Wheat is the New Hops

Wheat is the New Hops (Mikkeller). pdl 0,33 l. alc 6%. liigimääratlus: IPA ... hmmm nisuIPA ... see on midagi tõeliselt uut!

Lihtne disain nagu sel tootjal ikka. Belgias pruulitud õllel on tihe ja suuremulline vaht. Õlle värvus - klaarilt kuldkollane.


Aroom mõjub mõnusalt IPA'likult, hapukad tsitrusenoodid sobituvad imetabaselt samalaadse nisuaroomiga. Lõhn mõjub korraga nii mahedalt/sepikuliselt kui teravalt/tsitruseliselt - üsna üllatav kooslus.

Esmamaitse mõjub hapukas-magusalt, pehmelt ja üsna intensiivselt. Keksmaitse paneb kulme kergitama ... nii jõuline troopiline puuviljamekk  ... nagu mandariinikoortest tehtud tsukaad. Lõppmaitse vajutab pehme ja sametise hapukasmõrkja, kergelt greibise ja ananassise templi pikaks ajaks maitsenäsadesse. Järelmekk lainetab jupp aega mehise ja mahedana, vaiguse ja hapukana. See oleks kui ying ja yang kokku pakitud ühte väheldasse pudelisse. No kohe uskumatult mõnus ja tasakaalus on see rüübe!

Keskmise kehaga, vähese karboniseeringuga, väga keeruka maitsega jook, mille joomiseks tuleb aega varuda. Ehkki kerge jook, on tal iseloomu tosina vägevama eest!
------
pilt siit

Papa & Rangi

Papa & Rangi (Pühaste pruulikoda). pdl 0,5 l. 5,1%. liigimääratlus: hele eil.

Lihtsa disainiga, kuid väga inforohke sildike. Helevalge tihe vaht loob kolme sõrme laiuse kihi õlle kohale ning püsib väga pikalt. Õlle värvus tugevalt hägune helepruun (süüdi ilmselt kotis loksumine, pidanuks tal laskma selgida).

Lõhnas domineerivad väga head heledad linnased, mis annavad hapuka leivase üldtooni. Teise kihina lisanduvad eksootilised Uus-Meremaa humalasordid, mis annavad mõnusa tsitruselise täiusetunde.

Esmamaitse mõjub karboniseeritult ja magusakas-mõrudalt. Keskmaitses tuleb nii palju humalaid, et jooki võiks juba IPA'ks hakata pidama. Lõppmaitses tunned kuivavõitu humalakibedust, mille taandudes tuleb esile taas kergelt mesine magusakas toonike.

Kerge kehaga, keskmise karboniseeringuga, üsna jõulise maitsega mõnus rüübe. Sobib nii lauaõlleks jõululaua kõrvale kui ka omaette rüüpeks.
-----
pilt ise tehtud

Saint Petersburg

Saint Petersburg (Thornbridge). pdl 0,5 l. alc 7,4%. liigimääratlus: imperial russian stout.

Tootja kirjeldus: "Saint Petersburg is a fabulous full bodied stout – chocolatey, malt flavours with coffee finish combine to give this ale a taste you will never forget!"


Määratlus: imperial stout on juba hea märk. Ja kui veel see on Imperial Russian Stout, siis tasub maitsemeeled valmis panna väikeseks vapustuseks. See kaunidisainiline pudelitäis ei ole selles osas pettumus! Kolmesõrmene vaht on tihe ja kreemine, mis aeglaselt kahanedes kleebib end seintele. Õlle värvus - tume kirss / mahagon.

Lõhn pole just selline kolmekordne, mida ootaks, kuid väga meeldiv ... suitsune ja linnaseline, mahe ja mõnus. Maitse on aga seda külluslikum. Esmalt tervitab õllelimpsija keelt šokolaadine mõru-mahe keskkond. Keskmaitses lisandub siia nii kohvi hapukaid röstnoote kui ka suitsulinikuid. Lõppmaistes tajud aga jõulisi röstlinnaseid, ehedat nagu lõkke kohal kärsatatud must leib. Mõni aeg hiljem hiilib kohale phemem järelmaitse, mis paneb heldimusega meenutama lõkkes küpsetatud kartulite tuhaseid koori ja mõnusamaid hetki öises telklaagris.

Keskmise kehaga, alla keskmise karboniseeringuga, ülimõjusa maitsebuketiga õlu, mida oleks patt soovitada toidu kõrvale - see mõjub ise nii toidu kui joogina ... ja mõnusa unelemisena ühtekokku :)
-----------
pilt siit

Liberty Ale

American IPALiberty Ale (Anchor Brewing Company). pdl 0,355 l. alc 5,9%. liigimääratlus: APA või .

Huvitava masaja kujuga pudelike  ja tradistioonidele rõhuv sildikujundus - kujundus väärib vähemalt hinnet 5-. Omapärase detailine - nägin esmakordselt korgile kirjet: "use opener" :)

Tootja kirjeldus: "Originally brewed in 1975 to commemorate Paul Revere's ride, this brew is a heavily hopped ale (Cascade hops) with a copper color and a hoppy nose."

Kahesõrmene tihe vahukiht püsib pikalt. Õlle värvus - õrha uduvinega pruunikaskuldne. Väga huvitava lõhnabuketiga rüübe - Cascade humalale omane tsitruseline kargus seguneb kergelt mesikas-mõrkja aroomiga ... justkui õitsev kanarbik keset männimetsa.

Esmamaitse mõjub kergelt, lausa kuivalt oma veidi vaiguse mõrkjusega. Keskmaitses lisandub tublisti happelisi/tsitruselisi noote, mis lõppmaitses muutuvad kergelt magusaks. Meelde tuleb kuivatatud kumkvaat ... ja lapsepõlves näsitud kuusevõrse - just selline oivaline mõrkja, hapu ja õrnaimatava magususe balanss.

Keskmise kehaga, vähese karboniseeringuga, kirbevõitu kehaga humalane jook, mis paneb tahtma veel ühte lonksu :) Soovitaks koos mõne soolakama juustuga, siis saab nelja maitse täiusliku kooskõla kätte!

-----------
pilt tootja lehelt

Triple Chocoholic

Triple Chocoholic (Saltaire). pdl 0,5 l. alc 4,8%. liigimääratlus: stout.

Disain rõhub väärikusele ja auhindade rohkusele, olles samas üsna lihtne ja kaasaegne. Kahesõrmene hallikas vahukiht kaob aegamisi, jättes tugevad jäljed klaasiseintele. Õlle värvus - punaka varjundiga sügav mustjaspruun.


Aroomis domineerib lubatud šokolaad, mida on tõesti palju ... kohe väga-väga palju. Sihuke tubli mõrušokolaad, mida üle ühe tüki põske pista ei tahagi, nii külluslik on see.

Esmamaitse mõjub kergelt ja lihtsalt stoudilikult, milles šokolaadi on vaid õrna vinena. Keskmaitses jõuab tumedat mõrkjust kohale juba rohkem, võttes kaasa ka lihtsamaid röstlinnase noote. Lõppmaitses valitseb hea hapukas röstleib, millele on määritud šokolaadikreemi. No tõesti, šokohoolikule parim, kuid ainult mõrušokolaadi austajatele.

Kerge kehaga, kergelt õline, vähese karboniseeringuga ning ühtlaselt jõulise šokolaadimekiga rüübe. Tootja soovitab seda proovida jäätisele kallatuna šokolaadikreemi asemel - see võiks põnev olla tõesti!
----
pilt siit

Kipling

Kipling (Thornbridge). pdl 0,5 l. alc 5,2%. liigimääratlus: ameerika tüüpi hele eil, tootjamääratlusega South Pacific Pale Ale.

Stiilse disainiga tabatakse korraga nii historitsistlikke motiive kui kaasaegset lahendust. Helevalge vaht täidab pool klaasi, muutudes kiirelt suuremulliliseks ja vajudes krabinal alla. Õlle värvus - heledapoolne kuldkollane.


Aroom mõjub väga huvitavalt. Ameerikalik humalarohkus, pisut raskepärane vesi ja inglaslik kopitanud/rõske humalasort moodustavad kokku hapukas-mõrkja-raskepärase pilve, mida on heleda eili kohta päris palju.

Esmamaitse mõjub kergelt, magusakalt ja karboniseeritult. Keskmaitse üllatab lausa rämedalt bitterliku turbasamblase humalaga. Järelmaitses mängivad võrdsetel kõrgustel tsitruselised ja kibekad noodid, meenutades greibitinktuuri ja koirohu-nastoikat. Inglaslikud humalad mahendavad seda veidi oma kulunud olekuga ... justkui oleks jõrmile sadamakulile selga vistud härrasmehe tviidpintsak. Tootjakirjeldus lubab passion-vilja ja kiivit ... noh viimast võib siit küll oletada, kuid ainult üsna hea fantaasia korral.

Kergepoolse kehaga, keskmise karboniseeringuga, lapiti lajatava järelmaitsega väga iseloomukas jook. Paras rammusa seaprae kõrvale.
---------
pilt siit

Bitter & Twisted

Bitter & Twisted (Harviestoun). pdl 0,5 l. alc 4,2%. liigimääratlus: hele eil.

Kõrgelt hinnatud õlle kohta (89 Ratebeer järgi) väga lihtne. Disain mõjub lausa laager-õllede klassikana. Vaht ilmub küll sentimeetrise kihina, kuid kaob kiirelt. Õlle värvus - klaarilt kuldkollane.


Lõhnas on tunda korralikke heledaid linnaseid ja väga puhast vett ... millele lsiandub midagi kummalist ... seened? Või sammal? Midagi niiske seenemetsa moodi igatahes.

Esmamaitse on lihtne ja linasleine. Keskmaitses lisandub bitterlikku mõrkjust ja see täieneb üha hapukama nüansiga, mis muutub üha kargemaks. Lõppmaitses koliseb kohale korralik kärutäis raskeid ja veidi rõskeid humalaid. Kibekas ja karm on see, lausa kuiv.'

Kerge kehaga, vähese karboniseeringuga, ootamatult tugeva järelmaitsega lihtne õlu.
-----------
pilt siit

Koppi Tomahawk x Guji Natural Coffee IPA

Koppi Tomahawk x Guji Natural Coffee IPA (Mikkeller). pdl 0,33 l. alc 6,9%. liigimääratlus: IPA

Tootja kirjeldus (ehkki taani keeles, saate ilmselt aru): En kaffe-IPA brygget på: vand, malt, havreflager, humle (Tomahawk), kaffe (økologisk Guji Natural fra Sidamo, Etiopien) og gær. Tõlkimist vajab ilmselt vaid havreflager, mis on kaerahelves.


Kujundus pudelil suisa olematu ja sildil minimaalne, ehkki erinevalt tavapärasest seekord isegi olemas :) Belgias De Proefbrouwerij pruulikojas valmistatud joogi lahtikorkimisel lööb kohe ninna nii ootuspärane IPA'lik humala- kui ka lubatud kohvilõhn.


Vaht lööb üle poole klaasist täis hõredat aga püsivat massi. Õlle värvus - tugevalt hägune pruunikasoranž. 

Röstimata kohviubade hapukas aroom sobib perfektselt samas toonis tublide humalatega. Oisasinder, kui hästi see sobib ja kui hurmavalt lõhnab! Maitse kõlab aga veelgi paremini, uskuge mind! Esmamaitse on leebelt kohvine, kergelt karboniseeritud. Keskmaitses löövad keelekülgedel kohisema humalaookeani lained ja suulael löövad trummi metsiku kohvi džunglitrummid. Järelmaitses heidavad aga taevalikku koosellu humala tsitruselised ja kohvi mõrkjad maitsed. 

Sasininesitikas ja muud puuslikud!

Kui õllemaailmas kunagi kellelegi ausammas püstitada, siis nendele taani "mustlastele", kes pruulikoda omamata suudavad välja töötada nii ennastkehtestavate õllede kontseptsioone!

Üle keskmise kehaga, nõrgalt karboniseeritud, väga tihke maitseküllase paletiga ning rämeraske järelmaitsega jook. Selle õlleklaasiga võib täita tunde! Ja ei mingit toitu ei tule pähegi juurde otsida, oh ei!
---------
pilt siit

Vilkmerges Kvietinis

Vilkmerges Kvietinis (Vilkmerges alus). pdl 0,41 l. alc 5,2%. liigimääratlus: saksa tüüpi poolnisuõlu.

Efektne reljeefpudel ohtrate kaunistustega. Silt ühest küljest klassikaline kesk-Euroopa standart, kuid teisalt inforohke ja kaasaegsete detailidega - välismuse eest viis pluss, seda kuni kaelaetiketi ja korgini välja ulatuva ühtlaselt heatasemelise kujunduse eest!


Kohevvalge vahumüts täidab kolmandiku klaasist ja taandub üsna aeglaselt, tõsi küll, ilma ühegi jälge  klaasile jätmata. Õlle värvus - kahkjas valkjaskollane.

Aroom poolnisuõllele üliomane - kerge hapuka tooniga, kuid väga linnaseline. Tunda, et odralinnased on mingist väga heast tõust (nt Kara-Munich?). Maitses domineerib nisu palju tugevamalt kui lõhnas, nisulinnaseid on ilmselt tõesti poole jagu pandud. Esmamaitse on üsna hapukas, kehakas ja sametjas. Keskmaitses tõusevad esile matsakad linnasetoonid, millesse seguneb sidrunilist-värskemurulist kerget hapet. Lõppmaitses palju puhtaid nisuseid siidiselt hapukaid nüansse, kuid ka siia jagub muhedat ja kvaliteetset sepikulist odralinnast.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseeritud, isegi õrnalt õlise paletiga, korraliku iseloomuga jook. Päris tubli üllatus leedu õllepruulidelt, kes on teinud väga kvaliteetselt järgi teinud saksa õllepruulide parima standardi.
------
pilt siit

Mochaccino Messiah

Mochaccino Messiah: Coffe Brown Ale (To Øl). pdl 0,33 l. alc 7%. liigimääratlus: pruun eil, mida võib ka nimetada ameerikapäraseks oma jõulise oleku tõttu.

Kujundus minimalistlik, silti katavad punakaspruunid kohvioad. Kreemikas vaht kerkib kena ja tihedana ... kuid vajub üsna kiirelt. Õlle värvus - rubiinpunane.


Lõhn üllatavalt porterilik, domineerivad pigem suitsused röstnoodid kui kohvi ... ehkki ka viimane on teisel plaanil kenasti tunda - selline arabica tüüpi, põhjamaise hapuka röstiga.

Esmamaitse üllatab jällegi, olles kerge ja magus, lausa kokakoolalik. Keskmaitses ilmuvad esile tugevad röstlinnased ning järelmaitses tuleb kohale pruulises kasutatud laktoosi iseloomulik magus-kreemjas mekk, läbisegi lausa sõstraliku hapuka ja mõru suitsuga. Kohvi ... ahjaa, seda on siin ka, kuid see oleks pigem nagu kange kohvi sõstralikööri ja vahukoorega, kusjuures kõike kolme on võrdselt ... ja ikkagi domineerivad üldmuljes lisandid, mitte põhielement.

Keskmise kehaga, tasakaalus buketiga, kergelt karboniseeritud ja intensiivselt mängulise järelmekiga põnev õlu. Soovitaks seda kergema magusa kreemi kõrvale kontrastiloojaks või mõne eriti hõrgu kastme alusmaterjaliks.





-----------
pilt siit (järjekorne näide, et õlu vajaks pildistamisel VÄGA head valgustajat - no ei leidnud ma pilti, kus oleks taganttulev valgus, mis tooks esile joogi imeilusa värvi!)

Robustne porter

Robustne porter (Tänav ja Kolk pruulimine). pdl 0,5 l. alc 6%. liigimääratlus: porter.

Need Tartu hobipruulid on väga põhjalikud tegijad, tehes päris-päris õlut ning kajastades kogu tooraineinfo ka sildil. Silt ise on kujundatud minimalistlikus, kuid elegantses ja maitsekas võtmes. Omamoodi vahvalt mõjub lisatud soovitus - serveerida 12-kraadise temperatuuri juures (Gambrinus küll ei jahutaks porterit alla 16 kraadi).

Helepruun vaht on väga tugev ja püsiv. Õlle värvus: punaka helgiga mustjaspruun. Aroom kõnetab tugeva hapuka suitsuhõnguga, kusjuures seda haput on lausa liigagi palju (soovitus proovida seda järgmine kord tasakaalu mõttes mahendada-magustada).

Esmamaitse mõjuba samavõrra hapuka-suitsuse ja karboniseerituna. Keskmaitses muutub lausa kõrbemise piiril oleva rösti suitsune mekk veelgi tugevamaks. Lõppmekis lisandub meeldivamaid linnaselisi noote.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseeritud, tugeva järelmekiga jook. Pisut üheplaanine oma hapukas-mõrkjas suunitluses, seda peaks täiendama tilga magusaga ... ja kui lisada veel pisut keha, oleks tulemus oivaline!
-----
pilt tehtud ise (silt pisut rikutud, sry)

Jõuluõlu 2012

Jõuluõlu 2012 (Valgevärava pruulikoda). pdl 0,33. alc ~7%. liigimääratluselt julgeks ta paigutada imperial stout'ide hulka - üks vägev kraam on see!

Hovipruuli kohta imekaunist temaatiline sildikujundus. Vaht kerkib rüüpe pinnale küll vähene, kuid see püsib kaua. Lõhnas domineerib hapukas tugev suits, mis on ilmselt saavutatud tugeva röstiga (oletan, et lisatud on röstkruupe?).

Maitse mõjub alguses kerge stoudina, üle keele liikudes aga vallanduvad tugevad hapukad röstised jooned. Lõppmaitse lausa karameljas, tihe ja suulage mõnusalt suitsuselt paitav.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseeritud, vägeva järelmekiga talvine rüübe
----
pilt enda tehtud.

Trehsosenskoye pivo

Trehsosenskoye Svetloye (Zavod Trehsosenskiy). pdl 0,5 l. alc 4,0%: liigimääratlus: pilsner-tüüpi lager

Väga dekoratiivne väike punsulik pudel, originaalsete reljeefkirjete ja etikettidega ... disaini eest 5+! Vaht rüüpel tagsaihoidlik valge kihike, mis kaob kiirelt. Õlle värvus heledapoolne kuldkollane.

Lõhn meeldivalt pehmelt leivane, linnaseline. Algamaitse väga kerge, keskmaitses lisanduvad needsamad linnasenoodid ... ja nii see jääbki. Humalatest pole sisuliselt jälgegi.

Väga kerge kehaga, keskmiselt karboniseeritud, üheplaaniline kerge lauaõlu.
------
teiseks sama tehase õlleks on Myagkoye (ehk siis mahe/pehme). praktiliselt identne õlu eelmisega, sama kerge ja lihtne, veelgi kahvatum värvilt ja veidi gaseeritum
------
pilt siit

Vilniuse õlletoad

Tartu Gambrinus külastas kahte Vilniuse õlletuba, millest tasub pajatada teilegi.

Esiteks otse südalinnas paiknev, suurepärase asukoha ja asjaliku sisekujundusega pruulikoda-pubi Prie Katedros. Ühel peamisel äritänaval edeva klaasukse taga laskub keldrisse trepp, mille taustal on näha pruulikoja sisseseade. Ruumikas kõrtsis pruulitakse kohapeal kolme sorti - hele, tume ja meeõlu - mida suuremate laudkondade puhul pakutakse alguses pisikestes proovikannudes, nagu pildil näha. Igati vahva mõte, kas pole! Tuleb küll tunnistada, et ega need õlled ise pole just suuremad asja ... jah kvaliteetsed, aga üsna iseloomutud. Kuid üldmulje on ikkagi täiesti OK. 330 g klaas- 4 litti.

Teine aga oli esimese absoluutne vastand. Užupise piirkonnas (mis on omamoodi "vabalinn" Vilniuse sees) paikneb pisike ja äärmiselt hubane urkake Šnekutis. Kõrtsi omaniku isa pruulib kuskil linna taga õlut, lisaks sellele saab kraanidest veel 6-7 sorti erinevate mikropruulide rüüpeid, millest kõige mõnusam oli kanepiõlu. Söök ja jook on ülimalt odavad - pooleliitrine kann 5 litti, sama palju maksis ka kausike herneid kõrnetega.

Nii et taaskord sai kinnitust teadmine, et parimad pesad on need, mis ei rõhu välisele hiilgusele :)

Snowball Saison

Snowball Saison (To Øl). pdl 0,75 l. alc 8%. liigimääratlus: saison ehk hooajaõlu ... või siis "farmiõlu" ... no äärmiselt laia mõistega eil-tüüpi rüübe, mida pruuliti talvel suviseks pruukimiseks. Taani pruulmeistrid on jälle kõik sassi ajanud:)

tootja kirjeldus: "English: Enough heavy dark obnoxious sweet super malty x-mas and winter beers. When you eat heavy duck with fat gravy, the last thing you want is another heavy sweet malt liqour!
NO! you want something that can help you sink the dinner, ease you stommach and cleance your throat. And that is exactly what Snowball Saison will do. It is a SUPER sparkling crisp and dry Saison that has been after fermented with milk acid bacterias and dry hopped over and over to give the beer a crisp and smooth tart finish (not to mention.... there is a lot of hops of course...)
Have a nice winter!

Ingredients: Water, Malt, Flaked Oats , Light Candy, HOPPPPPSSSSS (Amarillo, Tettnanger, Simcoe, Hallertauer) Yeast and brettanomyces"


Teate, kui ma näen kuskil Simcoe humalat, siis haarab käsi automaatselt ... ei mitte, kabuuri, vaid klaasi järele. See on mehine värk! Ja noh Amarillot peaks kah ikka iga tõsine õllenohik teadma.

Kopsakas pudel on endale saanud nordilise disaini, mis oma must-valges kombinatsioonis mängib lumepalli teemal ... kusjuures mingil hetkel muutub ka lumepall mustaks / iseenda negatiiviks. No taanlased, noh, mis ma oskan öelda :)

Oi seda humalast lõhnapurset, mis siit korgi alt välja purskab, täites otsekui humala-laava vooga ümbritsevad alad. Poolt klaasi täitev vaht muutub peatselt suuremulliseks, kuid ei loovuta oma kõrgusest kuigi palju. Õlle värvus - kerge hämuga rikkalik sügav kuldkollane.

Ahjaa, kas ma mainisin humalat, mis siit voogab? Selles on korraga põhjamaist viikingikarmust kui ülemerelikku rohmakust ja nooblit elegantsi. Tsitruseline ja lilleline ja kommine ühekorraga!

Esmamaitse mõjub ootamatult magusakaspehmelt ... aga siis tuleb meelde, et siin on kasutat ju kaera. Keskmaitse pöörab esmamuljel kaela kahekorra, asendades pehmuse koreda talupoegliku humalapalakaga, lõppmaitses lisanduvad sindrima huvitavad happelised-värsked-sädelevad noodid. Järelmaitsena jääb suus kuivalt õhetama. Ja humalaid, oisapoiss, neid on siin tõesti palju! Ei mitte topeltIPAna, kuid nii 40-50 kanti tuleb IBU kindlasti ära ... ja samas on see pakitud pehmesse paitavasse pakendisse.

Keskmise kehaga, kuiva paletiga, ülivõrdelise maitseelamusega zzzuperõlu!
--------
pilt siit

Santas Little Helper 2011

Santas Little Helper 2011 (Mikkeller). pdl 0,375 l. alc 10,9 l. liigimääratlus: Belgia kange tume eil

Oluline lisainfo: "Belgian ale brewed with spices and aged in speyside barrels". Väike seletus juurde - Speyside on kirde-Šoti kandis aetud ühelinnaseviskide nimetus.


Eripärane pudelike, juba oma mahult. Mikkellerile omane lihtne - veider kujundus (väike ?kaklushimuline? mehike jõuluvana saapa juures), samas väärikas kuldne kaelakate.

Helepruuni vahtu moodustub õige vähe. Rüüpe enda värv tökatmust ... või pisut veelgi mustem. Aga samas sellel valguse jaoks läbitungimatul mustal on omapärane suitsune-pruunakas-hallikas jume.

Lõhn. Seda on kolme meetri kaugusele tunda. See on viski, tammepuu ja aniisi, lagritsa ning suitsu lõhn. Õllele vihjab lõhnas ehk kerge mesine linnasevine, kuid seda tuleb nende eelmiste lõhnamägede alt jupp aega hagijana taga ajada.

Maitse ... ohhhhsasininesitikas ... see on keeruline! Alguses oli viski. Või oli see piiblis midagi muud, kuid siin on algseks dominandiks karm viski, mida on lahjendatud mesise õllega. Keskmaitses kohiseb keelele pangetäis aniisilikku/ploominalivkalikku/linnaselist mõrumagusat supersegu. Ei-ei, seda on ikka kolme pange jagu vähemalt. Järelmaitses aga siugleb keelepärast otse veresoontesse tume röstõlu, tammine meetünn kaenlas.

Tihke kehaga, kuratlikult raske paletiga ja seitsmekordselt mõjus rüübe. Unustage ära igasugune näksimine, pange silmad kinni ja naksutage keelt seda jooki nautides. Kui kõrval juhtub olema mõistlik sõber, siis on ka tema vait, silmad äraseletatult kaminaleeki suunatud.
------
pilt siit

Warsteiner Premium Verum

Warsteiner Premium Verum (Warsteiner Brauerei). pdl 0,5 l. alc 4,8%. liigimääratlus: pilsner.

Väheste reljeefkirjadega lihtne pudel, kaasaegse ja noobli sildikujundusega. Kuni korgini välja on tegu suurepäraselt läbimõeldud ja teostatud lahendusega. Sõrmepaksune helevalge vahukiht kaob üsna kiirelt, jättes klaasile vaid kiirelt kaduvaid vahulaigukesi. Õlle värvus - vesiselt lahjakollane.


Aroom meeldivalt humalane ja linnaseline, lihtne puhas kraam. Esmamaitse kerge ja puhas, lausa vesine. Keskmaitses lisanduvad mõnusalt leivased linnasetoonid, lõppmaitses klaar ja lihtne lõuna-saksa tüüpi humalake.

Väga kerge kehaga, kuivavõitu ja meeldivalt lihtne õlu, millel ei puudu siiski iseloom(uke). Paslik bratwursti ja kartulite kõrvale. Selline hea suvine festivaliõlu.
------
pilt siit

Kibe 100!

Kibe 100! (Valgevärava pruulikoda). pdl 0,5 l. alc 5,5%. liigimääratlus: topelt-IPA

Tootja kirjeldus: "ebatraditsiooniline Eesti õlu" :)

Omanäoline ja humalane disain.  Helekreemikas vaht täidab alguses kogu klaasi, kuid üsna peatselt hakkab sellest eralduma ka kuld-merevaigune õlu. Vaht muutub suuremulliseks kuid püsib vägeva tordina edasi.

Aroom tõuseb ninna humalasambana, millel on kergelt tolmune mekk man ... justkui nuhutaks humalakotti :) Teiseks dominandiks on väga puhas ja hea, aga kare vesi (kaevust võetud?)  Maitse mõjub lõhnast kordades humalasemalt! Esmamekk tuleb küll kohale kergena, kuid keskmaitses lisandub korralik kibedusekoorem, millele liituvad hiljem greibised - mandariinikooresed noodid. Järelmaitses tuleb taas esile see kergelt tolmunud alatoon, kuid kogu suu jääb õhetama humala-kirbusest.

Kerge kehaga, väga mõjusa järelmekiga jook. Toidu kõrvale ei soovitaks seda pruukida, pigem eeljoogina, mis äratab maitsemeeled :)

pilt enda tehtud

Irish Velvet Stout - Jõululaar

Irish Velvet Stout - Jõululaar (MAXI Brewery). pdl 0,5 l. alc 4,8%. liigimääratlus - stout

Tartu hobipruuli toodang. Disainerist pruulmeister on valmis nikerdanud kenakese sildi. Enam kui kuu aega pudelis järelküpsenud rüübe annab tubli  kreemikat karva vahukihi, mis muutub küll kiirelt suuremulliseks, kuid haagib end kombekohaselt seinale. Õlle värvus - punaka helgiga tumepruun.

Aroom - röstlinnastele omane,õrnalt leivane ja suitsune. Esmamaitse mõjub kergelt ja magusakalt, keskmaitses lisanduvad röstlinnase hapukad toonid, järelmaitses mõnus karameljas mekk.

Kerge kehaga, pehme olekuga mõnus rüübe. Hea jõuluõhtul verivorsti kõrvale rüübata.

pilt oma tehtud

Hoppy Christmas

Hoppy Christmas (Brewdog). pdl 0,33 l. alc 7,2%. liigimääratlus: IPA

Tootja kirjeldus: "This Christmas, wish for a green Christmas. Where flurries of hop flakes blanket the world like you’ve never seen it before. And crunching through crisp, sparkling drifts releases billows of pineapple, citrus and papaya with every step. The reign of the snow angel is over. Long live the hop angel where parks and playgrounds become adorned with the outlines of celestial beings that fell to Earth from angry looking emerald clouds. Tune in to breakfast TV to find life’s on hold for 24 hours as this ’hop day’ demands you rocket down a hill on the back of a baking tray. Or simply raise a glass of this festive IPA as we wish you a very hoppy Christmas."

Kahesõrmene hõredamulline vaht püsib üsna kenasti. Õlle värvus - punakasoranž.


Aroom viitab ühe viini tüüpi humala kasutamisele ning seda on õige tublisti sisse uhatud, nagu stiilimääratlus seda eeldabki. Lõhn on vaigune, lausa kamprine. Nagu üks kamraad pisut nina kirtsutades ütles - vanainimese lõhn :) Mina nii ei ütleks, aga omapärane on see värk kindlasti - see tähendab et ka järeleproovimist väärt.

Maitse: esmane mekk on kerge ja leivane, keskmaitsess tulevad esile needsamad kirbed vaigused tooni ning järelmaitses täidab kogu suu kergelt vürtsikas humalakibedus.

Keskmise kehaga, jõulise paletiga, aga siiski kergelt joodav kraam. Sobilik mõne kuivema praevorstikese kõrvale.
------
pilt siit

Big Worse

Big Worse (Mikkeller) pdl 0,375 ml. alc 12,0%. liigiääratlus: linnaseliköör. tootja kirjeldus: "Big Bad’s big bro......
Barley Wine brewed with water, malt (pilsner and cara-munich), candy sugar, hops (nugget, cascade and centennial) and yeast."

Mikkelleri näopilt toodud välja oma tõelises "kriminaalses" profiil- ja otsefotos. Ühesõnaga disain on veidralt olematu ja saas eeldejääv. Vaht õhuke, tihke ja kreemjas. Rüübe ise sügavalt vaskjas.


Aroom ... ohhhh ... Gambrinus on midagi ikka õigesti teinud, et selliseid lõhnu õnnestub nuusutada! See on kolmekordselt tihendatud linnasearoom koos väga-väga õilsa pärmiga, korrutatuna alkoholi supervõimendusega.

Maitse mõjub võrreldes aroomi üleküllusega kergemalt. Magus-nastoikalik-puuviljane esmamekk saab kergelt kommikaramelja ja humalakibeda lisanüansi, muutudes lõppmaitses üüratult mõnusaks koduseks õunanapsiks. No tõepoolest, kui kuskil seal lõputiitrite hulgas ei vilksataks "humala" nimi, siis võiks keelekastet vabalt pidada koduseks õuna-ploomi nalivkaks.
-----------
pilt siit

Samichlaus Classic

Samichlaus Classic (Brauerei Schloss Eggenberg). pdl 0,33 l. alc 14%. liigimääratlus: doppelbock ... või siis linnseliköör, nagu sildil kirjas.

Tootja kirjeldus: "The once strongest beer in the world is back ! Brewed only once a year on December 6. Samichlaus is aged for 10 months before bottling. This beer is perhaps the rarest in the world. Samichlaus may be aged for many years to come. Older vintages become more complex with a creamy warming finish. Serve with hardy robust dishes and desserts, particulary with chocolates, or as an after dinner drink by itself. Brewed under the exclusive licence of Feldschlösschen-Hürlimann-Holding, Switzerland."

Mõjuka minimalistliku disainiga must disain, väga efektne kaelaetikett. Konjakilise olekuga rüübe toodab minimaalselt vahtu ... ja ka värvilt on väga sarnane korraliku brändiga.


Aroom on terav, liköörilik ja linnaseline. Maitses domineerib tugev karameljas suhkur ja mõõdukalt terav alkohol. Lihtne, aga samas meeldivalt jõuline jook. Sobiv aperetiiviks.

--------
pilt siit

George!

George! (Mikkeller). pdl 0,25 l. alc 12,2 %. liigimääratlus: imperial stout.


Oluline lisainfo - seda on kohe palju:) Esiteks, jooki on laagerdatud konjakivaadis. Teiseks, ratebeer hinne on 100! ja beeradvocate oma 89, mida on ikkagi paganama palju!

Tootjakirjeldus: "This one is oily and greasy as the day is long. The regular beer George! is named after George Foreman and is a black fat punch in your face.

This version has been aged in old Cognac barrels which has given the complex beer an extra level of complexity!! That is a lot of depth dude!"

Nüüd alles jõuame kirjelduse juurde :) Disain on seekord veidi vähem naivistlik, aga see-eest koomikslikum ja hallim. Nii tuhmi silti pole Gambrinuse silmad varem näinud!

Vaht ... eee ... see on veider! Alguses tundub, et vahtu ei tekigi, kuid siis hakkab see justkui venimisi õlle pinnale tekkima, olles alguses süsimusta joogiga ühte värvi ning alles minutikese möödudes eristub tumeda kohvipruuni sõrmepaksuse kihina. Aga see kiht on ka kõva ja tihe ja püsiv kui kuivanud povidlo nädal nädal aega peale karbi avamist. Joogi värvus, nagu mainitud, on süsimust. Ei, see süsi siin klaasis on jubekoleuskumatult must! Isegi klaasi servades pole valgusel õrna lootustki mingit nurka läbi murda.

Aroom. Ohjaa, laske ma nüüd mõtlen. Mmmmmmmmmmm...

Ahah, ma pidin millestki rääkima. See oli lõhnast, ja-jah. Teate, seda võiks nuusutada hommikuni. Esmane väike konjakine teravus ja imperiaalse stoudi trummipõrinane vägevus taandub mõne minutiga ja alles jääb siiiiiiiiiihuke peeeeeeeeeeehme kreeeeeemine paitus, nagu lööks pooltosinat kassipoega lastetoas padja peal nurru. See oleks kui jäätisekokteil kohvi ja tilgakese kohvilikööriga. Ja peale on veel ka koorešokolaadi riivitud.

Maitse. Jeesusmariajaseitsepühakut. Küllus kuubis! Esmamaitses näib, nagu oleks keele asetanud siidi sisse, nii pehmelt ja tihkelt voolav on see tunne. Keskmaitses lisandub siia kolossaalne kogus šokolaadist röstlinnnase mekki ... nagu polekski tegu valmis õlle, vaid linnase-ekstrakti ehk maltoosaga. Järlemaitses kappab kohale rügemendijagu tsitruselist humalat, iga hobuse seljas kodanik Konjak.

Ülivõrdeliselt tiheda kehaga jook, mille õlisuse kirjeldamiseks jääb kogu Läänemerel seilavate naftatankerite sisust väheks. Luksuslik ja raskepärane nagu nahkköites antiikne raamat, mille vahelt järjehoidjana paistmas puhas kullaleht. Hoidke kõik toidud ja joogid siit eemale. Seda jooki tuleb nautida tugitoolis ja kamina ees!
---------
pilt siit

Christmas Porter

Christmas Porter (Brewdog). pdl 0,33 l. alc 6,2%. liigimääratlus - inglise porter. kirjeldus tootjalt "A re-worked Alice Porter especially for Christmas. With orange zest, cacao and a tiny bit of chilli. The perfect beer for Turkey, The Queen’s Speech, boring relativies and boozed up Pictionary. Merry Christmas. "

Tumeroheline ja punane brewdogilik disain. Tihe kreemikas vahumüts on üle keskmise püsivusega. Õlle värvus - tume punakaspruun.


Aroom ... siin on midagi veidrat. Ühest küljest tüüpilised porterlikud šokolaadlinnaste magusad vined ... aga siia juurde midagi teravat ja ... imalat? Kui see teravus tuleb ilmselt tšillist, siis kas teine tuleb tõesti apelsinikoorest? Aja jooksul see veider lisalõhn kaob, kuid esimesel nuustusel paneb küll kulmi kergitama.

Esmamaitse mõjub üsna kergelt (porteri kohta) ja kreemikalt, keskmaitses lisandub tubli annus kakaoliköörilikku tugevust ja teravust, järelmaitses tajud korraks üsna külluslikku jõulukeeksi apelsini-puuvilja-rummi segu. Lõpuks jääb keelepärale üsna meeldiv õhetus nii tšillist kui tajutavast alkoholisoojusest ja taha nurkadesse rummikoogilikku kakaost kreemisust.

Tugeva kehaga, veidra esmamulje kuid mõjukalt kleepja-kreemise paletiga jõuline rüübe, mida sobib limpsata pohlamoosi ja verivorstide kõrvale.
----------
pilt siit

Milk Stout

Milk Stout (Mikkeller). pdl 0,33 l. alc 6,0%. liigiääratlus: stout, täpsemalt magus stout. mis teeb ta piimaseks? aga see, et tema valmistamisel on kasutatud piimasuhkrut laktoosi. mis muudab asja eriti märkimisväärseks, on märkus beeradvocate lehelt: "Limited (brewed once)"!

Disain on tüübiliselt mikkellerlik, lihtne, naivistlik ... seekord piimavuntsine mehenägu:) Tihe hallikaskreemikas vahumüts püsib muutumatult praktiliselt klaasi tühjendamise hetkeni ... üsna haruldane ja vahva vaatpilt, kui klaas on juba tühi, kuid vahutort seisab uhkelt selle põhjas kui viimane sõdur lahinguväljal. Õlle värvus - sügavalt mustjas tumepruun.


Aroom on õllel tugev, tihe ja mehine. Tihe mõrušokolaad ja kerge tšilline-vürtsikas kõditus sinna lõpuks. Maitse ... nämm-nämm... see on imeliselt mõnus, mõru ja magusa balanss täpselt paigas, õrna hapuka rösti lisandiga. Esmamekk mõjub kergelt ja magusakalt. Keskel tuleb kohale kolm koormatäit tumedat rösti, mõrukakaolist ja -šokolaadist täiust. Järelmaitses ladestub sellele veel magus kreemitekk ja kuskil valgete hangede taga tiliseb pisuke vürtsikelluke.

Noh, täiuslikust täiusest jääb vajaka veel hapukaid noote, kuid ühe stoudi kohta on tegu superhea rüüpega!

Tugeva kehaga, kreemja paletiga, tugeva iseloomuga rüübe, mida sobiks pakkuda piparkookide kõrvale.
------------
pilt siit

A Le Coq Jõuluporter

Jõuluporter (A Le Coq). pdl 0,5 l. alc 6,5%. liigimääratlus: Balti porter

Tartu õlletehases viimasel ajal kasutusel olevale reljeefpudelile on lisatud väga stiilne sildindus, mis on viimase detailine paigas - kõrged punktid selle eest! Kolmesõrmene vaht püsib korralikult. Rüüpe värvus - kaunilt sügavpunane.


Aroom on paraku aga üsna lame ja kahvatu, ainuke noot mille nina kinni püüab on kuidagi ... vabandust ... haisev? Laagerõllede kehvematele-toorematele tegudele omane väävline-mädamunane lõhn ei peaks ometigi porteri juurde kuuluma??? Alles pika nuuskimise järel leiab nina üles midagi karameljat. Loodna väga et tegu on lihtsalt kehva pudeliga, mitte kogu partiile omase aroomiga.

Maitse asetub omale kohale. Tartu tehase porteritele omane magusakas mekk tervitab tuttavlikult. Keskmaitses lisandub siia aga jälle midagi kummalist. Alles järelmaitses tuleb ette eelmistest aastatest tuttavlik hea röstlinnas ja šokolaadine pehmus. Kuid selles vahepealses etapis on midagi nihu. Gambrinus kehitab õlgu ja otsustab, et peab mõne päeva pärast katset kordama.

Keskmise kehaga ja kleepja olekuga, kummalise maitsekooslusega jook, mida oskaks hetkel küll soovitada ainult mingi tugevamaitselise toidu kõrvale, iseseisvaks mekkimiseks aga mitte.
--------
pilt siit

La Trappe Bockbier

La Trappe Bockbier (De Koningshoeven). pdl 0,33 l. alc 7%. liigimääratlus Dunkler Bock ehk siis tumeb kange laagerõlu. Haruldane kooslus juba tumeda bocki mõttes ... rääkimata sellest et õilis trappist-klooster toodab bocki, mis Eestis on oma maine ära solkinud. Aga siit õppetund - unustage eelarvamused!

Tume sildikujundus sisaldab kohustuslikku soku-elementi. Vaht ... ooo, see on VAHT! Tume hallikaskreemikas vaht täidab esialgu jäägitult kannu ning alles u poole minuti pärast hakkab altosast immitsema ka õlut välja. Rüüpe värv - kirsspunase helgiga tumepruun.


Aroom on teravalt laagerlik, nii nagu olema peab, kuid selle sisse mahuvad nii väärikaimad linnaselõhnad kui karameljas-õitsev humala-aroom.

Esmamaitse on üsna kuiv ja mõru, muutudes kardinaalselt keskosas ... see on palju sametisem, külluslikult linnaseline ja samas ikkagi karmi hoiakuga ja tõsiselt röstine. Järelmaitses lisanduvad siia karameljad ja röstpähklile omased toonid, selline meeldivalt jõuline ja mehine bukett.

Tugeva kehaga, keskmiselt kleepjas, kuid siiski kergelt joodav rüübe. Tubli munk võis seda peale ränka hirvejahti lubada kohe paar kannutäit, loputades alla rammusat pirukat.
--------
pilt tootja lehelt

Alba Scots Pine Ale

Alba Scots Pine Ale (Williams Brothers (Heather Ales)). pdl 0,33 l. alc 7,5%. liigimääratlus: traditsiooniline eil. oluline lisainf - pruulises on kasutatud ka nisulinnaseid ja NB! kuuse- ning männioksi. tegemist on tripel-tüüpi rüüpega = kange ja hele.

Šotiruuduline silt on lakooniline ja ruuniline. Kasin vaht püsib ühtlase õhukese kirmena pikalt. Värvus - klaarilt punaka helgiga kollakaspruun.


Aroom on äraütlemata pehme ja leebe, meenutades külluslikke trappiste (seda annavad kristall-linnased). Väga meeldivas puuviljases buketis aimdub ka õrnalt vaiguseid noote, kuid see ainult toonitab asja ilu nagu huulepliiats ahvatlevat musisuud. Pikalt nina klaasi unustades tunned ka värsket ja karget mägivett ja lausa kuuled selle vulinat metsaojas.

Esmamaitse mõjub pehmelt ja lausa kaljalikult, selline leebe ja kodune mekk on sel man. Keskmaitse kannab endas karameljaid ning siidpehmeid linnasenoote, muutudes lõpus hunnitult pehmeks puuviljakoormaks - virsikud, persikud ja veel mingid pehmed ja karvased kerakesed, mille nimi hetkel ei meenu ... kuid mis meenutavad sooja päikest. Ja siis, nii umbes sekund hiljem vallandub su suus lausa pöörane maitsepillerkaar, milles pahvatab metsana õitsema kuusevõsude magus kirbus ning männi õiteolmupööris. Ohhhhhh, see on midagi erakordselt taevalikku! Pehme, sametjas ja hell nagu tütarlapse unistus Päris Oma Ponist!

Üle keskmise jõulise kehaga, kleepja buketiga, naudinguterohke rüübe, mida tuleb pakkuda iseseisvalt ja konjakiklaasist, vältides enne liigseid muid maitseid.
---------
pilt siit

St. Bernardus Tripel

St. Bernardus Tripel (St. Bernardus Brouwerij). pdl 0,33l. alc 8%. liigimääratlus: kloostri tripel (ehk kange hele eil).

St.Bernarduse seeria tüüpkujundus - vahva munk õllevaadiga :) Sõrmepaksune vaht taandub minutiga tihedaks kirmeks. Joogi värvus - õrnalt udune kuldse helgiga tumekollane.


Aroom kloostriõlle kohta nõrguke ... tavaliselt mõjuvad need tunduvalt tihkemana. Ehkki võrreldes nö tava-eilidega on tuntav lisaports puuviljaseid estreid. Noh ja Gambrinus tajub kogu püha Bernarduse seeriast ikka üsna kõvasti alkoholi juba lõhnas ... mida mõnigi muu nautija kohe kuidagi uskuda ei suuda ;)

Esmamaitse mõjub üsna teravalt, alkoholiselt ja pärmiselt, mattes muud maitsed. See-eest keskmaitses laskub keelele tubli sülem karameljaid linnaseid ja lõhanavaid humalaid, mõjudes kokku üsna jõulise kuivatatud õuna maitsena. Järelmaitses domineerib taas tugevalt pärmine ja alkoholine soojus, kaotades enda alla kõik peenemad noodid.

Keskmise kehaga, terava olekuga ja soojalt kange rüübe, millega oleks paras alla loputada toekat õhtusööki.
-------
pilt siit

Wet Hop Kellerbier

Wet Hop Kellerbier (Mikkeller). pdl 0,33l. alc 5,5%. liigimääratlus: kellerbier. oluline lisamärkus: laagerdatud 3 päeva tammelaastudega. Ja veel - kasutatud on värskeid humalaid (mitte kuivatatuid / purustatud / pressituid nagu tavaliselt)

Mikkellerlik naivistlik kujundus, mis seekord kujutab hiiglaslikku humalakäbi tassivat kirvemeest. Hoogsal kallamisel täidab kitsa kõrge kannu esialgu ainult vaht, millest tasahilju tekib ka õlut ... kuigi see vaht on tihe ja kleepjas. Õlle värv: õrna häguvinega kuldne.


Aroom on kohe korgi avamiselt tuntavalt tammine ja raskepärane. Seejärel hakkab nina tajuma laagerõlle ja eili vahepealset kleepjat, magusavõitu, lausa kergelt imalat lõhna, mida kargestab humala värskus.

Esmamaitse on keskmise kergusega ning väheütlev tavaline eil. Keskmaitses lisanub terve humala-inglite pasunakoor, mis lõpus lahvatab korraks kibekaks ... ja taandub siis kiirlet mahedaks, lausa laagerlikult leebeks sosinaks. Järel-järelmekk aga tuletab tublit ehedat-värsket humalat kohe jupp aega meelde.

Tugeva kehaga, poolenistis-IPA'likuks kiskuva olekuga, sitke ja tugeva hingega kodune ja mõnus tegu. Oivaline taanipäraste singi-juustu võileibade kõrvale.

----
pilt siit

Grozet

Grozet (Williams Brothers (Heather Ales)). pdl 0,5 l . alc 5,0%. liigimääratlus: traditsiooniline eil. Tegelikult kohe nii traditsiooniline, et tänapäevases mõistes peaks see olema "protoeil" või "eel-eil" nime all. See seltskond teeb nimelt õlut kanarbiku abil, nagu iidsetel aegadel Briti saartel kombeks oli. Selles õlles on aga lisaaineteks veel "Gooseberries, Bogmyrtle" ehk karusmarjad ja harilik porss. Gambrinus tunnistab ausalt, et see viimane kõlas täiesti tundmatult, kuid sõber vikipeedia aitas välja, oluline on lause "Vaigunäärmete tõttu on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks ja vaha valmistamiseks, muudab õlle kangemaks, on joovet tekitav." Miks pagan on aga sildil kirjas, et "aged with citrus fruits", kui tootjalehel pole nende kohta sõnagi ... ei tea.

Mikropruulikoja toodangul on väga tasemel kujundus alates siltidest kuni korgini välja - au ja kiitus! Vahukiht moodustub sõrmepaksune ja tihe. Õlle värvus - keskmiselt udune, kuldse helgiga kollane.


Aroom mõjub äärmiselt huvitavalt - kergelt mesiselt, õitsevalt ja jõhvikaselt. Väga-väga värske, tuuline ja metsane bukett, justkui seisaks marjasoo ja segametsa serval, ümerringi päikesest soojaks köetud õitsvad kanarbikud.

Esmamaitse mõjub kergelt ja õrnalt hapukalt, nagu käärimalastud kasemahl. Keskmaitses tajud aga kibekat vaigumekki ja järlemaitses mesikat-mõrkjat linnaste ja ilmselt selle va porsi-vaigust segu. Mõne aja pärast sumiseb kogu suu õrnalt ja mõnusalt nagu õhtune mesitaru aianurgas. Oi mõnus on see värk!

Keskmise kehaga, värske ja hurmava olekuga, üpris kleepja järeltoimega üüratult omapärane rüübe. Kui siia just tingimata midagi kõrvale hammustada, siis see peaks olema midagi talupoeglikult lihtsat ... nagu keedukardulas kohupiima ja sibularatastega.
----------
pilt siit

Single Hop Summit IPA

Single Hop Summit IPA (De Proefbrouwerij). pdl 0,33l. alc 6,9%. liigimääratlus: IPA. Teha ühest humalasordist IPA't, see on julge otsus. Tõeliselt head, rikkalikud ja meelierutavad IPA'd tulevad ikka kolme-nelja sordi segust, ühe üksiku humala mekk pole enamasti kuigi köitev.

Mikelleri stiilile omaselt 0-lähedane disain ... või isegi mitte-disain, lihtsalt roosakaslillal taustal minimaalne kirje.


Vahupilt on üüratult hea. Kollakat tihket vahtu saab kogu kann täis ja sellest nõrgub alles aegamööda välja õllekest, mis jääb aga väga pikalt vahukaitse alla. Õlle värvus - punakasoranži helgiga vaskne.

Lõhn on nii nagu oodata ... omapärane. Üksiku humala kergelt lääge ja IPA'suse tõttu karmiks korrutatud aroom. Aga ei, see pole halb, oi ei! Vähemalt humalafriigi jaoks mitte ;) Pisut nahkne ja ühetaoline, seda küll, kuid mitte halb.

Esmamaitse mõjub mõrkjas-magedalt. Keskosas kasvab humalamõru näitaja väga kõrgele, kohe kindlasti üle 100 IBU, kuid siia lisandub juba täidlasemat linnast. Järelmaitses muutub pilt rikkalikumaks, tubakamõru humala kõrvale lisandub ka greibisemaid mõrkjashapusid noote ja kuskilt kivi alt tuleb ka väike pahvak linnasemagusat.

Üle keskmise kehaga, tasakaalust väljas mõruda mõttes, kuid siiski oma intensiivsuse ja puhtuse mõttes nauditav rüübe. Selle kõrvale pole mõtet näkse otsida, äärmisel juhul sobiks siia kurgi-tomati-punase sibula vaagen ... uskuge mind, see kooslus on tihkema õlle kõrvale ülihää!
-----
pilt siit

Celis White

Celis White (Brouwerij Van Steenberge). pdl 0,33 l. alc 5%. liigimääratlus - belgia nisuõlu.

Omamoodi kauni, aga vastuolulise disainiga pudelike. Vapikork ja sildi osad elemendid kõnetavad vaatjad väärika elegantsiga, kuid sildi keskel ... kärab western ja kappab kauboi :) Aga asja seletab järgmine segane lugu: "Pierre Celis created the original Hoegaarden beer in the early 1960’s. Interbrew-Labatt bought the brand and the brewery in the 1980's. Pierre Celis formed a new brewery in Austin Texas, brewing the same beer but under the brand name Celis White. Miller bought the Celis brewery and the Celis White brand-name in 1996. The brewery closed in 2000. In late 2002 Michigan Brewing bought the Celis White brand from Miller. Brouwerij Van Steenberge is now brewing the original Pierre Celis White under the brand-name Celis White in Europe and Ertveld's Wit in North America." Uhh, kas sai selgeks? :))


Kahesõrmene vaht püsib tõsiselt kaua. Õlle värvus - kahkjalt valkjaskollane. Aroom teravalt nisune ja kergelt tolmune.

Esmamaitse tundub üllatavalt magus, lausa kommine. Keskmaitses tajud segamini odralinnaste pehmust ja nisu teravust, järelmaitses lisandub sellele meeldiv kerge puuviljane pärmibukett, mis päädib õhkõrna humalavinega.

Kerge, lausa vesise kehaga rüüpeke, milles on siiski mitmeid maitsekihte. Sobilik lõunasöögiõlu, kerge köögiviljasalati ja hautatud kala kõrvale.
--------
pilt siit

Baltic Frontier

Baltic Frontier (To Øl). pdl 0,33 l. alc 6,5%. liigimääratlus: ühest küljest on tegu puhta IPA'ga, kuid kuna selle kasutamisel on valmistatud astelpaju, siis tuleb teda tinglikult nimetada "puuviljaõlleks".


Muuseas, oluline detail - see astelpaju on Eesti oma! Ja mis veel olulisem, õllemargi väljatöötajaks on Eestis askeldav õllespets James Ramsden!! Nii et omal moel on tegu Eesti, Taani ja Inglise segaproduktiga :)



Pudeli/sildi disain on jällegi arusaamatuseni lihtne, nagu see tollele tehasele kombeks on. Luitunud kasetohu nägu sildikesel pole peale kahvatu tootjamärgi mingit infot. tagaküljeletki loeb välja vaid absoluutse miinimumi ja sedagi taani keeles.

Õlu ise on aga äärmiselt muljetavaldav. Kahesõrmene vaht püsib tihedana üsna kaua. Värvus - läbipaistmatult hägune tumekollase ja oranži segu.

Aroomis domineerib ootuspäraselt astelpaju, esmalt tugevalt ja hapukalt, veidikese seismise järel taandub see magusamaks ja mahlasemaks, veidi mesiseks ja linnaseliseks. Maitse tuleb esmalt keelele tunduvalt leebemana, kardetud asetelpaju terav-hapu asemel tajud midagi palju meeldivamat. Keskmise tugevusega humalapoiss hakkab keeleotsast kinni ja paneb kergelt silmi kissitama. Keskmaitses tajud korralikku puuviljast laksakat, mis torkab eriti keele alla. Järelmaitse mõjub aga eriti võimsalt, väggga humalaselt ja pikalt.

Keksmiselt tugevama kehaga, väga jõuline,kergelt õline ja samas ütlemata värskendav rüübe. Gambrinus soovitab seda mitte tarbida mingi toidu kõrvale, vaid võtta nautimiseks tubli tunnike.
------
pilt tootja lehelt