Saturday, October 31, 2015

Phil’s Roadkill Double IPA


Phil’s Roadkill Double IPA (Blahovar, Tšehhi) pdl 0,75 l. alc 8 %vol. ratebeeri liigimääratlus: "imperial IPA", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo (google tõlke kaudu): "Light top-fermented special
Very powerful variant of the American version of the IPA. Rich golden color, dense foam, distinctive hoppy aroma and bitterness with fruity and grassy character long lingering on the palate. Nothing STAB nature!
IBU 100"

Lihtne kopsakas pudel, must-punane sildikujundus. Valge vaht täidab 3/4 klaasist, püsides ülikaua ning haakides end jämedate rantidena klaasiseintele. Õlle värvus - õrnalt hämuna kuldoranž.

Aroom on vasturääkiv. Ühest küljest on see meeldivalt puuviljane ja murune, magus-mõrkjas ja külluslik. Kuid teisest küljest - see on seebine! Justnimelt seebine, sihukese väga hea aroomibuketiga luksuslikuma käteseebi taoline :) Ja sauna eesruumi ja puhtuse ja hapuka muruse värskuse nootidega, kuid ikkagi ... seebine :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse ... hmmm ... no kena ja tore, aga diatsetüül lööb läbi. Mõnusalt vaigune ja marjane ... aga võine ja seebine. Lõppmaitse humalavirn matab õnneks eelmised ebakõlad enda alla, mängides punase sõstra marmelaadi ja taruvaigu ning seedrimänni nootidega. Järelmekk on mahlane ja mõrkjas-hapu, keeleküljed tinisevad vürtsikast pillimängust, kurgulagi undab vaigusest võbinast.

Keskmisest kriips raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Übertasandi ... kuid vastuoluline rüübe. Seebine lõhn ja diatsetüüline kõrvalmekk rikuvad üldpilti. 
-------------
pilt isetehtud

Nivard


Nivard (Stift Engelszell, Austria). pdl 0,33 l. alc 5.5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: belgian ale, hinnag 80 punkti

Tootjainfo (google tõlke kaudu): "Compact and pored stands of flowers white foam on the intense golden yellow shining anniversary beer. As early as the smell Trappistenhefe unfolds intense fruity notes. This will be accompanied on the palate by a strong bitterness, before the full-bodied, unfiltered special beer pleasantly fades tart and tingling."

Väike lihtne pudel, lihtsapoolne sildikujundus. Valge vaht täidab 3/4 klaasist ning püsib väga kaua, jättes ka veidi vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - õrnalt uduselt kollane. Aroom belgiapäraselt klassikaline magusakas-vürtsikas.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on vürtsikas, puuviljane ja kommisuhkrune. Lõppmaitse vürtsikas magusus on vägagi meeldiv, nelgi ja kardemoni nüanssidega. Järelmeki hapukas-mõrkjas vürtsikus paneb keelepära mõnusalt värelema ning kõditab tagumisi keelenurgakesi.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga. mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Väga meeldiv rüübe. Belgia kloostriõllede klassika (ehkki tehtud Austria kloostris), kosutav ja maitseküllane. Jah tõsi küll, mingit vau-efekti ei see jook tekita, kuid trappist-õlled peaks üks tubli maitsejahtija ikka kõik ära proovima.
-------------
pilt isetehtud

Scottish Charger Lager


Scottish Charger Lager (Wellpark, Šoti) prk 0,5 l. alc 5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: pale lager, hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfot leida ei õnnestu, isegi mitte märget tootjalehel?

Keskmist kasvu purk, disainis nordilise ornamendi element. Erkvalge vaht täidab pool klaasi, olles märkimisväärselt püsiv. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom on kergelt magusakas-hapukas ja linnaseline.

Esmamekk on kerge kehaga, magusakas ja vesisepoolne. Keskmaitse on hapukas-magusakas. Lõppmaitses tuleb esile vähene vürtsikas mõrkjus. Järelmekk on mõrkjas ja klaar.

Vesisepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-mõrkja buketiga lihtne rüübe. Massõlle kohta täiesti OK.
------------
pilt isetehtud

Wednesday, October 28, 2015

Troubadour Imperial Stout


Troubadour Imperial Stout (The Musketeers, Belgia) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout" ja hinnang 94 punkti!

Tootjainfo: "IThis beautiful beer has an almost black body and a large tan and lasting head. It's a pretty bitter, strongly roasted coffee & malty beer. The aroma is dry, roasted, "nutty" and smokey. The strong bitter chocolate impression let it end in a nice bitter finish. This beer contains 4 different types of malt, roasted barley and 2 types of hop. The overall result is how an Imperial Stout should taste, with a Belgian touch.
IBU: 45"

Väike lihtne pudel, historitsistlik sildikujundus. Pruunakas vaht täidiab 2/3 klaasist ja on väga püsiv ning tihedalt klaasiseina pitsiga kattev. Õlle värvus - õõõrna uduvinega tume-tumepunane.

Aroom on leebelt röstine ja kohvine, imperial stoudi kohta leebeke, kuid siiski meeldiv. Väljahingamisel tajud ka belgialikku vürtsikat pärmi kuskil värelemas.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse mõjub täidlasemalt, veelgi magusamalt ja röstiselt. Melassiga kaetud kuivatatud ploom, kohvikreem ja veidike lagritsat. Lõppmaitses seguneb kooreliköör, koorešokolaad ja röstpähkel. Järelmekk väristab kergelt keelenurki vürtsika nüansiga, kuid domineerima jääb tugev röst, tugevalt mõrkjas ja ... hmmm ... lausa tubakane.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidja paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe. Klassikalise imperial stoudi mõõdupuust võttes oleks põhjust nuriseda - keha liiga vähe. Kuid belgia stoutide suhteliselt lühisekel joonlaual on tegu kahtlemata imperiaalse tegelasega. Üldmulje on vägagi hea, RB hinne on ehk ülepingutatud, kuid kiitmist väärib see jook igatahes! Dessertõlleks sobiv klaasike, eriti kui pakkuda koos mahlasema šokolaadikoogi tükikesega.
-------------
pilt isetehtud

Eba-Cydonia


Eba-Cydonia (Nöösker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Eee ... kesse kirjutas RB'sse topelt-IPA? tootja ise seda teinud pole. IBU 75 selleks alust ka ei anna.

Tootjainfo: "Ebaküdoonia IPA
Mis on tõeline ja mis mitte? Kui midagi on teistmoodi, siis võib ju sellele lisada eba- liite külge. Ebatavaline, ebaharilik, ebareaalne... Ja olgu siis ka see põhjamaade sidruniga pruulitud rüübe teile parajalt ebamaine... nagu müstiline Cydonia.
Koostis: vesi, linnas, humal, pärm, ebaküdoonia."

Väike lihtne pudel, kollakas-rohelisel sildil on ilmselt nimeandva põõsa õied, lehed ja viljad. Kreemika varjundiga vaht täidab pool klaasi ja on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt soe merevaik. Aroom on mõrkjas-hapukas, juhatades sisse ühe Väga Hea IPA. Või noh, vähemalt lubades seda.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse ... ojaaa ... see on Väga Hea IPA. Mõrkja, hapuka ja magusaka taskaal on lihtsalt oivaline ... intensiivne, pisut odraveinile omane ja vaigune. Lõppmaitse - mõrkjas-magusakas, greibi ja kärjemee nüanssidega, sidrunheina ja taruvaigu täpikestega. Järelmeki vürtsikas õhetus sobib kui rusikas silmaauku - see on asi, mida ma igalt Tõeliselt Healt IPA'lt ootan ... surisev keelepära ja pisut heitunud maitsenäsakesed.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe. Kahju on mõistagi sellest, et nimeandja ehk ebaküdoonia jääbki vaid nimeandjaks. Niisama kui selle pruulikoja eelmine tellimuspruul - barbarissiga tehtud IPA - jook ise oivaline, kuid seda va sildilekirjutatut otsi nigu rosinat kringli seest! Minu soovitused edasiseks: kirjutage IBU sildile (IPA'de puhul eriti!), soovitavalt ka muud koostisosad. Ja ärge kartke nimeandjate puhul minna selle lisandiga üle võlli. Kui kõrvits, siis olgu ikka tunda. Kui kuusk, siis ... noh teate küll millest ma räägin :)
-------------
pilt isetehtud

Porgand

Porgand (Tedre, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Liigimääratlus: inglise IPA

Tootjainfo: "Linnased: Maris Otter, Cara Ruby, Crystal. Humal: Mandarina Bavaria, Northern Brewer, Cascade. Pärm: Mangrove Jack's British Ale M07. Porgandid.
IBU 64"

Väike lihtne pudel, sildil punasilmne jänes :) Kollakas hõredapoolne vaht täidab pool klaasi ja kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt oranžikaspunane. Noh peaaegu porgandipunane :))

Aroomis ründab kõigepealt nina räme süsihappegaasilahmakas. Selle hajumisel on tunda hapukaid ja karamelliseid noote. Porgandit ei tunne, tee või tina :) Mõningast raualõhna ehk, aga see võib ka liiga pikast nuuskimisest tulla.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse on taas raudse tooniga, hapukas, rabavee ja röstpähklite tooniga. Lõppmaitse pehmes magusakas taustas tahaks kangesti porgandit aimata, kuid pole üldse kindel ... pigem oleks see kui heledatest rosinatest ja kuivatatud õuntest tehtud kompott ... ehkki humalatega vist kompotti ei tehta? ;)  Järelmekk on hapukas-mõrkjas ja veidi vürtsikaski, igatahes jõuline ja meeldiv.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga vägagi meeldiv rüübe. Pagana kahju et porgandit polnud kuidagi selgemalt tunda, ehkki ... no mis mekki sa nüüd porgandilt ikka ootad? Igatahes päris põnev oli seda nüanssi pähklise-puuviljase mõrkjasmagususe seest otsida. nii et ... põnev rüübe. Aga järgmine kord proovige ehk mitte porgandipüreed, vaid peenelt viilutatud ja röstitud juurikat kasutada, selle mekk võiks intensiivsem olla. Ja siis mõistagi peaks ka vähem humalaid panema, proovima peaks kõrvitsaõlle retsepti, või mis?
-------------
pilt isetehtud

Tuesday, October 27, 2015

Bommen & Granaten (Rioja BA)


Bommen & Granaten (Rioja BA) (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 9,5%vol. Ratebeeri liigimääratlus: "barley wine" ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo: "Indigrients: water, barley malts (pils, caramel), bitter hops (columbus, saaz), top fermenting yeast.
30 EBU"

Väike lihtne pudel, tehnilisena mõjuv sildikujundus. Kollakas sõrmepaksune vahukiht pole küll püsiv, kuid vähemalt haakub klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane. 

Aroom on odraveini nimeutusele vastav - magusakas ja täidlane, sügavalt puuviljane ja pisut mõrkjas. Veinivaadi tammine ja vaniljene pehmus lisab siia ainult veetlust ja väärikust.

Esmamekk on tihke ... oi kui tihke. Ja hapukas ja kreegine ja ananassikompotine kah. Keskmaitse mõjub täidlaselt, pehhhhmelt ja ümmmmmmaralt justkui kampsunit kuduv vanaproua, kelle jalge ees hüpleb lõngakerasse takeruv kassipoeg. 

Lõppmaitse on tiine kuivatatud puuviljadest - kirss ja melonilaastud, kreek ja pihlakad. Hmm. Pihlakad, mis need siin teevad? See mõrkjus paneb veidi kulme kergitama ... kas see on tolle veini eripära? Järelmekk silub aga mõrkja nüansi taas madalamaks, lepitades viigimarjade ja päikesekuivatatud viinamarjadega.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Einoh, Gambrinus peab küll tõtt tunnistama, et on saanud ka veeeeeel täiuslikumaid vaadihoidiseid, kuid ka seesinane väärib aplausi ja kõrgeimat heakskiitu. Kuivatatud papaialaastud oleks siia kõrvale paras põske pista.
---------------
pilt isetehtud

Troubadour Magma


Troubadour Magma (The Musketeers, Belgia) pdl 0,33 l. alc 8,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial IPA" ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo: "Troubadour Magma is an amber colored beer with the bitterness of an American IPA but balanced with the fruitiness of a Belgian Triple. Enjoy the explosion of fruity aromas from the dry-hopping. -- A Triple IPA wich Czech bittering hops and Simcoe for Dry-hopping. Made by De Proef for Drie Musketeers, Ursel."

Väike lihtne pudel, historitsistlik sildikujundus. Kergelt kollakas vaht täidab 3/4 klaasist, olles tublisti püsiv ja mõnel määral ka klaasiseintele haakuv. Õlle värvus - kirkalt soe ja kuldne merevaik.

Aroom on kahetine. Ühest küljest ootaks IIPA puhul korralikku humalalaksu, eriti Simcoe kasutamise korral, seda laksu aga ei tule. Teisalt aga on klaasist vastuhoovav aroom sügav, soe ja südamlik, belgiapäraselt magusakas-vürtsikas, kuid samas ka kastepärleis muruselt värske.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse paneb keele helisema hapukate, täidlaselt puuviljaste ja vürtsikate nootidega nagu raekoja kellamäng varahommikusel ajal sunnib ka tõtliku pürjeli korraks naeratama. 

Lõppmaitse suriseb keele taganurkades justkui käi kingseppmeistri tagakambris, ainult et meistrimees ise on end käispõsakile aknalauale unustanud, vahtides väljakul purskkaevu ümber mängivaid ja vett pritsivaid jõnglasi. Vürtsikas-mõrkjas ja elurõõmus on see värk.

Järelmekk viskab kogemata peotäie vett otse unistaja meistri näkku, kuid sest ei juhtu ju midagi. Moe pärast tehtud kuri nägu ja näpuviibutus ei peta kedagi. Veest nõrguvad vuntsid on tegelikult naerul. No mis on elukesel viga - tee aga tööd ja vahi aga laste lustimängu. Magus veinine pudelike on juba valmis pandud, hiljem saab selle koos õpipoisiga rõemsal meele jagatud.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga Übertasandi rüübe! Need belgia tripli põhjale üles ehitatud IPA'd on ikka lustlikud asjad küll. Olgu, topelt-IPA'ks ta ei küüni (selle eest stiilipunktid alla), kuid hüva ja elujaatav värk igatahes!
----------
pilt isethetud

Ken Lee

Ken Lee (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,8 %vol. Liigimääratlus: rukki eil

Tootjainfo: "Ken Lee Tulibu Dibu Douchoo on mahe punakat tooni rukki-ale. Selline värvus on saavutatud mitme erilinnase kasutamisel. Rukkilinnastele lisab huvitavat mekki tugevalt röstitud melanoiden-tüüpi linnas. Kerge viljaka noodi annab citra lõhnahumal. Keni ja Lee terviseks.
IBU 25,8"

Väike lihtne pudel, sildil ennemuistse kaklusmängu tegelased. Kreemikat karva kahesentimeetrine vaht on küll hõre, kuid siiski kauakestev. Õlle värvus - kirkalt punakas merevaik. Aroom on leebe, puuviljane ja veidi leivane.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse toob esile rukkile omase hapuka ja leivase tooni. Lõppmaitse on puuviljasem ja mahlasem kui rukkieililt ootakski. Järelmeki hapukas-mõrkjas olek mõjub meeldivalt ja kosutavalt.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-hapuka buketiga Vägagi meeldiv rüüpeke. Soovitaks järgmine kord rukkile rohkem rõhku panna, pragu jääb see kohalik koloriit veidi varju. Puravikuvõidega röstleiba võtaks küll siia juurde.
---------------
pilt isetehtud

Monday, October 26, 2015

Twenty-Five Grams


Twenty-Five Grams (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 9,5%vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperail IPA" ja hinnang 92 punkti!

Tootjainfo: "Indigrients: water, barley malts (pils, caramel), malts (rye), bitter hops (apollo), late hops (cascade, columbus, amarillo, chinook), dry hops (citra, mozaic, cascade, chinook), Bergamont fruit, top fermenting yeast.
103 EBU"

Väike lihtne pudel, tehnilisena mõjuv sildikujundus. Sentimeetrine vahukiht püsib mõnda aega. Õlle värvus - õrnalt hämune kuldoranž.

Aroom. Uhsaaaa. Humalafriigi kõrvad painduvad mõnust üle pea kokku. Sügav ja vaigune, mahlane ja troopiline, puuviljane ja liivane ... jah miskipärast tuleb päikesekuum liiv meelde. Noh et troopika või nii. Missugune see bergamondi-puu vili on, seda tean nüüd küll guugli abil, aga tahaks ise ka järele proovida. Et kui palju siin lõhnas nüüd seda tsitruselist on ja kuivõrd see kõik koosneb hoopis hunnitutest humalatest.

Esmamekk on raskepoolne ja rämmedalt humalane. No just rämmedalt ja mõnnusalt ja jummalastlahedalt. Magusakas-mõrkjas ja kütkestav. 

Keskmaitse. Sa-jäme-jaapani-jumal. See kleepjalt vaigune leotis su keelel mõjub kui greibikoore ja kumkvaatide ristpistes tikand. Apelsinimarmelaad sidrunikoorega. Juhmistavalt humalane!

Lõppmaitse. Kes võis küll arvata, et troopilise ranna kuumal liival kasvad sidrun-kadakas. Sidrukas. Selline imearmsate väikeste tumeroheliste sidrunitega, mida lõhnavad nagu kadakamarjad. Ja plaksatavad õllesõbra lähenemisel lahti, eritades vaid humalagiikidele võrgutavalt mõjuvat vaigust-mahlast aroomi.

Järelmekk. Kui nüüd suudaks keele lahti voltida sellest hummmmmalahunnikust nõrguvast mahlast. Troopikahumal? Humalajumal? Tohho tillae ja johhaidii, niimoodi siis pannaksegi kasvama humalapäid ... tilgutad seda vedelikku kaktusele ja saak vohab mis hirmus.

Tinn-tinn-tinnadi. Kas ma peaks nüüd kokkuvõtte kirjutama? Vat ei saa! MEGATASNDI RÜÜBE, selle ma pean ära ütlema, sest muu oleks väär. Humalakummardajad - te teate nüüd oma järgmist kultusobjekti! Ülejäänud rahvas - ärge jooge seda meie eest ära.
--------------
pilt isetehtud

Sõstra-Mariana

Sõstra-Mariana (MV kodupruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7 %vol. Liigimääratlus: fruit beer (blackcurrant stout)

Tootjainfo: "Vahel talvel, kui ilmad on külmad ning on sobiv mõnda stouti mekkida, tahaks Taat meenutada kunagist suvist aehga, kui sai Marianaga sõstrapõõsaste vahel peitust mängitud.
Linnased: Pale ale, Black, Special B, Cara Gold, Cara Clair, röstitud oder. Humalad: East Kent,Goldings. Mustad sõstrad."

Väike lihtne pudel, omanäolise lõikega sildil kaunitar. Kuid palun paid pruulmeistrid - ärge pange tumedale sildile kribukirja ... silmad võib ära nikastada! Mõnemillimeetrine põnevalt lillakas vahukiht pole suurem asi püsija. Õlle värvus - punaka helgiga must.

Aroom on päris põnev. Ühest küljest on siin stoudi klassikalist hapukat rösti, kuid selle foonil leiab ka veidi mahlast marjasust.

Esmamekk on keskmise kehaga ja jõuliselt hapukas-mõrkjas. Keskmaitse ... vau ... see marjane vedelik meenutab sõstrakisselli ja leivasuppi ühekorraga :) Lõppmaitses domineerib mõrkjus, kuid ei saagi aru, kas see on röstine, kohvine või marjane. Järelmekk paneb keelepära mõnusalt õhetama, olles väga värskendav ja kauakestev.

Keskmisest raskema kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe! Mitte et ta nüüd väga tavaõlle või -stoudi nägu oleks, aga igatahes on üldmulje vägev ja positiivne.
--------------
pilt isetehtud

Vaarikavaik

Vaarikavaik (MV kodupruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Liigimääratlus: Raspberry amber ale.

Toojainfo: "Kord mererannal jalutades leidis Taat ühe juraka merevaiku. Algul paistis et vaigu sees oli putukas. Täpsemalt vaadates oli see aga hoopis üks vaarikas.
Linnased: Pale ale, Munich, Cara Gold; fariinsuhkur. Humalad: Ahtanum, Willamette, Citra. Vaarikad"

Väike lihtne pudel, omanäolise lõikega sildil ... merevaiguvaarikas :) Mõnemillimaatrine kergelt punaka varjundiga vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - õrnalt uduselt päikeseloojanguoranž. Aroom on vaarikane ... no kohe VÄGA vaarikane!

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, marjane ja murune. Lõppmaitses domineerib vaarikas, kusjuures just metsavaarikas ... sihuke veidi varjulisemas kohas kasvanud ja mõrkjam. Järelmekis viskab veidi ka vürtsikamat sädelust sisse.

Keskmisest kergema kehaga, alakarboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga omapärane rüübe. Vaarikat pistetakse ikka leebemate jookide sisse, kuid siin prooviti ühildada üsna humalast amber eili selle muidu üsna delikaatse marjaga. Tulemus on mahlane, kuid kuidagi kummaline. Ehk oleks korralikum karbo taju muutnud, praegu ütleks - täitsa hea kuumal suvepäeval.
--------------
pilt isetehtud

Sunday, October 25, 2015

Esikuusik

Esikuusik (Nöösker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6, 8 %vol. Liigimääratlus: black IPA

Tootjainfo: "Iseloomu annavad kerge kogu šokolaadi-rukkilinnaseid, suitsutatud linnased ja Indrek Kuuben'i valmistatud vitamiinirikas ja ürgselt omapärane kuusevõrsemahl.
IBU 54"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus.  Sõrmepaksune hallikaspruun vahukiht psüib üsna kaua ja haagib end tihkel klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumm-tume-punane.

AROOOOOM! OHHHOOO! Kuusevõrsed! Kuusevõrse-kontsentraat! Pihkude vahel soojaks muditud vaigune kuusekäbi. Tilgake eukalüptiõli ja näpuke kadakamarju.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas ning vaigune. Keskmaitse. Johhaidii ja jämejuurikas. Midagi niiiiiiiiiii kuusest pole Gambrinus vist kunagi tunda saanud, isegi ehedate kuusevõrsete mälumisel pole see säherduse intensiivsusega! Lõppmaitse - vaigune jõulukuusk keset su keelt, tilgake kuldset vaiku üle lõua alla nõrisemas. Järelmekk. Uhhhh. No lausa selja paneb judisema. Kuidas kõiki kuuskede nimel on võimalik sellist efekti saavutada??? Vaigune ja roheline, veidi õline ja õnsalt vaigune.

Keskmisest pisut raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-VAIGUNE-magusakas-VAIGUNE-mõrkjas-hapuka buketiga EBANORMAALSELT MEGATASANDI RÜÜBE! Oled metsast ise kuuspuud tuppa toonud? Nüüd on aeg see endale suhu kallata! Kuuseõlu. Õllekuusk. Oh tannenbaum. V lesu rodilas' jolotška. Ja kõik see muu tingel-tangel ... aga miks nad kõik nüüd minu keelel elavad? Ja isegi hetk hiljem esilekerkiv krooks mõjub kui kontsentreeritud kuuseaur.
--------------
pilt isetehtud

Liefmans Cuvée Brut


Liefmans Cuvée Brut (Liefmans, Belgia) pdl 0,375 l. alc 6, %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour Red/Brown" ja hinnang 96 punkti.

Tootjainfo: "Ale brewed with cherries with natural flavor added. Contains barley malt. Wrap label: "Liefmans Cuvée - Brut is brewed only once a year, in July. After brewing freshly harvested and carefully selected cherries are blended in and the beer is cellared at the brewery. After a slow maturation of 18 months to 3 years different vintages are carefully tasted and blended to create the final result: a complex deep-red ale with refreshing balanced tart-sweet taste, strong cherry notes and sparkling carbonation.""

Punases paberpakendis pudel, mida sulgeb traatkinnisega kork. Sildi enda kujundus - mustvalge esteetika. Sõrmepaksune roosaka helgiga vahukiht kaob kirmeks, kuid jääb siis püsima. Õlle värvus - kirkalt erkpunane. Aroom ... ojjaaaaa ... siin on juba kirssi kohe sülega sisse uhatud!

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitses vallutab kirss kõik su meeled, ujutades mahlase hapuka lainega kuni kuklani välja. Lõppmaitse loksub veini ja kompotivedeliku seguna kahe kõrva vahel, muutes silmavaate mõnusalt roosauduseks, pannes õhkama ja unistama. Järelmekk on leeeeebe, siidine ja õhkõrnalt kirsile omaselt keelepära parkiv. 

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe. Sulnis ja roosa, siidine ja pehme. Õlu kui tütarlapse unistus ... siuke roosa ükssarvik, kellel on veel vikerkaar ja haldjasädelus kah pea kohal :)
----------------
pilt isetehtud

Morellen Berliner Weisse


Morellen Berliner Weisse (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 6,0%vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang 46 punkti

Tootjainfo: "Indigrients: water, barley malts (pils, caramel), malts (wheat), bitter hops (saaz, sladek), top fermenting yeast.
15 EBU"

Väike lihtne pudel, tehnilisena mõjuv sildikujundus. Vau ... roosa vaht? Ja õlle värvus - kah roosakas-punakas!?! Millest see nüüd tuleb? Ahhaaa ... morello olla ühe hapukirsi versiooni nimi!

Aroom on omanäoline. Biskviidine pehmus ja marjane hapukus. Karamell ja sepik.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse ... noh mõistagi hapukas, aga meeldivalt pehme biskviitja põhjaga. Lõppmaitses domineerib küll marjane hapukas-mõrkjus, kuid kirsiks ei oska seda pidada. Järelmekk pargib keelepära, justkui oleks tegu aroonia- ja mitte kirsise nisuõllega.

Keskmisest kergema kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-maguakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga kummaline rüübe. Berliiner ehk hapu nisuõlu ... see ta on. Aga kirss esineb peamiselt värvis, maitses on see kuidagi kaotsi läinud. Aga mine tea, ehk sedasorti metskirss ongi tuhmivõitu mekiga? Üllatav on jook kindlasti ja järeleproovimist tasub. Eriti kui veel väike kirsikoogike kõrval on.
--------------
pilt isetehtud

Saturday, October 24, 2015

Prearis 2014 (Bourbon BA)


Prearis 2014 (Bourbon BA) (Vliegende Paard Brouwers, Belgia) pdl 0,375 l. alc 10 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel" ja hinnang ... sellega on nüüd keeruline. Asi selles, et selle aasta Prearist on RB's kahes versioonis - üks Jack Daniels vaadis ja teine "Peated Whiskey BA - Ardbeg" ... kumb see nüüd minu käes on, ausõna ei oska üles leida ühtegi viidet sildilt.

Keskmist mõõtu pudel, traatkinnitusega kork. Silt on tumedeates toonides, soliidselt ajaloolise hõnguga. Sõrmepaksune kreemikat karva vahukiht püsib üsna kaua ja haakub tiheda kihina klaasiseintele. 

Aroom on hurmav. Täidlane, külluslik, luksuslik ... portveinine ja vaniljene. Tume ja vangistav kui mustasilmse kaunitari pilk klantsajakirja kaanelt. Rüsinal robisevad siit klaasist viigimarjad, datlid šokolaadikommid. 

Esmamekk. See on tihke, magus ja võrgutav. Veidi torkiv, kuid samas sametine. Pidulik ja raskepärane kui tumepunane sametkardin, millel on keskel kuninglik vapp ja allääres kuldsed narmad.

Keskmaitse. Hmm. Kuuuhu see raskus kadus? See muudatus on lihtsalt hämmastav - see veinine suutäis on korraga kerge ja mänguline. Rummis letotatud rosinad pudisevad peoga su keelele ja surakas ploomiveini loksub üle nende.

Lõppmaitse jätkab samal mängulisel lainel ... ooota kas kõrvallauas istub seesama kaunitarist kaanepiiga? Heldeke, ka tema rüüpab sama nestet ja lõkerdab sõbrannadega naerda  - ja kassanäe, nood on veeeel kenamad!

Järelmekk on tammiselt mõrkjas ja vürtsikalt kõditav, maias ja mahlane, tihkepoolne ja kauakestev, Ilmselt mäletad sa seda helisevat naeru veel nädalaid ning iga kord paneb see meenutus sind heldinult naeratama. 

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE. Megatasandist jääb puudu vaid õhkõrn kriipsuke ja teadmine, et NIIIIIIIII kergelt ei tohiks üks 10-kraadine rüübe olla. Lihtsalt turvalisuse huvides või nii :) Dessertõlu, mille kõrvale võiks pakkuda veinis leootatud datleid.

----------------
pilt isetehtud

Wasabi Saison


Wasabi Saison (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 6,3%vol. Ratebeeri liigimääratlus: "saison" ja hinnang 29 punkti

Tootjainfo: "Indigrients: water, barley malts (pils), malts (wheat), bitter hops (sladek), top fermenting yeast.
20 EBU"

Väike lihtne pudel, tehnilisena mõjuv sildikujundus. Vahtu pole. Üldse pole. Ka korgi avamisel pole väiksematki sutsu. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kollane.

Aroom. Mädarõigas. Marineeritud mädarõigas. Hapukurgivesi, milles hõljub paksult mädarõigast ja mustsõstralehti ja vist ka küüslauku. Ausõna, see on vist veidraim lõhn, mida õlleklaasist tunda saab!

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitses tuleb jälle esile mädarõigas ... või noh olgu, wasabi. Lõppmaitse on magusakas-mõrkjas ... ja mädarõikane. Järelmekk - hapukas ja kummaliselt vürtsikalt hapendatud mädarõika taoline.

Keskmise kehaga, nullkarboniseeringuga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga FRRRRIIGIÕLU. Või noh mis õlu. Mädarõikane hapukurgivedelik. Võdin. Teise päeva hommikul oleks ilmselt hea. Muus olukorras ... eee ... sushi kõrvale ehk kah päris OK. Aga ikkagi - võdin :)

Kihvt

Kihvt (Nöösker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: pale ale

Tootjainfo: "Iseloomu annavad kerge kogus nisulinnaseid, värske apelsinikoor ja omapärane leedripuu.
IBU 22"

Väike lihtne pudel, tehnilise olekuga silt. Omapärase punaka helgiga vaht täidab pool klaasi ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - häguselt oranžikas-kollane. Aroom on veidi mudrune, leedripuu on täitsa aimatav, kuid huvitaval kombel pole apelsinikoort tunda ... ehkki see peaks ju värskest peast väga intensiivne olema.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, pisut pärmine ja vaigune. Lõppmaitses aimdub apelsinikoore mõrkjat õlisust. Järelmeki hapukas-vürtsikas segu on värske ja värskendav.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga üsna heal tasemel rüübe. Veidi mudrune ja pärmine ... pigem APA kui pale ale. Röstitud kõrvitsaseemneid sooviks siia juurde.
----------------
pilt isetehtud

Thursday, October 22, 2015

Hel & Verdoemenis Bruichladdich BA


Hel & Verdoemenis Bruichladdich BA (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 11,0%vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout" ja hinnang 99 punkti!!!

Tootjainfo: "Indigrients: water, barley malts (pils, caramel, chocolate, roasted, brown), bitter hops (saaz, columbus), top fermenting yeast.
102 EBU"

Väike lihtne pudel, tehnilisena mõjuv sildikujundus. Vähem kui sentimeetrine tumepruun vahukiht kaob kirmeks, kuid jääb siis sellisena püsima. Õlle värvus - no mõistagi jäägitumust.

Aroom. Jeeeeebus. Turbaväljal olete olnud? Sellisel, mida trubakombain on värskelt lõiganud ning päikese käes niiskelt kuumav pruun pinnas lõhna kui hull. No vat selline lõhn ongi siin klaasis. Ja siis veel karamell ja kakao ja turvas. Kohvi ja turvas. Karamellturvas.

Esmamekk on väggga raske ja mõrkjas-vürtsikas. Keeleots, mu keeleots, mida kõik sa oled tajunud ja talunud. Kuid seekord oled sa vist asjadega rahul? Kakaokreem ja tume rumm. Pole paha, mis?

Keskmaitse. Uhhhhh. Et siis ma nüüd joon turvast? Niisket ja nätsket turvast, millest saab briketti ja viskit ja õlut?

Lõppmaitse. Oleks ma seda ennem teadnud, et turvas niiiiiiiii hästi maitsnud, poleks ma briketiküttest küll loobunud! Hapukas-magusakas. täidlane ja keeleservi väristav tumemustjastummine. Pehme ja jõmakas. Raske raisk, aga samas niiiiiiiiii lummav oma sõbraliku naeratausega. Huvitav miks mulle praegu Baruto meelde tuli?

Järelmekk. Eeee. Sellised asja ei ole seaduslikud. Kui miski on liiga hea, siis ta peab olema vähemalt amoraalne või muul moel pahakspandav. Džiizözkraist, ma poleks iial arvanud, et hakkan turbaliköörist lugu pidama.

Üleelusuurune Megarüübe. MEGA, saite aru? Vihjega kosmilisele. Turbaliköör forever! Tervitused Barutole ja turbakombainidele. Gambrinus läheb kuuri alla vaatama, kas on veel veidi briketti alles. Väärtuslik värk, tuleb välja.
---------------
pilt isetehtud

Cedar Wood Infused Quad


Cedar Wood Infused Quad (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 10,0%vol.

Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel" ja hinnang 90 punkti
Tootjainfo: "Indigrients: water, barley malts (pils, caramel, chocolate, mild), malts (oat), bitter hops (citra), cedar wood chips, top fermenting yeast.
46 EBU"

Väike lihtne pudel, tehnilisena mõjuv sildikujundus. Kreemikas napilt sentimeetrine vahukiht pole suurem asi püsija. Õlle värvus - kirkalt sügav kastanimunapunane. 

Aroom. Ohh. Mõnus. Lõhna järgi on küll võimatu öelda, kas klaasis on quad või odravein, kuid melassi, küpseid viigimarju ja pikki sumedaid videvikutunde küünlavalgel hoovab siit mehemoodi. 

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magusakas. Keskmaitse muudab end käigu pealt kui kameeleon. Esmalt magusakas ja veinine ning datline ... siis aga tuleb kohale oodatu vaigune seedrihõng. See on selline meeldiv segadus nagu teoloogilises arutelus õpetatud sõbraga, kui sa korraga saad aru, et kolleeg seletab sulle midagi, millest sa veel aru ei saa, aga hakkad aimama oma senise nägemuse puudulikkust.

Lõppmaitse süvendab tajuhäret. Einoh, miks me siis ei tea, kuidas üks õige kloostriõlle tippteos, abti enda käe all valminud quadrupel maitsma peaks! Kuid kui abt hakkab korraga rääkima võrdlevalt druuzide ja alaviitide nägemusest ... siis seda te ei oodanud, kas pole? Aga olgu nüüd selle võrdleva usundilooga kuidas on, aga seedrimänd on üks kummaline loom küll. Eriti kui on tegu päris-seedriga, mitte selle sigarikarpideks kasutatava analoogiga ... aga ma vist läksin jälle teemast mööda. Vaik noh. Järelmaitses hõljub õrnalt lagrits ja ujub vastuvoolu koorevenis. Aga lõpp-punkt on ikkagi vaigune. Gnostitsistlik.

Raskepoolse kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI rüübe. Vaiguõlu :) Seedri kasutamine on vägagi vastuokslik värk. Kui seedrivaik ei meeldi, siis ei meeldi. Gambrinusele meeldib. Vist.
-----------
pilt isetehtud

Õldur

Õldur (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: IPA

Tootjainfo: "Õldur on Elduri kadunud vend. Kuna Eldur on üsna koba pruulmeister, siis pidi ta õlle keedunõust kättesaamiseks sinna peaaegu elu sisse puhuma. Aga see õnnestus. Vist. Õnneks lisas ta sinna piisavalt Mosaic humalaid ja aroomiks veel värskeid Galaxy õisikuid ning nõnda sündis Veski seni kõige troopilisem IPA
IBU 60"

Väike lihtne pudel, sildil ... eee ... keegi vist askeldab pruulinõu kallal? Sõrmepaksune valge vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt punakaskuldne merevaik. Aroom on hapukas, õunane ja veid pärmine.

Esmamekk on keskmise kehaga ja sirisevalt mõrkjas ... kohe lausa kibekas, ma ütleks. Keskmaitse toob selle magusama tooniga taskaalu poole tagasi, kuid üldmulje on siiski vaigune. Lõppmaitse on rauane, roostene ja ... hmmm ... kas siit lööb diatsetüüli läbi? Järelmekk on huvitaval moel segane - kibekas mõrkjus ja leivane pehmus, veidi linnasemagusat ja tilgake õunahaput.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkja buketiga kummaline rüübe. Lubatud troopilisust ei leidnud Gambrinus küll kusagilt. Aga noh mõrkjuse või lausa kibekuse tasandilt ja selle huvitavalt tasakaalu(tuse)lt on märkimisväärne humalalaks igatahes kätte saadud. Jestas, andke mulle midagi pehmet ja leebet ... nomaitea, kasvõi võisaia juustuga.
-------------
pilt isetehtud

Wednesday, October 21, 2015

Tenenet


Tenenet (Pernau, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,4% vol. Liigimääratlus: farmhouse IPA

Tootjainfo: "Pale ale, Carapil, Carawheat. Humalateks Aramis ja Palisade. Särtsu annab Bretanomyces.
IBU 70"

Väike lihtne pudel, sildil ... eee ... järveneitsi ja härrasmees? Aga ei olegi, vaadake ise järgi!

Kreemika varjundiga vaht täidab 2/3 klaasist, püsides kaua ja jättes veidi ka vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - mudruselt udune (vabalt võib olla minu süü, pudel loksus kotis) Aroom on mõrkjas-vürtsikas ja pärmine.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse balanseerib huvitaval moel IPA'like mõrkjuse ja farmhouse'iliku hapukuse vahel. Lõppmaitses kaldub asi jub selgemalt farmhouse koduse, mullase ja veidi kõduse hapukuse poole. Järelmekk on väga meeldivalt magusakas-hapukas, veinilikult täidlane ja samas vürtsikalt sädelev.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga vägagi hea ja põnev rüübe. Brettiga mängimine on peen värk, IPAga ühildamine samamoodi ... katse tuleb heaks kiita, kuigi masside lemmikut sellest ei saa. Pähklitega juustu paluks.
------------
pilt isetehtud

Honey & Rye IPA


Honey & Rye IPA (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 7,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Specialty Grain" ja hinnang 48 punkti

Tootjainfo: "Indigrients: water, barley malts (pils, caramel), malts (rye), bitter hops (chinook, premiant, saaz), honey, top fermenting yeast."

Väike lihtne pudel, tehnilisena mõjuv sildikujundus. Sentimeetrine valge vahukiht pole küll kuigi püsiv, kuid jätab kena vahujälje. Õlle värvus - uduselt kuldoranž. Aroom on leebe ja hapukas, leivale sekundeerib tõepoolest ka veidi mett.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas, leiva ja karamelli toonidega. Lõppmaitse on kuidagi ... mitte mudrune, kuid kuidagi nii tummine, et paneb lausa imestama ... sihuke mõrkjas-magusakas, hapuka kõrvaltooniga. Järelmekk on veidi vürtikas, magusakas-hapukas ... ja siis kümmekond sekundit hiljem tuleb murumõrkjas humal ka kohale.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga omapärane rüübe. Kummaline on see, et kuidas saab mesi nii tugevalt tunda jääda, normaalselt peaks ta ju üsna olematuks ära käima. Nii rukis kui mesi on pildil olemas, selle eest tuleb kiita ... kuid tulemus ei pane ei vaimustuma ega isegi mitte kiitma. On paremaid nii mee- kui rukki-õllesid. 
--------------
pilt isetehtud

Sands Beer


Sands Beer (Bahamian, Bahama) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "pale lager" ja hinnnang 5 punkti.

Tootjainfo: "The first of the Brewery beers, Sands, named after the owner’s family. SANDS is a full-bodied beer with a smooth, soft, pleasant texture and a presentation of classic gold color.
Sip a Sands and taste the crisp, fine bitterness with large and abundant flavors that the locals call "the number one truly refreshing Bahamian Beer
SANDS "Truly Bahamian" Beer was launched on December 15th, 2007 in Grand Bahama Island, and was brewed to quench the Bahamian thirst, creating a specific definitive flair that was missing in the Bahamas beer market.
The combined knowledge of both the German brewing experts, local Bahamian Brewery team and owners has helped this newly launched beer become the hit of the Islands of the Bahamas.
SANDS was due to be distributed in Grand Bahama only, but by early January 2008 -- it was a national Bahamian Brand!"

Väike lihtne pudel. Valgest klaasis pudel! Ja sildil on veel medal kah ... oi see kõlab halvasti :) Erkvalge sentimeetrine vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom on masstoodetud laagrile omaselt metalne, kergelt linnaseline. 

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on esmameki absoluutne vastand - tugevalt magus ... lasusa kuidagi kunstlikult, sünteetiliselt magus. Lõppmaitse on hapukas ja vesine. Järelmekk kaob kiirelt, jättes vaid vähese metalse mälestuse.

Kerge, lausa vesise kehaga, mõõdukalt karboniseeritud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga Unterbier. Masstoodangu mõtetult "hea" näide. Miks seda jooma peaks? Ahjaaa, janu pärast ehk? Aga kui on valida kvaliteetse vee ja selle sula vahel, siis vesi on selgelt võitja.
--------------
pilt isetehtud

Monday, October 19, 2015

Troubadour Westkust


Troubadour Westkust (The Musketeers, Belgia) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: black IPA ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo: "Troubadour 'Westkust' is a dark, almost black beer with 9.2% alc V / V with a hoppy aroma, roasted malt, coffee and light notes of chocolate and vanilla. The taste is a balance between the taste of roasted malt and coffee followed by a strong but pleasant bitterness that slowly gets the upper hand and ensures a long hoppy finish.
IBU: 45"

Väike lihtne pudel, historitsistlik sildikujundus. Kreemikas vaht äidab 3/4 klaasist ning on tugevalt püsiv ja klaasiseintele haakuv. Õlle värvus - kirkalt otsustavpunane :)

Aroom on magusakas, röstpähklite, kohvi ja karamelli nootidega. Belgiapärane kommisuhkur on vaid õrna vihjena kuskil tagatoas ning sealse pärmi vürtsikus sobib kui rusikas silmaauku.

Esmamekk on keskmise kehaga ja maguskas-mõrkjas. Keskmaitse hapukas-mõrkjas segu on otse taevaliku olekuga - see on niiiiiiiiiiii perfektselt balansis, et tahaks seda kogemust lausa standardina kuskil säilitada. Lõppmaitse kerib juba veinilikule poolele, kuid reetlikult järel lohisev humalaväät ei lase tal kuhugi õllemaailmast kaduda. Järelmekk heidab belgia õllede pesakonnal ikka üsna tõsise väljakutse - kõrvetatud linnaste mõrkjas vürtsikus on siinkandis haruldus ... kuid antud joogi vitraažaknasse passib see imehästi.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidja paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Belglaste keskkonnas ebatüüpiline, kuid asjana omaette otse oivaline loodusnähtus. Tõsi küll, siin tuleks tuua omaette kategooria. Mitte "black IPA", vaid "darkk IPA" Aga no nii ehk naa, umbehää värk! Ja ega vist ei tahagi midagi siia kõrvale? Või siiski - killuke kõvakspaakunud 10-aastase laagerdusega juustukest!
--------------
pilt isetehtud

Imperial Black IPA


Imperial Black IPA (Lükati, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: black IPA, hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Tugev ja must IPA, millesse on lisatud külluslikult Simcoe, Mosaic ja Citra humalaid.
IBU 100"

Väike lihtne pudel, must-kuldne üsna efektne silt. Pruun vah täidab üle poole klaasi, olles väga püsiv ja jättes klaasiseintele tugeva pitsi. Õlle värvus - must.

Aroom on üllatavalt leebe - sellise IBU taseme ja humalavaliku juures ootaks rusikahoopi vastu nina. Kuid siin klaassi leidub vaid veidi mustsõstralehti ja pisut röstlinnaseid. Noh olgu, ajapikku hakkab ikka rebasepuuri lõhn kah tulema esile, aga ikka leebe.

Esmamekk on see-eest aga just see, mida ootad. Humalakirves lüüaks konkreetselt keeleotsa, võetakse hoogu ja veelkord. Keskmaitse mõrkjas üldtoon leevendub veidi magusama kõrvetatud suhkru ja ülekuivatatud rosinate nootidega. Lõppmaitse hapukas-mõrkjas segu toob silme ette krõbedakskuivanud pohlad ja rosinad, mis turritavad välja ülemäära kaua ahjus olnud puuviljakeeksist. Järelmekk teeb oma vürtsika mõrkjusega selgeks - jah, no läks kõrbema see keeks, no läks tõesti.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. Üsna täpselt see, mida mustakskõrbenud topelt-IPA'lt ootad. Miks ta aga "megatasandile" ei küüni ... noh vaata keha jääb pisut leebeks ja sütt veidi palju. Ühesõnaga - vauefekti ta humalafriigil ei tekita, ehkki normaalse inimese jaoks kuulub see ülemõistuse mõrude vedelike kilda. Külmi piprakurgi viilakaid sooviks siia kõrvale.
----------
pilt isetehtud

Mustasilmne Mariana


Mustasilmne Mariana (MV kodupruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7 %vol. Liigimääratlus: foreign extra stout.

Tootjainfo: "Vahel kamine ees tumedat rüübet mekkides tuleb Taadile meelde kunagi kohatud Marina. Süda läheb soojaks kohe ning meelde tuleb tema mahe sametine hääl ja pehme puudutus.
Linnased: Pale Ale, Black, Special II, Cara Gold, Cara Clair, röstitud oder. Humalad: East Kent Goldings
IBU 43"

Väike lihtne pudel, omanäolise lõikega sildil kaunitar. Tumepruun vaht täidab 4/5 klaasist, olles üle keskmise püsiv ... ja üritab ka poolikust pudelist välja ronida. Õlle värvus - totaalselt must. Aroomis peksab alguses süsihappegaas metsikult üle, kuid pikapeala pääseb altpoolt esile meeldiv hapukas kohvisus.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on hapukas, kohvine, röstitud odra selgelt äratuntava ning veidi suitsuse tooniga. Lõppmaitse oleks suisa kirsine, kui ta poleks nii leivane :) Järelmekk krõbiseb kuivapoolselt ja süsiselt, meenutades lõkke kohal kõrvetatud šokolaadiküpsist.

Raske kehaga, ülekarboniseeritud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga Rämmedapoolne rüübe. Veidi liiga palju kõrvetatud linnaseid ja väga liiga palju süsihappegaasi. Ehk nii umbes aasta pärast on see mustasilmne Mariana taltunum ning siis teeks tall uuesti pai. 
------------
pilt isetehtud

Sunday, October 18, 2015

Tussu


Tussu (Käbliku, Eesti) pdl 0,5 l. alc 8,3 %vol. Liigimääratlus: imperial IPA

Tootjainfo: "Tussu on tiheda kehaga, mahlase maitse ja õlija buketiga topelt IPA. Kui sa oled seda korra proovinud, siis teinekord on raske ei öelda.
Õlle tegemiseks on kasutatud Pale, Ruby, Gold ja Crystal linnaseid. Mõruduse ning aroomi annavad Summit, Mosaic, Galaxy ja Eldorado humalad. Kasutatud inglise õllepärmi.
IBU 100+"

Väike lihtne pudel, krähmulisel sildil Ühendkuningriigi lipu motiiv. Kergelt kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasi, olles väga püsiv. Õlle värvus - kirkalt oranžikaspunane. 

Aroom on tihke, karameljas ja hapukas, murune ja ... no ma ei tea, mis selle taime õige nimi on, aga minu jaoks tuntud kui "vahalill" ... vot selle õite lõhnaga!

Esmamekk on raskepoolne ja jõuliselt mõrkjas-hapukas. Keskmaitse paneb kummikud jalga ja astub mööda üleeile niidetud ja kastemärga muru ... igal sammul lirtsub murumass ja sügisvihmast niiske muld, paisates üles kirbevõitu lõhnapilvi, mis ladestub su keelel metalse ja puiduse, kastanimunade ja rabavee, koltuvate mustsõstralehtede ja greibikoorte jälgedena. 

Lõppmaitse kääksub aidauksena avali ning sa astud ürtide ja kuivavate puuviljade tihedasse maitsepilve. Õunad ja kreegid, raudrohi ja vaarikavarred, kuusekasvud ja ebaküdooniavein. Jämmmme ja jumakas, tihke ja tümakas on see kõik kokku. Kummikutelt nõrgub laiadele iidsetele põrandalaudadele katkiastutud õunte ja arooniate piisku. Järelmekk istub aidalävele, surub näo humalatesse ja sulgeb silmad. No kas on kuskil parem kui siin metsatalus? 

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga MEGARÜÜBE!!! Teate mis, keevitage siia nii umbes kahe % jagu keha juurde ja ongi tripel-IPA valmis ... tehke see ära! Vana Gambrinus on tänulik ja Taara ise köhatab kah rahulolevalt. See mis te joogi nimeks panete, pole siis enam üldse oluline :)
------------
pilt isetehtud

Corsendonk Christmas Ale


Corsendonk Christmas Ale (Corsendonk, Belgia). pdl 0,25 l. alc 8,5 %. Ratebeeri liigimääratlus: "belgian strong ale" ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo: "On the palate this silky smooth ale is predominantly malty, with smoky, spicy and citrusy notes, and a long, lingering finish that is lightly tart and malty."

Tilluke pudelike, jõuluteemaline sildike ja fooliumkaelus muudavad välimuse väga pidulikuks ja suurepäraseks kingituseks. Kreemikat karva vaht täidab üle poole klaasi, olles kenasti püsiv. Õlle värvus - kirkalt kirsipunane. Aroom on magus ja pehme, kreemine ja veidi vürtsikas.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas. Keskmaitse ... ohhh seda magustoitude virrvarri, mis üle keele valgub ... karamelline ja piparkoogine ja melassine ja misveelkõik :) Lõppmaitse ... perekondlik koosviibimine võtab üha hoogu, klaasid kõlisevad ja üle laua hõigatavad naljad on arusaadavad ainult omastele, meenutatakse vanu aegu ja näidatakse vastastikku lastelaste pilte, lõigatakse lahti õlles hautatud jänes ja korgitakse lahti uus pudel. Järelmekk on portveiniste nootidega, krõbisevalt karameljas ja krõmpsuvalt piparkookjas. 

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidja paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-magusaka bukteiga ÜBERTASANDI rüübe. Belgia dessertõlu täies hiilguses. Jõulude jaoks on alati õige aeg, kas pole? Piparkooki paluks!
-------------
pilt isetehtud

Alien Claw


Alien Claw (Naparbier, Hispaania) pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Ratebeeri liigimääratus: "IPA" ja hinnang 92 punkti! Tõsi küll, tootja ise on sildile kirjutanud "belgian IPA"

Tootjainfo: "MALTAS: Pilsner, Carapils, Munich.
LÚPULOS: Saphir, Simcoe, Chinook.
IBUS: 50"

Väike lihtne pudel, sildil filmist Kiskja tuttav tegelane. Erkvalge vaht täidab üle poole klaasi, kuid on hõre ja mitte kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom mõjub kui belgia klassika - magus-vürtsikas, vähese hapuka mahlase kõrvaltooniga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, greibi ja mandariini segune, mahlane ja kuivapoolselt keel kõditav. Lõppmaitse ... no tõepoolest ... belgia IPA nii nagu ta olema peab, siit leiad kõik mida antud stiilist tahta võid - nii vürtsika õhetuse kui mõrkja krõbina ja sutsu kommisuhkrut, lisaks sidrunikoort ja sidrunheina. Järelmekis pakuks suutunnetuse järgi juba topelt-IPA kanti ulatuvat mõrkjust, kuid see on väga mõnus, tasakaalus ja kiitmisväärt!

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe. Belgia IPA'de superhea stiilinäide. Ausalt öeldes on suisa kummaline, miks keegi Eesti pruulmeistritest pole seda stiili katsetanud ... vähemalt ametliku õllena. 
----------------
pilt isetehtud

Saturday, October 17, 2015

Suur Paks Mastif


Suur Paks Mastif (Lehe, Eesti) pdl 0,3 l. alc 9,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: odravein, hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Inglise Mastif on suur koer ja niisama ringi jooksmas teda ei näe. Ta toimetab selles ilmas oma väärikas tempos. Samamoodi vajab aega aristokraatlike juurtega barleywine, mille valmimine võtab aastaid, kui mitte aastakümneid. Nautimiseks piisab ühest vabast õhtust, portveini klaasist ja mõnusa tulega kaminast. Suur Paks Mastif on inglise barleywine, mille iseloom sünnib aastate jooksul. 2014. aastal pruulitud laar on küpsenud ühe aasta ja pruulmeistri arvates on tema paremad päevad veel ees. Nii jääb enamus pruulist paremat aega ootama."

Ennem kui jutuga edasi läheme, minu siiras soovitud Lehe pruulmeistreile. Kui võimalik siis muutke RB kannet nii et oleks selge, et tegu on 2014.a pruuli 2015.a partiiga. Ja/või et järgmine kanne tekiks selge eristumusega 2014/2016 jne. Sest järgmisel aastal ei tohiks enam keegi segamini ajada seda sissekannet järgmise omaga.

Väike lihtne pudel, sildil eriti ülemuslik koeravolask aadlivapi najal. Sõrmepaksune kollakas vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt kastanimunakarva. Aroom on odraveinile kohaselt tihke, magusakas, karamelline ja pisut portveini meenutav.

Esmamekk on raske, sametine ja sume. Mõrkjasmagusakas ja paljulubav. Keskmaitse. Uhh. Võimas värk. Mõrkjas, veidi röntjas, ülemuslik ja karm. Koredalt puidune, veeravad tammetõrud ja lehti loopiv sügistuul ... aga sina oled soojas toas, küdeva ahju ees, segad robiga tukke ja ujud pilguga süte kaudu sügavikku.

Lõppmaitse on soe kui ruuduline pleed su õlgadel ja usaldusväärne kui peni, kes su kõrval vedeleb ning laisalt kulmu liigutades jälgib, kuidas sa ahju eest mõned kasetohuribad võtad ja sütele viskad. Järelmeki portveinine, tatramett meenutav mõrkjas-magusakas venivus vajutab raskelt su laugudele ja paneb liigesed uniselt surisema. 

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERRÜÜBE! Megaks ta saab, kindasti saab, kuid vajab aega. Ega koerakutsikast saa kah päriskoer ühe aastaga. Nii et kannatust. Aga sel moel aasta kaupa ühe laari vabastamine on hea mõte. Eriti kui tekivad võrdlevad kirjutised. Aga selleks - lugege mu soovitust kirjelduse algusosas!
-----------------
pilt isetehtud

Troubadour Blond


Troubadour Blond (The Musketeers, Belgia) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: belgian ale ja hinnang 82 punkti.

Tootjainfo: "’Troubadour’ is a deep blond beer with 6,5 % alc. and a second fermentation on the bottle. This second fermentation is responsible for the higher alcohol percentage and the further evolution of the beer in the bottle. When poured out in a suitable glass, ’Troubadour’ has a thick white tenacious head. The first contact with the tongue results in a lovely sparkling feeling. The flavour is characterised by a mild bitterness and is somewhat spicy, followed by a pleasant sweet aftertaste and dry finish. The aroma is mainly characterised by the spicy hop flavours, accompanied by a light fruity flavour. Troubadour Blond is an authentic beer, consisting of the basic elements : pilsner malt, water, hop and yeast."

Väike lihtne pudel, ajaloolise hõnguga sildikujundus. Valge vaht täidab üle poole klaasi, olles mõõduka püsivusega ja jättes hõreda vahujälje klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on magusakas-vürtsikas, klassikalisele belgia buketile lisandub mõõdukas humalamõrkjus.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse kommisuhkrune magusakas põhi saab juurde veidi sidrunikoorelikku mõrkjat vürtsikus. Lõppmaitse mängleb oivalise täpsusega hapuka, mõrkja ja magusaka kolmnurgas, laskmata ühelgi domineerida. Järelmekk on klaarilt mõrkjas-magusakas, väga kosutav ja maitseküllane.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga Oivaliselt hea rüübe, belgia klassika, mida on tuunitud veidi humalasemasse suunda. Hetkel nimetaks seda üheks parimaks belgia joogiõlleks, mille sealse standardi järgi mõõdukas kangus lubab ka pikemat istumist, eriti kui kõrvale pakkuda pehmet kitsejuustu.
--------------
pilt isetehtud

Sunset


Sunset (Naparbier, Hispaania) pdl 0,33 l. alc 4,2 %vol. Ratebeeri liigimääratus: "session IPA" ja hinnang 92 punkti!

Tootjainfo (google tõlke kaudu: "Sunset IPA, an IPA Session with a huge hop flavor but with just 4.2% alc. Yes, you can not drink just one !!"

Väike lihtne pudel, sildil päikeseprillides kolp. Erkvalge vaht täidab pool klaasi, kuid on suuremulline ja mitte kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt helekollane. 

Aroom - juba kaugelt lööb ninna suurepärane tsitruseline värskusepahvakas. Lähemal nuuskimisel segunevad greip, ananass, mandariin ning lisaks ka veidike kumkvaate.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga, kuid üsna naksakalt hapukas-mõrkjas. Keskmaitse mõjub päikeseliselt ja kergelt, mahlaselt ja õhuliselt, justkui kuumale suvepäevale eelnev päikeseline hommikupoolik paradiisirannal. Lõppmaitse on hunnitult tsitruseline, pomelo, greip, veriapelsin ja ... veidike tähtaniisi? Järelmeki mõrkjas mahlasus lööb janu sinust kolme päevateekonna kaugusele, kirgastab ja paneb päevale uue pilguga vaatama.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe, lohmakalt mahlane ja turgutavalt karge. Oi see on ikka üks õite hää rüübe nt apelsinimahla asemel lõunasöögi kõrvale, kui eineks endaks on vaid kerge salat, milles domineerib pähkline rukola.
-------------
pilt isetehtud

Friday, October 16, 2015

Insider IPA


Insider IPA (Naparbier, Hispaania) pdl 0,33 l. alc 7,3 %vol. Ratebeeri liigimääratus: "IPA" ja hinnang 86 punkti.

Tootjainfo: "Insider is our new IPA! It comes full of hops Sorachi Ace, Athanum and dry hopping of Cascade."

Väike lihtne pudel, sildil on keski tulnuklane. Valge sõrmepaksune vaht on keskmise püsivusega ja tihke vahujäljega.Õlle värvus - kirkalt kuldkollane.

Aroom on mõõnusalt pehme, puuviljane, lilleline ja heinane ... sihuke mõnus segu päikese käes kuumenenud heinamaast ja sellel serveeritud puuviljakorvikesega piknikust. Virsikud, papaia, apelsinid ja pomelo.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja särtsakalt vürtsikas-mõrkjas. Keskmaitse ... jummmm ... oi see on pehme ja raske, sihuke toekas ja armas ja mesine ja kodune ... no nigu üks sinisilmne koduhaldjas, kes aastaid heal toidul olles pole enam just parimas vormis, kuid öösiti mängib kassiga ja ajab õhtuti muidu segast.

Lõppmaitse pehme ja täidlane puuviljasus ületab juba igasugused piirid ... pomelo-povidlo ja nektariini-marmelaad, rosinavein ja vürtsitatud ananassiliköör. Pehmus ja armsus ja matsuv põsemusi. Järelmekk mõjub kui vatitekk, mis on täis ananassikonservi ja paradiisiõunu, vaniljekreemi ja apelsinitsukaadi.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, vürtsikas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERRÜÜBE! Puuviljatihe ja matsakas, rõõmus ja armastusväärne, mõnusaim kaaslane aknast väljavahtimise hooajaks. Kõrvale võiks pakkuda ehk kuivatatud papaialaaste.
---------------
pilt isetehtud

Troubadour Spéciale


Troubadour Spéciale (The Musketeers, Belgia) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: belgian ale ja hinnan 47 punkti.

Tootjainfo: "Troubadour Spéciale is an amber colored beer with a spicy and malty first taste, a light body with a touch caramel and mild hoppy flavors which make you think of an ‘English Ale’ or Spéciale Belge style followed by a dry and bitter aftertaste.
IBU 40"

Väike lihtne pudel, ajaloolisisele rõhuv sildikujundus. Valge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib üsna tublisti, jättes ka vahupitsi kenasti klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt punaka helgiga kuldne merevaik. Arrom on belgia klassika - magusakas ja õrnalt vürtsikas. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja õrnalt vürtsikas. Keskmaitse on õite mõnus - sihuke balglane, mida võiks kohe mitu tükki võtta, kuid iga lonks meeldib ikka. Magusakas-mõrkjas, kergelt belgia IPA'de poole kaldu, karge ja kirgas. Lõppmaitse mõrkjas-magusus meenutab õunaseemneid ja heinakõrre pehmet magusakat osa ... noh teate ju küll! Järelmekk on mõnusalt vürtsikas ja väga kosutav.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, vürtsikas-magusakas-vürtsikas-mõrja buketiga Väga heal tasemel belglane. Sedasorti tegelane, keda võib ka lõunalauas süümepindadeta kolme klaasi võtta ja siis sirge seljaga kontorisse kõndida, endal palged rahulolevalt punetamas. Õlles hautatud pardirinna viilakas kibuvitsamoosiga paluks.
----------------
pilt isetehtud

Tõru

Tõru (Põhjatamme, Eesti) pdl 0,5 l. acl 5,6 %vol. Liigimääratlus: pruun eil.

Tootjainfo: "Põhjatamme Tõru on mõrkjas-magus-hapukas aromaatne pruun eil, mida on rikastatud rohkelt karamell-linnaste ja Cascade humalatega. Humalate ja linnaste koostööl on tagatud tugev ja püsiv vaht, millega võib tapeeti seina panna. Kääritamine viidi läbi Põhajtamme jahedas keldris 30 päeva vältel. Lõpptulemus 5.6 %abv, 36 IBU"

Keskmist kasvu pudel, pruulikoja tunnussildil erineb vaid õlle nimi ... see ei pruugi olla just hea mõte, eriti kui asi puutub turundusse. Kollakas vaht täidab üle poole klaasi ja on vägagi pikalt püsiv ning tugevalt klaasiseintele haakuv. Õlle värvus - õrna uduvinega pruunakaspunane.

Aroom on mõrkjashapukas ning alguses koredalt murune, aja jooksul muutub lõhnapilt aga karameljamaks.

Esmamekk on keskmisest suts kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas ... jällegi kare-kore, puidune ja vaigune. Lõppmaitse muutub nagu lõhngi karameljamaks, silme ette tulevad tumedad üelkuivanud rosinad ja õunad. Järelmekk on mõrkjas-vürtsikas, pähkline ja kaneeline.

Keskmisest kriips kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga omapärane rüübe. Pigem on tegu bitteriga kui pruuni eiliga ... noh ja nii paar kuud võiks ta kohe rahulikult veel järelküpseda, et oma konarusi ümaramaks saada. Krehvtine seene-sibula salat rukkileivaga oleks paras siia kõrvale haugata.
-----------
pilt ietehtud

Thursday, October 15, 2015

Bittersweet Symphony

Bittersweet Symphony (Kikka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Liigimääratlus: triple IPA

Tootjainfo: "Linnased: pale ale, Munich, Carapils, Crystal. Humalad: Columbus, Simcoe, Citra
IBU 100"

Väike lihtne pudel, mustvalge minimalistliku esteetikaga silt. Paid pruulmeistrid, miks see tootjainfo niiiiiiiiiiiiiii väikese kirjaga peab olema? Mis siin häbeneda või varjata?

Sõrmepaksune kollakas vahukiht on väga püsiv ja tugevasti klaasiseintele haakuv. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne punakasoranž.

Aroom on üllatav. Oma leebuses üllatav. Sellise liigimääratlus, humalavaliku ja -taseme juures oleks oodanud litakat vastu nina, kuid ei ... see siin mõjuba leebelt kui mõni lihtne karameljas eilike.

Esmamekk on raskepoolne ja matakalt magusakas-mõrkjas. Keskmaitse. Ohsapoiss. Noh siin tehakse lõhnatühjus kuuekordselt tagasi. "Mõrkjas-magusakas" tuleb tõsta nii umbes kolmandasse astmesse :) Auku see just keele sisse ei söövita, aga pikemalt ühe koha peal keele hoides tekib tahtmatu neelamisrefleks, soovides maitsenäsakesi säästa.

Lõppmaitse. Uhhhhh. Humalamarmelaad. No kohe sihuke tihe ja vonklev nagu omal ajal Kosmose tuubist välja pressitav punase sõstra marmelaad, ainult et siin on marjade asemel humalad ja männikäbid. Päikese käes kuumaval männitüvel karuküünisega hiljuti tõmmatud kriimust nõrguv ja aegamisi paakuv vaik. Metsmesilase tasane kumin. Varese kronksatus. Ja õnnis vaikus, mis linnalast veidi pelutab ja samas endasse sulatab.

Järelmekk. Kõrvulukustav. Istud kännule ja kuulad. Alles peale viiendat minutit harjuvad su ülepiitsutatud ergud ja hakkad tajuma et see kõrvulukustav vaikus on tegelikult täis hääli. Sahinaid ja ohkeid. Kuuseokaste krabinat ja haavalehe võbinat. Sa pole üksi. Sa oled üks. Üks loodusest. Kuid selleks oli sul vaja kõigepealt ahmida see loodus endasse. Ja see klaas on täis looduse väge. Väänduvat, viljuvat, lummavat ja kuhtuvat.

Raskepoolse kehaga, kuid mitte keeltpainutav. Mõõdukalt karboniseerunud ja sametisel vaigune, kuid mitte suigutav. Vägevalt ja vastuoluliselt omapäine. Ohkamapanev. Kui suudad peale esimest lonksu edasi timmida, oled sa paberitega humalasõltlane. Hull. Meeldiv hull. Ülevõlli tasakaalus ... kui sa nüüd arusaid. Kuhukatikarusai. Minge ära. Mul on hea. Kui tagasi tulete, siis tooge seda kraami juurde. KOLOSSAAAAAALNE RÜÜBE! Tavaskaalast väljas ja sinna las ta ka jääb.
-------------
pilt isetehtud

Merihärg


Merihärg (Veldi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Koostisosad: odralinnas, rukkilinnas, vesi, suhkur, pärm, humal
IBU 44"

Väike lihtne pudel, sildil pruulikojale omane haugsarveline põder, seekord tumesinisel foonil. Pruunakas vaht täidab pool klaasi ja püsib väga kaua. Õlle värvus - tuhmilt pruunikaspunane (üsna ootamatu IPA kohta).

Aroom on ausalt öeldes kummaline. Olgu, rukkisus on selgelt tunda. Mõningane kohvisus ka. Aga siis on mingi ... märg suitsune kanarbik? Kauge rabapõleng? Kuidagi rabe ja kore on see kummaline hapukas-suitsune foon.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse ... kreeeeeks ... kummaline, oi kui kummaline. Pohladega tehtud rukkileib? Kõrvetatud pohladega tehtud rukkileiva koorik? Tumedad ülekuivatatud rosinad ja jõhvikad.

Lõppmaitse toob sisse päästva magusakama tooni, mis muudab üldmulje leebemaks, kuid ka siin lingerdab tagapool üks kärssavate juustega kummaline sarviline tegelane nagu heitunud Tölpa peale rabapõlengut. Järelmekk on hapukas-vürtsikas ja sutike asfaldine. Mida teeb päikesekuum asfalt keset kanarbikunõmme?

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga Kummaline rüübe. Tume suitsune rukki-IPA oleks ehk õige määratlus. Noh eks sildil ole ka kirjas: "eripruul-IPA" ... erilisuses ei saa nüüd küll kahelda. Maitsejahtijal tasub asi ära proovida. Muul rahval ... noh ma ei tea. Eks ise vaadake :) Sõrmeaksust maasuitsust singiviilakat tahaks, mis on üle panni lastud ja siis mädarõikakreemiga üle kallatud.
------------
pilt isetehtud

Hefener

Hefener (Undi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Liigimääratlus: hefeweizen

Tootjainfo: "koostis: vesi, nisu- ja odralinnased, humal, suhkur, pärm"

Väike lihtne pudel, mustal foonil valge tekst, hundu ja jänku :) Erkvalge kahe sõrme paksune tihe vahukiht on üsna püsiv. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on leebelt magusakas ja õrnalt banaanine.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub tükkmaad magusamaks, banaanimaitse võimendub ja muutub biskviitjaks. Lõppmaitse omandab mõnusalt hapukaid noote, meenutades banaani ja heleda tikri kokteili. Järelmekk on õrnalt vürtsikas, raamides kogu joogi mõnusalt särava jäljega.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, maguakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Väga heal tasemel rüübe. Saksapärase nisuõlle klassikaline taasesitus, mõnus seltsiline soojal sügispäevasel lõunasöögil või ka pikemal õhtusel koosistumisel.

-------------
pilt isetehtud

Wednesday, October 14, 2015

Imperial stout oak edition

Imperial stout oak edition (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9 %vol. Liigimääratlus: imperial stout

Tootjainfot pole :( (paid pruulmeistrid, ärge nii tehke!)

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Sentimeetripaksune pruun vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - must.

Aroom ... mmm ... kirss, kuivatatud kirss, rummis leotatud kuivatatud kirss! Kohvi ja šokolaad, vanilje ja kirss. Või siis ikkagi ploomikonserv? Ei, ikkagi kokteilikirss. Kirssploom.

Esmamekk on raske ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse silitab keelt ploomise paiga ja annab põsele kirsise musu. See on sihuke võrgutav ja salakaval daame, kes tahab sinu valvsust uinutada ja siis ... no teate küll! Ma pean silmas et siis ära minna. Mida teie siis mõtlesite?

Lõppmaitse on vürtsikalt magusakas kreegilikööri ja šokolaadikommi segu, milles leidub veidike unistust ja teist samapalju unustust. Ploomimarmelaad kohvilikööriga. Kõlvatult hea, kas pole? Järelmekis tinnitab keelepäral mingi huvitavalt teravapoolne hapukas noot, kuid seda kammitseb samas vaniljene pehmus ja mahendab kakaokreemine sumedus. Need hääled su peas ... kas see on ravitav? Või kas sa ikka tahad neid välja ravida? Las nad olla, eksju!

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise buketiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Mõningane toorus ei lase kasutada kõrgemaid hinnanguid - eks tegu ole jälle sedasorti kraamiga, mis tahaks tegelikult veel aastajagu nurgas uneleda, enne kui pidulaua juurde astuda.
-------------
pilt isetehtud

Paadisadam


Paadisadam (Veldi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Zwickel/Keller/Landbier", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Koostisosad: odralinnas, rukkilinnas, vesi, suhkur, pärm, humal"

Väike lihtne pudel, sildil pruulikojale omane haugsarveline põder, seekord hallikasinisel foonil. Vähene erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom väga leebe, vaid õrnalt on tajutav linnaseline magusakas-hapukas vine, üsna tüübiline kergetele laagerõlledele.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on üsna eeldivalt linnaseline, biskviitjas ja heledate rosinate taoline. Lõppmaitse kõditab keelekülgi mõnusa väikese vürtsika sädemega. Järelmekk on taaskonrd biskviitjas, vähese hapuka tooniga ja mõnusalt kosutav.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga heas maitsetasakaalus karastav rüübe. Joodav nii januks (kuid ettevaatlikult, siiski 6%) kui ka lihtsama lõunasöögi kõrvale.
------------
pilt isetehtud

Rye Ale Hop Edition

Rye Ale Hop Edition (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liirgimääratlus: rukki eil

Tootjainfot ei ole :(

Väike lihtne pudel, tehniline sildilahendus. Vähene kollakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - pronkspunane. Aroom on leebe, hapukas, leivane, veidi roostes ja rosinane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja üsna jõuliselt mõrkjas-hapukas. Keskmaitse - vau no nii jõulis maitsesurvet keelele küll ei ootaks 5,5% õlle juures! Roostene, rohmakas, leivane, rabavee ja vaarikavarte tinktuuri sarnane. Lõppmaitse veidi leebub, tuues esile sutike magusamaid toone. Kuid järelmekk astub taas tagasi mõrudasse maailma ... või suisa kibekasse, vaigusesse ja torkivalt okkalisse.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga rohmakapoolne tegelane. Rukkiõlle osa jääb selles klaasitäies liiga tugevalt alla suisa kibekale vaigusele mõrkjusele. Rukki IPA'na esitletult oleks Gambrinus ehk leebem, kuid praegune tulemus on paigast ära ja vajaks kõvasti linnasemagusust tasakaaluks.
---------------
pilt isetehtud

Sunday, October 11, 2015

Yellow Belly Sundae


Yellow Belly Sundae (Buxton / Omnipollo, UK / Rootsi) pdl 0,33 l. alc 12,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout" ja hinnang 100 punkti!!! Tootja on ise sildile kirjutanud "imperial stout aged in bourbon barrels"

Tootjainfo: "Bourbon BA Yellow Belly Peanut Butter Biscuit Stout brewed with lactose and aged on vanilla beans & cocoa nibs. For the utter and complete hatred of racism.
/Henok Fentie, Karl Grandin (Omnipollo) Denis Johnstone, Jake Oulsnam, Geoff Quinn, Colin Stronge (Buxton)"

Väike lihtne pudel, mustal sildil (otsavaatamisest?) purunenud käsipeegel :)

Ohh kui sügav on see asi mis pudelist klaasi muliseb. MMMMUST ja veelkord must. Isegi vaht on esmalt mustjaspruun, taanduses tasahilju tumepruuniks. Ma loodan et te ei oota värvuse kirjeldust?

Aroom. Kohutava kakaojumala nimel! See kogus kakaod ja šokolaadi, mis juba meetrikaugusele kosta on, pole lihtsalt normaalne! Ehkk vana Gambrinus pole enam ammu kindel mida see "normaalne" tähendab. Kui aga nina klaasi torgata ja sisse hingata ... siis tabab kõiki meeli otsekui tardumus. PÄHKEL! Maapähkel. Maapähklikreem!!! Korraga nii see Nutella-nimeline magusollus kui ka õige ja ehe, kergelt soolakas pärisasi. 

Esmamekk on raske. Noh mitte keeltkurdvalt raske, nagu kraadist võiks arvata, kuid ikka üsna tõrvjas küll. Ja magus. Pähklimagus. Pähklikreemi magus. Mõõõõõnusalt nikastavalt pähkline.

Keskmaitse. Oled söönud pähklikreemi täidisega mõrušokolaadi? No vast just täpselt seesama on nüüd klaasi kallatud ja sinu keelele kantud lahke ja laia labidaga. Isegi see labidas on tehtud pähklipuust, kas tead!

Lõppmaitse. Kui pähklisse võiks armuda, siis see oleks nüüd paras aeg ja koht. Midagi noniiiiiii ogaralt pähklist pole vana Gambrinuse keel enne tundnud. Šokolaadi ja vaniljet on  mõistagi kah. Nii umbes kolm korda rohkem kui mõistlik inimene õllepruulimisel kasutaks. Aga täpselt niipalju et panna sind heldima ja naeratades lakke vahtima. 

Järelmekk. Oehhh. No kuidas nüüd seda öelda. Pähklinastoika ja Bayles on pattu langenud, järeltulija valmis treinud ning puhkavad nüüd rammestunult, mugides kohvilikööriga šokolaadikomme. Hea on olla ja kohtlaselt õnnis naeratus ei taha kuidagi näolt lahkuda.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, mõkrkjas-magusakas-PÄHKLISE-hapukas-mõrkjas-PÄHKLISE-vürtsikas-magusakas-PÄHKLISE buketiga MEGARÜÜBE! Ah ei noh mis ma jauran, KOSMILINE on see tase ikka. No ei ole Gambrinus varem midagi sihandset kirjeldanud, no ei ole! Kui pähklikreemi kummardajad peaksid kunagi oma usulahu väljakuulutamiseni jõudma, siis lihtsalt pole valikut - see jook saab olema nende armulauavein ja ristimisvesi ja viimse võidmise palsam ühekorraga.
----------------
pilt isetehtud