Tuesday, August 31, 2021

Ocata

Ocata (Garage, Hispaania) prk 0,44 l. alc 5,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 89 punkti. Untappd ütleb "IPA - Session / India Session Ale" ja hinnang 3,76 punkti

Tootjainfo: "IPA de trago largo y super bebible.
An easy drinking, juicy session IPA, brewed with Mosaic and Palisade hops.
Hints of sweet mango and peach with a silky and smooth mouthfeel. Dreamy.
This can has many different coloured labels."

Keskmist kasvu purk, ülilihtne sildikujundus. Kollakas vaht täidab pool klaasist, kadudes küll üsna kiirelt, kuid haakudes kenasti klaasiseintele. Õlle värvus - mehuselt kollane. Aroom - troopiline segumahl nektariinide kallakuga. 

Esmamekk on ootamatult kerge kehaga, hapukas ning mahlane. Keskmaitse muutub veidike toekamaks, või siis pigem mehusemaks, hapukas-magusaks. Lõppmaitse ajal hakkab päris korralikult mõrkjas-vürtsikalt särisema humalahammustus. Järelmekk - mango ja nektariinide segumahl metspirnikompotiga segatuna.

Keskmisest kergema kehaga, vähekarboniseerunud ja mahlase paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga ÜBERTASEME rüübe. Õllekoefitsent on küll üsna madal, pigem on tegemist humalase troopilise segumahlaga, kuid maitsev ja meeldiv on se kraam ikkagi.
----
pilt isetehtud

Rinkuškių IPA

Rinkuškių IPA (Rinkuškiai, Leedu) pdl 0,5 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "IPA - International" ja hinnang 2,73

Tootjainfo: "The beer is brewed using two kinds of malt: Viking Pilsner Malt, Caramel Barley Malt. Hops of the Citra, Cascade, Yelow Sub breeds provide bitterness and aroma. This beer is fermented with high-fermenting yeast. The beer’s flavour has more bitterness than usual, which is softened by aromas obtained from the malt and hops in the high temperature of fermentation."

Keskmist kasvu pudel, lihtne kaheosaline sildikujundus. Kollaka varjundiga sõrmepaksune vahukiht on vähese püsivusega. Õlle värvus - kirkalt punakaskuldne. Aroomis on tunda head vett, veidi karamelli ... ja ongi kõik!

Esmamekk on keskmise kehaga ja magus-mõrkjas. Keskmaitse - karamelline, heinane, ürdine. Lõppmaitse - mesilasvaha, raudrohi ja kanarbik. Järelmekk - magus, mesilasvaha ja ürtide segune.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magus-mõrkja buketiga OK taseme rüübe. IPA'na on see läbikukkumine, ESB'na oleks see aga päris hea, ehk lausa "über"määratlust väärt. Ei pea iga pruulikoda tegema IPA'sid, eriti kui ta seda ei oska! Samal kojal on olemas väga heal tasemel traditsioonilised linnaselised leedupärased õlled, tehku neid ja olgu ise tehtu üle õigusega uhke ning joojad rahul.
---
pilt isetehtud

Just do wit

Just do wit (Drunk Monk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol

Tootjainfo: "Witbier
Hops: Tettnanger. Malt: Pilsner, wheat, spelt. Yeast: Wyeast 3944
IBU 15"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus, millel on parafraseeritud sama firma logo, mida on väärkasutatud ka nimes :) Pöidlapaksune valge vaht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas ja õrnalt hapukas, linnaseline ja nisune, õrnalt banaanine ja mahlane.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub magusamaks ja täidlasemaks, heleda kommisuhkru mõttes karamelliseks. Lõppmaitse - pisut mõrkjam, hapukas ja mahlane, banaani ja litšimarjade segune. Järelmeki hapukus-vürtsikus muutub veidi teravaks, fenooliseks, kuid jääb siiski belgiapärasuse piiridesse.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, hapuas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Lihtsapoolne belgiapärane nisukas, ilma ootuspäraste lisanditega, kuid tehtud päris hea käekirjaga.
---
pilt isetehtud

Monday, August 30, 2021

Santako

Santako (Garage, Hispaania) prk 0,44 l. alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 89 punkti. Untappd ütleb "IPA - American" ja hinnang 3,73 punkti

Tootjainfo: "Our newest West Coast IPA to come off the line is Santako. We've based this on one of our recent WCIPA's, Plasticity, but have replaced the Cascade portion of the dry hop with Amarillo to push the orangey citrus character further. Combined with Citra, Simcoe and Columbus the aroma immediately presents plenty of dank pine resin, marijuana, orange and grapefruit zest and some slight peachiness. The initial taste follows with more citrus and a little kiss of sweetness before finishing with a dry and firm bitterness that does't overstep the mark. The body is on the leaner, drier side yet with the little addition of a very light caramel malt, a slight sweet touch blends with the bitter finish to give some of that sticky, oily, resinous character that we love in West Coast IPA. This is a west coast IPA designed with drinkibility in mind and what's more it's even celiac-friendly."

Väike purk, lihtne külmades toonides sildikujundus. Valge vaht täidab pool klaasist, olles küll püsimatu, kuid see-eest haakudes tihedalt klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kuldne. Aroom on raskepoolselt mõrkjas-magus, mandariinikoorene, karamelline ja vaigune.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja üsna lihtsalt mõrkjas-hapukas. Keskmaitse muutub mitu korrust rikkalikumaks, karamelliseks, heledate rosinate ja ploomikivide, tatramee ja suira seguseks. Lõppmaitse - mõrkjas, puidune, karedapoolne, greibikoore ja päevalilletinktuuri sugemetega. Järelmekk eksitab korraks kuivatatud apelsini magushapuga, kuid liigub siis otsustavalt mõru ja vürtsika karmi kuningriiki

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-mõru-magusakas-hapukas-mõru-vürtsika buketiga ÜBERTASEME rüübe. West-coast IPA üsna täpselt sel moel nagu ootuspärane ongi, karmipoolne, mõru ja konkreetne
---
pilt isetehtud

Emili pluus

Emili pluus (Uuri küla kodupruul, Eesti) pdl 0,5 l. alc ~5,5 %vol

Tootjainfo: "Pale ale
Linnased: Eesti päritolu õlleoder Laureate, saagiaasta 2020; humalad: miskit Emili koduaiast, mis millalgi Tšehhi reisilt kaasa toodud ja pikemat aega meie kliimas kasvanud.
Pruulmeister Emil Rutiku"

Kääniskorgiga keskmist kasvu pudel. Silti pole, mis on väga halb - iga õlu väärib silti. Vana Gambrinus ei väsi seletamast, et esiteks on seda sildindust vaja endale, et hiljem oleks hea tagasi vaadata, et mida tehtud. Teiseks on aga IGA silt osake ka eesti (õlle-)ajaloost, omamoodi maamärk, ilma milleta on meie ühine lugu vaesem.

Vahtu sisuliselt ei teki, aga selline ta tegija tahtel ongi. Õlle värvus - uduvinega punakaskuldne. Aroom on hapukas, kuivatatud sügisõunu meenutav, veidi karamelline ja rauarohke.

Esmamekk on keskmise kehaga, hapukas ja lame. Keskmaitse - hapukas-mõrkjas, kuivatatud aedmaasikate taoline. Lõppmaitse muutub tuntavalt magusamaks ja ühtlasi mõrkjaks, meenutades ühekorraga leivasisu kui ka rabavett. Järelmekk - mõrkjas, veidi pärmine, kanarbikune, vaseuhmrist läbi käinud kuivatatud pihlakate taoline .... ning aegapikku esilekerkivalt vürtsikas.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga hea taseme rüübe. Kui nüüd üritada seda üldtuntud õllestiilide liigitabeli järgi määratleda, siis on tegu millegi amber ale ja bitteri vahele jäävaga, omapärase ja rustikaalse joogiga, mille taga võiks pikka õhtut juttu ajada küll, kui briti vanakooli pubidele omane gaseerimata õlu mokkamööda on.
---
pilt isetehtud

Rinkuškių Drumstas Nefiltruotas

Rinkuškių Drumstas Nefiltruotas (Rinkuškiai, Leedu) pdl 0,5 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pale Lager - American" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "Lager - Euro Pale" ja hinnang 2,89

Tootjainfo: "„Rinkuškių drumstas unfiltered“ – unfiltered lager type beer from light 100% barley malt and prestigious aromatic Saaz hops."

Keskmist kasvu pudel, lihtne kaheosaline sildikujundus. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magus, kaugeleulatuvalt linnaseline, kõige rohkem vast digestiivküpsiseid meenutav.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, ürdiseks ja isegi puiduseks. Lõppmaitse - magusakas, heinane ja vähese mesilasvahase täidlusega. Järelmekk on mõnusalt vürtsikas, mõrkjas ja õõõrnalt hapukas. 

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga HEA taseme rüübe. Tubli ja toekas laagerõlu, mis ei pane küll plaksutama, kuid ei anna ka põhjuseid nurisemiseks.
---
pilt isetehtud

Sunday, August 29, 2021

Epiphania - Cognac BA

Epiphania - Cognac BA (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 13,5 %vol. Ratebeeri  liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored / Pastry" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja hinnang 4,39 punkti.

Toojainfo: "Cognac barrel aged Imperial Stout with vanilla beans"

Väike lihtne pudel, hõbesilt ja vahakael loovad kõrged ootused. Mustjas vaht täidab kolmandiku vaadist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - nõdrameelselt must. 

Aroom. Ommmm. Šokolaadijuust. Noh selline rammus ja suisa rasvane nagu vana juust, aga samas ka magus-mõrkjas ja külluslik nagu väga hea šokolaad. Ja kui nüüd see väike aga selge konjakine osa kõrvale jätta, siis kõlab vanilje-šokolaadi-juust ju jube hea mõttena, kas te ei leia? Või arvate, et jubedana?

Esmamekk. Raske, toekas ja ... soolakas? Jeerum, ka siia leiab tee see hõrgult juustune, aga ka ühtlasi metalline soolakas ootamatus. Aga see on umbehea!

Keskmaitse - tihe-tihe rosinakissell konjakiga, mille kõrvale sobib ju laastuke vana kristalliseerunud juustu kui muinaslugu muusikasse!

Lõppmaitse - hapukas-magus. Pohlaselt hapu ja mõru. Šokolaadiselt ja toorkakaoselt rammusalt magus. Soolakas juustulik vine täiendab seda uskumatult hästi.

Järelmekk. Urjuhhh, kuivõrd lahe see on. Pole õrna aimugi, misasi tekitab seda ilgelt lahedat soolast-vaskset-juustust meelepetet, aga see on sigalahe!

UMBEKOLE LAHE, GIGANTOMAANLIK JA INTERSTELLAARNE! See kraam tekitab tõsise maitseorgasmi ja meelenihestuse, pannes tundma asju, mida ühes korralikus õlleklaasis leidma ei peaks ... aga vana Gambrinus on õnnelik, et selline väärastus tema ajuga toime pandi!
---
pilt isetehtud

Rinkuškių Miežinis

Rinkuškių Miežinis (Rinkuškiai, Leedu) pdl 0,5 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pale Lager - International / Premium" ja hinnang 10 punkti. Untappd ütleb "Lager - Pale" ja hinnang 3,1

Tootjainfo: ""Barley" beer is brewed from Lithuanian barley malt and flavored with aromatic Hellertauer Tradition hops. Hallertauer Tradition hops are grown in Germany and are valued for their mild aroma and low bitterness. The beer is fermented with lower fermentation yeast at 11 ° C for 8-9 days. Aging cold, at -0.5 ° C for 10 days and for another 14 days at 2-4 ° C"

Keskmist kasvu pudel, lihtne kaheosaline sildikujundus. Valge vaht täidab ligi poole klaasist ja püsib vägagi kaua. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom on magus, tihedalt ja tugevalt linnaseline. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse - magusakas, linnaseline, sepikune, heinane, veidi pärnaõisi ja -mett meenutav. Lõppmaitse muutub veidi humalasemaks, heina ja taruvaigu seguks vähese suiraga. Järelmekk - linnaseline, vürtsikas, ürdine ja mõrkjas-magus.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga Übertaseme rüübe! Pole kategooriliselt nõus madalate hinnetega, eriti RB omaga - tegemist on lihtsalt traditsioonilise linnaselise laagerõllega, mida on vääristatud hea saksa humalaga ning omas kategoorias seeläbi väga korralik tegu.
---
pilt isetehtud

Kohalik Laager Dark Edition

Kohalik Laager Dark Edition (Käbliku, Eesti) pdl 0,44 l. alc 4,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Dark Lager - Dunkel / Tmavý", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "Lager - Munich Dunkel" ja hinnang 3,54

Tootjainfot pole leida

Keskmist kasvu purk, sildil kolekäblik. Pruun vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - tuhmilt punakaspruun. Aroom on hapukalt leivane ja röstine, vähese viljakohvi nüansiga. 

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas. Keskmaitse - hapukas-magus, intensiivselt leivakoorikut meenutav. Lõppmaitse lisab õige õrna mõrkja, kõrvetatud noodi, aga foonilt on pigem magusapoolne, kauamälutud leivasisu meenutav. Järelmekk - hapukas, pisut pärmine, kuivatatud õunte, rosinate ja pähklitega rikastatud leiva taoline.

Keskmisest kergema kehaga, vähekarboniseeritud paletiga, hapukas-magus-mõrkjas-magus-hapuka buketiga Väga hea taseme rüübe. Väga kiiduväärne Käbliku koja poolt, et nad katsid ära ühe traditsioonilise, aga senitühja niši eesti väiketoodetud õllede turul - seeleiab endale kindlasti tänuväärse tarbijaskonna.
---
pilt isetehtud

Läti õllemaastik – nii erinev Eestist

Naabrid oskavad üksteisest ikka väga erinevad olla. Vaatamata kõigele lähedusele ja jagatud ajaloole on Eesti ja Läti õllemaastik üsna erinev. Mõneti on see meie kasuks kõnelev, kuid üldsegi mitte seetõttu, et me oleks kuidagi paremad või targemad. Mõneti jällegi võib Läti olukorda tajuda rikkamana, kuid jällegi sõltub vaatenurgast.

Mis on peamine erinevus Läti ja Eesti õlleilma vahel? See on traditsioonide säilumine seal ja kadumine siin. Eestis kadusid drakooniliste aktsiisiseaduste tõttu ära enamik nö kolhooside pruulikodasid, kuni jäi alles 2,5 suurtootjat – sellega oli plats puhas uue laine tulejate jaoks.

Lätis olid seadused pehmemad ning enamik väiketootjaid jäid alles. Tihtipeale võis kuulda imestus-sõnu Lätist tulejate suust: „Jestas, küll seal on alles suur valik!“ Tõepoolest, riiulid olid lookas paljude erinevate siltidega pudeleist ... kuid nende sees loksus suuresti üks ja seesama õlu väikeste variatsioondiega. Magus, ürdine ja veidi mesine läti õlu, mille võis kinnisilmi ära tunda.

Õllekonservatiivsus Läti moodi

Eestis lahvatanud õllerevolutsioon tõi turule üsna ühekorraga kümneid uusi kodasid, kes hakkasid üksteise võidu proovima käsitööõllede maailmas populaarseid IPA’sid ja muid võimsaid maitsepomme. Läti aga tallus ringi nendes-samades vanades viiskudes ja üksikud uue laine pruulikojad ei leidnud kuigi palju pooldajaid. Kõik sealsed taadid olid harjunud jooma sedasama oma head ja sisseharjunud kraami ning uute maitsete poole vaadati võõristusega.

Nüüd on Läti mingis mõttes meile mitmeaastase viivitusega järele jõudmas ... ja kohati ka ette minemas. Nimelt on neil seda, mida meil ei ole – kodasid, kes oskavad ja tahavad ühildada traditsioone ja uut ilma. Ilmselt kõneväärsem neist on Labietis, kelle kaks peapruulmeistrit esindavadki nagu kahte maailma – traditsioone, ürte, maarohtusid ühelt poolt ning moodsat tembutamist teiselt poolt.

Teine koda Malduguns, paiknedes piltlikult öeldes sealses Kapa-Kohilas, on üritanud ja kohati säravalt õnnestunud samuti kohaliku tooraine ärakasutamises moodsas mõttes. Kui tammetõru ja kartuli kasutamisega ei saa eriti säravaid tulemusi, siis näiteks nende küüslauguõlu on tõeline müüdimurdja. Üldiselt on õlleilmas teadmine, et küüslauku väga ikka ei maksa õlle sisse toppida, ta on kas liiga vänge (toorelt) või liiga iseloomutu (küpsetatult). Maldugunsi poistel õnnestus aga naabruses oleva küüslaugukasvatajaga ühiselt eksperimenteerides leida üles kuldne kesktee ning marineeritud küsla peale üles ehitatud brown ale’i tüüpi tegelane on geniaalne!

Uue laine tegijad

Mõistagi on nüüd järjest hoogsamalt omale klientuuri võitmas ka täiesti uue laine tehnoloogiatele ja retseptidele keskenduvad kojad, olgu selleks nt Hopalaa või Ārpus. Jah, ka nemad kalduvad oma õlledes ehk veidi liiga palju sinna magusamasse serva, üritades ilmselt meeldida konservatiivsemale publikule. Ja muidugi, arvestades tavapärast nn kollase kummiku efekti (kus kõik üritavad toota ühetaolisi, turul juba populaarseid tooteid), tuleb ka seal turule uusi tegijaid, kes arvavad et järjekordse magusa heleda laagerõllega turule tulemine on hea mõte (üks uuemaid näiteid on Maltinsky).

Igatahes tuleb tõdeda, et meie olud ja ilmselt lähitulevik on õlleilmas üsna erinev. Kui Eestil on käsitööõllede maailmas umbes samasugune renomee nagu moemaailmas on Milaanol, siis Lätil on sinna veel pikk tee minna. Õllegurmaanide seas valitseb deusteerimistel pigem eelarvamuslik suhtumine, kui valikusse satub mõni lõunanaabri esindaja.

Igatahes minule on viimasel ajal hakanud meeldima mõte, et kõik maailma pruulikojad ei pea tegema uue laine IPA’sid jms ... eriti kui nad seda ei oska. Traditsioonilistel õlledel ja nende tegijatel on omamoodi oskusteave, mida uue laine kodadel tasuks aeg-ajalt meenutada. Õnneks on vahemaad väikesed ja pruulmeistrid reeglina ülilahe seltkond, nii et vastastikku õppimine on selles maailmas imelihtne.

Mis on aga selle loo moraal – igalühel meist tasub ennast aegajalt oma tavalisest tassist välja raputada ning proovida uusi asju. Arvata et nt „Valmiermuiža õlu ongi maailma parim ja muud ma ei tahagi“ oleks narr. Muuseas, Valmiermuiža kui ilmelt Eestis enimtuntud Läti õlletootja teeb samamoodi väga head ja tradistioonide ning uudsuse piire segavat kraami – tasub proovimist seegi!
---
lugu ilmus siin

Sunday, August 22, 2021

Mõdu / Metheglyn rooiboosi ja leedriõitega

Mõdu / Metheglyn rooiboosi ja leedriõitega (Mõdukoda, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,9%vol.

Tootjainfo: "Metheglyn" .. mis peaks olema vürtsidega tehtud mõdu, siin on mängus rooiboos ja leedripuuõied.

Väike kääniskaelaga pudel, pruulikoja tunnussilt. Vahtu sisuliselt ei teki. Joogi värvus - kirkalt helekuldne.

Aroom - vaimustavalt kuiv, vaigune, eeterlik ... ja kõik see hea puhta veega tehtu mõdu kristallklaaril foonil.

Esmamekk on üllatavalt kerge kehaga ja magusakas-hapukas ... aegamisi hakkab keeleots kuivama leedripuu eeterlikkuses. Keskmaitse - algab mahlaselt-hapukalt, kuid siis läheb keelkortsutavalt kuivaks ja huvitavalt metalseks, pronksi ja alumiiniumi seguseks, sellist metalset elamust pole ammu tundnud, vist peale lapsepõlves keele vastu pandud patareisid :)

Lõppmaitse - kuramuse kuiv, kore ja keelenäsakesi ükshaaval ärritav ... aga samas ka nii meeldiv, kuiv ja eeterlik! Järelmekk annab ühekorraga parkiva ja mahlase elamuse, viies maitsemeeled lõplikult segadusse.

Friigikas. Roppumoodi kuiv ja samas elavalt mahlane friigikas. See on ikka imekspandav, kuidas iga mõdutegu on omanägu. Lubatud rooiboosi ei oska ära tunda, aga leedripuu vänget vaigust eeterlikkus on täis kogu suu ja pool elutuba
---
pilt isetehtud

Passionfeber GF

Passionfeber GF (Brewski, Rootsi) prk 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Flavored" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Gluten-free" ja 3,64 punkti

Tootjainfo: "Ingredients: Water, barley malt, wheat malt, passion fruit, hops, yeast."

Vana Gambrinus avastas üllatusega, et on samanimelist jooki juba kirjeldanud 5 aastat tagasi, kuid kuna see oli toona pudelis, polnud gluteenivaba ja lisaks veidi teise kraadiga, siis ei tulnudki see tuttav ette. Vaatame siis, kuidas nüüdne variant võrdlevalt tundub.

Väike sale purk, tüüpiline sellele seeriale kraadiklaasiga pilt. Kollakat vahti on rohkem kui eelmisel versioonil ning see kaob palju kiiremini. Värvus - kui eelmine oli kirkalt kuldne, siis nüüd on hämuselt kollane. Aroom on samamoodi humala ja puuvilja värskuse järgi õhkav. Maitse - samamoodi vaimustavalt humalakare (kuid mitte kirbe), puuviljamagus (kuid mitte lääge), hapukalt mahlane (kuid mitte happeline).

Kui eelmise versiooni kohta sai öeldud läbiva suurtähega MEGA, siis nüüd vähendaks ehk pooltooni võrra ja ütleks Mega. Vaimustavalt hea ja värske puuvilja-IPA
---
pilt isetehtud

Pump up the Jam

Pump up the Jam (Kotkas, Eesti) pd 0,33 l. alc 5,5 %vol

Tootjainfo: "Juicy summer sour ale
Koostits: odra- ja nisulinnased, rabarber, maasikas, vanillikaunad. Humal: Hüll melon"
IBU 20"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Väga kõva suts avamisel ja väga palju roosakat vahtu. Õlle värvus - mudruselt punakas-oranž. Aroomis alul räme kogus süsihappegaasi, selle lahtumisel leiab alt üles nii rabarberi kui maasika ja vanilje.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja teravalt hapu. Keskmaitse - rabarber, pärm ja käärinud pohlad. Lõppmaitse - veidi hallitama läinud ja käärinud maasikad. Järelmekk - kääriv saiatainas ja ilma suhkruta kääriv pohlamahl.

Niru rüübe. Hea mõte ja algmaitsete kombo, aga pudelis jätkunud ülemäärane käärimine on muutnud selle teravaks ja mitte kuigi meeldivaks.
---
pilt isetehtud

Friday, August 20, 2021

Rhinoceros

Rhinoceros (Kotkas, Eesti) pdl 0,5 l. alc 7,0 %vol.

Tootjainfo: "APA
Koostis: linnased: odralinnased ja ninasarviku pisarad. Humal: Sitra, Cascade, Ekuanot
IBU 40"

Keskmist kasvu pudel, tehniline silt. Kollakas vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt punakas-pruunakas. Aroom - mõrkjas, karamelline, hapukas, rauarohke.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse - karamelline, pihlakane, rauarohke, kuivatatud maasikate ja kibuvitsa segune. Lõppmaitse - alkohol hakkab tunda andma, misselle kraadi juures on miinus, kuid samas see alkohol toimib mõnusa maitsetugevdajana õrnalt kohvise ja pihlakaveinise maitsepildi esiletoomiseks. Järelmekk - veidi pärmine, puidune, soe ja murakate ja pihlaka ning kuivatatud õunte ristsugutis.

Keskmisest veidi raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga ÜBERtaseme rüübe. Tõsi küll, APA'st kui stiilist on see nüüd küll vasakule viltu, jäädes kuhugi imperial amber ale ja noore odraveini vahele. Vat kui siia sama retseptiga kaks kraadi kangust juurde keevitada, siis saaks sellise umbemaitsva lauluerguti, et vähe poleks :)
---
pilt isetehtud

Fruit Basket

Fruit Basket (Piggy, Prantsusmaa) prk 0,44 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "ISA - Session IPA" ja hinnang 88 punkti. Untappd ütleb: "IPA - Session / India Session Ale" ja 3,73 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "85% Pils, 15% Rye. Summit for bittering, citra/centennial for aroma. Conan yeast
IBU 45"

Keskmist kasvu purk, sildil korvpallur-siga. Valge vaht täidab pool klaasist, püsib korralikult ja haakub kenasti ka klaasiseintele. Õlle värvus - uduvinega kollane. Aroom - tõepoolest puuviljane, aga peamiselt meenutab see üleküpsenud banaanikoore sisekülge 

Esmamekk - keskmisest õhkõrnalt kergem ja hapukas-magusakas. Keskmaitse muutub tugevamalt hapuks, veidi mandariiniseks. Lõppmaitse - mõrkjam, kuivem ja pihlakasem. Järelmekk - kergevõitu, isegi vesine, aga see-eest meeldivalt mahlane.

Keskmisest kergema ja kohati vesise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapu-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Suvine, kerge ja mahlane.
---
pilt isetehtud

Mogaci Verdant

Mogaci Verdant (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,1 %vol

Tootjainfo: "NEIPA
Linnased: Pilsen, Dextrin, Spelt, odra- ja kaerahelbed. Humalad: Mosaic, Galaxy, Citra. Pärm: Lallemand Verdant
IBU 42"

Väike lihtne pudel, tehniline ent informatiivne sildike. Vaht on miskipärast kergelt roosakas, täites 9/10 klaasist ja püsides päris kaua. Õlle värvus - mudruselt kollane. Aroom - tugevalt ja magus-happeliselt apelsinine.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõru-magusakas. Keskmaitse muutub veidi hapukamaks, meenutades veriapelsine või punast greipi. Lõppmaitse - vürtsikas ja kirbe. Järelmekk - hapukas-magus, kirbevõitu ja vürtsikas.

Kergepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõru-magusakas-mõru-hapukas-kirbe-vürtsika buketiga Hea taseme rüübe. Session NEIPA tegemine on sama keeruline nagu iga teise session IPA tegemine - piir mõnusa humalahammustuse ja kirbuse vahel on üliõhuke, siin libisetakse üle sinna kratsiv-kirbesse poolde.
---
pilt isetehtud

Thursday, August 19, 2021

Maiu S.

Maiu S. (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,7 %vol

Toojainfo: "Maibock
Linnased: Pilsen, Vienna, Munich. Humal: Saaz
IBU 31"

Väike lihtne pudel, tehniline ent informatiivne sildike. Kollane vaht täidab ligi pool klaasist ja on tublilt püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldpruun. Aroom - karamelline ja pähkline (see on hea bocki värv ja lõhn, kuid mitte maibocki oma)

Esmamekk on keskmisest raskeama kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse - karamellin, kõrbenud, mõrkjas ja leivane. Lõppmaitse - veidi hapukam, pihlakane ja pähkline, alkoholine, kõrbenud. Järelmekk - vürtsikas, alkoholine, mõru

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõru buketiga nii ja naa rüübe. Tegemist on lihtsalt bocki, mitte maibockiga. Esimese stiili puhul saaks hinnanguks "hea" ja soovituse veel u pool aastat laagerduda lasta. Maibockina saab aga hinnaguks "kasin"
---
pilt isetehtud

Whale ale

Whale ale (Kotkas, Eesti) pdl 0,5 l. alc 6,0 %vol.

Tootjainfo: "wheat ale
Koostis: odra-, kaera- ja nisulinnased, kaerahelbed, apelsinikoor, koriander. Humal: Saaz, Citra, Ekuanot
IBU 30"

Keskmist kasvu pudel, sildil kašelott. Väga kõva suts avamisel ja pudelis kerkiv vahutase muudab ettevaatlikuks. Õlle värvus - vähese hämuga kollane. Aroom meenutab eelkõige lapsepõlvest tuttavat suhkruga hõõrutud pagaripärmi, selle taga on magus-mõrkjat apelsinikoort.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakalt pehme. Keskmaitse muutub hapukamaks ja veidi torkivaks. Lõppmaitse - vürtsikas-eeterlik, veidi koredalt koriandrine. Järelmekk - mõrkjas-hapukas, pisut torkiv ja tuntavalt alkoholine ning pärmine.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga OK taseme rüübe. Belgiapärase nisuõlle poole ta küll suundub, kuid oma torkiv-koreda olekuga pole kuigi veenev.
---
pilt isetehtud

Allegro Barbaro

Allegro Barbaro (Hoppy Road, Prantsusmaa), pdl 0,33 l. alc 4,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Gose - Flavored" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Sour - Fruited Gose" ja 3,92

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "New score in our Pastry Gose range: "Rhubarb, Vanille, Pastry!""

Väike lihtne pudel, sildil lopsakas klaver. Roosakas vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - punakas-oranž. 

Aroom on ülinunnu, rabarberi hapu, vanilli magus-mõrkjas, aju joonistab veel juurde maasikad ja kaneeli ning kokku ongi sumesuvine mõnusus.

Esmamekk on hapu ja kergelt soolakas, rabarberine ja maasikane. Keskmaitse - julgelt soolakas ja magus-hapu. Lõppmaitse muutub kuivaks, vanaks tuhmivõitu rabarber ja veidi mustsõstraid. Järelmekk annab korraga vesisevõitu monokroomse hapu laksu ... ja siis korjab vaikselt taas magus-soolakad põnevamad tahud.

Keskmisest kergema kehaga, vähekarboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapu-soolakas-hapu-magusakas-soolakas-hapu-magus-soolaka buketiga VÄGA hea, muutuva ning mängulise olekuga gose - taaskord tõestus gose kui geniaalse maitsepõhja kohta erinevate marjade vms esiletoomiseks
---
pilt isetehtud

Tuesday, August 17, 2021

Cloud #14

Cloud #14 (Hopalaa, Läti) prk 0,44 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Milkshake / Smoothie" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - Milkshake" ja 3,7 punkti

Tootjainfo: "Milkshake IPA with domination of AMARILLO hops
IBU - 37"

Keskmist kasvu purk, sildil lainetab roheline muusika. Kollakas vaht täidab pool klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - mudruselt kollane. 

Aroom ... oooo, see on naksakalt ja vaiguselt praksuvalt ROHELINE! Värske, krõmpsuv ja veidi torkiv ning üleüldse nunnu.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magus-mõrkjas, veidi hammustav ning samas sume nagu koerakutsika mänguhoog. Keskmaitse - mõrkjus muutub tugevamaks, puidusemaks ja kollakamaks, samas tugevneb mehune ja pehme puuviljasus. Lõppmaitse - hapukas, mahlane ja mehune, humalahammustusega ja segumehune. Järelmekk on ühekorraga lummavalt kuiv, torkiv, mahlane, pehme ja erkroheline!

MEGA! Superhea ja ülivärske milkshake IPA selle sõna topeltIPAlikku nurka kaldumisega. Jäme ja pehme ja võimas ja üleüldse etalon!
---
pilt isetehtud

Saazner

Saaznet (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol.

Tootjainfo: "Pilsner
Linnased: Pilsen, Extra pale, Dextrin. Humal: Saaz
IBU 45"

Väike lihtne pudel, tehniline, kuid informatiivne sildikujundus. Veidi liiga kõva suts korgi eemaldamise ja enamiku klaasist täitev vaht paneb korraks küsivalt vaatama, et kas õllega on ikka kõik korras ... kuid näikse kõik okei olevat. Vaht muuseas püsib pääääris kaua, aga see on dextriiniga tehtud õllede puhul üsna tavaline.

Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroomis lööb alguses ninna siiski terav süsihappegaas, selle laialiajamisel ilmub alt väga magus, kommisuhkru ja koorevõi segune veidrus, mis kõik kokku räägib probleemidest.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse - läbi kunstlikune mõjuva magusa lööb terav hapukas noot, mis ei puutu pilsnerisse. Lõppmaitse - mõrkjas, isegi kirbe. Järelmekk - veel kirbem.

Midagi on valesti kas selle pudeliga või kogu partiiga, rohkem pole kokkuvõtteks öelda
---
pilt isetehtud

Kookosmos

Kookosmos (Viljandi vaadimees, Eesti) pdl 0,33 . alc 4,8 %vol.

Tootjainfo: "Cocostout
Kosmos on tehtud tumedast šokolaadist ja kohvipaksust, milles hulbivad valgete täpikestena kookoshelbed. Kosmosel puudub seos selle õllega. Õlut kosmoses pole.
Linnased: best pale ale, Crystal extra dark, DRC, Chocolate, peeled roasted barley. Humalad: Magnum, Bramling cross. Lisand: röstitud kookoshelbed. Pärm: safale S-04
IBU32"

Väike lihtne pudel, sildil ... noh mis sa kostad, ongi kookosmos :) Sõrmepaksune kollakaspruun vahukiht kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - kirkalt sügavikpunane. Aroom on hapukas, röstine, kerge suitsuvinega, kõrbenud ja marjane.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas-magusakas ning röstine. Keskmaitse muutunud kõrbenult magus-mõrkjaks, meenutades krõbekõrbenud stritsliservakest. Lõppmaitse on taaskord hapukam, röstitud linnastamata odra spetsiifiline vängevõitu maitse matab muud toonid üsna lootusetult enda alla. Järelmekis vilksatab korraks aimamisi kookose sabatäht, kuid siis mattub see jällegi rösti mõrkjas-hapu sisse.

Keskmisest kergema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-mõru-hapukas-suitsune-hapukas-mõrkja buketiga HEA taseme rüübe, mis kaldub ülevõllikate kategooriasse. Rösti on siin ilmselt liiga palju, mattes kõik muud aspektid enda alla, pannes lubatud kookost tikutulega taga otsima.
---
pilt isetehtud

„Koduõlu, taar ja kali“

„Koduõlu, taar ja kali“

(autor Toivo Niiberg, kirjastus Atlex, 2021.a)

Õllealaseid raamatuid on vana Gambrinuse ette toodud ju varemgi, kuid nii palju lugemis- ja avastamisrõõmu pole nendest ammu leidnud kui sellest klantskaantega 112 leheküljelisest ja hästikujundatud trükisest.

Nagu nimi juba annab vihje, on juttu peamiselt just kodusest õlleteost, rõhuga selle sõna traditsioonilisel, unustusse vajuval poolel. Enamik tarkuseterasid on ammutatud vanadest allikatest ja kirjagi pandud ilmselt üsna ammu, praeguseks kokkukirjutamiseks on unustatud sellest välja kloppida mõned veidi aegunud arusaamad, mh näiteks väide, et eesti õlled on kõik põhjapärmi- ehk laagriõlled (lk 34).

Ehkki tegemist on nö üldhuvi aimeraamatuga, on siin mindud märkimisväärse põhjalikkusega eelkõige õlletehnoloogiasse alates odra- ja humalakasvatusest kuni suisa toiduainetehnoloogiani ja biokeemiani välja, rääkides aminohapetest ja humala eeterlikest õlidest. See osa on äärmiselt huvitav ja soovitav nende jaoks, kes tegelevad õllepruulimisega, mõistmaks ja võrdlemaks toonaseid ja praegusi tehnoloogiaid ja teadmisi.

Samas on absoluutse enamiku hobi- ja pärispruulmeistrite jaoks ilmselt nii õlgu kehitama panevaid soovitusi (nt et virde valmistamiseks on vaja kolm nõud, millest kaks peavad olema puunõud (kuuse-, saare, tamme, või kadakapuust)) kuni sügava vastuvaidlemiseni (nt läbiv soovitus kasutada eri õlletüüpide kääritamiseks ühte ja sedasama nn presspärmi). Või siis väide, et „hele õlu on kallim ja parem kui tume“ – kui paljud sellega nõustuvad?

Kulmi kergitama panevad mitmed tehnoloogilised nipid, nt „väiksema koguse õlle kiire valmistamine“, mille kohaselt saab täna hakkamapandud ja ööpäev lahtiselt kääritatud jooki juba ülejärgmine päev tarvitada. (lk 33)

Ilmselt võivad aga sellest raamatust innustust saada need, kes on mõelnud kuskil oma taluköögis või mujal avaramatel pindadel katsetada ise linnastamisega, meskikeetmisega ja üleüldse ennemuistsel moel õlle, mõdu või kaljategemisega.

Mõdu ja kalja istegemine on enamikul praegustel inimestel üsna meelest läinud, taarist ehk hapukaljast rääkimata. Teadmine, et nt kalja saab valmistada ka aedviljadest, nt toorest peedist, tekitab aga sellist kulinaarset uudishimu, et hakka kasvõi kohe ise tegutsema.

Kuna autor on vanem härrasmees ja ka alustekstid on pärit ammustest aegadest, siis võib raamatus kohata momente, mis praeguseid erinevaid –õiguslasi võib nörritada, nt väide „nii saame paraja naiste õlle“ (lk 41) või kaunite, ent stereotüüpsete dirndlites piigade kasutamine illustratsioonides. Soovitaks aga taolistel nördijatel ilmutada lugupidamist ajaloo ja traditsioonide suhtes ning võtta asja rahulikumalt.

Lisaks muistsete õllede, kaljade jms retseptide tutvustamisele leiab raamatust ka õlletoitude kirjeldusi, toite õllest ja kaljast, õlle ja toidu paaritamisest, mille hulgas leidub ka ootamatult nt kaasaegse kõlaga soovitus sushi kõrvale pakkuda „happelisi õllesid, nt nisuõlu, aga ka tšehhi-saksa tüüpi kibedama maitsega pilsnereid“.

Õllega valmistatud toitud hulgas jäi näiteks minule silma õpetus „Walesi leivakesed“, mille abil võiks valmida väga põnevad juustukattega suupisted. Kaljatoitude hulgas leidub muidugi okroška kui ka moodsalt kõlav „vegani kaljasupp“.

Kui lugejal ennem nägu muigele ei tõmba, siis juhtub see nö ettevaatusrubriigis, kus räägitakse õlletarbimise kahjulikest külgedest. Siin leidub ka joobeastmete tabel alates Pöial-Liisi joobest (üks tilk ja loll valmis) kuni riigikogulase pohmellini (lubatut ei mäleta ja meelde ei tuleta).

Kokkuvõtvalt – vana Gambrinus soovitab seda raamatut kõigile, kes tunnevad huvi nii õllepruulimise kui ka laiemalt toidukultuuri ajaloo vastu.

Monday, August 16, 2021

Beer Greek Breakfast

Beer Greek Breakfast (Mikkeller Taani). pdl 0,375 l. alc 12,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "Stout - Imperial / Double" ja 4,14 punkti

Tootjainfo: "A collaboration between Mikkeller, WarPigs and Seven Island (from Greece)It is an Imperial Stout (12.5%), based on the idea of Mikkel's Beer Geek series, and using Greek ingredients:
- coffee (from Cafetierra roastery based on Corfù island)
- Mahleb from Thessaloníki (the insides of Greek wild cherries, which has a nice but peculiar fruity taste, a blend of spices, cherry and almond)
- Carob flour from Chios Island (can be described as a Mediterranean substitute for Cocoa)"

Keskmist kasvu pudel, vahakael ja õllekirjeldus (sa ju ikka lugesid selle läbi?) tekitavad aukartust ja lugupidamist. Seda vahatatud korki on aga ühtlasi ka üks igavene piiiiiiiiiiiks avada! Punakas-mustav vahukiht täidab kolmandiku klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - no mis te arvate? Et on punasetäpiline? Ei ole, kas teate!

Aroom. Ma-kohe-ei-tea. Ma kohe ei tea, kuhu nüüd pöörduda või mispidi kummardada, aga see lõhn on VÕÕÕIMAAAAS! Kookosed, Kaakaaao, Koooohutavalt palju Roooooooosinaid. Kardemon, kaneel ja muskaatpähkel. Mandlid, kookos ja kuivatatud datlid. Kookos, eksole?

Esmamekk. Rske rsk. Šokolaadilikööri rske. Kakaokreemi rske. Pähklivõie. Konkjakikirsid. 

Keskmaitse. Vürts-kakao. Delikaatne, vürtspipra, kardemoni, kaneeli ja rosepipra vürtsisuse mõõduga mõõdetud vürtsikus magusal pähklisel taustal.

Lõppmaitse. Melass segatud lagritsa ja kummelilikööriga. Kas kummeli-liköör on olemas? Aga vaata just selline, kaaaaauua laagerdunud kummelitõmmise moodi liimjas ja tihe see kraam on.

Järelmekk. Nahkses kukrus aastaid järelküpsenud pähklid. Hullumeelselt täidlane, samas animaalne, isegi higine, parkunud ja räntsakas.

M.E.G.A. Selle kraami joomiseks tuleb varuda kõrged kitsad pokaalid, millest vedelikku piiskhaaval keelele kallata ja suulaele laiali hõõruda. Võtke need pokaalid ja varuga aega ning olge vähemal minut aega vait, ennem kui midagi ütlete. 
---
pilt isetehtud

Dr.Albon remix 2.1

Dr.Albon remix 2.1 (Kalamaja, Eesti) prk 0,44 l. alc 6,6 %vol. Ratebeer ei tunne seda versiooni. Untapped liigimääratlus on "IPA - New England" ja hinnang 3,7.

Tootjainfo: "Remix 2.1 is a new version of Dr Albon series - reinheitsgebot DDH NEIPA - brewed with Sabro, Simcoe and Citra hops and Vermont yeast.
IBU 37"

Keskmist kasvu purk, silt muidu sarnane varasemate versioonidega peale numbri. 2019.a versiooni kirjelduse leiab siit, 2020.a oma siit

Kollaka varjundiga vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib ülikaua. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom on hapukas, värske, mahlane ... ja kergelt seebine ning vahane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaiste - kerge, isegi vesisepoolne, hapukas ja mahlane. Lõppmaitse - hapukas ja kerge humalaõrritusega. Järelmekk muutub tugevalt mõruks, isegi kirbeks.

Keskmise kehaga, üle keskmise karboniseerunud ja vesisevõitu paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga Hea taseme rüübe. Kummalisel kombel mõjub 6,6 kraadine õlu session NEIPA'na, olles vesisepoolne ja kirbe. Nii et joogina on see kraam tasakaalust väljas ja mitte kuigi märkimisväärne. AGA - ja see on väga tõsine kiidusõna ning eeskujuna esile tõstmine - pöörake tähelepanu õllenimele! Vat see on oma kundest hoolimine! Kui ikka muudad õlle retsepti, siis hoiatad ka oma kundet, et "ole valmis otsima midagi erinevat varasemast" - see on aus ja hea suhtumine. Lisaks - see on ka kõva müügiargument, olgu kasvõi sildikogujate tänuväärse seltskonna seas.
---
pilt isetehtud

Davai ladna

Davai ladna (Viljandi vaadimees, Eesti) pdl 0,5 l. alc 4,6 %vol.

Tootjainfo: "Kölsch.
Vahest ütleb üks õlu rohkem kui tuhat sõna. Vahel jääb tuhandest sõnast väheks. Vahel kulub kohe kuus tuhat sõna. Vahel läheb suisa sõneluseks.
Linnased, Pilsen, Carapils, Munich light. Humalad: Perle, Hallertau, tradition. Pärm: K-97"

Keskmist kasvu pudel, sildil kõõlub kodanik õlletünnil. Valge vaht täidab pool klaasist ja püsib korralikult. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom on intensiivselt, aga lihtsalt ja meeldivalt linnaseline.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub magusamaks ja peenleiba meenutavaks. Lõppmaitse on taas mõrkjam, kuid ühtlasi ka kena pihlakase hapuka noodiga. Järelmekk - magusakas-mõrkjas, aegamisi valitud humalaprofiilile iseloomuliku selge vürtsika õhetusega.

Keskmisest kriips kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA HEA taseme rüübe. Võimalik et ehk veidi liiga humalane - kölsch peaks olema hästi lihtsakene linnaseline joogikas - aga ikkagi väga meeldiv ja mõnus kraam.
---
pilt isetehtud

Friday, August 13, 2021

Monstruous Fat Pig Stout Cookie Dough

Monstruous Fat Pig Stout Cookie Dough (Piggy, Prantsusmaa) prk 0,33 l. alc 14,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored / Pastry" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double Oatmeal" ja 4,13 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "We heated the stoves to cook 500kg of cookies with the team of the restaurant 'Le Clarance' in Lille.🍪🍪🍪 Once the cargo was brought back to the house, we threw everything into the vats to brew a big dark beer. pastry mood"

Keskmist kasvu purk, sildil ... eee ... pruulikoja tunnussiga kummalises kokk-jahimees-kaevur vormis :) Sõrmepaksune mustav vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - õudmust. 

Aroom. Öö. Augustiöö. Pime, sume, mõnus ja elus. Öö pole kunagi vaikne, isegi püramiidide sisemuse igaviköös pole kunagi vaikne. Öö avab meie kõrvad ja meeled, sh hirmu- ja truvameeled. Öö, kas teate, on ilus, sumestades ja hägustades, lubades teha ja mõelda asju, mis päeval tunduvad keelatud.

Esmamekk. Buhhh. Šokolaadivanni kukkuva keele heli on justnimelt "buhh". Aga kui see kukkumine toimub öösel ja nii, et keegi ei kuule ega näe, siis kas ikka heli üldse tekib? Või neeldub kõik šokolaadi?

Keskmaitse. Ommmmmmm. Šokolaadimeditatsioon. Ilmselgelt ülemäärasusse laskuv, kuid selles ülemäärasuses mõnuga laiav ja laiutav.

Lõppmaitse. Šokolaadisteroidid. Südaöised šokolaadisteroidid. Suuured ja südamlikud. Tulipunase pea ja huultega.

Järelmekk. Kas šokolaad teeb purju? Mis küsimus see üldse on!?! Iga hea asi teeb purju, on amoraalne või seadusevastane. Ja paksuks teeb kah. 

Šokolaadišiga. Sellest sõnast piisab kokkuvõtteks.
---
pilt isetehtud

Cloud #13

Cloud #13 (Hopalaa, Läti) prk 0,5 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Milkshake / Smoothie" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - Milkshake" ja 3,93 punkti

Tootjainfo: "Milkshake IPA with domination of SIMCOE hops
IBU - 37"

Keskmist kasvu purk, sildil punane muusikamaastik. Valge vaht täidab ligi poole klaasist, püsides üsna kaua. Õlle värvus - mudruselt oranžikas. Aroom mõjuba nagu pehme puuviljane paitud ninale, sisaldades veidi ootamatult ka vihjeid iiriskommile.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magus-mõrkjas, humalatorkest sädeleva värskusega. Keskmaitse meenutab kõrvitsa-meloni-mango-mehu koos toreda mõrkja ääristusega. Lõpmaitse - puuvilja-iiriskomm ... ma'i tea, kas selline asi on olemas, aga nt virsiku-iiris kõlab ju kenasti? Järelmekk on tugevalt mõrkjas, üllatades musta tee parkiva maitsepildiga.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magus-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsika-mõrkja buketiga ÜBERtaseme rüübe. Väga mitmetine, ootamatute maitsetahkudega, balansserides topelt- ja west-coast IPA'de piirimail ma jõulisuses, samas mahlasuse ja humalahammustusega räägiks nagu NEIPA murrakut.
---
pilt isetehtud

Last Mango In Paris

Last Mango In Paris (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki. Untappd ütleb: "IPA - Milkshake" ja hinnang 3,83.

Tootjainfo: "Milkshake IPA with Mango and Coconut"

Väike purk, pruulikoja tunnus-tilk kirev-linnulikul taustal. Kollakas vaht täidab pool klaasist, kuid kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värv - mehuselt-mudruselt kollane. 

Aroomis on värskeid klassikalisi IPA-humalaid (koos väikese kassipissi servakesega), laktoosi pehmust ja mango mahlasust. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magus-vürtsikas, mõõdukas humalahammustus ja ehe mangosus sobivad kenasti omavahel. Keskmaitse lööb kõvasti hapuma vänntvõlli käima, muutes algse mehuse suutunnetuse mahlasemaks. Lõppmaitse on mõrkjam, kuivem ja samas ka laktoosiselt pehmem. Järelmekk paneb taas humalahammutusega suu õhetama, andes maitsepildile sära ... kusjuures lõpu-lõpus käib ka kerge kookosene laineke üle keelepära.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse ning samas ka mahlase-mehuse paletiga, magus-vürtsikas-hapu-magus-mõrkjas-vürtsika buketiga Übertaseme rübe. Hetkel võlub siin ülim värskus, mis kipub varjutama milkshake'ist oodatud kreemist suutunnetust, humalatorke taandudes võib see õlu tublisti muutuda ja kusjuures isegi paremuse suunas.
---
pilt isetehtud

Thursday, August 12, 2021

Aura

Aura (Hoplalaa, Läti) prk 0,44 l. alc 8,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IIPA DIPA - Imperial / Double Hazy (NEIPA)" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double" ja 3,90 punkti

Tootjainfo: "Malts- Maris Otter, Wheat, Caramel, Flaked oats. Hops- Citra, Mosaic, Azacca. Yeast - London fog
IBU - 30"

Keskmist kasvu purk, sildil helged päikesetõusutoonid. Kollaka varjundiga vaht täidab üle poole klaasist, kadudes küll üsna ruttu, kuid haakudes klompidena klaasiseintele. Õlle värvus - mudruselt tumekollane. 

Aroom on huvitavalt ninakõditav, veidi nagu kirbe, aga siiski meeldv; veidi nagu lääge, aga siiski nuuskima-kutsuv. 

Esmamekk mõjub väga mehuse ja tihedana, segumehu mangost ja mandariinidest. Keskmaitse - tihe, magus, vürtsikas, mõrkjas, magus ja lausa kleepjas. Lõppmaitse loobub senisest liimjusest ja muutub lahedalt mahlaseks, surudes nii mõrule kui magusale pedaalile korraga mõlema jalaga. Järelmekis lahmab vürtsikas-magus kosk kõrvadeni välja, pannes väga sügavalt ja tunnustavalt noogutama - selles joogis on humalaväge just sellise mõnusa piiri peal, mis veel ei lämmata, kuid siiski sunnib aupaklikult kummardama.

Ootamatult raske kehaga, üle keskmise karboniseerunud paletiga, magus-hapukas-mõru-vürtsikas-magus-mõrkjas-vürtsikas-magus-mõru buketiga ÜBERTASEME RÜÜBE! Väga-väga hea topelt-NEIPA, mis on pisut juba ülevõlli, kuid ikka jummalast mõnus ja vägev ja lahe
---
pilt isetehtud

Hazy Rider

Hazy Rider (Hoppy Road, Prantsusmaa), pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / New England (NEIPA)" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - American" ja 3,85

Tootjainfo: "Core Range IPA
Full Citra
New England yeast"

Väike lihtne pudel, sildil karvane rattur. Erkvalge vaht täidab üle poole klaasist, kuid kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - mudruselt kollane. Aroom on magus, mahlane, mango ja prinikompoti segune. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse - mõru ja magusakas, pisut vesine, kuid mahlane. Lõppmaitse muutub veidi hapumaks, ehkki mõrumagusad pooled isegi tugevnevad. Järelemekk - vürtsikas, mahlane, mõrkjas ja väga värskendav.

Keskmise kehaga, üsna tugevalt karboniseerunud paletiga, mõru-magusakas-mõru-hapukas-mõru-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Üsna korraliku humalahammustusega, mahlane ja kuivapoolne -  üsna ilus NEIPA sooritus.
---
pilt isetehtud

Lambi õlu

Lambi õlu (Kohatu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki. Untappd ütleb: "Sour - Gose" ja hinnang 2,76.

Tootjainfo: "With rowans"

Väike purk, sildil hammasrataslamp :) Sõrmepaksunevalge vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom on päris meeldivalt magusakas-soolakas.

Esmamekk on keskmisest veidi kergem kehaga ja ootamatult teravalt hapu. Keskmaitse - magus-hapu ja soolakas. Lõppmaitse muutub mõrkjamaks ja kuivemaks kui tavaliselt gosede puhul tunda. Järelmekis ilmuvad kohale ka lubatud pihlakad, olles tunda kenakese mõrkjas-hapuka mahlasusena, kuid selle kõrval on ka kummaline keefiriline happeline nüanss, mida selle õllestiiliga ei oskakse oodata.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapu-magus-soolakas-hapukas-mõrkjas-soolakas-mõrkjas-hapuka buketiga HEA taseme rüübe. Gose ta ju on ja lubatud pihlakad on ka servakesepidi tunda, kuid sooritus pole kuigi puhas.
---
pilt isetehtud

Tuesday, August 10, 2021

Brubarber

Brubarber (Viljandi vaadimees, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,2 %vol. Ei RB ega UT tunne veel ei tootjat ega tooteid

Tootjainfo: "Sour ale rabarberiga
Sületäis rabarberit läks keetmisele. Teine läks kuivrabarberdamiseks. Philly Sour tegi selle pulli hapuks. Centennial mõrustas. BRU-i lisas troopikat.
Linnased: Extra pale ale, Whea, Dextrine, Crystal Maple. Humalad: Centennial, BRU-1. Lisandid. Rabarber. Pärmi: Philly Sour."

Väike lihtne pudel, sildil vaadikäru. Valge vaht täidab üle poole klaasist, püsides väga kaua. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom on leebelt magus-hapukas.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapu, väikese mõrkja servakesega. Keskmaitse - mõrkjas-hapu, rabarber, valged sõstrad, toorevõitu tikrid. Lõppmaitse näitab veidi magusamat serva, nihutades maitsepildi mandariinide ja sügisõunte vahele. Järelmekk hakkab veidi vürtsikalt särama, tuletades midagi saisonilikku meelde, kuid väga kuiva saisoni.

Keskmisest tiba raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-mõrkjas-hapu-magusakas-mõrkjas-hapu-vürtsika buketiga Väga hea taseme rüübe. Jõuline ja samas lihtne, rabarberi enda äratundmine vaatamata väidetavatele sületäitele vajab fantaasiat, kuid atsakas keelekaste ikkagi.
---
pilt isetehtud

Nõgese õlu

Nõgese õlu (Mäeotsa, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeer ei tunne ei toodet ega tootjat. Untappd ütleb: "Homebrew, Fruit Beer" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfot pole leida.

Väike valge (?!?) pudel, lihtsal sildil kõnealune taimeke. Vahtu sisuliselt ei teki. Õlle värvus - kirkalt tumekuldne. Aroom on õrnalt hapukas ja õunane ning ürdine.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse - hapukas-magusakas ja kuiv. Lõppmaitse - kuivatatud õunte leotusvesi mingite suvaliste ürtidega. Järelmekk - kuiv ja kirbevõitu hapukas-mõrkjas

Unterbier. Täiesti lame, täiesti mõtetu. Kõige odavamast algmaterjalist tehtud ilma mingi arusaamiseta, et mida ja kuidas teha.
---
pilt isetehtud

Monday, August 9, 2021

Strawstachio Imperial Stout BA

Strawstachio Imperial Stout BA (Iron, Prantsusmaa) pdl 0,33 l. alc 11,0 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda toodet. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja 4,05 punkti

Tootjainfo: "Imperial Stout aged in barrels of red wine with the addition of strawberry and pistachio"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-alasi seekord troopiliste lehtede foonil. Vahtu sisuliselt ei teki. Õlle värvus - üdini must. Aroom - magus täidlane impstoudi baas koos klaari hapuka vaarikalisandiga ... pistaatsiavine on ninas ilmselt ainult teadmise tõttu, iseseisvalt ei oskaks seda otsida.

Esmamekk - väga raske ja õlija paletiga, magus, ploomitarretise ja kohvilikööri tilgakesega. Keskmaitse - rammusalt šokolaadine, vanilje ja kaneeli tugiraamistikuga, vaarikahapu südamikuga, kreeka pähklite õlisusega ilupilt.

Lõppmaitse muutub metalseks, justkui oleks vaskuhmris purustatud pistaatsiapähkleid, see üle kallatud koduse vaarikanastoikaga, sinna veel pisut maasikalikööri ja šokolaadihelbeid. Järelmekk - vaskne, kuiv ja ühtlasi õline, pehme ja sametine, täidlane ja mahlane ... vääääga vastandlikud sõnad, ma tean, kuid see jook ongi hurmavalt mitmenäoline!

MEGA! Üüratult mitmenäoline alates lame-õlisest kuni mahlase värskuseni. Geniaalne mõte ristata pistaatsiapähkleid ja vaarikaid! Tulemus on megatahes megalahe ja megateistmoodi.
---
pilt isetehtud

Võilille õlu

Võilille õlu (Mäeotsa, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeer ei tunne ei toodet ega tootjat. Untappd ütleb: "Homebrew, Fruit Beer" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfot pole leida.

Väike valge (?!?) pudel, lihtsal sildil kõnealune õieke. Vahtu sisuliselt ei teki. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Arom - magus, saiakuivikuid ja odavaid karamellkomme meenutav ... ja selle foonil on reetlik õunane maltoosa.

Esmamekk on väga kerge ja väga vesise kehaga ning kergelt mõrkjas. Keskmaitse - kuivatatud õunte leotusvesi, hapukas ja mõrkjas. Lõppmaitse - ürdise-võillejuurese mõrkjusega õunavesi. Järelmekk - ebameeldivalt kirbe, keelkraapiv, õunamorss võilillega. 

Väga niru rüübe. Absoluutselt lame keeletunnetus muudab maltoosase-vesise-ürdikirbe vedeliku ainult halvemaks. Võimalik et tegu on halva pudeliga, kuid antud kogemus puudutab väga lähedalt mõistet "unterbier"
---
pilt isetehtud

Heldeke Dark Cherry

Heldeke Dark Cherry (Heldeke / Purtse, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Flavored - Fruit" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "Dark Ale" ja hinnang 3,3 punkti

Tootjainfo: "Heldeke! Dark Cherry is a light and easy drinking dark beer with a subtle cherry after taste.
If this is what you taste, then we've got all round success!!
---
Produced in collaboration with Purtse Prullikoda
IBU 25"

Väike ravimipudel, sildil estraadilik-eesriidelik punane vormistus. Pruun vaht täidab 95% klaasist, olles mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt tumepunane. Aroom - magus-mõrkjas segu konservikirsist ja linnaseröstist.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub veidi hapumaks ja kirsilikumaks. Lõppmaitse ligub hapuskaalal veel edasi, aga ka magusamaks meenutades nüüd juba ülekpseid mureleid läbisegi samas küpsuseastmes kirssidega. Järelmekk - mõrkjas-hapukas, röstine ja kuivapoolne.

Kerge kehaga, ülekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-maguakas-hapukas-mõrkja buketiga HEA taseme rüübe. Vana Gambrinuse hinnagul on põhjaks midagi schwarzbieri laadset, mida on siis tembitud kirssidega. Kuna tootjalehe järgi oli eesmärgiks taasoota Pulsi kirsiõlut, siis see ta üsna täpselt ka on. 
---
pilt isetehtud

Friday, August 6, 2021

Weihenstephaner Pale Ale

Weihenstephaner Pale Ale (Weihenstephan, Saksa). alc 6,2 %. Ratebeeri liigimääratlus: "Pale Ale - American (APA)" ja hinnang 51 punkti. Untappd ütleb: "Pale Ale - International" ja 3,52 punkti

Tootjainfo: "A noble composition of very traditional aroma hops from the worlds biggest connected hops growing area with a blend of the sorts "Tradition" and the original local cultivars "Hersbrucker" and "Hallertauer Mittelfrüh". Local cultivars are hops in their most original and natural way, selected out of wild growing sorts over the last centuries. They are highly sought after for their low bitter value yet very distinguished, elegant and flavorful aroma.
IBU 52"

Müncheni keldrist kaasa ostetud kraam, seega silti pole. Pöidlapaksune kollane vahukiht pole küll väga püiv, kuid haakub kenasti klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt punakaskuldne. Aroom on mõrkjas, murune ja heinane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on huvitavalt kuiv, pähkline, hapukas, leivane ja pihlakane. Lõppmaitse muutub hapukamaks, leivakalja taoliseks, kuid säilitab ühtlasi kuiva ja mõrkja peajoone. Järelmekis aimdub midagi vana ja väsinud apelsinikoore sarnast.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga Hea taseme rüübe. Lihtsalt üks pale ale, ei mitte midagi meeldejätmis- ega edasirääkimise väärset ... kui jätta kõrvale kurioos kui selline, et maailma vanim tegutsev pruulikoda Saksamaalt on miskipärast otsustanud kätt proovida sellise stiiliga.
---
pilt isetehtud

Th. König Zwickl

Th. König Zwickl (Köni, Saksa). pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Zwickelbier / Kellerbier / Landbier" ja hinnag 28 punkti. Untappd ütleb: "Kellerbier / Zwickelbier" ja 3,34

Tootjainfo: "Inspired by traditional brewing knowledge that Theodor König gathered on his travels, we brew this full-bodied, tasty cellar beer. Noble aromatic hops, special caramel malts and a long, cool ripening process make our amber-colored Zwickl a fine, mild, natural beer specialty."

Väike matsakas pudel, tehniline ent soliidne sildikujundus. Kollane tihe vaht täidab üle poole klaasist ja püsib kaua. Õlle värvus - pisut uduselt kuldoranž. Aroom on selgelt ja lihtsalt odrakaraskine.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magus-mõrkjas. Keskmaitse - kreemika suutunnetusega ja linnaseline, mõrkjas veidi pähkline. Lõppmaitse muutub hapukamaks ja kui jätta kõrvale kreemine tihedus, siis meenutab lihtsat märtsenit. Järelmekk annab hea saksa humalate vürtsika ärksuse.

Keskmisest kriipsu raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kreemika paletiga, magus-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Kvaliteetne ja linnaseline saksa laagerõlle esindaja, mida meil siin just väga tihti ei kohta.
---
pilt isetehtud

Thursday, August 5, 2021

Gumbo Gose

Gumbo Gose (Tanker, Eesti) prk 0,44 l. alc 5,5 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki. Untappd ütleb "Sour - Fruited Gose" ja hinnang 3,57 punkti.

Tootjainfo: "Chilli beer with tomatoes, garlic, habanero and salt
IBU 5"

Keskmist kasvu purk, sildiks üsna hullumeelne kollaaž, kus peakohal tomatid. Sõrmepaksune valge vahukiht kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - veidi hämuselt punakaskuldne.

Aroom - meeliergutav tšilline vine täidab juba esimese kššš-klõks avamishetkel kogu toa. Siis paned nina klaasi ja naeratusest võiks kukla taga sõlmi siduda - no niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lahedalt ja elavalt ja värskelt on siin koos nii tomat kui küsla kui sool kui tšilli. Aaaaajeeeeee! See õlu on I M E L I S E lõhnaga, juhul kui sa oled tšillipea!

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-tšilline. Keskmaitse ... uhhh, tomatitšilli, magus-terav ja ninnakargav. Lõppmaitse - aju joonistab siia ja sellerivarred, rohelise sibula ja murulaugu ... no ühesõnaga ideaaselt karge vürtskokteil, mida aju tajub sibulapealserohelisena! Järelmekk ... aaaaaaaaaaaaaaaaaaa kui heaaaaaaaaaaaaaaaaa! See on ooooogaaaaar. 

HULLUMEELSELT ERUTAV JA PERUTAV ÕLU! Vaieldamatult seni Eestis tehtud õlledest KÕIGE vürtsikam, kõige suuremate munadega, kõige vingem vürtsõlu. Peamine - see pole üheplaaniselt ja tolmuselt tšilline, nagu mõned varasemad katsed heledaid tšilliõllesid teha on olnud. Gose on geniaalne baas, millele ehitada üles ogaraid maitseid - ja see on OOOGGGAAARRRR!
---
pilt isetehtud

Wiiralti mõdu

Wiiralti mõdu (Wiiralt, Eesti) pdl 0,5 l. alc ~15 %vol

Tootjainfo: "valmistatud lihtsa retsepti järgi - mesi, vesi ja pärm
mesi - mesila asub Tartu linnas Ihastes
vesi - Tartu linnavesi
pärm Lavlin EC 1118
mõdu on 6 kuud laagerdunud Radoux Evolution tammevaadis kus oli algselt roosa vein."

Keskmist kasvu läbipaistev kääniskorgiga pudel, silt puudu, mille pärast vana Gambrinus uriseb ja nuriseb - iga mõdu väärib silti, olgu või kõige lihtsamat ja tehnilisemat, lõppeks on ka pruulmeistril endal hiljem hea tagasi vaadata tehtule. Meeldetuletuseks, sildil peavad minimaalselt leiduma: joogi nimi, pruulikoja nimi, stiilimääratlus, kangus.

Vahtu sisuliselt ei teki, joogi värvus - kirkalt kollane. Aroom on hurmavalt pehme ja täidlane, mõdu enda hapukas kuivus ja vahane pehmus liitub vaadi vaniljega, luues kokku lausa portveiniliku lõhnapildi.

Esmamekk on kuiv, magusakas-hapukas ja aegamööda üsna kuumalt keeleotsa torkiv. Keskmaitse muutub veelgi kuivemaks, veidi meditsiiniliseks, tolmuselt vaniljeseks. Lõppmaitse - kuiv ja biskviitne, meenutades miskipärast kardemoni ja liivataignaküpsiseid ... ehkki kõrvadeni ulatuv kangusetunnetus (mitte torkiv alkohol, vaid lihtsalt arusaam) annab aimu, et leebe maiusega siin tegu pole. Järelmekk - metalne, vaskne, kuiv, meditsiiniline, kuklanahka pingutav ja suud kokku krookiv.

ÜLEVÕLLIKAS. Ülikuiv mõdu, mis oma kanguselt on meeveini tasemel, kuid olemuselt pigem mesilasvaha ja saialille tinktuuri meenutav, mida saaks pisikestes ampullides rämeda raha eest loodusravimina maha müüa.
---
pilt isetehtud

Wiiralti APA

Wiiralti APA (Wiiralti, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol.

Tootjainfo: "õlu on valmistatud Azzaca APA retsepti baasil, millele on lisatud mett ja nõmmliiva tõmmist, laagerdunud c'a 3 kuud Allary tammevaadis, milles algselt oli marjavein, pudeldatud mais 2021"

Väike pudel, silt puudu, mille pärast vana Gambrinus uriseb ja nuriseb - iga õlu väärib silti, olgu või kõige lihtsamat ja tehnilisemat, lõppeks on ka pruulmeistril endal hiljem hea tagasi vaadata tehtule. Meeldetuletuseks, sildil peavad minimaalselt leiduma: õlle nimi, pruulikoja nimi, stiilimääratlus, kangus.

Tumekollane vaht täidab üle poole klaasist ja püsib kaua. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun. Aroom räägib kõigepealt rauarohkest veest, seejärel punastest marjadest ja lõpuks tuhmist tammest.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt hapukas-mõru, rabaveelik ja raskemeelne. Keskmaitse - raskelt koduveiniselt hapu, meenutades kanget pihlakaveini. Lõppmaitse muutub veidi magusamaks, karamelliseks, ehkki kibuvitsade, kuivatatud maasikate ja punase sõstra segune hapu kuivus on mäekõrgune dominant. Järelmekk on kuiv, mõru, rauarohke, roostes pangest pakutud tikri-pihlakaveini mõttepildiga.

Friigikas. Algsest APA'st pole praktiliselt midagi järgi jäänud, lisandid on selle kuhjaga ülekäinud,maha matnud ja siis veidike pilastanud ka. Aga joogina omaette on see jube lahe, kuiv, karm ja omamoodi köitev. Kui siia panna sildiks nt "Metsavend" ja liigimääratluseks "metsik eesti eil", siis kõik noogutaks ja suruks kätt ja küsiks juurde :)
----
pilt isetehtud

Õllemaailma varjatud küljest

On kummaliselt kahetine tunne, kui sinu senine enesekindel arvamus puruneb kildudeks. Arvamus, mis pretendeerib teadmisele, suisa tõeväärsusele, osutub vaid arvamuseks. Ühest küljest saab su enesekindlus hoobi ja see oleks nagu valus. Teisalt aga saad uusi teadmisi ja see on ju hoopiski mõnus!

Asjad juhtuvad su elus mingi kummalise loogika järgi. Mingil hetkel sa muutud avatuks uuele teabele ja sa hakkad märkama infokillukesi, mis on kogu aeg su ümber olemas olnud, kuid seni on nad olnud „nähtamatud“.

Olles nüüd ligi kümme aastat tegelenud nn käsitööõllede maailmas selle kaardistajana ja rõõmsa uudistajana, hakkasin hiljuti tajuma teatud üllatust. Üllatust sellest, et lisaks senitajutud kahetisele maailmale „massõlled“ vs „käsitööõlled“ on olemas ka kolmas, nö peidetud pool. Umbes nagu Kuul on olemas meile nähtavad mäed ja kraatrid, aga nähtamatuna olemas ka Kuu tagumine külg.

Ajaloo jalajälg meie tajudes

See peidus pool on nn traditsioonilised õlled. Tean, et iga termin neist kolmest on vaidlustatav, eriti aga nn käsitöö- või väikepruulitud õllede väljatoomine omaette kategooriana. Aga ma proovin kohe lahti seletada, et mida ma selle kõige all mõtlen.

Alkohoolseid jooke on kääritatud aegade algusest, kasutades selleks parasjagu kättesaadavaid tooraineid. Lõunas, kus kasvasid viinamarjad, tehti veini. Põhjapool, kus kasvas teravili, valmistati õlut. Keskpaigas, mägede ja metsade rüpes keedeti meest mõdu.

Meie siin õllepoolusel elasime igaüks oma saarekesel, oma asumis. Igaühes keedeti õlut omamoodi, sellest mis kätte juhtus ning kuidas kogemused ning „terve talupojamõistus“ ette kirjutas. Kujunesid välja oma stiilid ja traditsioonid ... kuni nõukogude teerull selle kõik ühtasaseks sõitis. Mitmete põlvkondade jaoks kujunes standardiks see ainumas viletsavõitu tehaselake, mille kõrval pool-mütoloogilisena eksisteeris üldnimetusena „koduõlu“ ning teadmine, et küll ikka vanasti oli kõik teistmoodi.

Paiskumine teise äärmusse

Tollest painest vabanenuna lendas osa eesti õllerahvast vaimustusega teise äärmusse. Massõllede asemele tõsteti pjedestaalile uue laine, nö hipsteriõlled, eelkõige IPA’d ja muud maitsepommid. Nagu säärasele usumuutusele tihti kombeks, on selles tubli annus fanatismi. Oi neid lugusid võiks rääkida palju, kuidas see religioossele palangule ja pimestusele sarnane õhin paneb inimesi käituma ... kuid mitte sellest pole praegu jutt.

Huvitaval kombel pole vähemalt meil siin kuigivõrd üritatud taaselustada vanu traditsioone, või siis hoopis hakata uusi looma.

Mis siis olid need esimesed kivikesed, mis hakkasid minus murendama samasuguse usupöörduja õhinat? Kõigepealt hakkasid mu kõrvu ja keelele sattuma mõned traditsioonilised saksa õlled, mis au ja uhkusega kannavad eelkõige regionaalseid nimesid: kölsch, berliner, gose, lichtenhainer jne. Jaa, ma tean, et ega enamik sakslasigi on need õllesordid unustanud, lürpides laialtlevinud pilsnereid ja helleseid. Aga need vanad stiilid on taas üles äratatud ja olemas. Ning selles on oma annus au ja uhkust!

Leedu eeskuju

Selle foonil hakkas idanema mõte, et aga ka meil siin võiks moodsate hägu-IPA’de kõrval hakata tootma nt „traditsioonilist mulgi õlut“. Manilaiu Muistset. Või Dorpatenderit, kui soovite :) Või nagu üks Saaremaa nokitseja seda üritab teha, tõsta au sisse „ölut“. Noh umbes nii nagu Soomes on vähemalt olemas sahti (millest me oleme kuulnud) ja kindlasti veel mitu soomemaist traditsiooni (millest me pole kuulnud).

Ja nüüd sattus mu teele raamat Leedu traditsioonilistest õlledest (LITHUANIAN BEER, A rough guide, Lars Marius Garshol). Nii vähe kui ma seni olin leedu õlledega kokku puutunu, olin neid siiani üleolevalt markeerinud kui „üks leedu õlu kõik, magus, heinane ja ürdine“.

Selle raamatu autor on aga võtnud vaevaks sealse kandi erinevad stiilid ära kaardistada ja väita (NB!) et Leedu õllemaailm väärib samasugust iseseisvat aujärge nagu nt Belgia õlledel. Et jah, nad olla kõik oma äratuntava leedupärase magusa jalajäljega (nagu ka belgia õlled, kas pole?), jah nende variatiivsus on suhteliselt väike (nagu ka belgia õlledel taaskord), kuid just oma äratuntavuses ja omanäolisuses ongi see maailm avastamiväärt!

Kaimiškas, šviesusis, tamsusis, keptinis – olete nendest õlleliikidest kuulnud? Vot-vot, mina ka pole. Aga nüüd, olles selle tekstiga tutvunud (võin soovijatele saata failina), näen ma üha enam, et me oleme siiani vaadanud vaid vaimustunult Kuu ühte külge. Kuid nende mass- ja käsitööõllede maailmade kõrval on olemas ka see kolmas pool, traditsiooniliste õllede ilm. Umbes nagu haldjariik, millest mõned on kuulnud, kuid vähesed üritanud seda avastada. Aga võibolla peitub selle unustuse uduliniku taga midagi otsimis- ja leidmisväärset?
---
pilt võetud siit

Tuesday, August 3, 2021

Coco / Espelette Imperial Stout BA

Coco / Espelette Imperial Stout BA (Iron, Prantsusmaa) pdl 0,33 l. alc 11,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored / Pastry" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja 4,21 punkti

Tootjainfo: "Imperial Stout aged in red wine barrels with the addition of Espelette pepper and coconut"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-alasi seekord tarduva laava foonil.

Vaht. Mnjaa, seda kohtab ikka üliharva, et kolakas imp.stout on ülekarbos! Igatahes vahtu volksab välja palju ja jääb ka poole pudeli tühjendamise järel kerkima. Seletus on ilmselt punase veini vaadis - see on ohtlik laagerdus-keskkond, kuskohast võib mingi mutuka endale õlle sisse saada. 

Õlle värvus - totalitaarmust. 

Aga aroom. Oi sa sume suksuke, kui hea see on! Igaks juhuks uuesti pilk sildile, et kas siin tõesti pole tonkauba sees - ei ole! Mandli, rummi, vanilje ja kakao segu on igatahes hurmavalt mõnus!

Esmamekk on raske kehaga ja magus. Veidi alkoholiselt torkiv ja rammusalt kookosene. Raske ja rõõmus ühekorraga. Või ooooooot-oooot, see pole ju alkohol, see on tšilli!

Keskmaitse - tšillišokolaad mandlikreemiga! Kuulge, see on ju geniaalne segu! Oi ma tahan nüüd selliseid šokolaade!

Lõppmaitse. Vanilje, kaneel, kakao, tšilli ja pähklikreem. Jumbumber, see maitsekombo väärib mingit pjedestaali vürtsdessertide parginurgas!

Järelmekk. Õhhhh teeb suu, ähhhhh pühib väikest vürtsihigi laubalt, puhh ja pöidlad püsti mõnusalt laksuva hulluse eest.

Intergalaktiliselt GigaKosmiline! Vürtsdesserdid on meie maanurgas üsna tundmata loomad, kuid selles veidrikute vääratus värdkambris on olemas imeliselt pööraseid loodusnähtusi!
---
pilt isetehtud