Tumeaine Guatemala Coffe

Tumeaine Guatemala Coffe (Pühaste, Eesti) Pühaste keldrist kaasa ostetud purk. alc 11 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja 4,2 punkti

Tootjainfo: "Special version of Tumeaine made in collaboration with Kokomo Coffee Roasters.
Coffee used: Guatemala Nuevo Sendero"

Mustjaspruun sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - muidugimõistamust. 

Aroom. Et kohv? No vaadake see on nüüd nagu öelda "lumehelbeke tasa-tasa" sel hetkel kui teile räästast nii umbes kantmeeter lund kaela sajab. Aga see lumi ... see õlu ... ptüi, see kohvi, see pole mitte agressor, vaid selline õilsalt aeglane ja täidlane ja veniv ja veiniv. Või siis ikkagi likööriv?

Esmamekk. Õehhhh. Kas olete kohvitanki alla jäänud? Vana Gambrinus just jäi.

Keskmaitse. Sasiga. Sasinine kohvisiga. See on kohe sihuke siga, et seda on terve tuba täis ja koridor ka ning kärss ulatub trepikotta. 

Lõppmaitse. KOHVIKUUBIK! Kui on olemas puljongikuubikud, siis see on kohvikuubik. Riia balsami vundamendile ehitatud kohvikuubikute kodu. 

Järelmekk. Kas on hilja hüüda "appi"? Või vähemalt küsida "kessssse laulab köögis"? Kuradikohviraisk. Kuradi-kohvi-raisk. Ma ütlen. Kohvikorsaar. 

KOLOSSAALNE JA HULLUMEELNE. Pühaste kamp on omadega sassi läinud. Mehed, teil on pruulikoda, mitte kohvikoda!!! Miks te siis kohviliköörikontsentraati keedate? Kurat seda tuleks müüa ampullides. Et juhul kui pead mingi õnnetuse tõttu järjekordse tanklakohvi võtma, siis kallad sinna sisse kolm-pool tilka seesinast kontsentraati ja päev on päästetud.

---

pilt isetehtud

Metsalillemõdu

Metsalilemõdu (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,2 %vol.

Tootjainfo: "vesi, metsalillemesi, pärm"

Väike lihtne pudel, lillevaiba alla peituv mõmm. Erkvalge vaht täidab kolmandiku klaasist ja kaob kiirelt. Joogi värvus - hämuselt helekollane. 

Aroom. Oijee see on lahe, vürtsikas-hapukas, lilleline ja mesine, valge veine, tikrite, kuldsete kiivide, veiniviinamarjade ja värskete viigimarjade segune. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja intensiivselt magusakas-vürtsikas. Keskmaitse on hapukas-magusakas, mõjudes nagu veiniviinamarjade kontsentraat, selline tihe värskuselaks käib silmade tagant läbi, et peas vihiseb korraks põhjakaldatuul ja kõrvad võtab vilisema!

Lõppmaitse - magusus viskub korraks ülevõlli, teeb sellele tiiru peale ja siis naaseb mõnusa naksuva kuiva hapuna, läbides viinamarja elutee vastupidises suunas. Rosepipra taoline mõnus õhetus, väike nelgine õlisus ja mesilasvaha nätske puudutus. Järelmekk omandab eelmist üleküllust veidi raamidesse suruva mõrkja tooni, kuid see käriseb kohe, andes teed kärtsuvale ülemeelikule elurõõmule.

Mega! Kas te kujutate ette, et panete kokku kolm ürglihtsat baaselementi nagu vesi, mesi ja pärm ning siis saabub ekspressrongiga kohale käratsev noortekamp, kes lööb teie suus püsti rõõmsaima pummelungi, mis suubub nii kolme päeva pärast hommikusse.

---

pilt isetehtud

Nelson the Greeter

Nelson the Greeter (Port brwing, USA) prk 0,473 l. alc 6,0%vol. Ratebeeri liigimääratlus "IPA" ja hinnang 90 punkti. Untappd ütleb "IPA - American" ja 3,64 punkti

Tootjainfo: "It is an IPA that celebrates the mayor of the “clothing optional” Black Beach in Torrey Pines San Diego county. This beer also celebrates Nelson Sauvin hops from New Zealand.
IBU 70"

Keskmist kasvu purk, sildil on ... ummm ... eee ... liputaja? :) Kollaka varjundiga vaht täidab üle poole klaasist ja püsib märkimisväärselt kaua. Õlle värvus - kirkalt täiskuldne. Aroom - meeldiv segu karamellist, eile mahaniidetud loduheinamaa närbuvast putkedesegusest heinast ja tihakesest kaua päikese käes kuumenenud vaigust.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on jõuliselt mõrkjas-magusakas, ilusate ent surnud humalate surnuaed. Lõppmaitse viskab sisse hapukamat, veinist nooti, mis on selle humala tunnusjoon. Järelmekk on magusakas, karamelline ja mõnusalt vürtsikas.

Keskmisest krübe raskema kehaga, mõõdukat karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga kahetine rüübe. Ühest küljest saad sa ju aru, KUI ilus võis see õlu olla oma värskuse noorushetkil. Teisalt on see aga kurb, vaadata ja mekkida sellist närbunud rõõmu. Aga hea on ta siiani.

---

pilt isetehtud

JD Porteris

JD Porteris (Aldaris, Läti) prk 0,33 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb "Porter - Imperial / Double" ja hinnang on 3,84

Tootjainfo: "Imperial baltic porter aged in Tennessee whiskey barrells"

Väike lihtne pudel, minimalistliku disainiga sildil mõned vaadid. Punane vahakael annab pudelile juurde väärikust ... aga seda sindrima pitserivaha on jama pealt lõhkuda ning tulemuseks on punaseid pisikillukesi täis lauaplaat. vaht jääb sisuliselt tekkimata. Õlle värvus - nagu kord ja kohus must.

Aroom. Magus, täidlane, must, röstine, veinine, šokolaadine, veidi viskine, ümaralt vaniljene. Selline öine ja sosistav ja kuulav.

Esmamekk. Raske. Toekas. Soe. Kribelev. Rosinad. Kakao. Vaikus.

Keskmaitse. Hapukas. Mustad ploomid. Ungari ploomid šokolaadis. 

Lõppmaitse. Mõrkjas-vürtsikas-hapukas. Mustsõstrakeedis muskaatpähkliga?

Järelmekk. Soe. Pehme. Vatjas. Kuivatatud mustsõstar, mis seejärel leotatud šokolaadilikööris. 

Väga raske kehaga, alakarboniseerunud ja naftalaadse paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERTASEME RÜÜBE! Oivalises tasakaalus, ümar kui haarem, meeldiv sultani lemmikhobune, kütkestav nagu sajanda öö muinasjutt. Vaata näe kuhu konkurents ajab suurtegijaid!

---

pilt isetehtud

Blood Red Sky

Blood Red Sky (Innis & Gunn, Šoti). pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "English Strong Ale" ja hinnang 68 punkti. Untappd ütleb "Red Ale - Other" ja hinnang on 3,52.

Tootjainfo: "Blood Red Sky sets a scene. Warm Caribbean sand, flickering candles, cold beer and anticipation of the night to come. From this place came the inspiration for this brew. Jamaican rum barrels meet Scottish red beer in an explosion of cool, spicy rum notes, vanilla and rich fruit. We brew Blood Red Sky using our unique barrel into beer method, turning the traditional beer into barrel process on its head without losing any of the wonderful flavours and aromas from the barrel.
IBU 30"

Päris huvitav, mis siis eristab seda õlut ja "Innis & Gunn Rum Finish" Tolle kangus ja stiil on ju samad ... tõsi küll, seal mainitakse Demerara rummi, siin Jamaica oma. Kuna aga vana Gambrinus ei tea rummidest midagi, siis see erinevus ei ütle midagi.

Väike reljeefkirjadega proofipudel, elegantne omanäoline sildikujundus. Nii suur rõhk disainile teeb ettevaatlikuks :) Kollakas vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt punane. 

Aroom - mõnusalt ja tihkelt karamelline, vaadi vaniljene pehmus muudab selle koorevenise taoliseks. 

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks ja tammiselt parkivaks, selle taha jääb aga lai ja toekas pähkline karamell. 

Lõppmaitse - koorekaramell, pähkline iiriskomm, vanilje ja mõrkjas kreekapähkel, tammetõru ja kuival pannil röstitud terasepik. Järelmekk - väga-väga pehme rumm, see oleks nagu kohe väga-väga-väga vana, vähemalt 40-aastane rumm, mida on hoitud pähklikoortel?

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga ÜBERtaseme rüübe. Siin on olemas inglise kange eili täidlus, rummi enda puudutus, tammevaadi ümarus ... no kõik on ju täiesti olemas. Hinna ja kvaliteedi vahekord muudab selle joogi aga veelgi kõrgemalt hinnatavamaks!

---

pilt isetehtud

Katariina Jee

Katariina Jee (Sulu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "Saison / Farmhouse Ale" ja hinnang pole samuti välja kujunenud

Tootjainfo: "Koostisosad: odra- ja nisulinnased, humalad, vesi, pärm, vürtsid"

Väike lihtne pudel, omapärase lõikega tume-liivakarva sildil domineerib tootjanimi. Erkvalge vaht täidab 3/4 klaasist, kuid kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroon on mõrkjas-magusakas, veidi vesiselt mahlane.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses muutub hapukamaks ja vürtsikaks. Lõppmaitses on juba üsna puhas saisonilik mahlasus-vürtsikus, ehkki ootuspärast karamelli pole tajuda. Järelmekis löövad särama need vürtsikas-hapukad hõbepasunad, mida selle joogi puhul kõige oodatumad.

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. Saisonide lihtsapoolse otsa esindaja, sobilik klaasike aasiapärase köögi nautimise kõrvale.

---

pilt isetehtud

Anisimov

Anisimov (Aespan, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,6 %vol. Liigimääratlus: Coffee Ouzu Rye Stout

Tootjainfo: "A  strong rye stout dry-beaned with Ouzo infused coffee"

Väike lihtne pudel omanäolise lõikega tumekollane sildike. Sõrmepaksune tume kollakas-pruun vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt sügav mustjaspunane.

Aroom - ülipeenelt jahvatatud kohvitolmu lõhn lööb juba kaugelt ninna. Lähemalt - sama värk, ainult et veel kuus korda võimsam ja lisaks veel ka kõrbenud. Täpselt nagu vanaaegne kohviröstimise pann, mis korduvast ja pikast kasutamisest on juba kohviubade õlidega ja vähese kohvitolmuga kaetud ning see kraam kärssab.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja jõuliselt kohvine ning mõrkjas-hapukas. Keskmaitse - must, kärssanud, kõrbenud ja tahmunud kohvipann. Lõppmaitses ilmub veidi päästvat magusamat nooti, kuid peo peremeheks jääb siiski rämekohvi. Järelmekk - siin on veidi huvitavamat lugu aimata, vähene liköörine viskoossus üritab olukorda leevenedada ... ent siis upub ka see ropu kohvi üledoosi alla.

Raskepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-hapukas-mõrkja buketiga räme rüübe. Kohvkikannatus. Kõrbenud kohvi kohutav üledoos. Friigikas.
---
pilt isetehtud

Brut Pale

Brut Pale (Pühaste, Eesti) Pühaste keldrist kaasa ostetud purk. alc 6,5 %vol. ratebeeri liigimääratlus:Pale Ale - International" ja hinnang pole samuti veel välja kujunenud.

"Pale Ale - American" ja hinnang poe välja kujunenud. Untappd ütleb "

Tootjainfo: "Brut Pale Ale" Ummmm, mida see nüüd siis tähendama peaks?

Sentimeetrine erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt helekollane. 

Aroom on ... hmmm ... köögiviljane? Huvitavalt magusakas-vürtsikas, veidi redist, veidi keedusibulat, veidi närbuvaid valgeid viinamarju.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas-mage. Keskmaitse ... mage ja õrnalt magus? Misasi see jook üritab olla? Lõppmaitse muutub veidi põnevamaks, hapukaks ja veinilikuks ning keelekülgi õrnalt parkivaks. Järelmekk on kuivapoolne, mahlane ja kerge-karge.

Kergepoolse kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga omamoodi lahe rüübe. Algab see kraam nagu üks suur arusaamatu küsimärk, kuid lonksu lõpuks juba üsna vaimustab oma kirka ja kuiva mahlasusega.

---

pilt isetehtud

Tsipa IPA

Tsipa IPA (Sulu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "IPA - International" ja hinnang pole samuti välja kujunenud

Tootjainfo: "Koostisosad: odralinnased, kaerahelbed, humalad, vesi, pärm, sidrun, laim, greip ja apelsin"

Väike lihtne pudel, omapärase lõikega helesinisel sildil domineerib tootjanimi, mis ei ole väga hea mõte. Vaht kipub pudelist hooga väljuma - värske kraami kohta pole see hea märk! Kollane vaht täidab 90% klaasist, kuid pole kuigi püsiv. õlle värvus - tugevalt ja kihiliselt pilvine ning kollakaspruun.

Aroom on VÄGA tugevalt tsitruseline, värskeltkooritud laimikoor domineerib siiski muude tegelaste üle, meenutades lausa kafiirlaimi lehti.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub jõuliselt tsitruseliseks ja veidi vürtsikaks. Lõppmaitse ajal muutub suutunnetus lamedaks, kogu karbo on õllest lahkunud, kuigi maitse ise on täiesti OK, meenutades apelsinikoore tõmmist. Järelmekk on hapukas ja greibine.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapuka buketiga hea taseme rüübe. Karbo-probleem rikub suurepärase mõtte - teha tsitruselist IPA't - paraku suuresti ära.

---

pilt isetehtud

Kellaviietee

Kellaviietee (Must Lips, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial" ja hinnang pole veel välja kujunenud. UNtappd ütleb "Stout - Imperial / Double" ja hinnang 3,77

Tootjainfo: "Sisaldab: odralinnased, kaera ja laktoosi
IBU 60"

Väike lihte pudel, minimalistlikult võluv silt. Vahakael tekitab kõrgendatud ootus, eriti veel pitseriga vahakork. Sentimeetrine tumepruun vahukiht püsib mõõdukalt. Õlle värvus - must.

Aroom - kaugelt kribib nina mõningane alkoholisus, lähemalt nuuskides muutub see mõnusaks mustsõstra-koduveini ja kohvilikööri vahepealseks soojuseks. 

Esmamekk on RASKE, tuhm, tume, paks ja soe. Keskmaitse - mustsõstraliköör, rosinad, kakao ja must rumm.

Lõppmaitse -  rummikook, rosinakissell, kaneel, rosepipar, kõrvetatud kirss.

Järelmekk - odraveini segu imperial stoudiga, õrnalt soolased röstpähklid, lagrits.

Väga raske kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga Übertaseme rüübe. Odraveini ja imp.stoudi vahepealne huvitav hübriid. Seistes läheb kindlasti paremaks, kuid juba praegu on vägagi hea ja huvitav. Pakkuda koos vaniljejäätisega.

---

pilt isetehtud

Sotsiaalvärskendus 2

Sotsiaalvärskendus 2 (Mäepea, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol.

Tootjainfo: "Imperial rye pale ale
IBU 44"

Väike lihtne pude, ähmasel sildil mingi kummaline muusikakuulamise stseen. Sentimeetrine valge vahukiht püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldpruun. Aroom on mõrkjas-hapukas ja rauarohke. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja karedalt mõrkjas-hapukas. Keskmaitse mõjub jõuliselt rukkisena, hapuka, koreda ja rabaveelisena. Lõppmaitse muutub magusapoolsemaks, keelekülgi kõditab rauda täis vürtsikus. Järelmekk on leivane, pehmem ja linnaselisem.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Kore ja lihtne, kuid kuramuse puhtalt väljapeetud rukkilaager. Kuna sedasorti õllesid kohtab sindrima harva, siis soovitan see kindlasti tootmisse võtta ja ametlikult turule tulla.

---

pilt isetehtud

Vunk

Vunk (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pilsner" ja hinnang 15 punkti. Untappd ütleb: "Lager - Pale" ja hinnang 2,81

Tootjainfo: "Vürtsikas, pisut magus, kergelt humalane lager tüüpi õlu, äratuntava humalakäbi aroomiga, kerge humalase ning linnaselise järelmaitsega, annab peole õige vungi"

Vana Gambrinus avastas poest uue sildiga õlle ... ja hiljem oma päevikust, et on samanimelist asja juba hinnanud, kuid 6 aastat tagasi ja plastpudelisse villitult. Vaatame, mis on sellest joogist saanud.

Väike lihtne pudel, sildil lepatriinud. Sõrmepaksune valge vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, häiriva seebise-kummise kõrvaltooniga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse on mõrkjas, ürdine ja jällegi kummine ... või on see teelehe seebine toon? Lõppmaitse on läila ja mõrkjas, angervaksa ja kalmuse ja raudrohu vahepealne. Järelmekk ... võehhh ... no halb ja imal-mõru.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magusa buketiga unterbier. Urjuhh, see õlu on kuue aasta taguse kogemusega võrreldes halvemaks läinud.

---

pilt isetehtud

Sume Mezcal BA

Sume Mezcal BA (Pühaste, Eesti) Pühaste keldrist kaasa ostetud purk, alc 9,0%vol. Ratebeer ei tunne seda jooki. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double" ja hinnang poe samuti välja kujunenud.

Tootjainfo: "Mezcal barrel aged Double Dry Hopped Double IPA"

Kreemika varjundiga vaht täidab pool klaasi ja püsib vägagi kaua, haakudes ka mingil määral klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kollakaspruun. 

Aroom on väga huvitav. Kuna vana Gambrinus pole kordagi mezcal'it proovinud, siis ei oska seda otse ära tunda ... vihje mingile sugulusele tequilaga ei aita ka kuigi palju edasi. Aga igatahes on siin mõnusad kolm kihti: kõigepealt tihke linnaseline magusapoolne põhi, siis puuvijasema otsa humalate värsku ning siis selline veidi vaigune tasand, mis oletatavasti tuleb agaavist?

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja rõhket mõrkjas-magusakas. Keskmaitse ... hummmm ... kuivatatud ananass, mida on kastetud maasikalikööri sisse ja siis kergelt veeretatud kadaokastes? Jubbbbe värske ja klirisev ja undav nagu tuuletõmme kristall-lühtrite ripatsite vahel.

Lõppmaitse. Papaia. Papaia ja ananassi konserv litšimarjadega. Troopiline vaik. No miski asi kindlasti ajab troopikas ka kadakavaiku välja, kas ei?

Järelmekk. Hurmaa. Jäätunud hurmaast lõigatud viilakas, millele piserdatud seedriseemnete tolmu. Kristalne. Tärisev.

MEGA! Oi see asi on siin kummastavalt kütkestav nagu Jääkuninganna suudlus. Täiesti hämmastav, kuidas suudab tegelikult üsna paksu magusa linnasepõhja peale rajatud jook mõjuda nagu kristallpalee, mis on ehitatud jäätunud troopilistest viljadest. 

---

pit isetehtud

Nait

Nait (Mäepea, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Porter - Other" ja hinnang pole samuti välja kujunenud

Tootjainfo: "koostisosad: vesi, odralinnased, kaeralinnased, humal, pärm"

Väike lihtne pudel, sildil keegi kakuline. Kreemikas-pruunakas vaht täidab 3/4 klaasistja püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt sügav-tume-punane. Aroom on nõrk, veidi hapukas.

Esmamekk on keskmise kehaga ja kuidagi karmilt magusakas-hapukas. Keskmaitse jätkab samasugusel ülevõimendatul tasemel, sellist hapukat, pohladele-pihlakaile omasel mõrkjas-hapul ja rauarohkel toonil. Lõppmaitse meenutab kuivatatud-pruunistatud maasikaid, mida on ristatud jõhvikatega ning pikalt hoitud vasest kausis. Järelmekk on karmilt ja kuivalt rauane, keelt parkiv, kuiv ja kerget kohvine.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivavõitu paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga vastuoluline rüübe. Ühest küljest on ta ju meeldiv ja meeldejääv oma ootamatus metalses karguses. Teisalt ... porter ... nohma'itea ... omamoodi modifitseeritud ja võimendatud inglisepärane variant ehk? Samas piparkookide kõrvale oleks täitsa kena pakkuda küll.

---

pilt isetehtud

Sini Must Valgre

Sini Must Valgre (Anderson's, Eesti) pdl 0,375 l. alc 4,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Sweet", koondhinnet veel pole. Untappd ütleb: "Stout - Milk / Sweet" ja hinnang 3,64

Tootjainfo: "Sweet dark beer with blueberries."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord tumelilla fooniga. Tumepruun vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - must. Aroom: kõrbenud saiakoorik ja magus-hapukas-kirbevõitu toormoos.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub hapukamaks, aga samas ka kõrbenult mõrkjaks. Lõppmaitses joonistub mustikane poo päris kenasti välja, meenutades jällegi nendest marjakestest tehtud toormoosi vähese suhkruga. Järelmekk on mõrkjas-hapukas, veidi suitsune ja kõrbenud kringlikoorikut meenutav.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Selline tunne nagu oleks keegi mustikakeeksi küpsetanud, selle veidi kõrbema lasknud ja siis õlleks teisandanud.

---

pilt isetehtud

Oregon Fruit Series: Crooked Moon Hazy IIPA with Raspberry

Oregon Fruit Series: Crooked Moon Hazy IIPA with Raspberry (Mikkeller, Taani) prk 0,5 l. alc 8,3% Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / New England" ja hinnang on 49 punkti. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double New England" ja 3,8.

Tootjainfo: "An IIPA with a funky twist, this Raspberry IIPA was made in collaboration with Oregon Fruit as well as our friends at Crooked Moon Tattoo. Notes of raspberry, straw and malt on the nose that give way to a tart, hoppy and slightly citrusy palate with a medium dry finish."

Keskmist kasvu purk, sildil kunstipärane kaleidoskoopmuster. Ebamääraselt kollakas-roosakas vaht täidab üle poole klaasist kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - ebamäärane, mudane-mudrune. 

Aroom tekitab tõsiseid tajuhäireid. Eemal lööb ninna küüslauk? Sihuke värskelt pannile visatud küslaküüneke, mis alles karamelliseeruma hakkab. Veidi lähemalt - ploomimehu. Ploomi-kõvitsamehu! Veelgi lähemalt - beebitoidu õunapüree. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse on mudrune, kribevõitu ja magusakas. Lõppmaitse muutub kuivemaks, mõrkjas-hapukaks veidi greibikoore sisekülge ja õunakoori meenutavaks. Järelmeki mudruse kirbevõitu magusa pudru seest leidub vist-ehk-võibolla vaarikavarsi?

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga absoluutselt arusaamatu rüübe. Topelt-IPA'le viitab ehk vaid tihkepoolne linnaseline magusus. "Hazy"? EI OLE! "Muddy!" Kirbevõitu nüansiga näide erakordselt mõtetust NEIIPA'st. Ja kui te veel selle purgi hinda näete, siis imestate end heeringaks.

---

pilt isetehtud

Ginger Brett IPA

Ginger Brett IPA (Mikkeller, Taani) pdl 0,33 l. alc 6,9 % Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 66 punkti. Untappd ütleb: "IPA - Belgian" ja 3,49.

Tootjainfo: "IPA brewed with ginger and fermented with brettanomyces"

Väike lihtne pudel, tuhmides värvides sildil ingverijuurikas ja tagurpidi Mikkellerimehike. Valge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom meenutab suhkrustatud ingverit - magus ja vürtsikas ja mitte kuigi erk, pigem tuhmipoolne. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja vürtsikas-magusakas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks ja ingverilikumaks, kuid jällegi on see pigem kuivatatud ingver, mitte värskelt lõigatud-riivitud variant. Lõppmaitses tasakaalustab mõrkjas-vürtsikat peatooni magusakas, karamelline mekk, nii et alguses kummalisena tundunud untappd'i liigimääratlus "belgian IPA" tundub isegi kohane olevat. Järelmekk on mõrkjas-magusakas, vähese hapuka greibise kõrvalnoodiga, põhitooniks jääb aga tuhm mõrkjas-vürtsikas õhetus.

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga veidravõitu rüübe. Ingveriõllesid on ju proovitud palju, enamik on olnud ehedamat-särtskamalt ingveri nägu. See jook siin on aga tuhm ja mõrkjas, samas bretti vürtsikas olek haakub ingveri enda proofiliga ju kenasti. Ei oska seda ei heaks ega halvaks arvata, aga vähemalt huvitav on ta küll.

---

pilt isetehtud

Quint

Quint (Alaripruul, Eesti) pdl 0,25 l. alc 14 %vol. Liigimääratlus: quadrupel

Tootjainfo: "Belgia kommisuhkru ja -siirupi, pärmiga, tammelaastudel pikalt väärindunud joovastav nektar, mille suuremate onksudega manustamine võib lauma panna nagu vindi täiskuuvalgel"

Huvitav, kas nimi peaks viitama, et tegu pole quadrupli, vaid quintupli'ga? :)

Pisike pudel, sildil tulitav täiskuu ja linnuke. Sentimeetrine kollane vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt mahagonipunane. 

Aroom. Mnjaa. Kukekomm. Sihuke kodune kukekomm, kus suhkur on veidi ülemäära karamelliserunud. Otsapidi isegi kõrbema läinud. Aga lapsena ei pannud sa seda ju üleüldse pahaks, kas polnud nii?

Esmamekk - mõrkjas-magusakas, veidi alkoholine, ürdine, napsune, siirupine. Keskmaitse - kommikontsentraat! Tiinakommi hapukus, kohvikaramelli rabedus, koduse kukekommi hambaidmurdvus.

Lõppmaitse. Urjuhh. Täna sööme komme, homme joome komme, ülehomme süstime komme otse veeni? Liköörikomm. Kommiliköör. Pohlaliköör.

Järelmekk. Kõrbenud mõrkjus pingutab endal kaela paigast, kuid ega ikka ei suuda küll tasakaalustada seda magusust. Punasesõstradžemmil alumiiniumtuubist tuleb see vaid osaliselt välja. 

Krääks. Ülevõllikas. Kommionu märg unistus. Pohlamoosi kontsentraadiga täidetud jalgpallisuurune kukekomm, mis on redutseeritud tabletisuuruseks ja siis murakalikööris üles sulatatud. 

---

pilt isetehtud

Oregon Fruit Series: Flat White Stout with Blueberries,Coffee & Lactose

Oregon Fruit Series: Flat White Stout with Blueberries,Coffee & Lactose (Mikkeller, Taani) prk 0,5 l. alc 7,5% Ratebeeri liigimääratlus: "Stout" ja hinnang on 60 punkti. Untappd ütleb: "Stout - Coffee" ja 3,9.

Tootjainfo: "Indigrients: water, barley malt, roasted barley, oat flakes, lactose, hops, Oregon fruit blueberries (2%), gourmet coffe (1%) and yeast."

Keskmist kasvu purk, sildil hiiglaslik mustikas. Mustjaspruun vaht täidab 3/4 klaasist, vajudes aegamisi õhemaks ja heledamaks, kuid olles siiski ülipüsiv. Õlle värvus - muidugimõistagimust. 

Aroom on magus ja jämedalt kohvine. Ehkki magus kohvi pole miskit asi, on see lõhn KOHE VÄGAGI asi!

Esmamekk on raske, kohvine, sametine, kreemine ja veidi hapukalt magusakas. Keskmaitses - see on suisa uskumatu, kuidas raskelt kohvise tihkuse tagant on täiesti selgelt tunda mustika matsakas-mahlased piirjooned, justkui oleks rubenslik daam selge tõmbanud liibuva sametkleidi! 

Lõppmaitse - pehmemagus ja mahlakashapu. Ja kohvine ja biskviidine ja sametine ja sulnis ja üleüldse lõpmata armas. Järelmekk küpsetab mustikatega šokolaadimuffini, puistab peale veel pisut mõrušokolaadi ja naeratab ilusasti.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga Megatasandi rüübe. Ausõna vana Gambrinus poleks uskunud et delikaatse mustikaga niiiiiiiiiiiii võimast tulemust võib saavutada, seda enam et kohvi ja laktoosi tihedas maitseründes ellu jäädes! Juhul kui see isegi on essentsi peal üles pumbatud (mida maitse järgi samas ei ütleks), siis ikkagi on tulemus hunnitult hea!

---

pilt isetehtud

Pinot People

Pinot People (Mikkeller, Taani) pdl 0,33 l. alc 6,7% Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / New England" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - New England" ja 3,71.

Tootjainfo: "New England Style IPA brewed with Hunn Pinot Juice"

Muuseas tagasildil on kirjas, et seda viinamarjamahla on lisatud 2%. Ausalt öeldes tekitab siiralt imestust - kas nii väikesel kogusel peaks mingi mõju olema?

Väike lihtne pudel, sildil mitmed kätega vehklevad Mikkelleri mehikesed. Valge sõrmepaksune vahukiht pole püsiv. Õlle värvus - häguselt kollane. Aroom on magusakas-kirbelt puuviljane ja mahlane ... noh nagu NEIPA peabki olema.

Esmamekk on keskmise kehaga ja kirbevõitu mõrkjas-hapukas. Keskmaitse muutub magusapoolsemaks, kirbus maheneb veidi. Lõppmaitses suhu lahmavat mahlasust võib ilmselt viinamarja arvele kirjutada, kuid kuna ei oska sellele viinamarjasordile näppu peale panna, siis pole ka asjas kindel. Järelmekk on kribedalt magusakas-hapukas, vürtsikas ja väga kosutav.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Übertaseme rüübe. NEIPA väga stiilipuhas esindaja, häguse näo ja mahlase teoga ... nii et kuigi see stiil pole kaugeltki vana Gambrinuse lemmik, tuleb jooki kiita.

---

pilt isetehtud

Loits

Loits (Põhjala, Eesti / Rootsi) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter - Imperial / Double" ja hinnang on 92 punkti. Ratebeer ütleb: "Porter - Imperial / Double" ja hinnang 4,08

Tootjainfo: "A peated buckwheat porter brewed with buckwheat honey and aged both in bourbon barrels, and Scotch whisky hogsheads from the islands"

Väike lihtne pudel, sildil on seekord jälle kunstipärane sigerdus. Keldriseeriale omane vahakaelusega kork kruvib ootuseid. Pruun vaht täidab pool klaasist ja püsib vägagi kaua. Õlle värvus - süvvahavva punane. 

Aroom mõjub üsna selgelt viskivaadiselt, selliselt mitut puhku kasutusel olnud, millel vana suitsulõhn on praktiliselt olematuks taandunud, kadunud on ka värske tamme vanilje, kuid selgelt tunda viskised noodid. Ja muidugi tatar ise - selline pehme, magusakas, pähkline ja veidi tolmune tatar.

Esmamekk on raske kehaga ja magusakas, tuhmilt kohvine, imeväheke keeleotse kribivalt alkoholisoe. Raske ja soe. Nagu talveõhtu sooja ahju kõrval.

Keskmaitses on tunda nii burbooni ümarust kui šotlase veidi suitsust teravust, sekka tamme tuhmi parkivat puidust naksumist.

Lõppmaitses leiab lõpuks kuskilt keeleüljelt üles ka vaniljet, keset keelt aga lösutab tükike taruvaiku.

Järelmaitses ilmub taas maitseradarile ka tatar ise, tõsi küll, nüüd meenutades sellist keetmata toortatart, veidi kirbet ja samas magusakat. 

Väga raske kehaga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga Übertasandi rüübe. Huvitavalt kombel jätab see tulemus veidi kahetise mulje. Jah, ühelt poolt tuleb rõõmu tunda selle üle, et kõige peamiste koostisosade tahud on selles multimõõtmelises joogis olemas. Teisalt aga - nad ongi kõik eraldi olemas, moodustamata kokku seda VAU-efektiga lisaväärtust, mis paneks vaimustusest hingeldama ja sõpradele helistama küsimusega et "kas sa SEDA õlut oled juba saanud?"

---

pilt isetehtud

Siguldas Ordeņa Alus

Siguldas Ordeņa Alus (Valmiermuiža, Läti) pdl 0,5 l. alc 5,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Schwarzbier", koondhinnet veel pole. Untappd ütleb "Rauchbier" hinnang 3,15.

Tootjainfo: "Sigulda Castle has stood next to the Gauja since the 13th century. Dedicated to its history of brewing, this beer takes its character from a handful of smoked malt
Dark Lager"

Keskmist kasvu pudel, rõhutatult lihtne sildikujundus. Kollakas vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt kuldpruun. Aroom on mõõdukalt suitsune ja magusakas.

Esmamekk on keskmise kehaga ja veidi kõrbenult mõrkjas. Keskmaitse on hapukas, suitsune ja linnaseline. Lõppmaitse mõrkjas-magusakas ja mõnusalt lihalik olek saab juurde ka vähese hapuka värskuse. Järelmekk muutub alguses lihtsalt ja linnaseliselt tihedaks, kuid siis kõige-kõige viimatiseks tuleb keelepärale veidi kirbevõitu vürtsikas suitsune noot.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Mõnus suitsune dunkel, maalähedane ja ehe oma vanaaegses lihtsuses. Umbes selline oligi ilmselt keskaegse õlle nägu ja tegu (ainult et ta polnud väga suure tõenäosusega laagertüüpi).

---

pilt isetehtud

Stand Tall

Stand Tall (Brewski / J. Wakefield, Rootsi/ USA) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang 45 punkti. Untappd ütleb "Sour - Berliner Weisse" ja hinnang 3,53.

Tootjainfo: "Beetroot and mango sour"

Väike madalapoolne pudel, sildil peedi ja mangoga flamingo. Roosa sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - häguselt tumeroosa. 

Aroom on selles mõttes superlahe, et ära saab tunda nii berlineri põhja kui peeti ja ka mangot. 

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja üsna naksakalt hapu. Keskmaitse muutub magusamaks, esile tuleb peedi veidi lääge toon. Lõppmaitses tunned toorepoolse mango veidi parkivat nooti ning keelelüljed hakkavad vürtsikalt undama. Järelmekk on mõrkjas-hapukas, mahlane ja karge.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga Väga hea taseme rüübe. Peedi ja mangi kooskasutamine võib panna kummastuma, kuid tegelikult on tulemus päris lahe. Kuigi mingeid vaimustusõhkeid see esile ei kutsu, on vähemalt selgelt eristuva tootega, mida on hõlbus turundada.

---

pilt isetehtud

The God Particle

The God Particle (Õllenaut / Brew Division, Eesti / Venemaa) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial", hinnang 70 punkti. Untappd ütleb: "Stout - Russian Imperial" ja hinnang 3,75.

Tootjainfo: "Vanilla-coconut infused Russian imperial stout
IBU 35"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tüüpsildimehike on marslase nägu. Tumepruun vahukiht klugiseb klaasi kapjade klobinal nagu pühvlikari. Õlle värvus - no ega ta vist heleroosa olla ei saa või kuidas? 

Aroom - ploom šokolaadis. Väga must ploom väga mustas šokolaadis.

Esmamekk on raske kehaga ja jõuliselt hapukas-magusakas. Keskmaitse. Mõrkjas, röstine, hapukas, ploomine, raskepärane, tume, tihe.

Lõppmaitse. Kohviploom. Kuivatatud kohviploom pähklišokolaadis. Tilga musta rummiga.

Järelmekk. Veidi tõrvane. Must. Tumemust. Pisut kõrbenud. Või ikka veidi rohkem kõrbenud rosinploom. 

Väga raske kehaga, vähekarboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga Übertaseme rüübe. Nõksa veidi liiga kõrbenud, kuigi siiski veel mitte söetablett. Tiba tasakaalust väljas. Kuid võimas kraam igatahes.

---

pilt isetehtud

Harry

Harry (Nuustaku, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Brown Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Brown Ale - English" ja hinnang pole samuti veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "English brown ale."

Väike lihte pudel, läbipaistvalt kleepssildil karuküünte jälg. Pruulikojale omane üle-korgi-silt on efektselt mõjus. sentimeetrine tumekollakas vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvs - kirkalt tumepunane. Aroom on mõrkjas-hapukas, leivane ja õrnal kohvine. 

Esmamekkon kerge kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse on veidi magusakam, pähkline ja pisut mõrkjas. Lõppmaitses tuleb esile rauast ja vürtsikat nooti, mida omistaks ehk küll ehk pigem punasele kui pruunile eilile. Järelmekk mõjub veidi tolmuselt ja kohviselt, mõrkjas-magusakalt.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas buketiga Hea taseme rüübe. Kuna "brown ale" on üsna ebamäärane loodusnähtus, siis stiilipuhtuse üle norima ei hakka, aga joogina omaette on ta ju täiesti OK, ei midagi väga head, et midagi otseselt ette heita. Tiba igav.

---

pilt isetehtud

Drink'In Yuzu Berliner

Drink'In Yuzu Berliner (Mikkeller, Taani) prk 0,33 l. alc 2,7% Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang 77 punkti. Untappd ütleb: "Sour - Berliner Weisse" ja 3,58.

Tootjainfot pole leida.

Väike purk, Drink'in seeria tavakujundus. Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib väga korralikult, haakudes ka tiheda vahupitsina klaasiseintele. Õlle värvus - kahkjalt helekollane. Aroomis on nii berlineri enda piimast haput nooti kui ka veidi kirbelt-eksootiliselt puuviljane/tsitruselist mahasust.

Esmamekk on kerge kehaga ja üsna teravalt hapu. Keskmaitses on askorbiinapppelist särinat ja mandariinikoore mõrkjust. Järelmekis kaldub see mõrkjas-hapukus juba veidi vängesse-kirbesse külge. Järelmekk leevendab pilti, tuues esile linnaselist magusamat pehmust. 

Väga kerge kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-mõrkjas-hapu-vürtsikas-hapu-magusaka buketiga ülevõllikas. See jook paneb silmi kissitama! Üks berliner ei peaks NIII hapu olema, kuid ehk tuleb see siis yuzu'dest? Aga lõpptulemus on vägagi võluv - nii lahja joogi kohta on siin maitset nii mis mürtsub, klaar ja kohisev ja ülemõistuse värskendav igatahes!

---

pilt isetehtud

Stoudöör (2018)

Pruulmeister tõi vanale Gambrinusele proovida jooki, mida sai proovitud ja kirjeldatud enam-vähem täpselt aasta tagasi. Vaatame mis siis aastaga muutunud on.

Esimene asi mis torkab silma - kuigi sildil on kuupäevaks 12/2017, siis nüüd on kanguseks 13,5 %vol, samas kui eelmisel aastal 12 %vol.

Tumepruuni vahtu on seekord olemas ja püsimas - mitte küll väga, kuid eelmine kord oli see suisa olematu.

Aroomis on vanilje taandunud õrnaks võbeluseks, kuid MÕRUŠOKOLAAD on saavutanud monumentaalse suuruse. Selline 80-90% kakaosisaldusega, veidi hapukalt immitsev kolossaalne šokolaad, mille ainuüksi lõhnal on ergutav ja õnnestav toime.

Maitse. Vaata nüüd tahaks küll korra toast välja minna otse lumehange, ahmida endasse sisse värskust ja kargust ning siis uuesti proovida. Umbes nagu sauna vahele lumme karata. Sest see raisk on VÄGEV JA HEA! Fenomenaalshelt heash tashakaalush. Raskekaallane. Sumotagurlane. Shokolaadihiiglane. Gigantne. Shoko-moko-liköör. Jah alkohol on mõistagi tunda, kuid sellisel pehmel moel nagu küünised kassikäpas ... et sa oled teadlik, kuid õnnelik :)

Kokkuvõtteks - see jook on aastaga kasvanud. Kui eelmine kord sai öeldud "GENIAALNE MEGARÜÜBE", siis nüüd peaks siis ilmselt GIGARÜÜBE ütlema?
---
pilt isetehtud

Can U Fix Seed?

Can U Fix Seed? (Uncle Brew, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / New England" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "IPA - New England", hinnang on 4,16

Tootjainfo: "Intensely hopped and super juicy Pomegranate NEIPA is created by using Mosaic hops and pomegranate juice throughout the brew. Enjoy the flavors and powerful aromas of tropical fruits and pomegranates.
IBU 50"

Väike lihtne pudel, sildil pruulikoja tunnusvanamees granaatõuna-autos. Hallikasvalge sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuid ebamääraselt pruunakas-kollane. Aroom on pärmine ja mõrkjas, vaigune ja veidi taruvaiku meenutav.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, pärmine ja ebamäärane. Lõppmaitse muutub veidi vürtsikamaks ning see päästab üldist ähmast pilti. Järelmekk muutub taas mõrkjaks, veidi kuuseokkaid meenutavaks.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga keskpärane rüübe. Kui vana Gambrinus nüüd mõtlema hakkab, siis ilmselt on see esimene granaatõuna seemnetega tehtud õlu ... ja ju sellel on hea põhjus, miks granaatõuna ei kasutata õlleteol. Vaimusilmas oodatud punast-mahlast tulemust pole mitte kuskil ja jook ise on üsna ebamäärane. Jah, kui nüüd VÄGA pingutada, siis seos pooltooreks jäänud granaatõunaseemnega on isegi olemas, kuid see ei tõsta kuidagi hinnangut joogile endale.

---

pilt isetehtud

I'm a Prick!

I'm a Prick! (Uncle Brew, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Sour - Berliner Weisse" ja hinnang on 3,86

Tootjainfo: "Sour and refreshing Berliner Weisse is brewed with cactus fruit to create the perfect balanced easy drinking beer with a pleasant fruitiness.
IBU 7"

Väike lihtne pudel, sildil pruulikoja tunnusvanamees kaktuseviljadega. Sentimeetrine valge vahukiht kaob kohinal ja kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on hapukas, piimane, veidi soolakas ja röstitud kaerahelveste laadselt magusakas. 

Esmamekk on kerge kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas-magusakas, jällegi röstitud kaerahalbeid või müslit meenutav, seda tajunihet soodustab hapukas jogurtine alatoon. Lõppmaitse on hapukas ja veidi mõrkjas, kusjuures nüüd on ka kaktusevilja enda mage-hapukat mekki tunda. Järelmekk jääb ikka samale hapule toonile, muutudes päris lõpuks üsna kuivaks ja keelekülgi parkivaks.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Kaktusevilja kasutamine on omamoodi julge samm, sest kuna viljal endal väga selgelt-jõuliselt tuntavat maitset pole, siis pole oodata, et õlle mekkija tõstaks kiitvalt näpu taeva poole. Kuid igatahes mahlane ja karge suutäis on siin klaasis ikka, selline hommikune ja elustav.

---

pilt isetehtud

Breakwater

Breakwater (Zagovor / De Molen / Pühaste, Venemaa / Hollandi / Eesti) Pühaste keldrist kaasa ostetud purk. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter - Baltic" ja hinnang 96 punkti. Untappd ütleb: "Porter - Imperial / Double" ja hinnang 4,21

Tootjainfo: "Imperial Rye Baltic Porter with vanilla
IBU 50"

Tumepruun vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - muutumatult must mutimuld. 

Aroom. Oi. Sapärgel. Sasinder. Lapsepõlv. Leivasupp ... või nagu oleks keegi leivasupist piparkooke ja meepräänikuid teinud! Vaniljene meepräänik ja pähklipurused liivataigne rõngasküpsised ja pehmed iiriskommid. Uimaivõi. 

Esmamekk. Raske. Magus-hapukas. Mõtlik ja melanhoolne. Jalutuskäik üle lapsepõlve. 

Keskmaitse. Raske. Metalne? Vaskne. Vasest kohviveski, milles jahvatatakse piimašokolaadi. Kreemine ja pumatine.

Lõppmaitse. Mõrumandel ja šokolaad. Vana vagun, mille nägemine käivitab kutsungi. Tadahh-tadahh-tadahh. Nina vastu hägust vaguniakent, selle taga muldmustas öös möödasähvivad tuled, üksikud autod tõkkepuude taga, ülestõstetud kraedega heledates tolmumantlites suitsetavad mehed nende kõrval. 

Järelmekk. Vagunisaatja toob teed. Metallist klaasihoidikud. Must tee, sidruniviil.  Ebamõistlikus koguses suhkrut. Ja pikk vestlus eimillestki. Kõrvalkupeest kostab kitarrihäält. Tadahh-tadahh-tadahh, taovad vagunirattad lõputut rütmi.

Väga raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga MEGATASANDI rüübe! Aroom mõjub kui lapsepõlve kontsentraat, mida peaks müüma omaette tootena, leevendamaks nukrusehetki. Nostalgiast nõretav jook. Kellele meenutab see mida, minule magus-mõrudaid ja nii meeldesööbivaid rongiretki.

--------

pilt isetehtud

Hang

Hang (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter - Imperial / Double", hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Porter - Other" ja hinnang 3,31.

Tootjainfo: "Hang is winter porter, brewed with 7 malts, hopped with German hops, fermented with British ale yeast and is matured on massive amount of real coconut flakes.
Excellent with roast chicken, chocolate cake or aged Gouda. "

Väike lihtne pudel, pruulikoja tüüpsildimehike ... hmmm ... hoiab käes hangu! Vähene tumepruun vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - must.

Aroom. Veider. Väga veider. Vist küll esimest korda ütleb vana Gambrinus porteri lõhna kirjeldamisel esimese sõnana: "Värskus"! Aga teate, see aroom kuidagi ... toniseerib, virgutab, avab silmi ja annab elujõudu. Jah röst ja kookos ja kõik muu on ka olemas, aga tõesti see veidi hapukas lõhnabukett mõjub nagu püssirohusuits vanale sõjahobusele.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse muutub raskemaks, röstiseks, veidi tuhaseks, tubaka ja kirsi ja ploomi seguseks. 

Lõppmaitse, uhhh, see mõjub juba üsna naftalikult. Ploominafta kookoselisandiga. Hapukas-mõrkjas, kohvine ja mandlišokolaadine. Järelmekk kõnetab huvitaval kombel rummiliku noodiga, sellise vanakooli rummikoogi mälestusega.

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERtaseme rüübe. Kookost pole küll nii massiivselt kui oodanuks, no aga see lõhn võlus täiega ära.

---

pilt isetehtud

Sõstragreip

Sõstragreip (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer", hinnang pole välja kujunenud. UNtappd ütleb: "Sour - Fruited" ja hinnang 3,25.

Tootjainfo: "Blackcurrant grapefruit sour saison
IBU 25"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt on seekord mustsõstrane. Sentimeetrine tumeroosa vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - veidi uduselt tumedapoolne kärtspunane. 

Aroom on hapu, mahlane ... ja huvitaval kombel imeväheveidi sõnnikune! Ja see on üks sigahea sõnnik, selline mida farmhouse ja/või lambic'ute puhul tunda võib! Selline maalähedane, veidi suitsune, pisut kõdune.

Esmamekk on kilkavalt hapu. Keskmaitses saab hapu tasakaalustatud mõrkjama ja jällegi miskipärast suitsust tajuhäiret tekitava külje poolt. Lõppmaitse hakkab parkima aroonia ja lodjapuu marjade moodi. Järelmekk näitab korraks üle ukse ka linnaselisemat nooti, kuid see mattub kohe jälle mõrkjas-hapu ülemvõimu alla.

Kerge kehaga, vähekarboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapu-mõrkjas-hapu-vürtsikas-hapu-magusakas-mõrkjas-hapu buketiga nii-ja-naa rüübe. Einoh marjajoogina aus ja muljetavaldav, seda küll. Aga kuhu trepikoja nurka te saisoni unustasite? Ja noh veidi kahetaktiline on see jook kah - hapu ja mõru.

---

pilt isetehtud

Hercules, Sir!

Hercules, Sir! (Brew Division / Pühaste Brewery, Venemaa, Eesti) Pühaste keldrist kaasa ostetud purk. Alc 10, 0 %vol. Ratebeer tunneb küll tootjat, kuid mitte toodet. Untappd ütleb: "Stout - Imperial Oatmeal" ja hinnang 4,03

Tootjainfo: "Summertime collaboration with our Baltic brothers from Puhaste brewing. Imperial oatmeal stout with nice "silk" taste and delicious aroma with adding of vanilla.
IBU 25"

Tumepruun pöidlajämedune vahukiht püsib väga korralikult (ja seda peale ilma surveta purgis koju toomist!). Õlle värvus - raskelt must. 

Aroom on mõrkjas-magusakas, röstine ja vaniljene. Piiiikal sissehingamisel muutub lõhnapilt kuhugi meekärje ja taruvaigu vahepealseks.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magus, vähese hapuka alatooniga. Keskmaitse ... uhhh ... õline, sametine, tinatihe ja tõrvatoekas. Seda kraami saaks ilmselt kasutada kergemate puupaatide tõrvamiseks enne välihooaja algust. Või siis pisemate hiireaukude kinnikittimiseks.

Lõppmaitse. Magusakas. Metalline. Vaniljene. Ploomine. Vaikne. Šokolaadikommine.

Järelmekk. Vaniljepuding. Šokolaadimuffin. Moorapeakook. Mõrušokolaad.

Rämeraske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, mõrkjas-magus-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magus-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga mõõdukalt ülevõlline rüübe. Raske, aga suurepärases tasakaalus. Aga raske. Tasakaalus ja ikkagi. Raske. Seda juba palju ei joo.

---

pilt isetehtud

Talvesikk

Talvesikk (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Bock - Dunkler / Urbock", hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Bock - Single / Traditional" ja hinnang 3,26.

Tootjainfo: "Talvesikk is classic bock for winter, brewed entirely with continental European malt, hops and yeast.
Excellent with porkroast, sauerkraut, Emmental cheese or gingerbread cookies.
IBU 23"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord jõulumotiividega. Sõrmepaksune kollane vahukiht on kauapüsiv. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldpunane. Aroom on hillitsetud, mõõdukalt karamelline ja röstine, vähese koorevenise nüansiga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse muutub tummisemaks ja pähklisemaks, aga samas ka rauaseks, kuivatatud maasikate ja pohlade külluslikuks. Lõppmaitse on mõrkjas, mõnusalt vürtsikas ja vaarikavarre ning kanarbiku nootidega. Järelmekk on soe, hapukas, rauarohke ja ülekuivanud tumedate rosinate taoline.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga HEA taseme rüübe. Lihtsapoolne bock-tüüpi tegelane, kuid kuna seda stiili viljeletakse nii paganama vähe, siis on tore temaga kohtuda siiski. Õhuke, üle panni lastud verikäki viilakas piisakese pohlamoosiga sobiks siia juurde ju päris kenasti.

---

pilt isetehtud

Vaarikagreip

Vaarikagreip (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer", hinnang pole välja kujunenud. UNtappd ütleb: "Sour - Fruited" ja hinnang 3,21.

Tootjainfo: "Raspberry grapefruit sour saison
IBU 25"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt on seekord veidi värvirõõmsam. Roosakas sentimeetrine vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldse läikega helepunane. Aroom - no VAARIKAS. Siuke vaarikas, mis on kõigile vaarikatele vaarikas. Aga selle taga greipi küll ei oska tunda. 

Esmamekk on kerge kehaga ja klaarilt hapu. Keskmaitse muutub veidi mõrkjamaks, kuid samas ka veelgi kergemaks, suisa vesisepoolseks. Lõppmaitse - jaa, on küll greip! Kohe päris selgelt mõrkjas-hapukas, kuivapoolne ja sulisevalt mahlane. Järelmekk annab korraks ka magusama linnasenoodi, kuid siis läheb tagasi greibisse nurka.

Väga kerge keha, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapu-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Greip ja vaarikas on mõlemad selgelt tunda, mis on vahva ja kiiduväärt. Samas saisoni ennast on siit alt keeruline ära tunda ja vesisepoolne suutunnetus kah veidi häirib. Kui see jook oleks välja tulnud suve hakul, oleks sellele ennustanud suurt müügiedu, nüüd aga vastu talve ... noh aga hea on ta ikka.

---

pilt isetehtud

Hostage of Fate

Hostage of Fate (Brew Division, Venemaa) Pühaste keldri kraanist kaasa villitud purk. alc 10%. ratebeeri liigimäärtlus: "Barley Wine / Wheat Wine" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb "Barleywine - Other" ja hinnang on 4,05

Tootjainfo: "Уникальный барливайн, сваренный в коллаборации с петербургским стрит-фуд проектом UKUSNO. Сорт выдержан год, с последующим эйджингом в чипсах, пропитанных сербской абрикосовой ракией."

Hmmmm ... aprikoosirakias ligunenud tammelaastud, millel on omakorda seisnud odravein. Kõlab nagu midagi mmmmmmmmmmmmmmm-laadset?

Sentimeetrine tumekollane vahukiht on üsna püsiv. Õlle värvus - kirkalt ... ja samas likööriselt tihkena näivalt oranžika helgiga punane.

Aroom. Siiras segadus. Esiteks - kas see on nüüd psühhosomaatiline, aga aprikoos on olemas! Teiseks - mida teevad siin tihkes liimjas puljongis keenud tillivars ja loorberileht?

Esmamekk on raske kehaga ja magusakas-hapukas. Huvitav. Soolakas? Kas peabki olema?

Keskmaitse. Jebenti dušu. Kuskohast ronivad mu pähe need lihavaad-lihalikud-tummised maitseseosed? Justkui oleks keelel mitte õlu, vaid aprikoosides haudunud vasikakoiva leem!?!

Lõppmaitse. Manadriiniliköör. Mandlid. Soolamandlid. Miks ma tunnen soola!?! 

Järelmekk. Kuivatatud virsikutega täidetud kalkun. Tähendab siis mitte kalkun ise, vaid justnimelt see rammus ja tihke täidis, millest üksteist ja teineteist muljuvad ja musitavad aprikoosid, münt, majoraan, rosinad, loorberileht, mandlid. Ja rosinad. Palju kuldseid rosinaid. 

Veider. Väga veider. VÄGA meeldivalt veider. Vana Gambrinus pole ammu sellises segaduses olnud. Pagan teab missugusest maitsemälu-urkast voolas esile, keelele, tahaplaanile ja alateadvusse midagi soolakat ja lihalikku. Kokkuvõttes sai see üks kummastav maitserännak. Ah et kas see meeldis? Mis loll küsimus see nüüd on? Muidugi meeldis. VÄGA meeldis. Aga segadust see ei vähenda!

---

pilt isetehtud

Lääne äär

Lääne äär (UJH Man’s, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "IPA - American" ja hinnang on 3,54.

Tootjainfo: "Old style West Coast IPA. Malt: Pilsner Hops: Centennial, Topaz
IBU 70"

Väike madal pudel, pruulikoja tüüpiline väheütlev silt. Kollakasvalge sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt täiskuldne. Aroom on otsekoheselt, piki nina lajatavalt mõru, raudrohune ja vaigune.

Esmamekk on keskmise kehaga ja tugevalt mõrkjas. Keskmaitse ... uhhh ... karm, kuiv ja mõru. Tõsi küll, magus pool on seal taga täiesti olemas ja tasakaalustab asja üsna kenasti ära, kuid siiski, see siin on päriskauboide kraam, mitte mingite pehmete makaronivesternide ilusate poiste oma. 

Lõppmaitses lisandub mõrule põhitoonile pohlast hapukat nooti, mis muudab muidu krõpskuiva maitsepildi veidike mahalasemaks. Järelmaitses särab vürtsikat valgust, kuid põhitooniksjääb karm-mõru ... ja siiiiis näe vaatab korraks pehmem linnaseline päike korraks ... ent mattub kohe jälle mõrukuiv pilve sisse.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-MÕRU-magusakas-mõru-hapukas-mõru-vürtsikas-magusakas-mõru buketiga Ülevõllikas. Karm. Mõru. Kuivalt ja askeetlikult mõru ... kuid see pole rohmakas ja tahumatu kirbe-mõru, vaid rõhutatult ja rafineeritult taotluslik mõnusmõru. Huvitav, kui prooviks siia kõrvale kanget itaalia kohvi?

---

pilt isetehtud

West Indies Porter

West Indies Porter (Guinness, Iirimaa) pdl 0,5 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter" ja hinnang 81 punkti. Untappd ütleb "Porter - Other" ja hinnang 3,59

Tootjainfo: "Today, 4 September 2014, GUINNESS announces the release of two brand new beers - GUINNESS DUBLIN PORTER and GUINNESS WEST INDIES PORTER. Inspired by authentic recipes, whose origins lie in the historic GUINNESS’ brewers’ diaries from the late 1700s and early 1800s, the new beers will be available in selected pubs and retailers from mid-September. GUINNESS WEST INDIES PORTER is based on an 1801 diary entry for the first GUINNESS purposely brewed to maintain its freshness, on long sea voyages to the Caribbean and beyond. To guarantee the best quality upon arrival, GUINNESS brewers made a porter with more hops and a higher gravity. With their distinctive tastes, these new porters will offer beer lovers in Ireland and the UK something different and a fresh take on what’s been enjoyed for centuries."

Keskmist kasvu reljeefkirjadega pudel, vanamoeline sildikujundus. Pruun vaht täidab üle poole pudelist ja püsib väga kaua, haakides end ka mõningase vahupitsina klaasiseintele. Õlle värvus - mustjaspunane. 

Aroom - magus röstisus täidab juba avamise hetkel pool tuba. Lähendes lisanud hapukat leivast röstist nooti, veidi vähem kohvi pähklist kakaod.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas ning mõnusalt röstine. Keskmaitse on kreemine, pähkline, kakao ja mõrušokolaadi nootidega. 

Lõppmaitses valgub keelele kuhil kuivatatud ploome, mis on üle riputatud kakaoga ning peale kallatud ka veidi lagritsalikööri. Järelmekk on hapukas-mõrkjas, röstitud sarapuupähkli ja külmkuivatatud mureli ning sõstralikööri tilgakestega.

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Suurepärane porter, mille algupärandiks olnud vesisepoolne hapukas inglise porter on sisuliselt tõstetud toonases mõttes "imperial" tasandile. Röstibiifi külmad lõigud ja piparkurgike sobib siia juurde ülihästi.

---

pilt isetehtud

Trinity In Black

Trinity In Black (Pühaste / AF Brew / Zagovor, Eesti / Venemaa) kraanist Pühaste Keldris. alc 12,5 %. Ratebeer ütleb liigimääratluseks: "Stout - Imperial" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ning hinnang pole samuti välja kujunenud

Toojainfo: "Imperial Stout with tonka beans, cocoa nibs, vanilla and lactose. Brewed in collaboration with AF Brew and Zagovor"

Baarist kohapeal villitud purgiga koju ostetud. Tumepruun sentimeetrine vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - no taevas halasta, kas ta saaks siis miski muu olla kui jubekolemust, või mis?

Aroom. Tonka ubade mandline küllus katab juba kaugelt nii nina kui kõrvad ja kuklakarvad. Kakao mõrkjas raskus jõuab sellele peategelasele vaevu järele. Vaniljet on juba tonkast nii et maa mustab, kas lisavanilje midagi juurde annab, on väga keeruline hinnata.

Esmamekk on raske ja üsnakohepalju raske. Raske ja mõrkjas ja lagritsane ja tasakesi ruumi nurgas istuv tagasihoidlik troll. Noh teate küll, selline trollide alaliik, kes heameelega muuseumis valvuriks istub või siis raamatukogus tagasitoodu raamatuid riiulitesse sätib, vilt-tuhvlid kõverate varbaküünte otsas, et mitte kedagi häirida.

Keskmaitse. Magus. Mõru. Magus. Vaniljelagrits. Troll võtab aegajalt sussid ära, kui kedagi raamatukogus pole ja käib siis küünte klõbinal ringi. Aga ainult sellepärast, et tegelikult talle meeldib ka varvastega töötada. Eriti siis, kui on vaja üle riiulite ronida vilkalt nagu orav.

Lõppmaitse. Mõrumagus. Vürtsikas. Rummirosin vaniljes. Kohvi armastab troll ka. Väga. Ainult et palju ei tohi juua, muidu ei jää magama. Aga magada troll armastab veel rohkem kui kohvi. Teeb endale museaalide või raamaturiiulite vahele väikese armsa pesa katki-istutud tugitoolidest. Aga need ta koristab alati enne päeva algust taas pööningule. Tugitoole kulub ainult palju, see on ainumas häda.

Järelmekk. Purjus. Kohvi. Esmaspäeviti, kui nii raamatukogud kui muuseumid kinni on, kogunevad trollid kokku ja joovad pitsikese tõrvakohvi. Sihukese suure ämbri suuruse, kui nüüd meie pilguga vaadata.

Kokkuvõte? Miskokkuvõte, mina pole võtnud! Või noh, kui võtsin, siis ainult natukese. MEGA noh! Vihjega intergalaktilusele. Kui te nüüd aru saite, troll teid võtku. Selle kraamiga peab ettevaatlik olema, muidu viib ta teid ära. See troll noh. Sest tasakaal on hirmuäratavalt hea ja alkohol peidus nagu üks keskmine mäekoll, aga see on üks hoopis teine elajas. Suur klaasitäis külma vett peaks olema selle õlle kõrvale kohustuslikult serveeritud.

---

pilt isetehtud

Ants ja Kreete

Õigemini küll "Ants j" ja "a Kreete"

Ehk siis kaks õlut. Väikese nüansivahega. Andekas, kas pole?
---
Ants J (Rotiküla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Liigimääratlus: saison

Tootjainfo: "Linnased: Pilsen, Munich, rukkilinnas, Carapils. Humalad: Pacific Jade. Lisand: koriandriseemned. Pärm: B16"

Erkvalge vaht täidab üle poole klaasi ja püsib päris kaua. Õlle värvus - kirkat heledapoolne kollane. Aroom on hapukas-magusakas, vähese vürtsika lisandiga.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse võimendub umbes kolmekordseks, muutub magusamaks ja vürtsikamaks. Lõppmaitses tuleb esiplaanile tugevat kuivapoolset hapukat nooti, samal ajal lööb vohama ka vürtsikas õhetus. Järelmekk on mõrkjas-hapukas, kauakuivatatud apelsinikoore ja valge greibi vahepealne.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-vürtsikas-magusakas-hapukas-vürtsika-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe. Veidi karmima-mõrkjama otsa esindaja saisonide perekonnas.

---

ja Kreete (Rotiküla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Liigimääratlus: saison. 

Tootjainfo: "Linnased: Pilsen, Munich, nisulinnas, Carapils. Humalad: Pacific Jade. Lisand: koriandriseemned. Pärm: B16"

Erkvalge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on hapukas-magusakas ja veidi vürtsikas (veidi magusam kui rukkiversioonil).

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse on magusakas-vürtsikas, tsitruseline ja mahlane. Lõppmaitse muutub tugevalt vürtsikaks, foonil tugevneb ka magusakas-mõrkjas tasakaalustav pool. Järelmekk on mõrkjas-magusakas, leebelt vürtsikas ja mahlane

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERtaseme rüübe. Klassikaline ja maitseküllane saison nii nagu see õllestiil tänapäevases mõttes olema peabki.

---

Mida siis öelda võrdluseks? Iseenesest on see oivaline mõte, teha ühe põhja peale kaks õlut, üks klassikaliselt nisulinnasega saison, teine aga hoopis rukkiga. Erinevus on üsna tugev ... kuid omamoodi kummaline. Selmet tunda rukki hapukat leivast tooni, võimendus rukkiga versioonis hoopis mõrkjus. 

---

pilt isetehtud

Tai Boh

Tai Boh (Purtse, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Amber Lager / Vienna", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Lager - Amber" ja hinnang pole samuti veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "If they can make a duck taste like oranges, then we can make a beer taste like mandarins."

Väike matsakas pudel, sildil jaapani/hiina(?) gravüürilt maha astunud tegelane, peas mandariinimüts. Kollakas vaht täidab pool klaasi, ei püsi küll kuigi kaua, kui jätab taandude siiski vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne punakas-oranžikas-pruunakas. Aroom on leebeke, väga aegamisi sisse hinnates võib tunda siiski ka kerget mandariinikoore nooti.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas, veidi mesine. Keskamaitse muutub hapukamaks, mahlaseks ja tuntavalt tsitruseliseks. Lõppmaitse on mõrkjas-magusakas, mesine ja õõõrnalt mandariinimahlane. Järelmekis domineerib magus, mesine ja veidi vahane noot, mis veidi hiljem muutub juba päris selgelt mandariinikoore mõrkjaks.

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Tõsi küll, laagerõllest oodatav kergus jääb lisandite varju, kuid tulemus on siiski mõnusalt meeldiv. 

---

pilt isetehtud

Möödunud Suve Mälestus

Möödunud Suve Mälestus (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice / Herb / Vegetable" ja hinnang pole välja kujunenud, untapped ütleb "Honey Beerr" ja hinnang 3,48.

Tootjainfo: "Brewed to celebrate our memories of last summer, using wildflower honey from Estonian forests and replacing our summer Sun with big bright orange.
IBU18"

Väike lihtne pudel, sildil ... hmm ... sellest saavad vist aru ainult need, kes on kunagi fotosid ilmutanud :)  Sentimeetrine kreemika varjundiga vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - vähese uduvinega punakaspruun.

Aroom. Oi. Mesi! Apelsinimesi! Apelsinikoortel seisnud mesi. Soeeeee, soe, soe! Apelsinipiparkook ... huvvvitav, kas sellist asja on olemas?

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas, veidi apeslinise varjundiga. Keskmaitse ... mamummumimmu kui nunnu! Apelsinidžemm taruvaiguga. Marumõmm. Karumõmm. 

Lõppmaitse. Seda klaasi kohe ei raatsi kuidagi käest panna. Ma ei tea kuskohast need maasikad nüüd siia tulid, aga kokku said apelsinimaasikad. Väikese erkrohelise mündilehekesega. 

Järelmekk. Mesilased seda jooksid. Kohe ämbrite kaupa. Ja sumiseks sinna juurde nii et tarul tõuseb katus lendu. 

Normaalse kokkuvõtte asemel ütlen MEGA! Megalahe, megamõnus, megailus. See jook paneb heldima. Isegi apelsinine krooksuke mis pärast üles kerkib mõjub nii armsalt, et paneb aiva naeratama. Ma ei tea, kas see peaks kellelegi suve meenutama, vana Gambrinuse jaoks on see pigem oivalisist oivaliseim talveootuse õlu. Selline soe ja jahe ja lahe ja numpsik.

---

pilt isetehtud

NEIPA

NEIPA (Kraftwärk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfot pole

Kärtspunane tehniline ümar silt, millel kahjuks puudub tootjanimi.

Väike lihtne pudel, hallikasvalge vaht täidab ligi pool klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvust - kirkalt pruunakas. Aroom on pärmine ja magusakas-hapukas.

Esmamekk on keskmise kehaga ja jõuliselt hapukas-mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, rämedalt roostene ja kore. Lõppmaitse on veel rämedam,  karvane raudne roostene ämber koliseb mööda keelt edasi-tagasi. Järelmekk veidi leebub, kuid jääb siiski raskelt rabavee ja pihlakamahla vahepeale.

Raskepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapuka-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga nirupoolne rüübe. Stiilist on kolm kilomeetrit mööda pandud, hoppy (imperial) amber ale oleks ehk midagi õigemat. Pärmine ja roppumoodi roostes rasplit meenutav jook ei meenuta karvavõrragi seda mahlast ja puuviljast tegelast, mis ühte head NEIPAt peaks iseloomustama
---
pilt isetehtud

Uku

Uku (Tanker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Specialty Grain“ ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb "Rye Wine" ja hinnang pole samuti veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Rye wine
Collaboration with Bear Bones Beer

IBU 35"

Mustas karbis, millega Tanker tähistab oma "black pearl series" õllesid, peitub väike lihtne pudel, mille sildil leidub ... karuskelette :) Kork avaneb ilma  vähimagi sutsakata ning vahtu õlle pinnale praktiliselt ei teki. Õlle värvus - tihkelt ja liimjalt-likööriselt punane. 

Aroom on tihke, magusakas ja liköörine ... kuid huvitaval kombel praktiliselt üldse ei meenuta leiba. Kuivatatud musti ja punaseid marju, nagu nt murakaid, muulukaid, pihlakaid, sõstraid jne leiab siit küll, aga no leiba ... no väga hea fantaasia korral ehk magusa sepiku kuivikuid.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magusakas, liköörine, veidi veniv, tsibaruke keeleotsa kallal näksiv, marjane ja soe. Keskmaitse ... aaaa ... siin on nüüd siis rukis olemas mis olemas! Rukkiliköör? Ei tea kas selline asi on olemas, kuid praegu meenutab see küll rukki-pihlakalikööri. Sellist sooja ja mõnusat ja pika õhtuse vestluse järgi lõhnavat klaasikest, mida tinistaks mõnuga ja seltskonnas.

Lõppmaitse on tihe, ploomide, kreegikompoti, pihlakanastoika ja paradiisiõunte kompoti segu portveiniga. Selline pikk vestlus kasvab üle hommikuahetuses tehtud filosoofilisteks eksirännakuteks. Järelmekk liigitub rosinatega ja nelgiga leivasupi XXX versiooniks, selliseks täiskasvanute maiuseks, mis pole päris maius, aga väga täiskasvanud. 

Tanker-raske kehaga, alakarboniseerunud ja õlise paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Megatasandi rüübe. Rukkiveinina on sellel joogil küll väikeseid puuduseid - eelkõige lõhna ja karbo osas - kuid üleüldise maitsekülluse osas on tegu täiesti tõsise dessertõllega selle sõna raskes ja kauamängivas võtmes.

---

pilt isetehtud

Vaikus (6,0%)

Vaikus (6,0%) (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Sweet", hinnang pole veel välja kujunenud. Untapped ütleb "Stout - Milk / Sweet" ja hinnang on 3,76

Tootjainfot pole

Varasemalt oli olemas samanimeline ja -stiililine toode, mille kangus oli 7,8 ... aga üllatavalt mul polegi selle kohta kirjeldust tehtud

Väike lihtne pudel, sildil tige tugitool. Pruun vaht täitis üle poole klaasist ning püsib väga kaua, haakudes ka kenakese vahujäljena klaasiseintele. Õlle värvus - must. Aroom on magusakas, kakao ja šokolaadi nootidega, vähese kaneelise vürtsika sädemega ... ja isegi piiiiisike aniisitilgake hiilib klaasiserva pidi.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja tihkelt magusakas. Keskmaitse on magusakas, kreemine, puidune, mõrkjas, kaneeli ja lagritsa nootidega. Lõppmaitses segunevad rosinad, nelk, tumedas rummis ligunenud kaneelipulgake ja vanilje. Järelmekk on liköörilik ... hmmm ... kas oleks nagu vähese Vana Tallinnaga šokolaadikomm? Jaaaa - kõige-kõige lõpus tuleb nurga tagant välja apelsinikoor!

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga Übertaseme rüübe! Turunduslikult väga hea sihik, hetkel polegi milk stoute eesti turul vist rohkem esindatud. Ja sooritus ise on ka vaieldamatult õnnestunud ning stiilipuhas. Tekkis isu piparkookide järgi :)

---

pilt isetehtud