Müüt: naisteõlu

Õllejoomist peetakse traditsiooniliselt rohkem meeste pärusmaaks, seda kinnitavad nii igapäevased vaatlused kui statistilised näitajad. Kuid palju segasem lugu on sellega, kui astub sisse kunde, esitades (tihti teeseldult) võhikliku küsimuse: soovitage, mis õlu võib naistele sobida?

Lühike vastus kõlab: ma ei tea!

Pikem vastus: vaadake naised on väga erinevad. Ja õlled on väga erinevad.

Ükskord ammu pidasin targaks vastata, et naisterahvale võiks sobida midagi kerget, heledat ja õhulist. Selle peale asja juures olnud daam muigas, et ma olen kõigest valesti aru saanud, et justnimelt sügav, tume ja ümar ning mitmekihiline oleks õigem suund, kuhu mõelda.

Nii et tegelikult ei jagune mitte õlled meeste- ja naisteõlledeks, vaid on inimesi, kes on kinni stampides ja stereotüüpides. Et siis ühest küljest need, kelle meelest on vaja jagada õllesid mehelikeks ja naiselikeks. Ja siis teisalt need, kellele tegelikult meeldib õlu, mitte normijärgimine.

Umbes samamoodi oleks veider öelda, et nt lihtsalt jogurt on mõeldud meestele, aga nt marjadega tehtud versioon naistele.

On olemas inimesi, kes on väga avatud igasugustele uutele maitsetele ja kogemustele. Ja siis on need teised, kes on ennast mõelnud mingite normide sisse ja lähevad kurjaks, kui keegi midagi teistmoodi ütleb.

Ilmekaks lõpunäiteks olgu üks päris elus olnud juhus. Naisterahvas vaatab poes ringi ning küsib siis, et mida ma talle soovitaks. Ma üritan küll esitada suunavaid küsimusi stiilis: "aga mis teile endale meeldib?" aga see ei vii edasi. Siis proovin edasi vingerdada: "osad naised eelistavad puuviljaõllesid, mis meenutavad maitselt pigem siidreid". Selle peale kunde aga põrutab: "kurat, ega ma mingi eit ei ole!"

Ja päris lõpetuseks lubage mul küsida: aga missugune on naistekohvi? Või naistevein? Naisteleib?

Vat kuidagi niimoodi.

---

pilt võetud siit