Barrel Project 17.10

Barrel Project 17.10 (Kees, Holland) pdl 0,33 l. alc 11,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Barley Wine" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "matured in Armagnac Barrels"

Väike lihtne pudel, triibuline sildike :) Tuhmkollane sentimeetrine vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tuhmpunane. Aroomis on au-, esi- ja keskkohal armanjakk ise, selle taga veidi hapukat veinist nooti.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-hapukas, teravapoolne ja veidi torkiv. Keskmaitses esmane käredapoolne alkohol taandub, asemele tuleb koorepumat ja kiivi-kompott. Lõppmaitses tuleb esile tuhm tamm, aga see mähib ennast mõnusasse vaniljesse pehmusse. Järelmekk valgub mööda kurku, keha ja meeli laiali sooja pehme uduna, millesse vajudes ei soovigi vastu hakata või välja rabeleda. Roosa päikesetõusu eelne vine sirutab end jõekäärsust ülespoole, jõudes suvemaja verandani, mille võrktoolis sa ootad esimesi päikesekiiri, mähituna sooja tekki ja ärkavasse linnuvidinasse. Sõbrad-kaaspidulised on ammu uinunud, sina loed taevas kustuvaid tähti ja kulged ajast sõltumata.

Megameeldiv, mitmekihiline, vasturääkiv, kuid ülimalt kiitust vääriv jooks! Kõike on justkui liiga palju, nii algset armanjakki  kui hilisemat tamme ... aga siis muutub kõik kokku nii hurmavaks, et sa annad kõik andeks ja tahad veel. 

Tammine Old Ale

Tammine Old Ale (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Old Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Malts: Pilsner, Crystal, Dark Ale, Red AleHops: Northern Brewer, Wakatu
Laagerdatud eriliselt töödeldud tammelaastudel."

Väike lihtne pudel, tehniline, aga elegantne sildikujundus. Kollane sentimeetrine vahukiht on keskmise püsivusega. Õlle värvus - kirkalt vasekarva. Aroom koosneb peamiselt tammest, kuid puisüü vahekihtides võib tunda ka karamelli ja pihlaka magus-mõrkjaid noote. 

Esmamekk on keskmisest suts raskema kehaga ja mõrkjas, tammine ja kuivapoolne. Keskmaitses ... mnjaa tamm. Nagu jooks vedeldatud tammepuud, mida on lahustatud karamellises õlles. Lõppmaitse. TAMM kas tead. Peale tammepuu leiab pikema otsimise korral ka tilgakese pihlakaveini. Järelmekk. Tamm-tamm-tammm-taratamm-taramm-pumm-pumm. 

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga veider rüübe. Nojah, halb see kraam ju just otse pole, kui sulle meeldib lahustunud tammepuu. See kraam on nii lollilt liiga palju tamme näinud, et see on ära söönud nii keha kui ka enamuse (tajutavalt heast) baasõllest.

---

pilt isetehtud

Banjo Funeral

Banjo Funeral (Verzet, Belgia) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel" ja hinnang 93 punkti.

Tootjainfo: "While brewing a classic Belgian style again, we were brought back to our very first experiencesin drinking craft beer. A little bit of nostalgia every now and then doesn't hurt, so we added it as an extra ingredient to this beer. Perhaps the smokieness of this beer brings you back to the warming winter nights at your grandma's? Or to the cigars of uncle George? Or the smellof your clothes after your first teenage party? Or maybe the smoky cookie aroma reminds you of that one time you forgot your cookies in the oven. The subtle cherry flavour might take you back to your first kiss behind the church. Enjoy this nostalgic moment and then go on with your life"

Väike lihtne pudel, omanäolise lõikega sildike. Vähene kollane vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tumepunane. Aroom - kirsivein! Kodune kirsivein! Quad'i enda karameljas põhi on ka olemas, kuid põhitoon on kirsi oma!

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja üllatavalt kuivapoolselt kirsine. Keskmaitse on kuiv, puidune, kirsikompotija kreeginalvika vahepealne. Lõppmaitses tuleb kohale suitsune toon ... suitsukirsid? Suitsutatud vaadis hoitud kirsinastoika! Järelmekk on mõrkjas-hapukas, tammine, kuiv, kommisuhkrune, kirsilehtede peal seisnud kreegivein.

Raskepoolse kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga Üllatav Über-rüübe! Kuiv ja kirsine quadruple, veidi suitsune, veinine ... täiesti stiilist mööda, aga kuramuse meeldiv! Mõnus klaasike kahe söögikorra vahele pikal ja pidulikul õhtusöögil.

---

pilt isetehtud

Tammelaastu imperial stout

Tammelaastu imperial stout (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. ratebeer ei tunne seda jooki

Tootjainfo: "2015.a saagist. Barley wine from crop crop 2015
 pudeli nr 2323/2500
linnased: Chocolate, Melano, Crystal, Peated Malts, Pilsner, Dark Ale, Caramel, Black. Humalad: northern brewer, Phoenix, Wakatu. Pikk rummitamme laagerdus."

Jaaaa, vaadake kulla Kochi onud ja tädid. Kui te kirjutate ühele ja samal sildile "imperial stout" ja "barley wine" ... siis igal tõsiseltvõetavalt tegelasel tekib SÜGAV küsimus teie kompetentsis. Et eestikeelse publiku jaoks on see imp.stout ja ingliskeelse jaoks odravein???

Puhtalt oletusena, ehk tahtsite te stiilimääratluseks panna "black barleywine"? See oleks täiesti koššer, kuid praegusel juhul, nommmaietea!

Sõrmepaksune pruun vahukiht on mõõdukalt püsiv. Õlle värvus - vähese kirka tumepunase helgiga mustjas. Aroom on sama mustjas, küllastunud röstistest nootidest, isegi kergelt tuhase varjundiga, selle all leiab musti ploome, veidi lagritsat ja õige pisut ka vaniljet.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse ... tuhane ... ja msikipärast tuleb talk meelde. Noh mäletate küll see talgipulber mida omal ajal sai koroonalaudadele puistatud ... ah ei mäleta isegi koroonat? Paraku ka seesama talk, mis on kummikinnsastesse puistatud - ja vat see kerge kummine moment nilpsab kah keelt.

Lõppmaitse. Veider värk. Siin on imp-stoudile omast suitsuploomi ja kõik oleks nagu õige ... aga kuidagi tühi on see keha ja maitse. See tuhane-talgine taust, ja esiplaanil laktoosilik magusus. Järelmekk hakkab nagu juba paika nihkuma, aga ... no kareda tuhatoosi sisse läbi kummivooliku kallatud ploominalivka mulje jääb. 

Ahjaaaa - kui nüüd sildil olev partii nr 17-10-IS tähendab seda, et kraam on pudeldatud 2017.a oktoobris, siis saab mõndagi selgemaks. Prooviks seda kaupa pakkuda mõne aasta pärast? Aga mida siis tähendab "2015.a saagist"? Ja mida tähendab rummitamm? 

Nohhh. Vana Gambrinuse keelel kubiseb küsimusi nagu tuhamaitsetki. Kochi rahvas, misasi see on? Odraveiniks ei kvalifitseeru seesinane klaasitäis mitte. Imp-stoudi tehnilised parameetrid on ju täidetud, aga kvaliteet jätab kõvasti soovida. Mehh.

---

pilt isetehtud

Mad Clown

Mad Clown (Naparbier, Hispaania) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Ratebeeri liigimääratus: "American Pale Ale" ja hinnang 94 punkti.

Tootjainfot ei õnnestu leida

Väike lihtne pudel, sildil kolekloun. Valge vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib üle keskmise kaua. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on otse lurtsuvalt mahlane, mango ja meloni vahepealne.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on mmmmmmmmmmahlane, mõrkjas, küpse kuldse meloni taoliselt suus sulav. Lõppmaitse - mõrkjas, vähese hapuka puudutusega, valgete sõstrate taoline, mulksuvalt värske ja kirgas. Järelmekk on magusakas ja vürtsikas, kosutav ja turgutav.

Keskmise kehaga, ülemäära karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERtasandi rüübe. Fantastiliselt mahlane, värske ja vulisev! Pakkuda koos valgete viinamarjadega.

---

pilt isetehtud

Hello, Newman

Hello, Newman (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA", koondhinnet veel pole.

Tootjainfo: "A juicy American IPA with pineapple and coconut."

Väike lihtne pudel, koja tunnussilt seekord sinisel foonil. Sõrmepaksune valge vaht püsib mõnda aega. Õlle värvus - hämuselt tumekuldne. Aroomis on selgelt tunda kookospähklit, aga ka sellist mahlasust, mida omistaks heale IPA'le, ananassiks ei oska seda pidada.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse muutub kreemiselt kookoseliseks ... peaaegu Bounty'ks, hapukas vürtsikus selle taga reedab juba selgelt ananassi. Lõppmaitse on mahlane, kreemine, biskviidine, siidine, magusakas-mõrkjas ja pidulik. Järelmekk on mõrkjas-magusakas, ananassikonservi taoline, kookos taandub õrnaks taustategelaseks.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga Übertaseme rüübe! Esiteks on ta täpselt seda mida lubab - mahlane IPA - ja teiseks on nii kookos kui ananass vägagi tunda, kookos lausa üllatavalt intensiivselt.

---

pilt isetehtud

Kasekunn

Kasekunn (Juhus / Uugi talu, Eesti) pdl 0,5 l. alc 10,0 %vol. Liigimääratlus: doppelbock

Tootjainfo: "Ehsast kasesiirupist ja odralinnastest, pastöriseerimata ja filtreerimata õlu
Koostisosad: Vesi, odralinnased, kasesiirup, humal, pärm"

Et degusteerimine toimus grupi-formaadis, siis tavapärast pikka ja etapiviisilist kirjeldust ei tule. Aga tegu on ERAKORDSE rüüpega!

Alustada tuleb sellest, et üks kodanik tegeleb kolm nädalat sellega, et kogub kaskedelt mahla ja keedab seda siirupiks. Kas te kujutate ette, kuidas saab õrn-magusast, pea maitsetust kasemahlast paks veniv siirup? Kui palju selleks tuleb teda keeta ja keeta ja keeta? Pol siis ime, et need vähesed suhkrud, mis kasemahlas leiduvad, selle
pika kuumutamise käigus karamelliseeruvad ja muutuvad peaaegu tõrvaladseks mustavaks aegamisi venivaks vedelikuks.

Novat ja nüüd siis kallati seda hirmkallist ja ülipõnevat vedelikku õllevirdesse ja tehti valmis 10-kraadine mustjaspruun vägilane. Ja tehti teda muuseas ainult 60 pudelit!

Huvitavalt hapukas toon tuleb vägagi tuttav ette, kui siia kõrvale veel ka proovida kasesiirupit ennast - kasemahlas leidub ju ka mitmesuguseid happeid, mis nüüd võimenduvad.

Siirup ise ja lisatud suitsulinnased annavad rüüpele suitsuse hõngu ja meki, siirup ja kangus sügavuse. Erakordne pudel (keraamiline, kääniskorgiga, mustalt läikiv kopsakas kuju) ja kogu lugu selle juurde annavad arusaama, et sa oled kokku puutunud millegi eriskummalisega. Metsavana endaga.

Esma- ja erakordne jook, millel on nägu, tegu, lugu ja vägi!

Sour'ire de Mortagne

Sour'ire de Mortagne (Alvinne, Belgia) pdl 0,33 l. alc 11,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo: "Dark sour beer, matured on wooden foeders."

Väike matsakas pudel, sildil Alvinne'le omane vaadikontuur ja siis kirju marmorlik sigrimigri. Kollane sõrmepaksune vahukiht püsib mõõdukalt. Õlle värvus - tuhmilt hägune pruunakasoranž.

Aroom. Jummel kui põnev. Datliäädikas (kas sellist asja on olemas?) väikese särava vürtsika täpiga ... teravürts? Vürtsikilu marineerimiseks vajalik vürtsikomplekt noh :) Ei-ei, kala ei ole, aga vürts on ... hapukas mahlases kompotis!

Esmamekk. Ummm. Marineeritud datlid? Balsamicoga marineeritud datlid???

Keskmaitse. Jebenetus jumalus. Kui võluvalt veider. Nii magusat kui haput on siin korraga PALJU, lausa põsed lööb õhetama ... aga see on niiiiiiii oivalises tasakaalus!

Lõppmaitse. Palun öelge, et datli-balsamico on olemas, ma tahan seda saada paksu tõrv-siirupise ollusena. 

Järelmekk. Datli-balsamicos marineeritud viigimarjad. Ma lähen vaikselt lolliks.

Kallis lugeja, sa ju tead et vanal Gambrinusel on hapuga ... noh selline mõõdukas erisuhe. Et hea ta ju on, aga mitte siis kui teda on ülevõlli. Siin on ülevõlli kõike! Ja see on sigahea! UMBEHEA! ÜBER-UMBE-SIGALAHE!

---

pilt isetehtud

Sambo

Sambo (Käbliku, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Selle saisoni valmistamisel on kasutatud piimhappebaktereid, mis koos hiljem lisatud kirsi ja mustsõstardega muudavad õlle tugevalt hapuks ning annavad sellele meeldiva aroomi ja värvi."

Lihtne väike pudel, sildil tegelevad kirss ja mustsõstrad grupiviisilise musitamisega :) Sentimeetrine lustlikult roosa vahukiht kaob üsna kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus ... eee ... tumeroosa? Lillakasroosa? Roosakas-punane? No kuhugi nende kolme vahele ta jääb.

Aroom ... ummmm ... kirsikefiir? Mustsõstrajogurt? Kohuke kirsimoosiga? Noh igatahes piimatoode, mitte õlu.

Esmamekk. Kriiks. Hapu. HAPU! Hapujogurt marjadega.

Keskmaitse. Kirsijogurt kirsimahlaga? 

Lõppmaitse. Teeseenejook mustsõstratega.

Järelmekk. Aroonia-toormoos.

Õehhhh. Loll-lind. Käblikulased, mismõttes? Mismõttes see nüüd peaks saison olema? Väga korralik ja munadega sour ... jah seda küll! Täiesti vastutustundetu tegemisjulguse eest ütlen: ebanormaalne ja lollakas ja meeldejääv ning ehk isegi meeldiv! Saisonist teerulliga ülesõitmise eest ütlen: ärge niimoodi enam tehke. Mõelge kui keegi üritab läbi selle joogi tutvust teha saisoniga? See on teravhapu kohukese lahustus, kuid mitte õlu :)

---

pilt isetehtud

Kochi Blond (revisited)

Blond (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Belgia Ale" ja hinnang 29 punkti

Tootjainfo: "Kochi Blond on puuviljane kuldne Belgia ale tüüpi õlu, mille valmistamisel on kasutatuderinevaid linnaseid, humalaid, suhkrut ning lisatud koriandrit. Kääritamiseks on kasutatud just selle õlle jaoks valitud belgia alei pärmi.
Magusalt mahedal õllel on kergelt vürtsine küpsete puuviljade aroom, mille buketis on tunda ka melonit, banaani, tsitruselisi, sõstart, pisut pärmi. Järelmaitse pehme, kergelt hapukas, puuviljane.
Õlu on filtreerimata, omades seetõttu pärmist alatooni ja hägu."

Väike lihtne pudel, sildil kaunil talvisel linnafoonil viiuldaja. Eelmise versiooni kirjelduse leiab siit, vaatame kas midagi peale sildi on muutunud.

Vaht on kollasem ja kaob väga kiirem. Õlle värvus - punakam. Aroom üsna sama, koriandrit ehk isegi veel vähem kui eelmises versioonis.

Maitse ... no üsna sama. Ehk siis sihuke keskpärane tegelane, millesuguseid on belgia odavama otsa tegijatel lademes. Kuna sellel pudelitäiel sisuliselt puudus karbo, siis on tulemus nirum kui eelmisel korral.

---

pilt isetehtud

Cuvee de Mortagne

Cuvee de Mortagne (Alvinne, Belgia) pdl 0,33 l. alc 12,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel - Top 50" ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo: "Land van Mortagne, aged on oak Pomerol wine barrels."

Siin on mingi segadus, sest selle nimega on 14-kraadine versioon, 12,8% kangusega näitab RB aga mingeid muid vaadihoidiseid.

Väike matsakas pudel, väsinudroosal sildil südameke. Vähene kollakas vahukiht püsib üllatavalt kaua. Õlle värvus - kirkalt sügavpunane.

Aroom. Plauhhhdi maandud sa koos oma ninaga sügavasse diivanisse, kuskohast sa ei taha enam tükk aega üles tõusta. Rammestavalt mõnus, veinine ja vaniljene, karamelline ja koorene, kommisuhkrune ja kreemine. Just täpselt nii kui peaks mõjuma sinu unistuste puhketuba, hotelliruum vaatega merele ning sul on ees terve nädal täisteenindusega mitte-midagi-tegemist.

Esmamekk. Pehme, samas elegantne nagu maitsekas aegumatu lõikega mantel kauni daami seljas. Selles on tunda kallist õmblejat ja luksuslikku teostust ... kuid mitte üks detail ei karju raha järgi.

Keskmaitse. Pehme kübara lai äär õõtsub igal sammul, varjutades daami silmi just täpselt niipalju et sul tekib vastupandamatu soov neisse vaadata. 

Lõppmaitse. Seemisnahast kindad ja väike koketne ridikül - millise moemaja aknalt see ilmutus küll maha astus, et niimoodi just sinu ees möödudes panna hämaravõitu tänav särama?

Järelmekk. Alles siis kui daam nurga taha kaob, saad sa aru, et kontsaklõpse polnud kuulda. Üleüldse ühtegi häält mitte. See pidi siiski olema unelm.

Mega. Quadruple veinivaadis. Tahaks öelda, et mis saabki siin minna valesti, kuid vana Gambrinus on ka neid näiteid kohanud. See siin on aga ulmavalt hästi õnnestunud. Kui teil õnnestub selle tegelasega kohtuda, siis ärge laske juhust mööda!

--- 

pilt isetehtud

TLN PNLB

TLN PNLB (Käbliku, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Specialty Grain", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Eestlaste laualt ei puudu kunagi leib ega õlu. Müüd on need suurepärased maitsed koos ühes pudelid ning kui sul tekib isu võileiva järele, siis võta lonks ja hauka latist vorsti peale.
IBU 26"

Lisainfoks: kuna tänu lisatud köömnetele olla õllel täpselt Tallinna peenleiva maitse, siis tahtsid Käbliku omad seda nime ka õllele panna. Et aga see nimi ei läinud läbi, siis jäeti täishäälikud välja :)

Väike lihtne pudel, sidlil köömned. Vähene kollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kirsipunane. Aroomis vilksab alguses nina eest läbi midagi hapukat ja siis asub selle asemel laiutama üleelusuurune Köömen.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja huvitavalt mõrkjas-mage. Keskmaitses tuleb taas see lõhnast tuttav hapukas, kuivatatud kirsse meenutav hapukus koos pehme suutäiega peenleiva viilakast. Lõppmaitses upub köömne õline vürtsikus korraks pehmesse pähklisesse biskviitsusesse, kuid siis valgub peotäis tilliseemneid taas mööda suud laiali. Järelmaitse on pehmelt leivane ja õrnalt kohvine, justkui oleks kohvilonksule ampsu leiba peale hauganud.

Keskmisest raskema kehaga, vähekarboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-mage-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga VÄGA PÕNEV rüübe! Kas ta nüüd just "über" kategooriasse selle tõttu liigitub, selles pole päris kindel, aga igatahes on tegu meeldijääva rüüpega ja see ON kiitmist väärt!

---

pilt isetehtud

Oktoberfest

Oktoberfest (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Oktoberfest/Märzen", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfot leida ei õnnestu

Väike lihtne pudel, sildil tüübiline saksa õllestseenike. Valge vaht eäidab kolmandiku klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on tugevalt linnaseline, karamelline, vähese marjase hapukusega.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub ehk kröömikese mõrkjaks, kuid lisandub ka veidi robustne, tolmune nüanss. Lõppmaitse lisab senisele tuhmipoolsele maitsepildile veidi hapukat nooti, tehes suutaju mahlasemaks. Järelmekk on täitsa meeldiv, karamelline ja vähese pähklise nüansiga.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga Hea taseme rüübe. Lihtne, kuid üsnagi stiilipuhas märzen ... ja mitte oktooberfest, mis vana Gambrinuse nägemuse kohaselt on sootuks muu asi (hele kange lager).
---
pilt isetehtud

Laugas

Laugas (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Traditional Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Translation: Bog Pool. Imperial Gruit spiced with caraway, juniper berries and bog plants, aged in bourbon barrels"

Väike lihtne pudel, sildikujundus on tagurpidi ja õõtsuv ... sootaimede mõju ilmselt :) Vahaplönn korgi pealt avaneb lihtsamalt kui mõnelgi varasemal versioonil - ja see on meeldiv. Kollane hõredapoolne sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane.

Aroom. Oimumeie. Siin ikka kohe on mida nuusutada. Kuivatatud kirsid ja taruvaik. Vaniljekreem ja konjakikomm. Koorepumat ja india pähklid.

Esmamekk. Rabas on päikesetõus kirkam kui mujal. Linn on kaugel ja tema mured kadunud. Pisike lapik pudel annab sooja ja silmapiirile kerkiv päike tõstab uduvinet. 

Keskmaitse. Sa oled omadega rappa läinud, kui sa leiad end rabas olevat. Loogiline kas pole? Peotäis rosinaid, mida vaikselt nosida. Kastepiiskadest libe ja viltuvajunud laudtee. Pool kummikutäit vett.

Lõppmaitse. Sinu raskuse all kigisevasse torni tasub ronida. Eriti hommikul, et näha kuidas udukuhjatistest vupsavad välja kellegi poolt lendu lingutatud sulised. Datleid tasub kanda kaasas väikeses karbikeses, et neis sisalduv konjak taskusse ei nõrguks.

Järelmekk. Kui raba-platvormidel pakutaks hommikuti datliveini, siis käidaks siia kui palverännakule. Aga õnneks ei pakuta ja nii saad sa nautida vaikust ja seda ainumast mõtet, mis su peakolus leidub: "Ma ei taha siit veel ära minna". Sootaimede mõju ilmselt :)

Geniaalne ja lubamatu. Võtta see vaaaaanaaaaa humalavaba retsept ja astuda sellest kohe kolm kilomeetrit edasi. Muistsed pruulmeistrid nii teha ei osanud. Moodsad enamasti ei taha. Põhjala omad aga ei hooli. Ja vana Gambrinuse jäme kael kummardub selle ees. 

---

pilt isetehtud

Juhuslik Koll

Juhuslik Koll (Juhus/Kolli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Ükskord juhtusid Juhuse pruulikoja juurde kaks kolli, üks pikk ja peenike ning teine lühike ja paks. Lõid jalaga pruulikoja ukse eest ja kargasid sisse. Selle peale ehmus Juhuse pruulmeister sedavõrd, et pillas suure koti humalaid katlasse. Nii sündiski humalane topelt IPA Juhuslik Koll."

Väike lihtne pudel, sildi ... hmmm ... kas selle on mõni laps kujundanud? Kollane sentimeetrine vahukoht on väga püsiv ja haakub kenasti ka klaasiseinale. Õlle värvus - kirkalt punakasoranž merevaik. Aroomis seguneb tubli sületäis karamelli ja kaks sületäit vaiku ... no üsna nii, nagu üks hea IPA lõhnama peab.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub vaiguseks, hapukas-vürtsikaks, kuivapoolseks ja tublisti keelt parkivaks. Lõppmekk - kuivatatud virsikud ja kadakavaik, rosinad ja männiokkad, anananass ja kasepungad. Oi siin on mõnusalt väga ja rammu ... ehk see va alkoholine soojus on tripsuvõrra torkivam kui peaks olema, aga mõnus ja toekas ampsakas ikkagi. Järelmekk kaldub mõrkjamasse külge, kadakamarjade vürtsikas vaigusus muutub toakõrguseks, kuid samas tasakaalustab seda kenasti karamell.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA HEA TASEME rüübe! Tõepoolest üks õige ja tubli ja korralik kraam ... aga samas pole ühtegi knihvi juures, mille eest teda kõrgemalt kiita ja pikalt meeles pidada. Rammus soe rukkileivaviil ja paks võikiht selle peal ... mõni tera jämedat soola ... oi kui hea see oleks siia kõrval ampsata.
---
pilt isetehtud

Vanaema tuba

Vanaema tuba (Alo, Eesti) pdl 0,33l. alc ~5,5 %vol. Liigimääratlus: ürdieil

Tootjainfo. "Linnased (Pilsen, Cara, Vienna, hapu), humal (Magnum), kanarbik, angervaks, T-58"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Tumekollane sõrmepaksune vahukiht kaob üsna kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun. Aroom on hapukas, kuivatatud antonovka õuna meenutav. Ausalt öeldes meenutab lõhn väga konservist tehtud joogipoolist.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas, ürdine ja hapukas ... no jeerum ... vana Gambrinus oleks valmis praegu kihla vedama, et tegu on maltoosaõllega? :) Lõppmaitses muutub kanarbiku mesine mõrkjus üsna selgeks, angervakse läilavõitu puudutus on ka vist olemas ... ehkki pigem oletamisi. Järelmekk meenutab taas sellist hapuvõitu kaljast maitset, mis on omane valmiskeedetud linnaseekstrakti kasutamise puhul.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga Hea taseme rüübe. Lubatud ürdid on täiesti olemas, jook ise üsna meeldiv ... aga no kas on siis kasutatud konservi või ikkagi linnaseid, nagu sildil kirjas?
---
pilt isetehtud

Shadow Assassin Bourbon BA

Shadow Assassin Bourbon BA (Tanker /Van Moll, Eesti / Holland) pdl 0,33 l. alc 11,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Barley Wine“ ja hinnang on 95 punkti.

Tootjainfo: "Barrel-aged black barley wine."

Algse versiooni kirjelduse leiab siit

Väike lihtne pudel, mustvalgel sildil keegi tegelane, nuga käes püsti. Sõrmepaksune kollane vahukiht püsib üsna kenasti. Õlle värvus - kirkalt tume mahagonipunane. 

Aroom. Tugitool muutub korraga sügavaks ja pehmeks ja õrnaks ja hellaks nagu voodi su lapsepõlvemälestustest. Sa paned nina klaasi ja ja silmad kinni ning satud tekist tehtud kosmoselaeva ja patjadest laotud kindlusse. Vaniljene iiriskomm põses mõistagi. 

Esmamekk. Tekist sai teha telki. Ja siis selle all taskulambi valgel lugeda seni kuni keelama tuldi. Või kuni akna taga ahetama hakkas. Või kuni uni su murdis. Aga loetud sai metsikult. Unistus.

Keskmaitse. Kas mäletad kõik neid lõputuid lugusid, millesse läbi koltunud lehekülgede sattusid? parvega merele ja noore kaptenina laevale. Muud metsad ja kosmoselaevad rääkimata. Seiklus.

Lõppmaitse. Vana paberi lõhn. Raamatukogu tähtaeg, mida sa mitte kunagi ei täitnud, sest olid juba kolme päeva pärast uusi raamatuid nõutamas. Soojus. 

Järelmekk. Kas keegi täna enam loeks entsüklopeediaid? Mis veider nälg see oli, mis pani sind ahmima trükisõna? Lollus.

Tanker. Sa paned mõnikord pange. Kuid seekord tabasid 12'sse. Kümnesel skaalal 12'sse. Ja see ongi kõik, mida vanal Gambrinusel on öelda.

---

pilt isetehtud

Pihlakk

Pihlakk (Pruulius, Eesti) pdl 0,33 l. alc ~6,5 %vol. Liigimääratlus: pihlakaeil.

Tootjainfo: "Linnased (Pilsen, Munich), humal (Opal), pihlakamarjad, apelsinikoor, M29"

Väike lihtne pudel tehniline sildike. Valge vaht täidab pool klaasi ja püsib väga kaua. Õlle värvus - pudruselt hämune. Aroomis on magus-hapukat marjast nooti küll, aga esimese hooga ei oska seda pihlakaks pidada. Alles teise ja sügava sissehingamise ajal saab selgeks selle marjakese olemus tänu mõrkjale kõrvaltoonile.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse ... oihh ... marjamudru. Ei see maitse on ju meeldiv, aga noh see on pigem karboniseerunud mehu, mitte õlu. Lõppmaitse ... külmavõetud pihlakad oma ilus ja võlus! Järelmekk - pihlakas on pihlakas on pihlakas!

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja mudruse paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga ülevõllikas! Pihlakat on siin PALJU! Väga palju. Uhh, see on ehe ja mõnus ja tore, aga õlle aluspõhi mattub rekka-koorma täie pihlakate alla. Pihlakamehu, mitte õlu. Aga hea, raisk!
---
pilt isetehtud

Kipper

Kipper (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfot leida ei õnnestu

Väike lihtne pudel, sildil stseenike sadamast. Valge vaht täidab pool klaasist ja püsib päris kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on väga nõrk ja ebamäärane, IPA'delt oodatavat värskust pole siin grammigi ... pigem meenub miskipärast mingi kuivama jäänud piimatoode ... kohupiim? Ja alles nii kuuendal katsel (peale esmase veidra lõhna lahtumist) tuleb esilme veidi magusat vaigust nooti.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse ... ja jälle on see kopitanud toon siin, sama mis lõhnas ... virsikujogurt, mis on seisma jäänud? Lõppmaitse hakkab juba IPA't meenutama (kui jõuga see kollaseks tõmbunud jogurtitopsi kujutluspilt kõrvale suruda), mõrkjas ja vaigune toon asub maitseruumi vallutama. Järelmaitses läheb see mõrkjas-vürtsikas element isegi üle võlli, kippudes riivama juba kibeduse piire. 

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkja buketiga veider ja vastuoluline rüübe. Lõhn ja esmamekk on ausalt öeldes suisa sandid, siis hakkab IPA'st asja saama ... ja astub otsustaval marsisammul ülevõlli.

---

pilt isetehtud

Mammut

Mammut (nanoPruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Brown Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Imperial Brown Ale with black currants.
IBU 30"

Väike lihtne pudel, sildil mammutivõhk ja mustsõstrad. Sentimeetrine tumekollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt tumepruun. Aroomis on veidi kõrbema läinud rosinate mõrkjas-magusat nooti ja sutsuke tumedamat karamelli.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse ... hmm ... kõrbemaläinud leivast tehtud kali? Ühest küljest on ta lihtne ja kodune, kuid teisalt meeldivalt toekas ja tummine. Suutunnetuse järgi küsiks, et kas kasutatud on laktoosi, mis annab sellise magusapoolse kreemika paituse keelele? Lõppmaitses hakkab lõpuks aru saama ka mustsõstarde kohalolekust, kuid seda selliselt kõrbemise äärele jõudva marja-marmelaadi keetmise laadselt. Järelmekk on pehme, sametine, mõrkjalt kõrbenud, samas tsiba ikka säilinud mahlasus muudab selle lonksu mõnusalt joodavaks. 

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga Übertasandi rüübe. "Brown ale" see jook nüüd mõistagi pole. Ehk "Imperial Brown ale" või isegi "porter"? Aga igastahes selle tegelasega tahaks veel mitugi korda kokku saada.

---

pilt isetehtud

Pihlaka piiga

Pihlaka piiga (Manilaiu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: pihlaka õlu

Tootjainfo: "Spontaankääritus-meetodil valmistatud õlu, millesse on lisatud pihlakamahla ja  aromaatseid humalaid.
Koostis: odralinnased, pihlakad, vesi ja humalad"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Senitrimeetrine valge vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - veidi uduselt tumekollane. Aroom on hapukas-mõrkjas, mahlane ja üsna selgelt äratuntavalt pihlakane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja ootamatult jõuliselt hapukas. Keskmaitse on hapukas-magusakas, keelt parkiv ... ja kuidagi ... tuhm, taignane ja kummaline. Lõppmaitse muutub veelgi parkivamaks, pihlakas on küll olemas, kuid see upub mingi ebamäärase saiase nätskuse sisse. Järelmekk jääb keele tahanurkadesse hapuka säraga, kuid keelepära on tuim ja parkunud.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga veider rüübe. Pihlaka lisamine õllesse on alati tundunud hea mõttena ... kuid nüüd seda pärisel maitstes ei tundu see enam nii tore üleüldse.
---
pilt isetehtud

SöfferIngver

SöfferIngver (Alo, Eesti) pdl 0,33 l. alc ~5,0 %vol. Liigimääratlus: ingveri-weizen

Tootjainfo: "Linnased (nisu, Pilsen, Munich), humal (N-Brewer), ingverijuur, M20"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge suuremulline vaht täidab alguses 2/3 klaasist, kuid kaob väga kiirelt jäljetult. Õlle värvus - kirkalt kollane. Ingver on päris mõnusalt tunda juba eemalt, mattes ühtlasi nisu üsna jäägitult.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, ingveri vürtsikuse kõrval on veidi tunda ka nisu pehmust. Lõppmaitses muutub ingver üha tugevamaks, jättes enda kõrvale ka veidi ruumi magusale puuviljasele noodile. Järelmekk on magusakas, ingver maheneb ja banaanine nisu tuleb selgemalt esile.

Keskmise kehaga, üle keskmise karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-vürtsika buketiga Väga hea taseme rüübe. Ingver sõidab ehk veidi liigselt üle nisu, kuid mõnus klaasitäis kutsub võtma teistki.
---
pilt isetehtud

Vahtra Vardjas

Vahtra Vardjas (Manilaiu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 13-15 %vol. Liigimääratlus: quadrupel-saison

Eeee ... misasi see stiil on? :)

Tootjainfo: "Kange tume õlu, mida on kääritatud saisoni pärmi ja kodumaise vahtrasiirupiga.
Koostis: odra- ja tatralinnased, vahtrasiirup, humalad, vesi, pärm"

Väike lihtne pudel, väga laheda ämblik-vahtralehe pildiga sildike. Vähene pruunakas vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus: tuhm-tume-tuhm-tume-pruun.

Aroom. Sa raske ratsavägi. Jah, quadruple mis quadruple. Raske, magus, siirupine ... miskipärast tuleb meelde hematogeen ja köhasiirup ja kukekomm ja talveõhtu külmas suvilas, mida kamin alles hakkab üles soendama.

Esmamekk on raske. Raske nagu see puusületäis, mille sa kamina ette tassisid. Raske nagu kasetoht, mille torkasid rulli keeratuna halgude vahele. Raske nagu tikk, millega tekkis tulelootus ja sooja-ootus.

Keskmaitse. Kamina siiber lõgiseb veidi ja tuppa tungib väike suitsupahvak. Lumemärjad puud sisisevad veidi, kuid kasetohulõõma vastu ei saa ta mitte. Põlvili kolde ees puhud sa tulele hoogu juurde seni kuni pea hakkab veidi ringi käima.

Järelmekk. Kaminasimsil nõrguvad küünlad. Vana lombakas suure sihverplaadiga äratuskell hakkab tiksuma. Raadikrapp kahiseb nagu su nooruses, ehkki jaamu on jäänud vähemaks. Aga ega muusika polegi hetkel oluline, vaid see tunne. Sa oleks nagu kolm-nelikümmend aastat ajas tagasi hiilinud ja sisse astunud nooruki-aega. Sest tuli on sama.

Raske kehaga. Siirupise kehaga. Übertasand. Oi kuidas tahaks öelda rohkem, kuid ... saisonipärmi mõju ei tajunud vana Gambrinus mitte. Kuid vahtrasiirupiguadruple ... no kas see ei kõla niigi kaunilt?
---
pilt isetehtud

Opasession 3

Opasession 3 (Pruulius, Eesti) pdl 0,33 l. alc ~6,5 %vol. Liigimääratlus: saison

Tootjainfo: "Linnased: Pilsen, Munich), humal (Opal), koriander, rabarber, apelsinikoor, M29"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sentimeetrine erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kollane. Aroom on magusakas ja vürtsikas, saisonile üsnagi omane, ehkki koriandri vaigusus seda pisut varjutab.

Esmamekk on keskmise kehaga ja keeleotsa kõditavalt magusakas-vürtsikas ... suu lööb vahtu täis, nii et maitseid peab veidi jahtima. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas, apelsinikoore mõrkjad õlid muudavad vürtsika põhitooni pisut tuhmimaks. Lõppmaitse ... tadaa-tadaaa ... hüüavad saisoni õukondlikud fanfaarid ja noored trummipoisid marsivad edasi-tagasi üle platsi. Järelmekk on kommisuhkruselt magusakas, mõrkjas-vürtsika sädelusega ja pidutuju tekitav.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga VÄGA hea tasemega rüübe. Liigne karbo veidi häirib ja lubatud sidrunit ei oska kuskilt tabada ... kuid muidu üks vägagi tubli tegu. Üks väheseid kordi, kui saisonile millegi lisamine (seekord siis põhiliselt koriander) seda rüübet ka kenasti täiendab.
---
pilt isetehtud

Punamütsike

Punamütsike (nanoPruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Dark Ale with lactose and cherries.
IBU 26"

Väike lihtne pudel, sildil Punamütsike :) Vähene kollakas vahukiht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - kirkalt pruun. Aroom on mõrkjas-magusakas, õrnalt kõrbenud saiaviialaka ja ... hmmm ... keedukartuli järgi lõhnav?

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse meenutab kuivanud marju, rosinaid ja üle panni lastud täistera-sepikut. Lõppmaitses on tunda laktoosi pehmet magusust koos kõrbenud pohladega. Järelmekis muutub laktoosi magusus juba pisut ülemääraselt tuntavaks, mattes üsnagi kõik muud toonid.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-magusaka buketiga OK taseme rüüpeke. Marjade hapukus on olemas - on. Laktoosi magusus - kirjas. Röstine mõrkjus - noh ka ju. Aga kokku on ikkagi selline kraam, mis ei eruta ega peluta. Kui keegi tahab midagi "kerget ja tumedat", siis teate mida pakkuda.

---

pilt isetehtud

Dark Humor Club PX Sherry

Dark Humor Club PX Sherry (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Dark Humor Club is a series of big and playful Imperial Stouts. This DHC is matured on Pedro Ximénez Sherry oak for decadent and warming chocolate aromas accompanied with ripe cherries."

Väike lihtne pudel, DHC seeriale omane sildikujundus on punakaspruunil põhjal. Sõrmepaksune pruun vahukiht on üsna püsiv. Õlle värvus - must. Aroom meenutab hapukaid kõrbenud rosinaid.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja üsna magus. Keskmaitse muutub täidlasemaks, kõrvetatud suhkru ja kuivatatud ploomide seguseks. Lõppmaitses tuleb esile portveini magus-täidlane, karamelline ja õilis mekk, mida kuivatab tammelaastu rohmakus. Järelmekk segab portveini ja röstlinnased üüüüüüsna oivaliseks kokteiliks, mõrkjas šokolaad ja magusad rosinad, kuivatatud ja õrnalt suitsune ploom ning vanilje-kakao-kreem sulavad kõik kokku täidlaseks ja soojendavaks suutäieks.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magus-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI rüübe! See on üks neid kordi, kui laastu lisamine imp-stoudile tõepoolest sobib, andes juurde maitsenüansi ja hoides samas hinna mõistliku. Vana Gambrinus arvab, et see rüübe on hinna ja kvaliteedi tasemelt ÜLIMALT heal tasemel. Sori rahvas - see tegu väärib kiitust ja kummardust!

---

pilt isetehtud

Kirsi Krahv

Kirsi Krahv (Manilaiu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,2 %vol. Liigimääratlus: Oude bruin / Vieille Kriek.

Tootjainfo: "Tume kirsiõlu, millele on andnud rosinase maitse Liege'i siirup. Hapukaid-puuviljaseid aroome pakuvad metsikud pärmid ning portveinid leotatud tammelaastud. Pruulitud 14.03.2016
Koostis: Odralinnased, Sirop de Liege, kodused murelid ja kirsid, humal, pärm, brettanomyces ssp, lactobacillus brevis."

Väike lihtne pudel, tehnilise olekuga kuid tänuväärselt infoküllane sildike. Sentimeerine punaka varjundiga vahukiht pole püsiv. Õlle värvus - kirkalt pruunakaspunane.

Aroom. Marumõnus veinine-kirsine pahvakas paneb silmi kissi tõmbama ja piiiikalt sisse hingates mõnulema.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas, vähese mõrkja nüansiga, üsna ehedalt kirsine. Keskmaitse on parkiv, kuiv, naturaalse kirsimahla sarnane, mõõdukalt puidune, portveiniliku magusa puudutusega. Lõppmaitses hapukus taandub koduse muraka-toor-moosi/kreegikompoti tasemele. Järelmaitse on mahlane, magus, vürtsikas ja kuiv.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe! Aroom ja esmamaitse löövad oma mahlase kirsise olekuga suisa pahviks, kuid lonksu lõpuks suutaju maheneb üsna leebeks. Ja nii iga lonksu ajal :)
---
pilt isetehtud

Rukkikört

Rukkikört (Alo, Eesti) pdl 0,33 l. alc ~6,5 %vol. Liigimääratlus: rukkieil

Tootjainfo: "Linnased (rukis, Pilsen, Munich), humalad (B Gold), WB-06"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollakas vaht täidab pool klaasi, kuid kaob valjult kahisedes üsna kiirelt ja jäägitult. Õlle värvus - kirkalt tume-tuhmkollane. Aroom on hapukas, meenutades hapnema pandud leivatainast.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse on mesiselt magusakas, koduõlle taoliselt hapuka pärmise tüvega ja suus kihisev. Lõppmaitses hakkab see mesine ja nätske magus-hapukas peatoon juba veidi läilaks muutuma, õnneks toob vähene vürtsikas sädelus pisut elevust juurde. Järelmekk jätkab sedasama marjakompotist hapukas-magusat liini.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga keskpärane rüübe. Kui keegi pakuks seda traditsioonilise koduõlle pähe, siis patsutaks õlale ja ehk isegi kiidaks. Kuna aga see pruulmeister on võimeline ka paremateks sooritusteks siis ... paneb pigem õlgu kehitama.
---
pilt isetehtud

Orient Express

Orient Express (Tanker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Baltic Porter“ ja hinnang 52 punkti

Tootjainfo: "Imperial Baltic Porter"

Väike lihtne pudel, sildil veidi kubistlikus võtmes rong. Vähene kollane vahukirme kaob kiirelt. Õlle värvus - must.

Aroom. See on nii täpselt see, mida sa ühelt ülevõlli keeratud baltlaselt ootad! Kreemikas, pehmelt šokolaadine, liivataignane ja pähklipurune. 

Esmamekk. Raske. Pehme. Soolakas? Magusakas. Öine. Täidlane.

Keskmaitse. Suur sulav šokolaadikomm su peos. Sinu lapsepõlve unistus - et oleks korraga niiiiiiii palju šokolaadi, et ei jaksaks ära süüa. 

Lõppmaitse. Korraks värahtab üle keele midagi kummalist ... kas see oli nüüd tilgake Vana Tallinnat ... või siiski ploomiliköör? Jah, ikka ploomikas. Šokolaadikommis ploomiliks.

Järelmekk. Hapukas kreek, dattel ja mustav ploom käisid läbi blenderi ning heitsid end šokolaadi sisse. 

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja õlija paletiga, soolakas-magusakas-hapukas-mõrkjas-maguskas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga Ü.B.E.R tasandi rüübe. Kui karbo parem oleks, ütleks veel paremini. Aga kui tume täidlus on sulle mokkamoodi, siis ei tohi sa sellest klaasikesest mööda minna. Veel parem kaks klaasi. 

---

pilt isetehtud

Kastani nektar

Kastani nektar (Kastani, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Liigimääratlus: imperial stout

Tootjainfo: "Aprillis 2017 pruulis Kastani pruulmeister oma elu esimese Imerial Stouti. Sellisena ta nüüd on teie ees. Kergelt rästine, taustal magus ja üsna kergesti joodav."

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Pruun sõrmepaksune vahukiht püsib päris kaua ja haakub ka tiheda linikune klaasiseintele. Aroom on magusakas, šokolaadine ja õrnalt röstine ... justkui pakuks sulle keegi piimašokolaadi ja röstsaia.

Esmamekk .. ummm ... kuidas ta niii kergelt mõjub? Magusakas ja lupstijoodav. Keskmaitse lisab veidi keha ja tugevat hapukat rösti, mis justkui meenutaks kohvi ... kuid samas siiski pigem kuivatatud ja röstitud jõhvikaid ... kui siukseid asju olemas on?

Lõppmaitse üritab olla veidi mõrkjama näoga ... et no nagu tõsine oleks või nii. Asjata vaev, ütlen ma teile - magusakas-hapukas ja lustakas kõrvaltoon reedab elunautleja ja rõõmsa hedonisti. Järelmekk - röstitud jõhvikad! Kui neid enne olemas pole olnud, siis nüüd on! Šokolaadi kastetud röstitud jõhvikad!

Aegamisi kasvava kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapuka-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Neetult ohtlik kraam. Seda libistaks kohe mitu tükki lipsu taha ... ja siis avastaks et juba on hilja ning korgiks veel ühe lahti. Ideaalses tasakaalus imp-stout!
---
pilt isetehtud

Mu Isamaa 99/100

Mu Isamaa 99/100 (Tanker/Fat Lizard, Eesti/Soome) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „IPA“ ja hinnang 81 punkti

Tootjainfo: "Independence Pale Ale brewed to celebrate 99 and 100 years of independence of Estonia and Finland."

Väike lihtne pudel, sildil pääsuke ja luik. Valge sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kollane. Aroom on mahlane ja vaigune, mõrkjas ja magusakas ... suurepärases tasakaalus ja lonksu võtma meelitav. 

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub magusakamaks, lisandub hapu mahlane marjasus. Lõppmaitse ... ooo ... see pargib pääääris korralikult keelekülgi, vaigune ja mõrkjas, raudrohune ja angervaksane ... uhhhh ... siin leidub nii vürtsikat sädet kui karmi mõrkjust. Järelmekk läheb mõrkjusega ehk isegi sibakene ülevõlli, pannes keelepära korraks kibekalt kiunatama, kuid siis see taandub see ja alles jääb kosutav mõrkjas-hapukas värskus.

Keskmisest kriips kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe! Karmima otsa IPA'de väga hea stiilinäide, mis oleks ehk tahtnud tiiiibakese paremat tasakaalu, kuid väga nauditav ja mahlane ja kosutav on ta igastahes!

---

pilt isetehtud

Arse Blathanna

Arse Blathanna (Rotiküla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,7 %vol. Liigimääratlus: nisubock

Tootjainfo: "Linnased: Pilsner, nisulinnas, hapulinnas, LME. Humalad: MT, Hood, Opal. Pärm: WB-06"

Väike lihtne pudel, sildil õitsvad murumütakad. Kollane vähene vahukiht kaob hetkega. Õlle värvus - kirkalt pruun. Aroom meenutab sügiseseid lehti, vähene hapukus toob sellesse aga mõnusat värskust. 

Esmamekk on väga raske kehaga ja magus. Väga magus. Keskmaitse toob selle magusa ülekülluse rohkem tasakaalu, lisades puidust mõrkjust ja hapukaid pihlakaid ning tikreid. Lõppmaitse segab metsapähklid, kibuvitsamarjad, kuivatatud pihlakad ja tilgakese kärjemett külluslikuks seguks. Järelmekk meenutab pihlakamarmelaadi, millesse on segatud veidi muskaatpähklit - mõrkjas-magus, suisa noaga-lõigatava tekstuuriga ja vürtsikas ... tõsine talveõhtute soojendaja!

Väga raske kehaga, alakarboniseerunud paletiga, magus-mõrkjas-magusakas-hapukas-magus-vürtsika buketiga VÄGA hea tasandi rüübe. Nisu ei oska siit ära tunda, bokiks pidada samuti mitte. Õllestiil "Winter warmer" oleks palju õigem ... ja nii ka nauditav.

----

pilt isetehtud

Luri

Luri (Rotiküla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,7 %vol. Liigimääratlus: strong ale

Tootjainfo: "Linnased: Pale ale, Munich, Carared, suitsulinnas. Humalad: Goldings, Cascade. Pärm: S-33"

Väike lihtne pudel, sildil peaks ilmselt olema Lurich :) Vähene kollakas vahukiht pole kuigi püsiv. Aroom on tugevalt mõrkjas-magusalt karamelline ja õrnalt suitsune.

Esmamekk on raske, vahtrasiirupi taoliselt mõrkjas-magus ja kleepjas. Keskmaitse võimendab selle vahtrasiirupi kordades võimsamaks, puidune, ürdine, kanarbikune ... võimas ja vägev ja isane. Lõppmaitse ... õhhhh ... see vägilane keerab su keele sõlme, rullib kokku ja jätabki nii. Maltoosa on selle õlle nimi :) Kange Maltoosa. Järelmekk tuletab meelde, et tegu on alkoholiga. Viskis leotatud ploom. Maltoosaploom.

RASKE kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkja-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga JÕUJOOK. See õlu murrab ja jätab ja lahkub. Sina jääd. Ausalt öeldes jääd üsna täis. Huvitav tegu, kuid ühest küljest ülevõllikas, teisalt jällegi lamedavõitu. Kui saaks karbo sisse ja jääksuhkrud alla, oleks väärt kraam.

---

pilt isetehtud

Sosssepp

Sosssepp (Rotiküla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,2 %vol. Liigimääratlus: saison

Tootjainfo: "Linnased: Pilsner, Vienna, Munich, Carapils. Humalad: Pacific Jade. Pärm: B16"

Väike lihtne pudel, sildil seisab haamriga mees äratusskella ees :) Erkvalge vaht täidab pool klaasi ning püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldne. Aroom on puhas klassika - mõrkjas-magusakas, vürtsikas ja veidi marjaselt hapukas.

Esmamekk on keskmise kehaga ja plahvatuslikult mõrkjas-vürtsikas. Keskmaitse on lustakalt ja elurõõmsalt magusakas, vürtsikalt sädelev, trumme taguv ja lippe lehvitav. Lõppmaitse ajal tuleb päike välja keset talveööd, ja isegi polaarööst saab kevadhommik, õlleklaas mõlemas käes. Järelmekk puhub pasunad sirgeks ning taob vasktaldrikud loperguseks..

SUPER-HÜPER-PUPER!!! Oi kurat kui hea saison see on!!! Pai Rotiküla, tee seda veel ja tee palju ja too kõik Gambrinusele :)
---
pilt isetehtud

Pa-pa-paralywine

Pa-pa-paralywine (Lille/HÖN, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Liigimääratlus: american barleywine

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sentimeetrine kollae vahukiht püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane.

Aroomis kuhjub kokku terve liuatäis kuivatatud ja suhkrustatud puuvulju - kirss, papaia, ananass ... lisaks rosinad ja datlid. Oi pagan, see on üks luksuslik lõhnasõõm! Ahjaa, lisaks ka üks lusikatäis Nutella-laadset ollust leidub siin kuhjakeses ka.

Esmamekk on raske ja magusakas-mõrkjas. Ja mitte lihtsalt magusakas-mõrkjas, vaid selgelt MAGUS ja MÕRU, mis moodustavad kokku üsna mehise maitsematsu.

Keskmaitse viib esmase, ehk tinn-tinn-tiba magusasse külge kalduva maitsependli mõrkjasse serva, pihlakate ja pohlade nurka, kus tuhm hapu kõrvaltoon värvib senise tumedapoolse maitsepildi mahlasemaks ja punasemaks.

Lõppmaitse. Vaata nüüd hakkab kokku kõlama hea ja veel parema kombo. Koorepumati komme oled söönud? Nonii, aga sinna peale topelt-IPA't joonud? Ei ole? Vana Gambrinus ka pole, aga praegu tundub see üks selle õhtu paremaid mõtteid olevat!

Järelmekk, oh vatitekk, kui kaunid on su nurgad. Vaata praegu sooviks ju vait jääda, aga ei saa! Hirmsasti tahaks muljetada ja heietada ja lahtise käega vastu lauda taguda ning naerda möirates nagu üks keskmine dokitööline õhtuses kõrtsitoas. Aga näe ei saa, kasvatus va raisk ei luba!

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Joppenpuhh, mul on tunne et siin Tartu linnas on asunud tegutsema järjekordne oivaliste hobipruulide seltskond, kes peaks nii umbes ülehomme oma pruulikoja avama, sest vaata õlut teha nad mõistavad!
---
pilt isetehtud

Sweet Stout ploomiga

Sweet Stout ploomiga (Humalakoda, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,9 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas ... ja see on jätkuvalt laiskuse märk.

Tootjainfo: "Koostis: vesi, odra- ja nisulinnased, odrahelbed, laktoos, ploom, humal, pärm."

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Tumepruun vaht täidab üle poole klaasi ja püsib VÄGA kaua. Must - see on see õlle värvus, juhul kui te veel ei aimanud.

Aroom on alul üllatavalt leebeke, kuid avab end süüüüügaval sissehingamisel. Ploomi hapukas toon avaldub keset röstist ja pehmet šokolaadist põhja kenasti ja üsna ehedalt.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja üllatavalt hapukas. Keskmaitses jätkub hapukas põhitoon, meenutades suisa midagi punase sõstra moosi ja konseveeritud kreekide vahepealset. Lõppmaitse tuleb tuntavamaks kuivapoolset kohvist rösti ning leivakooriku taolist raskust. Järelmekk muutub senisest kuivapoolsest suutajust hoopiski õlijaks, keel nakkub veidi suulakke, nagu oleks mingit rasket imp.stouti lonksanud.

Raskepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud ja õlija paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-hapuka buketiga Väga hea tasandi mänguline ja veidi üllatav rüübe. Sweet stout liigimääratlusele see tegelane enam küll väga ei vasta, ploom on mingi oma eluka siia sisse sokutanud (millest annab aimu ka pudelis peale poole sisu väljakallamist kerkiv tükiline vaht). Põnev kraam, kuid vana Gambrinus pole kindel, kas see on see, mida pruulmeister tahtis.

---

pilt isetehtud

Naapuri

Naapuri (HÖN, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Liigimääratlus: triple maibock

Tootjainfot pole. 

Väike lihtne pude, tehniline sildikujundus. Kollane vaht täidab pool klaasi ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt punakas-pruun merevaik. Aroom on tihke, karamelline, veidi hapukas, mõrkja muruse fooniga ... no täpselt nii nagu üks väga hea bokk-tüüpi õlu olema peabki!

Esmamekk on keskmisest tsõpake raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on pähkline ja huvitavalt kreemise tekstuuriga. Lõppmaitse toon korraks esile kuivatatud jõhvika taolise hapukas-mõrkja tooni, kuid taandub siis jälle pigem kanarbikulisse mõrkjusse. Järelmekk on sametine, mõrkjas-magusakas, india pähkli taolise õlija-pähklise nüansiga ... ja siiiiiis päris lõpus hakkavad keele tagumised nurgakesed veidi vürtsikalt õhetama.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Üsna õpiku-laadne näide selle kohta, kuidas üks tubli bokk peab olema, aga ka ilma mingi erakordse sädemeta. Lihtsalt VÄGA hea bokk. Tubli, sest neid tehakse Eesti kahetsusväärselt vähe.
---
pilt isetehtud

Huck

Huck (HÖN/Lille, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Liigimääratlus: triple maibock

Tootjainfot pole. Väike lihtne pude, tehniline sildikujundus. Kollaka varjundiga sõrmepaksune vahukiht on üsna püsiv. Õlle värvus - kirkalt pronksine merevaik.

Aroom. Assssanuga! Oi see on midagi erakordselt mõnusat! Einoh, kui sul on olnud õnne ka varem doppel-bocke nuhutada, siis sa tead mida oodata. Ja kui oled ka eisbocke saanud, siis seda enam. Kuid ikkagi ... ruik kui hea see on! Täidlane, karamelline, pähkline, biskviidine, murakane. Mõmm ma ütlen!

Esmamekk. Raske pähklipuust sekretär-kapp peidab endas palju asju. Ühes salajasemas sopis leidub pudelike pähkliviina, mida peremees ikka endale tilgutab, et sulg paremini libiseks.

Keskmaitse. Ees avalikus sektsioonis leiab kirjatarvete kõrval kristallkausikese suurte kuldsete rosinate ja suhkrustatud kuivatatud ananassiga. See on rohkem lastele, kui nad isa kabinetist läbi tulevad .... ainult kutsumise peale mõistagi!

Lõppmaitse. Murakaliköör. Sellest kirjutaski kapi omanik hiljuti oma äripartnerile - et vaata see liköör hakkab otsa saama ja hädasti oleks juurde vaja!

Järelmekk. Sumedamatel õhtutel tehakse lahti alumine vasakpoolne kapiuks, kus ootel vanad fotoalbumid. Oh neid muhedaid mälestusi, lustakaid lugusid ja edevaid enesepettusi, mis neist koltuma kippuvatest fotodest hoovab!

M:E:G:A. See kraam on mega ... ja seetõttu las see kokkuvõtte olla kus see ja teine. Eriti see teine. Taevale tänu et kõik õlled pole niiiiiiiiiiiii head ja niiiiiiiiiiiii meelitavad. Aga siia juurde tahaks pehmet soolakat juust murakamoosiga!
---
pilt isetehtud

Võimas Aur

Võimas Aur (Alaripruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: New England IPA

Tootjainfo: "Siin on kasutatud ülisuures koguses Amarillo, Citra, Galaxy, Mosaic humalaid ja nisu- ning kaerahalbeid, et saavutada võimast, ent pehmet humala aroomi

IBU 55"

Väike lihtne pudel, raskelt-loetav kirju silt. Valge sõrmepaksune vahukiht Püsib mõõdukalt ja haakub tugeva pitsise jäljena klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom on superhea - korraga nii puuviljane kui lilleline, vaigune kui mahlane. Seda aroomi võiks kohe päris pikalt nautida, lihtsalt nina klaasis uneledes.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõjusalt mõrkjas-magusakas, kanarbiku ja männivaigu vahepealne. Keskmaitse muutub sulnilt mahlaseks, troopiliseks, mango, papaia, ananassi ja kuusevaigu seguseks. Lõppmaitse ... oi see on sulasiid ... selline ise üle keelepära valguv, keelekülgi vürtsikalt kudistav, mahlaselt lupsu lööv ja vaikse häälega lobisedes seltskondlik tegelane, iga pidulaua hing ja keskpunkt. Järelmekk ... ohjaaaa ... mõrkjalt kosutav, mahlaselt janutav, mõõdukalt magus, sametine ja keelepära hellitav!

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! NEIPA nii nagu ta vanale Gambrinusele meeldib - mahlane (mitte mudrune), maitseküllane ja ohtlikult lihtsalt joodav!

---

pilt isetehtud

Down Under

Down Under (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: "APA"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, suhkur, Ella, Summer ja Topaz humalad, pärm"

Väike lihtne pudel, liivakarva sildil austraalialikud elemendid. Kollane vaht täidab pool klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldoranž.Aroom on magusakas-mõrkjas, veidi heinane ja õrnalt karamelline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse jääb üsna samale mõrkjale, heinasele tasemele, kuid lisab siia juurde leiva ... ei terasepiku laadset pehmet linnaselist poolt. Lõppmaitse muutub tiba hapukamaks, pihlakane kuiv mõrkjas-hapukas toon ei lisa küll mahlasust, mida APA'st ootaks, pigem isegi kalduks nagu kuivapoole IPA'ks. Järelmekk on aga juba üsna APA'lik, mõrkjus taandub veidi leebemaks, lisandub mõnus vürtsikas element.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-maguskas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Hea taseme rüübe. Veidi lihtsapoolne ja koduse-pärmise maitsega, kuid siiski kergelt joodav kraam.

---

pilt isetehtud

Russian Imperial Stout

Russian Imperial Stout (Anderson's/ HÖN, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas ... mis ON laiskus!

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Ürgmust vaht! Süsi- ja muldmust. aegamisi pruunistuv, kuid siiski mustjaspruuniks jääv ... sellist vahtu näeb harva! Õlle värvusest ei pea ju ometigi rääkima, ega ju?

Aroom. Kreeps. Alguses on nafta! No päris nafta, mitte kunstiline liialdus! Seejärel esmane nafta-puurauk kasvab vaiksel kinni, samast mulgust ronib aga välja midagi niiiiiiiiiiiiiii musta, et hirm hakkab. Tahaks öelda et veokirehv ... aga see kõlaks liiga jubedalt. Ei, see lõhn omal loomalikult jõhkral moel köitev. Kõik need tavapärased sõnad nagu "kohv, šokolaad ja kakao" mõjuksid praegu kui kohatu lapsepärane lalin. See lõhn on karm nagu Chuck Norris ja B.A.Baracus kokku.

Esmamekk. Nafta. Kui šokolaadist tehtaks naftat ... või oli see vastupidi? Must rumm ja südametunnistus. Piraadilaeva tõrvatud vaterliin.

Keskmaitse. Kas naftakokteile tehakse? Ah mis ma küsin, see siin ju ongi. Rummis lahustunud kasetõrv. Orjakaubandus on üks kasumlik äri, kas ei?

Lõppmaitse. Lõpp, mis maitse, you fool! Karm, jõhker, sügavale silma vaatav. Pilk mis lõppeb teisel pool sinu kolba tagaseina, nii et kuklakarvadest tõuseb suitsu.

Järelmekk. Jebenti dušu. Rõve sõim serbohorvaadi keeles. Selles kõiges on midagi masinlikku, mehhaanilist, sünteetilist ja kosmilist.

Sügavalt. Ebanormaalne. Vana Gambrinus ei kasuta teadlikult sõna "hea" ega ühtegi ligilähedast mõistet. Põhjalikult kasutatud mootoriõli on ilmselt lähim sarnlev loodusnähtus.
---
pilt isetehtud

Merry Christmas Mr.Lawrence

Merry Christmas Mr.Lawrence (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Liigimääratlus: "bitter"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, suhkur, tsitruste koored, Northern Brewer ja Northdown humalad, tähtaniis, ingver, pärm"

Väike lihtne pude, sildil kenitleb jõulupärg. Sentimeetrine valge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kollane, samas hõljub klaasis ohtralt tükilist kraami. Aroom on esimese hooga farmhouse'i sarnane, selline ... ummm ... looduslähedane :) Noh et kompost ja sõnnik ja värk. Selle talumajapidamise nurga taga leidub ka õilsamaid vürtse, kuid vähemalt lõhnas on need pigem aimamisi. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitse ... no kuulge, ongi farmhouse? Selline tavapärasest mõrkjam, kuid ikkagi - magusapoolne ja vürtsikas, suud kihelema ajav ja väga karastav. Lõppmaitses hakkab mõrkjus lagunema kihtideks, nii et tunda on nii apelsinikoort kui midagi greibilist, puidusevõitu humalast rääkimast. Ingveri vürtsikus hakkab alguses üldisest foonist selgemalt eralduma, kuid tähtaniisi ei leia. Järelmekk on mõrkjas-magusakas ... no ja belgia mis belgia. Isegi kui tegija nii ei tahtnud.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Vana Gambrinus küll kahtleb, kas pruulmeister niimoodi tahtis, kuid välja kukkus pigem belgia-hollandi farmhouse kui bitter :) Aga mõnusalt maitseküllane on see klaasike nii ehk teisiti.

---

pilt isetehtud

Aroniju Ragana

Aroniju Ragana (Labietis, Läti). pdl 0,5 l. alc 5,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Fruit Beer" ja hinnang 38 punkti.

Tootjainfo: ""Aronia Witch"
A ruby red beer dryfruited with aronia berry juice. High final gravity from light malts with a bit of Citra hops provide the rest of the taste composition."

Keskmist kasvu pudel, punasel fooniga tehniline silt. Roosa sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt lillakas-roosa lisandiga punane. Magusas marjases aroomis on küll tunda pigem midagi vaarikate sarnast, aga ega pole ka ammu arooniaid nuusutanud.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja intensiivselt hapukas-magusakas. Keskmaitse on pigem magusasse poolde kaldu ... ja see magusus meenutab huvitaval kombel kliidega kaerahelbeputru!? Lõppmaitse viskab sellesse putru ka peotäie marju ... maasikaid ja vaarikaid ... ning jälle ei oska arooniat tunda. Aga järelmekk on juba palju selgemalt aroonialik, keelepära parkiv ja kuivapoolne.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-magusaka buketiga huvitav rüübe. Halb ta ju pole ning mahlase oleku eest võiks ehk kiitagi ... aga kuidagi lame on see lugu, pole ei humalamõrkjust ega mingitki vürtsikat sädelust. Külmana janukustutuseks sobiks aga jummmala hästi!

---

pilt isetehtud

Õllataja 2017?

Õlut tehakse Eesti palju. Head õlut tehakse ka, aga veidi vähem. Väga head õlut ... noh mõistagi veelgi harvem.

Aga mis oli selle lõppeva aasta suurim üllataja Eesti õllemaastikul? Õlleüllataja ehk õllataja?

Midagi era- või esmakordset, mingi super-elamus, olgu kasvõi seeriast „friigikas“? Mingi ootamatu maitsekooslus või siis lihtsalt super-hästi valminud stiilinäide?

Andmaks aimu, kuhupoole mõtet veeretada , nimetab vana Gambrinus enda ja nanoPruuli koostöös valminud nisuveini Nisuvine. Kas ta nüüd just kõikse parem õlu on ... noh seda otsustab igaüks ise. Aga igatahes oli see esmakordne ametlik „wheat wine“ tegu Eestis. Või siis Andersoni Faulty Basyl – eelmisel aastal valminud basiilikuga tehtud saison „mis on niiiiiii armsalt friigikas et kohe heldimuspisar tuleb silmanurka“ kui ise ennast tsiteerida :)

Ühesõnaga – nimetage Eestis sel aastal toodetud õlu, mis teie seest suurima „VAU“ välja pigistas (ja palun tehke seda vormis TOOTJANIMI ja TOOTENIMI).

Ja selleks et asjale veidi hasarti lisada – kelle õllenimeline kommentaar (Tartu õllepoe FB lehel) kõige rohkem laike kogub, sellele teeb vana Gambrinus 2017 sendi väärtuses kingituse tema enda valikul! Hääletus läheb lukku 24.dets 2017.