Hullunud orav

Hullunud orav (MV kodupruul, Eesti) pdl 0,25 l. alc ~18 %vol. Liigimääratlus: double nut brown Eisbock-ish Ale (loe: õlleliköör).

Tootjainfo: "Linnased: Pale ale, Crystal, Vienna, Chocolate, kareahelbed. Humalad: Saaz, Fuggles"

Pisike pudelike, sildil hullusärgis orav :) Vahtu mõistagi ei ole, sest külm-destilleerimise käigus kaob ka karboniseering. Õlle värvus - must.

Aroom ... ummmm ... see täidab juba klaasikallamisel kogu toa ploomide, pähklite ja vaniljega. Lähemal nuusutamisel aga sulguvad silmad ja avanevad tšakrad, puhkvead pungad ja maks läheb ärevile. Portvein. Lohakalt elegantne härrasmees istumas aknalaual, pilk suunatud kuhugi pimedusse ja suunurgis mõnusaimate mälestuse muigekurd.

Esmamekk. Ohhhjaa, olid ikka ajad ja teod ja mehed. Raske ja nätske, õlijas ja keeleotsa aegamisi kuumaksküttev vedelik toob esile kõik need esimesed korrad, kui sai proovitud teha kokteili kõigist neist napsidest, mida vanemate baarikapp sisaldas.

Keskmaitse. See kohvine ja kirsipovidlone segu tuletab meelde juba kogunemisi ühikatoas, kui Gabriel ja Agdam said mõnikord kokku ja teinekord mitte. Lõunamaist sai ikka ka. Kes mäletab, see teab.

Lõppmaitse kisub mõrkjamaks ja vängemaks. Becherovka - no kesse seda kohvilööriga segamini kallas? Aga kuivatatud ploomide hulkasegamine on igastahes väärt mõte!

Järelmekk. Džiisös. Havana Club ja kohviküpsis - no on ikka ebanormaalne segu küll. Aga surakas toorepoolset pähklinapsi ja kõik läheb jälle ilusaks.

Õline. Sametine. Kohutav ja üüüüüüüübermõnus. No ega see ikka ei ole kohe üldse mitte õlu. Aga ega ta ei olegi. Enam. Külmredutseeritud ja seeläbi mitmekordistunud maitsepomm. See tuleks nüüd panna tamme peale seisma. Kolmeks aastaks või kuueks. Mitte vähem kui kaheksaks. Sa siga kui hea asja siis saaks! Aga ega praegunegi on võimas värk! Digestiiv-rüübe oma parimatest parimal kujul.
----------------
pilt isethetud