Meevein

Meevein (Peninuki, Eesti) pdl 0,33 l. alc 14,5 %vol. Liigimääratlus ... mõdu? imperial mõdu?

Tootjainfo: "vesi, tatramesi, pärm"

Väike lihtne pudel, mille sildilt pole praktiliselt mitte midagi võimalik välja lugeda. Aga see-eest on pudelil vahakaelus :) Pudel avaneb hääletult ja vahtu sisuliselt ei teki. Joogi värvus - hämuselt punakas-pruunakas-kollane.

Aroom - alguses jooki klaasi valades käib üle nina üsna tugev alkoholine sahmakas. Seejärel aga nina klaasi poole viies tulevad esile pihlakaveini ja veidi käärima läinud murakamoosi täidlased-vürtsikad noodid.

Esmamekk mõjub peale nii intensiivset lõhnasissejuhatust alguses kummaliselt leebelt ja magusalt ... kui oooooodake pisut! Hoidke seda joogikest keeleotsal kauem kui 10 sekundit ja tunnete, kuidas siit nagu sibulalt koorub kiht-kihil pealt maha petliku kuldne magusus ja selle asemel hakkab keeleotsa kiusama soe ja täidlane marjavein!

Keskmaitse muutub hämmastavalt rauarohkeks, keeltparkivaks, kuivaks ja puiduseks, kanarbiku ja pohla seguseks.

Lõppmaitse on lauslollakas, lamedalt täidlane, raspeldavalt siidine, keelekülgetakerduvalt napsine, murakanastoika ja õunanalivka vahepeale, keelekülgi koolutav ja kaneeliselt kuivatav.

Järelmekk on soe nagu vanaema õunakuivatusahi, kuiv nagu külmkahandatud murakas ja purjus nagu käärinud õunu närinud kits.

Ebanormaalne jook. Õlledest üsna palju teada arvav vana Gambrinus on selle joogi kirjeldamisega hädas nagu algkooli laisavõitu poiss matemaatikatunnis tahvli ees. No ei oska kohe öeldagi - kas siuke peabki üks meevein olema? Meeldiv, muljetavaldav ja üleüldse eripärane on see klaasike igatahes. Aga et kas see tegu on nüüd hästi või halvasti või stiilipuhtalt tehtud ... no vaata ei mõista kosta. Igatahes võtaks klaasikese veel, aga hästi aeglaselt ja ettevaatlikult, eks!

---

pilt isetehtud