, mõdu, mesilasvaha ... ja kogu seda magusat algust kenasti tasakaalustav nö üldmarjane hapukas foon, mida ilma ütlemata jõhvikatega ei seostaks.
Esmamekk - raske. Raske ja magus ja hapu. Raske ja veidi keeleotsa torkiv ja mõrkja nüansiga
Keskmaitse - jaaa, see on vist pohl, kuigi kirjas on jõhvikas. Pooltoores jõhvikas siis ehk? Sest seda mõnusat mõrkjas-haput täisküpses jõhvikas ei leia.
Lõppmaitse. Granaatõunaseemned tõepoolest. Nüüd asetub kõik paika! Täis- või isegi üleküpse granaatõun oma veidi parkivas ja samas ülimahlases soustis.
Järelmekk. Uhhhh kui vägev ja jäme ja jõmakas. Kõrvad liiguvad ja silmad säravad, kui seda kraami väikeste lonksude kaupa endasse libistad, mõeldes end jahedamasse õhtusse koos lõkkega. Olgu siis või kaminas oleva lõkkega. Sest see jook vajab jahedust, mida soojendada. Nii nagu emainstinkt vajab kedagi poputamiseks.
Emamõdu. Kõigi mõdude ema ja vanaema ja käli ja nadu ja need muud emased tegelased. Kõik need, kes meie elu soojaks teevad isegi siis, kui me ise ei oska seda tahta. Nööskeri poisid on sellest soojusest aru saanud ning ta mõdu ja pudeli sisse pannud.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment