Neeger, ma nägin sind Saku poes kilu ostmas Nr4 (taaskülastus)

Neeger, ma nägin sind Saku poes kilu ostmas Nr4 (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Liigimääratlus: humalane stout

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, roosuhkur, Centennial, Citra ja Cascade humalad, rosepipar, pärm"

Tegu pole omaette hinnanguga, vaid pruulmeistri ettepanekul tehtud võrdlusega aasta taguse kirjelduse pihta. 

Vahtu on veidi vähem ja püsib kõvasti vähem. Värvus - must nagu muiste. Aroom on muutunud intensiivsemaks, magusakas-vürtsikamaks. Maitses on eelmine kord häirinud liigne magusus taandunud ja jook on nüüd küll veidi vängem-vürtsikam, kuid paremini balanseeritud ja nauditavam

Aasta järelküpsemist on sellele joogile ainult head teinud, nii lõhn kui maitse on muutunud palju nüansirohkemaks

---

pilt isetehtud

Suurmesi

Suurmesi (Nöösker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9 %vol.
Tootjainfo: "Makadaamia pähklite, tamme ja kaneeliga kääritatud mõdu

Ühel hetkel tuleb ka mõdu pruulimine ära proovida ja siin on test #2. Kõik suhkrud käärimiseks tulid MöMesi ökomeest. Makadaamia pähklid, Ameerika valge tamm ja kaneel omakorda teevad selle eksemplari metheglim-tüüpi mõduks"

Väike kääniskorgiga pudel, tehniline sildike. Vahtu - null. Õlle värvus - tuhm määrdunud rohekaskollane, mida ei muuda ilusamaks joogis hõljuvad tumehallid-rohekad helbed.

Aroom - oi see on maru põnev! Jah, mõdu hapukas põhi kõditab sõõrmeid. Aga sellele lisandub ebamääraselt-huvitavalt magusakas-mõrkjas segu lõhnadest, mida on veidi raske kaardistada. Pakuks esimese hooga koorekaramelli ja kohvi, kuigi peaks ju olema pähkel ja kaneel?

Esmamekk on MAGUS. Õehhh. Siirupmagus.

Keskmaitse - jebbbbenti dušu. Issand kröösus supersaatan. See on ogaralt magus. Ja pähkline. Aga MAGUS!

Lõppmaitse. Ärrrrrrrrrrrr. Rrrrrrrrraisk kui kohutavatohutavalt magus. Ja mõrkjas. Ehk isegi kaneeline. Aga ebainimlikult magus.

Järelmekk. Kas te olete kunagi tundnud, et miski on NIIIIIIIIIIIIIIII ELAJALIKULT magus, et see suisa kõrvetab?

ÕÕÕÕÕUUUUDSELT VÄRDJALIKULT MAGUS! "Läila" on kahvatu sõnahelves, mis hõljub tühjana ja mõtetuna minema, suutmata võistelda selle joogi kükloop-magusaga.

Sügislegendid

Sügislegendid (Mäepea, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol. Ei RB ega UT ei tunne veel seda jooki

Tootjainfo: "DDH DIPA
IBU 60"

Väike lihtne pudel, sildil stiliseeritud tuuleiilid? Sentimeetrine kollakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - tuhmpruun. Aroom on magus-mõrkjas, karamelline ja puidune. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõru, õige vähese magusaka äärekesega. Keskmaitse - vaigune ja puidune, seedermänni vaigu, seemnete ja kanarbiku segune. Lõppmaitse - hapukas, männivaigune, kuusevõrsete ja metsõunte ristandi taoline. Järelmekk - jämmmmme, võimas ja puidune, veidi vürtsikas ja karamelline, pähklite, taliõunte ja männikäbide kokteil!

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja õlija paletiga, mõru-magusakas-mõru-hapukas-mõru-vürtsikas-hapukas-mõru buketiga HEA TASEME rüübe. Raske ja röntsakas west-coast stiili veidi ülevõlli keeratud topelt-IPA. Huvitav et selle joogi IBU tase nii madal nagu 60 näitajaga on, suutunnetuse järgi pakuks küll pigem 100 kanti

---

pilt isetehtud

100

100 (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,4 %vol. RB ei tunne seda jooki. Untappd ütleb: "Porter - Other" ja hinnang pole välja kujunenud

Tootjainfo: "100.juubelipruul
Eriti tšilline tšilliporter"

Tegemist on pruulmeistri soovitusel tehtud võrdlusega aastataguse kirjelduse pihta. Vahtu on küll palju, kuid möödunud korral tekkinud hirm kõvasse ülekarbosse mineku kohta pole õnneks realiseerunud. 

Aroom on täpselt samamoodi napakalt lihalik ja soolakas, kummaline ja samas väga maitsma meelitav. Lisandunud on selge ploomilik noot, mida eelmisel korral tunda polnud. 

Maitse on liikunud sama rada pidi - kogu eelmise korra võluvalt veider ja tuline-tšilline pool on olemas, kuid lisandunud on samamoodi ploomine-mahlane noot. Või siis õigemini ... see on vist veidi vabanenud, sest tšilli on tagasi tõmmanud. Ei, ärge saage valesti aru, seda on siiani rohkem kui tšilliõlledes enamasti leidub, kuid ta on siiski ennast korrus allapoole tõmmanud.

Võrdlusena siis - aasta ajaga on see õlu arenenud tasakaalustumise suunas - tšilli on end veidi koomale tõmmanud (ehkki teda on siiani lahkelt ja uhkelt), kuid muud maitsed pääsevad nüüd paremini esile. Seega - selle õlle kvaliteet on aastase küpsemisega paranenud!

---

pilt isetehtud

Käre talv (partii 2)

Käre talv (partii 2) (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Ei RB ega UT ei tunne seda jooki.

Tootjainfo: "mõdu
vesi, mesi, rosinad, piparkoogimaitseiane, Mosaic humal, pärm."

Alustagem sellest, et õige nimetus oleks liigimääratlusena metheglin, mitte mõdu. Aga noh, et siis mõdu pole üldnimena vale, lihtsalt vürtsmõdu liigimääratlus on omaette nimga "metheglin"

Teiseks, kahe aasta taguse versiooni kirjelduse leiab siit

Väike lihtne pudel, sildikujundus tehniline. Sentimeetrine valge vahukiht kaob kohesel kohinal. Joogi värvus - kirkalt kollane. Aroom on mõnusalt ja tagasihoidlikult jõulune, siit leiab nii mett kui piparkooke. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, üllatavalt puiduseks, pohlade ja kibuvitsamarjade taoliseks. Lõppmaitse on kuiv ja mesilasvaha mõrkjas-magusa olekuga, selle taga lehvib mõnusalt hapukas ja parkiv kombucha-mate segu. Järelmekk on magusakas-mõrkjas, mõõdukalt jõhvikaliselt hapukas ja vähese suira kuiv-parkiva noodiga.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja väga kuiva paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga ÜBERtaseme rüübe. Piparkoogivürtside lisamine on väga hea mõte, ainult et mõdumeister on olnud liiga tagasihoidlik, hetkel ei jagunud neist vürtsidest kaugemale kui lõhna sisse.

---

pilt isetehtud

Sööromöö

Sööromöö (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. RB ei tunne seda jooki. Untappd ütleb: "Farmhouse Ale - Sahti" ja hinnang pole välja kujunenud

Tootjainfo: "sahti
vesi, odralinnased, kadakaoksad, Northern Brewr humal, kveik pärm."

Väike lihtne pudel, sildikujundus roosa ja viljapealine. Kollakas hõre vaht täidab ligi poole klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - punakas merevaik. Aroomis on üsna selgelt olemas kadakavaik ja -oksad, kuid mingil kummalisel moel joonistab aju sii juurde veel ka soolakad merevetikad ja sutse heinapõletamise suitsu.

Esmamekk on kerge ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse on karamelline, vaigune ja veidi saiapärmine. Lõppmaitses tuleb kohale lõhnast tuttav suitsune noot ning suutunnetus muutub kuivaks. Järelmekk - karamelline, vesisepoolne, pihlakane ja külmavõetud pohli meenutav.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-hapuka buketiga Hea taseme rüübe. Koduse ja meeldivalt vaiguse olekuga joogipoolis, mis on hea eelkõige janukustutuseks

---

pilt isetehtud

Josef

Josef (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Ei RB ega UT ei tunne seda jooki.

Tootjainfo: "imperial pils
vesi, odralinnased, Hallartau Blanc humal, pärm."

Väike lihtne pudel, sildikujundus minimalistlik. Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob kiirlt ja jäljetult. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom on laagerõllele omaselt kergelt hapukas, kuid ka mõnusalt linnaseline.

Esmamekk on keskmisest sibaruke raskema kehaga ja hapukas. Keskmaitse - ojaa, nii nagu peab olema, selline raskepoolselt linnaseline ja veidi isegi agressiivne. Lõppmaitse - hapukas-magus, iiriskommi ja barbarissi toonidega, atsakas ja keelekülgedel sametiselt mänglev. Järelmekk on vürtsikalt magus, koduse kukekommi ja kuremarjade seguselt hapukas ning õrnal keelepära parkiv.

Keskmisest raskema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, hapukas-magusa-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-magusa buketiga Übertaseme rüübe. Üliharva tehtava imperial pilsneri üle on vanal Gambrinusel alati hea meel. See ühest küljest lihtne, kuid teisalt tavalisest laagerõllest korrus kõrgemal (kuskil hellerbocki kõrval) asuv jook tasuks alati palju laiemat levitamist.

---

pilt isetehtud