Suveöö unenägu

Suveöö unenägu (Mürka, Eesti) pdl 0,5 l. alc 6,2 %vol. Liigimääratlus: saison

Tootjainfo: "koostis: vesi, pale ale ja wheat linnased, apelsinikoor, koriander, tähtaniis, northern brewer ja cascade humalad"

Keskmist kasvu lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune veidi kollakat karva vahukiht on hõre ja kiireltkaduv. Õlle värvus - uduselt kuldne.

Aroom on soe ja mõnus, hapukas ja vürtsikas, tuntavalt apelsini ja koriandri nootidega. Seda nuhiks kohe pikemalt :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja särtsakalt ning pidulikult hapukas-vürtsikas. Keskmaitse ... mmm ... mõnnna ... see soendab ihu ja südant ... sihuke päikeseline ja sädelev kui lahesopp loojuva suvepäeva kullavihmas. Mõrkjas-vürtsikas, külluslik ja sõbralik ... silme ette tuleb parimate paladega koormatud rannakohviku lauake, mille ümber sumiseb kamp kamraade. Lõppmaitse magusakas-mõrkjas, apelsinilikööri ja mandariinikoortest ja kreeka pähklitest keedetud delikatess-marmelaadi vahepealne olek paneb silmad särama ja keelt laksutades seda üksteisele kiitma. Järelmekk omandab veidi puidusema mõrkjuse, koriandri eeterlik vaigusus võtab võimust, pannes pidusöögile väärika pähkliköörise lõpu.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Kui siia veel kraadike kangust juurde keevitada, saaks imperial saisoni kätte ja käiks "megatasandi" lauale! Igatahes kurjama hüva värk - seda tuleb kindlasti veel teha ja Gambrinusele saata, soovitavalt kohe kastiga :)
-------------
pilt isetehtud

Brikett

Brikett (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "smoked", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Šoti turbasuitsulinnastega pruulitud tume eil, mis hübriidina balansseerib viski- ja õllemaailmade vahel."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt on seekord määrdunud-hall ja mehike kah määrdunud palgega. Vähem kui sentimeetrine hallikas vahukiht kaob kiirelt kirmeks. Õlle värvus - tuhmilt tumepunane. 

Aroom. Nomissssakostad. Turbasuits noh :) Sihuke jämmmmme, veel natuke soe, justkui tõstaks ahjust metallkühvliga lömmis tsinkplekist pange veel kuumavõitu briketituhka. Magusakas leivalõhn peitub kuskil suitsuvine vahel, nagu oleks keegi üritanud briketisütes karaskit küpsetada ... rumaluke, briketist ei jää ju süsa!

Esmamekk. Raskepoolne, aga mitte ülemaäära raske. Hapukas-magusakas-mõrkjas, keeleotsa torkiv, veidi liköörine.

Keskmaitse. Turbaliköör? Kui turbaraba omanik peaks oma juubelipidu, siis oleks see küll üks ütlemata asjakohane rüübe! Huvitav, kas turbaga saab ka nö viirukit teha, seda rahva hulgas õilistavatel eesmärkidel tossutada? :)

Lõppmaitse. Ohsajutt. Suitsutatud ploomidest tehtud kompotikonserv. Turba ja pajuokstega suitsutatud juust. Turbamesi?

Järelmekk. Uhh. Turbatünn, kuhu on vahekihtideks laotud ploome, sinki ja kõrvetatud kadakaoksi. Ei noh, kas keegi täie mõistuse juures niimoodi teeb?

Raske kehaga, alakarboiseerunud ja sametja paletiga, mõrkjas-magusakas-SUITSUSE-hapukas-maguskas-TURBASE-mõrkjas-vürtsika buketiga MEGATASANDI rüübe. Omamoodi friigikas, kuid mitte neile, kellele meeldib turbane viski, suitsutatud ploomid ja kodune sink. Ning ahikütttega elamine, kus saab turvast ahju ajada. "Naine mine too kuuri alt turvast. Rinnus on kelts, aknal jää. Kuni need ära ei sula, me õue ei näe, näe." Oi nüüd näeb küll. Silmad suitsust pilukil ja punased, aga näeb küll!

-----------------

pilt isetehtud

Põrgupõhja Jürka 2015

Põrgupõhja Jürka 2015 (Mürka, Eesti) pdl 0,5 l. alc 6 %vol. Liigimääratlus: rukkieil

Tootjainfo: "Koostis: vesi, rukkimaltoosa, Columbus, Galena, Citra humalad, suhkur, pärm. Kuivhumaldamine: Citra."

Keskmist kasvu lihtne pudel, tehnilise olekuga sildil keegi habetunud kodanik.

Vaht. Kurat. Tumepruun vahujuga lendas vastu seina, mäkerdades lisaks ka pool lauda ära. Klaasis kadus see aga imekiirelt olematuks, kusjuures klaasiseintele jäävad mustad ebemed - ilmselt on jäänud õllesse humalamudru! Õlle värvus - punaka helgiga must.

Aroom on vastuoluline. Alguses lööb kaugelt ninna kergelt atsetoonine, lausa nitrovärvi meenutav vänge süsihappegaasi pahkvakas. Nina klaasi sisse torgates on pilt palju meeldivam, siin on kõvasti kõrbemakippuvat leivakoorikut ja kõrbenud rosinaid, lisaks nelgiterakesi ja kuivatatud õunu.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitses domineerib ülekuivatatud õunte hapukus, kuid lisaks leidub ka rukkileiba ja kuivatatud ploome. Lõppmaitse keha muutub kergepoolseks, maltoosaõlle hapukus varjutab õilsad humalad. Järelmekis tuleb õnneks esile nii tsitrust kui ka mustsõstart (ülekuumutatud mustsõstramahla).

Keskmise kehaga, metsikult ülekarnoniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga vastuoluline rüübe. Puhuti isegi meeldiv, kuid üldmulje on pigem keskpärane kui kiitmist vääriv. Maltoosa põhjast saab teha vägagi häid rüüpeid, kui juurde lisada linnaseid ja muud nipet-näpet, ainult humalatega võib lihtsaks joogiõlleks mõeldud maltoosatuletise isegi ära rikkuda. See jook siin pole küll päris rikutud (kuigi tänu humalamudrule on nüüd minu sein rikutud), kuid ega väga palju paremaks pole kah tehtud.
-----------
pilt isetehtud

Muddy Waters Octobruary

Muddy Waters Octobruary (Zeroturnaround, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9% Stiilimääratlus: IPA

Tootainfot pole (kaudne teave: IBU 69).

Väike lihtne pudel, sildil surfav kaheksajalg ja mitte piiksugi infot (ülaltoodud info saadud sõnumiga). Kollakas vaht täidab 9/10 klaasist, vajudes kiirelt suuremulliseks. Õlle värvus - kirkalt punakas merevaid. 

Aroomi matab alguses hirmsalt üleäärteajav süsihappegaas, seejärel tuleb esile üsna lihtne hapukas-mõrkjas karamell. 

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, greibimahla ja sidrunikoore segune. Lõppmaitse mõjub karvaselt ja rauarohkelt, kuivatatud õunte ja raudrohu taoliselt. Järelmekk on rohmakas, mõrkjas-hapukas ja õrnalt vürtsikas.

Kesmisest veidi kehaga, tugevalt ülekarboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga rohmakapoolne jõuline lauaõlu. Et sellest et sellest korralikku IPA't saada, on vaja tuua mängu tuua sülega lihtsaid linnaseid, mis annaksid keha ja tasakaalustavat magusust. Praegu sooviks kõrvale piprakurgikest.

-----------

pilt isetehtud

Jõuluporter Sakust

Jõuluporter Sakust (Mürka, Eesti) pdl 0,5 l. alc 9,1 %vol. Liigimääratlus: porter.

Tootjainfo: "Koostis: vesi; pale ale, melano, cafe, chocolat, roasted barley, arome, black linnased; norther brewer ja goldings humalad; tähtaniis, üllatused, pärm."

Keskmist kasvu kääniskorgiga pudel, mis sellise kangusega joogi puhul mõjub kummalise valikuna. Jõultulede-kirju tehniline sildikujundus. Sõrmepaksune pruunakas vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - vähese punaka helgiga must.

Aroom on rasekpärane, veidi liiga terava algusega ... ilmselt aniisi temp? Siis aga läheb asi veidraks. Kummi. Talgine kummi. Päikese käes jalgratta sisekummi paikamise lõhn. Misasja? Nelk tuleb kah, aga pisut hiljem

Esmamekk on raske kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub piparkoogiks, siukeseks magusapoolseks ja vürtsikaks ... ja sellele piparkoogile sa jood peale kihisevat leivakalja! Lõppmaitse alustab kuningliku raskepärase ploomipovidloga, kuhu on lisatud nelki ja kaneeli ... aga siis kukub ka siia tükike kummit??? Järelmekk korrigeerib aga kõik eelmised apsakad, pakkudes jõuluõllele kõiki sobivaid nüansse alates magusast raskusest ja lõpetades vürtsika veinisusega.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Väga heal tasemel rüübe. Kui poleks seda kummalist tajuhäiret, mis mingil hetkel rattakummi tunda laskis, siis paneks "überrüüpe" hinnangu letti. Igatahes kui ta nüüd veel kuni jõuludeni laagerdub, siis võiks kraam lausa super olla!
-----------------
pilt isetehtud

F-Hoone Punane

F-Hoone Punane (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: IPA, hinnang pole veel välja kujunenud. Tõsi küll, sildil on kirjas "red IPA"

Tootjainfo: "Humalane punane ale, pruulitud eksklusiivselt restoranile F-hoone."

Väike lihtne pudel, sildikujundus meenutab pleekinud lapitekki. Kollasepoolne vaht täidab kolmandiku klaasist ja on üsna püsiv. Õlle värvus - uduselt oranži helgiga punane.

Aroom. Oi see on nunnu! Niiiii mahlane, punaste apelsinide ja sama karva mandarinide taoline. Veidike mustsõstralehti ja pohlavarsi. Vaarikamoos ja kreegikeedis.

Esmamekk on keskmisest kriips kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse segab siia juurde magusat vaiku (huvitav, kas mõni vaik on päriselus magus?), sooja pärmist koredust ja veidi tokerjaid kadakaid. Lõppmaitse ... ehh ... see kukkus kuidagi kolm korrust allapoole võrreldes eelmise agressiivsevõitu rünnakuga maitsenäsadele, kuid jääb siiski mõunsalt mõrkjaks kosutajaks. Järelmekk on karamelline, vürtsikas ja kuusevõrsesiirupiga immutatud biskviitküpsist meenutav.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! Pisut ülevõlli oma mõrkjusetaseme poolest, mida oleks võinud leevendada punasele õllele oodatava mahlasusega, kuid väärt värk igatahes! Värskeltsoolatud lõhet ja killukest ürdikartulit mädarõikakreemiga ampsaks siia juurde.

------------

pilt isetehtud

Suur sula

Suur sula (Zeroturnaround, Eesti) pdl 0,33 l. alc ??? (hinnanguliselt 5 %vol?). Stiilimääratlus: ??? (APA?)

Tootainfot pole.

Väike lihtne pudel, sidrunimotiividega sildike on kleebitud otse eelmisele sildile peale (no KUI laisk saab olla?) Ja miks pole sildil infojuppigi? MITTE MILLEGI KOHTA!?! Noh et silt kui selline on olemas, selle eest võiks ju kiita ... aga no ikkagi - nii ei tehta, mehed-vennad. Tootenimi, tootjanimi, kangus, stiilimääratlus - need on kohustuslikud elemendid. Soovitavalt veel ka koostisained ja IBU.

Erkvalge vaht täidab alguses 9/10 klaasist, kippudes pudelist välja ronima, klaasis aga püsib üsna kaunikesti. Õlle värvus - õõõrna vinega tumekollane. Aroom on hapukasmõrkjas ja mõnusalt sidruniline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse jääb lihtsalt sidruniselt hapuks. Lõppmaitses pääseb esile juba ka veidi biskviitjat lihtsat linnast ja sidrunikoorelikku mõrkjust. Järelmekk on vürtsikas-hapukas, karge ja kosutav.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga päris meeldiv rüübe. Karastav ja kosutav on ta küll, kuid stiilipunktid jäävad tulemata (kuna ma ei tea mida on tahetud teha) ja ülekarboniseerumine ei tule ka kasuks.
-------------
pilt isetehtud