Monday, August 19, 2019

Shadow Game 3 - Madagascar Vanilla & Ethiopian Coffee (Bourbon BA)


Shadow Game 3 - Madagascar Vanilla & Ethiopian Coffee (Bourbon BA) (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 13,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja 4,19 punkti

Tootjainfo: "Rare single barrel release! Super massive Imperial Stout with Madagascar Vanilla & Ethiopian Coffee aged in Heaven Hill Bourbon barrels. "

Väike lihtne pudel, elegantne kuld-valge sildikujundus. Sentimeetrine mustjaspruun vahukiht kaob üsna kiirelt kirmeks. Õlle värvus - no kas väikesed olete või, et peaks seletama? :)

Aroom. On see nüüd Etioopia kohvi? Vaata ei oska öelda, selleks peaks pudeli kaelas rippuma kotike selle kohvi ubadega. Aga et ta kohvi on, selles pole kahtlustki! Selline üsna vaigune ja eeterlik, mitte liiga tsiviliseeritud kohvi.

Esmamekk. Oi. Lõhn ei lubanud siirupit, aga kohvisiirup see on! Selline keeleotsalt torkiv siirup, mida tahaks võimalikult kaua sellesama keelotsaga kõhu alt kõditada, et tunda seda elevil vastust ja kohvisädemeid.

Keskmaitse. Hapukas kohvi kappab esiplaanil, kuid taustajõuna asub kõmisema vanilli-kõu, kaikuvalt ja kauakestvalt. Jällegi - on's see nüüd Madagaskari oma või mõni muu, seda ei oska oma piiratud teadmistega tuvastada, kuid väga meeldivalt ja selgelt tuntav on ta ikkagi.

Lõppmaitse. Jällegi magusamasse serva valguv, samas hapuka tasakaaluga ... noh nagu granaatpihlakal pakkuda on. Selline veidi parkiv, esiletungivalt hapukas ja mõnuga järatav tumepunane marjake ... kui kuskil kohtate, proovige kindlasti järgi! Aga räägime nüüd ikka kohvist edasi ... või see suur et ... õllest ikka :)

Järelmekk. Kohvimarinaadis kohvi. Mitte see põhjaeuroopalikuks segatud ja tuunitud kohvikokteil, vaid midagi ürgsemat ja tooremat, aga sedavõrra võluvamat. Tõsi küll, serveeritud vaniljesiirupiga.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, magus-vürtsikas-magus-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-magusa buketiga ÜBERTASANDI rüübe. Selgelt kohvine, üsna selgelt vaniljene, dessertlusse kanduv, igati soovitusväärne joogipoolis.
---
pilt isetehtud

Duncan


Duncan (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Scotch Ale / Wee Heavy", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Scotch Ale / Wee Heavy" ja 3,49 punkti

Tootjainfo: "Malty, caramelly and slightly peaty ale."

Väike lihtne pudel, pruulikoja uues kujunduses silt seekord pruunikas-mustal foonil. Sõrmepaksune tumekreemikas vahukiht püsib päris kaua. Õlle värvus - kirkalt tume kirsipunane. Aroom on magusakas ja tuntavalt suitsune. 

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magus-mõrkjas, karameljas ja kõrvetatud suhkru taoline. Keskmaitse toob juurde suitsust hapukat nooti, mis meenutab kiiret lõkkesuitsu saanud pihlakaid. Lõppmaitse on karamelline, tihke ja voolav, meeldivalt koduse, ürgse suitsuse fooniga ja seeläbi turvaliselt mõjuv. Järelmekk läheb ehk veidi liiga magusasse külge, kuid säilitab siiski väärikuse ja metsiku oleku, kuna kohane mõrkjas, ehk isegi tuhane kõrvalnoot toob asjad parlanksi.

Raskepoolse kehaga, vähekarboniseerunud ja veidi õlija paletiga, magus-mõrkjas-magus-hapukas-magus-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Kergelt suitsune, vägagi hea stiilitabamusega vanakooli šotlane.
---
pilt isetehtud

B Cool Bill


B Cool Bill (Voldi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,3 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki. Untappd ütleb: "IPA - Session / India Session Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "B Cool Bill on vähese alkoholisisaldusega, meeldivalt humlase aroomiga ja maitsega kerge õlu, mis paneb sind igal juhul saba liputama. Cheers!
IBU 50"

Väike voolujooneline pudel, kuldsel sildil lahe kuts. Sentimeetrine valge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt punakaskuldne. Aroom on magusakas-mõrkjas, linnaseline ja müslit meenutav.

Esmamekk on kerge, lausa vesisepoolse kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on hapukas ja märgunud müslit meenutav. Lõppmaitse jätkab samal kergel ja kuivapoolsel hapukal toonil. Järelmekk on mõrkjam ja õrnalt vürtsikas.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga OK taseme rüübe. Janukustutuseks kärab kah, aga erilist põhjust selle juurde naaseda ei ole.
---
pilt isetehtud

Sunday, August 18, 2019

Shadow Game 2 - Dark Chocolate & Valencia Orange (Bourbon BA)


Shadow Game 2 - Dark Chocolate & Valencia Orange (Bourbon BA) (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 13,2 %vol.

Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja 4,24 punkti

Tootjainfo: "Rare single barrel release! Super massive Imperial Stout with dark chocolate & Valencia orange aged in Heaven Hill Bourbon barrels."

Väike lihtne pudel, elegantne kuld-valge sildikujundus. Senitmeetrine mustjaspruun vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - murr-murr-must.

Aroom. Püha apelsin! EBAPÜHA APELSIN! Üleskeeratav apelsin! Šokolaadikomm, apelsinitrühvel, kumkvaadipadrun, ansambel Apelsin, apelsiniliim, merevaigutuba apelsini-marmelaadist. 

Esmamekk. Aaaaa. Aaaa nagu apelsin. Alpesin. Alpiseen. Madalmaa. Kraumpuffel! 

Keskmaitse. Komeedi komm ... miks see mulle kangastub? Apelsiniliköör. 

Lõppmaitse. Dirižaabel-apelsin, mis on suur nagu raekoda ja mille all ripneb kumkvaadikorv, kattes kogu maa ja taeva kollakas-oranži kumaga.

Järelmekk. Allah-apelsin. Šokolaadi-apelsin. Šokolaadiga täidetud apelsin!

MEGA-MANIAKAALNE! Ainuke küsimus (miks ei kõla "intergalaktiline" ja muu jabur jutt) - kas SÄHERDUST apelsiniküllust on võimalik saada ilma essentsideta??? Siin on apelsini-taevas ja šokolaadi-põrgu ühes klaasis. Ja see klaas on seestpoolt kuus korda suurem kui väljast!!!
---
pilt isetehtud

Raisk, kes sae käima jättis

Raisk, kes sae käima jättis (Tark Bakter, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,8 %vol. Liigimääratlus: double IPA

Tootjainfo: "Citra DH DIPA"

Väike lihtne pudel, verine sildikujundus. Sõrmepaksune kreemika varjundiga vahukiht on tugevalt püsiv. Õlle värvus - pronksikarva punakaspruun. Aroom on magus, lausa siirupine, meenutades karamell-kisselli.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magus-hapukas, karamelline ja rosinane. Keskmaitse muutub veidi mõrkjamaks ja pärmisemaks, meenutades nüüd kodust saiategu selle veidi üleküpsenud-kõrbemaläinud kooriku kujul. Lõppmaitse saab tuntavaks alkoholisoojus, ürdised-heinased mõrkjas-magusad toonid viitavad surevale humalale. Järelmekk meenutab täistera sepikut, millele on peale määritud karamelliseerunud rosinalikööri.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magus-hapukas-magus-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusa buketiga Hea taseme rüübe. Veider on see, et Citra'st ei leidnud vana Gambrinus nüüd küll jälgegi ... kas on võimalik, et kasutati liiga kaua seisnud humalaid?
---
pilt isetehtud

Allikas


Allikas (Pühaste, Eesti) prk 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: " IPA - Hazy / NEIPA" ja hinnang 84 punkti. Untappd ütleb: "IPA - New England" ja 3,73 punkti

Tootjainfo: "Puuviljadest pakatav ja mahlane New England IPA. Pruulitud El Dorado, Enigma ja Ekuanot humalatega.
IBU 45"

See pole omaette kirjeldus, vaid võrdlus kahe aasta taguse pudeliversiooni kohta kirjapanduga.

Väike purk, sildikujundus analoogne pudeliversiooniga. Vahtu on veidi rohkem ja see näeb välja veidi tuhmim-hallikam. Ka õlle värvus on tooni võrra tumedam-tuhmim. Aroom on küll samavõrra tsitruseline, kuid ka tuntavalt humalasem, kergelt kribelevalt kirbe noodiga. Maitse on laias laastus sarnane eelmise versiooniga, kuid pole nii elav ja mänguline, veidi lamedam ja pehmem.

Üsna sarnane kahe aasta tagusele pudeliversioonile, kuid kraad tuhmim ja samasugust vaimustust esile ei kutsu.

Friday, August 16, 2019

Shadow Game 1 - Hazelnut & Maple Syrup (Bourbon BA)


Shadow Game 1 - Hazelnut & Maple Syrup (Bourbon BA) (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 13,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja 4,22 punkti

Tootjainfo: "Rare single barrel release! Super massive Imperial Stout with loads of hazelnut & Canadian maple syrup aged in Heaven Hill Bourbon barrels."

Väike lihtne pudel, elegantne kuld-valge sildikujundus. Sõrmepaksune tumepruun vahukiht kahaneb kirmeks, kuid püsib siis visalt. Õlle värvus - must. 

Aroom. MAMMAMIA! Pähkliviski! Rammus ja õline ja vaniljene pähkliviski. Pähklipuruga kaetud võiküpsis. Iiris-lagrits. Kakaovõi. Oikuram, sellise lõhna peal töötaks vist väiksem diiselauto nii kaks kilomeetrit ja ülesmäge!

Esmamekk. Umps. Keel neeldub iseenda sisse. Pähkli-kakao. Viskis leotatud pähkliküpsis. 

Keskmaitse. Vaniljene rosinakeeks on keedetud redutseeritud teelusikatäieks kontsentraadiks. 

Lõppmaitse. Datlitest keedetud neste. Datlid ja pähklid, viigimarjad ja pähklid, kuivatatud pirnid ja pähklid.

Järelmekk. Pähklikompott. Rummi ja rosinatega pähklikompott. 

MEGA-MEGA-MEGA! Juhul kui üleüldse norida, siis vahtrasiirupiga ei oska kontakti saada, aga see tuleb ka vana Gambrinuse vähesest kokkupuutest selle kraamiga - lisasuhkruid pole sellele kerele tõepoolest vaja. Juhul kui te peaksite tahtma dieeti pidada, siis on teile keelatud isegi tolle pudeli poole vaadata, pool kilo lisandub eluskaalule ainuüksi kiirpilgust! Jah, see kraam on pähklisiirup, kuid nurjatult hästi tasakaalus röstise mõrkjuse ja mõnusa marjase hapukuse toel. Ultrapähkel!
---
pilt isetehtud

Hey Kanína Nr. C22


Hey Kanína Nr. C22 (Borg / Lamplighter , Island / USA) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pale Lager - India / Hoppy", hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Lager - IPL (India Pale Lager)" ja hinnang 3,58 punkti

Tootjainfo: "A SALUTE TO A 70’S HIT BY THE BAND ÝR, HEY KANÍNA OFFERS YOU HINTS OF EXOTIC JUICES AND A BEWITCHING FRUITY AFTERTASTE. THE HOPPY FAB FOUR: CITRA, IDAHO 7, SIMCOE AND EL DORADO, JOIN FORCES, IN A COLLABOR- ATION WITH LAMPLIGHTER BREWING CO., TO MAKE THIS BUNNY A CERTAIN HOP HIT."

Väike purk, sildil kummalised käsijänesed :) Erkvalge vaht täidab suts üle poole klaasist japüsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kollane. Aroom on väga värske ja magusakas, kuhugi pomelo ja mandariinide vahepealne. 

Esmamaitse on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse muutub magusamaks, omandades troopilise mulje, kõige lähemale litšimarjade kanti ... noh või siis kuldkiivide ja/või kuldsete mahlaste tikrite poole. Lõppmaitse on pehme ja juba kenakese humalakõditusega. Järelmekk mõjub mõnusamail moel mõrkjas-magusalt, ühekorraga kargelt ja pehmelt, troopiliselt ja koduaiaselt, tikri-õunapüree poole nihkudes, aga seda koos vähese kadakase vaiguse puudutusega.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga Übertaseme rüübe! Mõõõõnusalt pehme ja siidine, samas tajutavalt humalane ja värske - lustakalt troopiline IPL!
---
pilt isetehtud

Sæmundur Nr. 49


Sæmundur Nr. 49 (Borg, Island) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA", hinnang 49 punkti. Untappd ütleb: "Pale Ale - International" ja hinnang 3,6 punkti

Tootjainfo: "Sæmundur takes great care of his appearance. It's cloudy with a hefty dose of mango that makes this Pale Ale both unique and fresh.
The British yeast makes for a soft warm-up for the tropical dance show put on by the Citra and Equinox hops."

Väike purk, kojale omane tehniline sildikujundus. Kollakas vaht täidab veidi üle poole klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - mehuselt-häguselt kollane. Aroom on magusakas ja troopiline, selgelt mangomehu laande.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitses muutub keha õhemaks, kuid samas tuleb esile selge ja puhas mangomaitse. Lõppmaitse muutub hapukamaks ja mõrkjamaks, mango veidi tooremaks, kuid jääb sama ehedaks. Järelmekk on pehme ja hapukas-magusakas, troopiliselt päikeseline.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERtaseme rüübe. Üsna märkimisväärne tulemus, liites kokku lihtsa heleda eili ja intensiivse mango ... saadi vist üks paremaid mangoõllesid!
---
pilt isetehtud

Sunday, August 11, 2019

Garún Icelandic Stout Nr. 19.3


Garún Icelandic Stout Nr. 19.3 (Borg, Island) pdl 0,33 l. alc 15,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja hinnang 4,21 punkti

Tootjainfo: "Beware! The haunting shadows of chocolate, coffee, licorice and vanilla have broken out of their bourbon casks again!
IBU 25"

Väike lihtne pudel, kojale omane tehniline-numbriline sildikujundus. Sõrmepaksune tuhkhall-pruun vahukiht on vähese püsivusega. Õlle värvus - torka-silm-peast-välja-ööpime! 

Aroom. NJAAAA. Enne nina siia klaasi pistmist oleks mõistlik istuda ja turvavöö kinnitada! See on SIHUKE lõhnatripp et mine lolliks. Prooviks nüüd siis õige loetleda: meepräänik, kohviliköör, lagrits, mustas rummis leotatud viigimarjad, kakaokeeks rosinatega, lagrits, kohviküpsised ... ja lagrits!

Esmamekk. Raske muidugi, no kuidas ta saaks kerge olla, mu noor sõber! Keeleots kiuksatab kergelt alkoholisest kuumusest ja tõmbus kaitseasendisse. Kuumav šokolaad ja vaniljekreem.

Keskmaitse. Oiiiii. Vanilje! VANILJE!!! Vaniljest saab ehitada laevu ja torne! Ja avastada vaniljesaari keset rummimerd. Minna külla kreekidele ja kasta end pihlakakose all ning siis tõmmata taas selga vaniljene kuningarüü.

Lõppmaitse. Joobnud jumalate nimel - see kraam niidab ja matab ja katab, ajab taga ja lisab veel juurde. TÄIDLANE! Kuumavalt täidlane, pehmelt mattev, sulnilt vaimustav, KAKAOPLOOM!

Järelmekk. Oi-sa.kurjama-pühakute-vanaisa! Kaneeliküpsistest ja karamelliseerunud pähklitest kokku keevitatud taraan, millega murda maha külmunud südameid ja avad maitsetšakraid. 

GENIAALNE JA INTERGALATKTILINE! Seda õlut tuleb hoida tömpkeelsetest kodanikest hobuseteekonna kaugusel. Aga nendele teistele, neile lobekeelsetele maitsejahtijatele serveerida koos kõrvatroppidega, muidu ei jõua kaasmaitsjate vaimustusohkeid ja pikki pläterdavaid kommentaare ära kuulata!
---
pilt isethetu

Mercury Saison


Mercury Saison (Blackwell, Šveits) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison / Farmhouse / Grisette" ja hinnang 34 punkti. Untappd ütleb "Farmhouse Ale - Saison" ja 3,42 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "Assemblage of rye seasonings matured in Chardonnay oak barrels.
IBU 10"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Vähene valge vahukiht kaob hetkega. Õlle värvus - hämuselt tuhm tumekollane. Aroom on meeldivalt hapukas-vürtsikas, mahlane ja sätendav.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõõdukalt hapu. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, justkui näriks valgeid pooltooreid viinamarju koos seemnetega puruks. Lõppmaitses viskab sisse veidi kääriv-äädikaseid noote, keelekülgi pargib paks tammine tuhmus. Järelmekis ... vat see on üllatav ... alles nüüd on tunda karbot, keelepäral mängivad vaheldumisi mullid ja sädeleb kuiv vürtsikas veinisus.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, hapu-mõrkjas-vürtsikas-hapu-vürtsika buketiga OK taseme rüübe. Rukkisaison? Noh on ju kah. Vaadihoidis? Ei kvalifitseeru, ainult kuiv tammine surve oleks nagu sellest ooperist pärit, kuid kõik muud oodatavad ümarad-pehmed toonid jäävad olemata.
---
pilt isetehtud

Blackwell Pale Ale


Blackwell Pale Ale (Blackwell, Šveits) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb "Pale Ale - English" ja 3,45 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "Fruity, hoppy spelled beer
IBU 20"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Erkvalge sentimeetrine vahukiht pole püsiv. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom on õrnalt hapukas ja maalähedaselt märg, rõske ja mullane, meenutades farmhouse tüüpi õllesid.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas ning õrnalt vürtsikas. Keskmaitse muutub pooltoore mango ja valge veini seguselt hapuks. Lõppmaitse lisab kõvasti mõrkjat murust ja isegi puidust tooni. Lõppmaitse on vürtsikas ja mõrkjas-hapukas.

Keskmisest kergema kehaga mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga nii ja naa rüübe. Pale ale pole see jook nüüd küll mitte, ei ameerika ega ammugi mitte inglise tüüpi - kuid farmhouse'ina oleks see jook ju päris hea!
---
pilt isetehtud

Saturday, August 10, 2019

Very Happy Porter


Very Happy Porter (RumalHumal, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Ratebeer ei tunne ei tootjat ega toodet.

Untappd ütleb "Porter - Baltic" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfot pole leida.

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-silt seekord valgel foonil. Tumepruun vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib kaua. Õlle värvus - kirkalt mustjaspunane. Aroom on hapukas-mõrkjas, kõrbenud leivakooriku taoline. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magedapoolne. Keskmaitse muutub magusamaks ja kreemisemaks, nihutades alguses iiri stoudilikuna tundunud oleku juba veidi rohkem balti porteri poole. Lõppmaitse säilitab sellise omapärase röstitud-kuivatatud ploomi hapuka põhitooni, mis pole siiski balti porteri tunnus, kuid maitseb siiski väga kenasti. Järelmekk muutub magusamaks ja täidlasemaks ning asjad loksuvad lõpuks oma kohtadele.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja sametise-õlise paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga Übertaseme rüübe. Väikeste maitseliste nihutuste lõpuks saavutas see klaasitäis täpselt selle tasakaalu, mida balti porterilt oodata ongi - piisavalt hea stiilitabamus ja igati kena teostus.
---
pilt isetehtud

Gypsy Camp


Gypsy Camp (Hausmann, Venemaa) prk 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeer ei tunne seda jooki. Untappd'i liigimääratlus: "Sour - Gose" ja hinnang 3,86 punkti

Tootjainfo: "Gose с Уральским пельменями, душистыми перцем и лавровым листом. Коллаборация пивоварен Hausmann × Red button × Zavod × On the bones
Gose со вкусом Урала."

Väike purk, silt arusaamatult kirju. Vähene valge vahukirme kaob kohe. Õlle värvus - häguselt kollane. Aroom on hapukas ja kergelt soolane, vürtspipra olemus on üsna selgelt tunda, loorberilehe oma seevastu üsna vähe. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapu ning ivike soolane. Keskmaitse muutub magusamaks ja veidi soolaseks. Lõppmaitse on hapukas-magus ja mõõdukalt ürdine, sest "vürtsikas" oleks vale sõna. Järelmekis soolane pool tugevneb veidikese, vürtspipra magusakas õline toon tõuseb meeldivalt esile. 

Keskmisest veidi raskema kehaga, hapukas-soolakas-magusakas-hapukas-ürdise-soolaka buketiga omapärane rüübe. Mõte teha "pelmeeni-goset" kõlab kordades lahedamalt kui see tulemus on. Noh olgu, füüsiliselt pelmeeni enda lisamine ei saagi õllele midagi juurde anda, kuid lubatud loorberilehest (ja purgil ka kirjas olevast koriandrist) oleks oodanud suuremat maitse-elamust.
---
pilt isetehtud

Intsikurmu 19


Intsikurmu (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,6 %vol. Ratebeer ei tunne selle aasta versiooni. Untappd ütleb "IPA - Session / India Session Ale" ja hinnng 3,57

Tootjainfo: "Session IPA brewed for Intsikurmu 2019 festival"

Väike lihtne pudel, kolhoosilik-lapsik sildikujundus. Kollaka varjundiga vaht täitis kolmandiku klaasistja püsis mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt tumekollane. Aroom on väga värske, karge ja mõrkjas.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on veidi hapukam ja mahlasem. Lõppmaitse muutub mõrkjas-hapukamaks ja kuivapoolseks. Järelmekk on hapukas ja kergelt vürtsikas, värske ja mõnus.

Keskmisest veidi kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Mõnusalt värske ja krõps, mahlane ja kenalt kuugatav. Väga lahe suvejook IPA-sõbrale.
---
pilt isetehtud

Friday, August 9, 2019

Ükssarv John


Ükssarv John (RumalHumal, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeer ei tunne ei tootjat ega toodet. Untappd ütleb "Bock - Doppelbock" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfot pole leida.

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-silt seekord heleroheliselt foonil. Kreemikas vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib kaua. Õlle värvus - kirkalt ja sädelevalt tumepunane. Aroom on leebelt ja rosinaselt magus. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magus-mõrkjas, täidlane ja veidi metalne. Keskmaitse muutub vaskseks ja röstiseks, justkui oleks vasest uhmris röstleiba peeneks tambitud ja siis tumedate rosinatega segatud. Lõppmaitse on tugevalt karamelline, selliselt tasemel röstitud, et nagu-juba-peaaegu-et tajuks suitsunooti, kuid lõpuks tajud hoopis pähklilikööri. Järelmekk räägib samal röstpähklisel, leivasel ja rosinasel noodil, puhates raske ja toekana, värvudes aegamööda mõrkjamaks ja kuivemaks.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magus-mõrkjas-magus-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASEME rüübe. Ülihästi tabatud stiil, seda tänuväärsem tegu, et bock-tüüpi õllesid tehakse meil nii neetult vähe.
---
pilt isetehtud

Dr. Albon


Dr. Albon (Kalamaja, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / NEIPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untapped liigimääratlus on "IPA - New England" ja hinnang 3,6.

Tootjainfo: "Double dryhopped fruity juicy New England IPA designed for disco-dancing, relaxing and for hazy mornings.
IBU 35"

Väike lihtne pudel, sildil psühhedeelne tegelane. Sentimeetrine erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv, ehkki haakub mingil määral klaasiseintele. Õlle värvus - hämuselt pruunakas-kollane. Aroomis segunevad värskelt kanna all puruks rudjutud naadid, eile niidetud muru ja värskelt lahti lõigatud virsik.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-vürtsikas-magusakas, veidi keeleotsa humalatega kõdistav. Keskmaitse liigub humalakõrvetus üle keele kaugemale, kuid seda kribekirbust hoiab peaaegu et tasakaalus mangomehune pehmus. Lõppmaitse muutub veidi hapukamaks, valgete viinamarjade ja litšimarjade taoliseks, mida aga jätkuvalt raamistab kõrvetav humalaküllus. Järelmekis kirbus taandub, järele jääb raudrohune mõrkjus segatuna konserveeritud metspirnidega.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Väga hea taseme rüübe. NEIPA'de kirbema otsa esindaja, aga samas on õnneks suudetud vältida mudrusust ning ka see humalakõrvetus jääb sündsuse piiridesse. Vana Gambrinus oleks siin hea meelega näinud rohkem tasakaalustavat magusat puuviljasust või siis hoopiski hapukat mahlasust ja siis plaksutaks juba hoogsalt käsi.
---
pilt isetehtud

Anticipation


Anticipation (Tanker, Eesti) pdl 0,375 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Sour / Wild Beer“ ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb "Sour - Other" ja hinnang 3,45

Tootjainfo: "mixed fermentation sour ale"

Keskmist kasvu pudel, fooliumkaelus ja läikiv-küütlev silt. Valge sõrmepaksune vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - uduselt kollane. Aroom on magus-hapukas, aprikoos on vist päris olemas ... ehkki sama hästi võiks selle kohta öelda virsik :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapu. Keskmaitse on magus-hapu, toorevõitu ploomide taoline ja veidi parkiv. Lõppmaitses viskab veidi sisse sellist käärimishaput, mis tekib ilma suhkruta tehtud toormoosile kolmandal-neljandal päeval. Järelmekk on hapukas-mõrkjas, keelepära saab korralikult pargitud, justkui oleks keelel hoidnud pooltoore ploomi nahka.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-magusakas-hapu-vürtsikas-mõrkjas-hapu buketiga HEA taseme rüübe. Hapuõllede mitte kõige säravam esindaja, aga nö puuviljaõllena läheb igatahes vägagi arvesse - neid va ploome on suus tunda veel pikalt!

---

pilt isetehtud

Monday, August 5, 2019

Brenda & Brett

Brenda / Brett (Karli Kräft, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Liigimääratlus: "Farmhouse ale"

Tootjainfo: "Saison tüüpi kuiv õlu, millele on lisatud Brettanomyces pärmi, et anda maalähedasi maitseid. Kompleksne ja ajas muutuv!"

Väike lihtne pudel, määrdunud-hallina mõjuv sildikujundus. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on hapukas ja pärmine, tuletades meelde lapsepõlves ravumina pakutud suhkruga pagaripärmi.

Esmamekk on keskmisest iva raskema kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitse on pärmine, käärivate puuviljade ja käärimaläinud leivasuppi meenutav. Lõppmaitse on vürtsikas-hapukas, nätske ja saiataignane. Järelmekk meenutab käärivaid virsikuid.

Keskmisest jublakas raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, magusakas-vürtsikas-hapukas-vürtsika buketiga ebamäärane rüübe. Kõige rohkem meenub kõikvõimalikke käärimisprotsessis olevaid asju alates pärmitaignast kuni puuviljadeni.
---
pilt isetehtud

Kuri sikk rukkis

Kuri sikk rukkis (Karli Kräft, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus: "rukki stout"

Tootjainfo: "Rukkilinnastega pruulitud stout. Tume, leivane ja vürtsikas."

Väike lihtne pudel, sildil ilmselt kõrvetatud linnased, kuid aju tajub neid kohviteradena.  Tumepruun vaht täidab 2/3 klaasist, püsides üsna korralikult. Õlle värvus - kirkalt tumepunane. Aroom on leebelt magusakas, leivane ja röstine.

Esmamekk mõjub üllatavalt kergena ja tublisti mõrkjas-magusana. Keskmaitses tuleb keha järele, liitudes hapuka röstise-pohlase-rosinase maitsega ... noh teate küll neid kuivatatud marjaseguseid, kus pohlad ja rosinad üheskoos pikutavad. Lõppmaitse muutub ümaramaks, magusapoolseks ja karamelliseks. Järelmekk taastab hapukas-vürtsika põhitooni ja nihkub kõrvetatud leiva taskusse.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. Kui juba nimes on rukis, siis võiks see tegelikult jõulisemalt esile tulla, aga sihuke meeldiv tume lõuatäis ikkagi.
---
pilt isetehtud

Wakanda


Wakanda (Karli Kräft, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: bohemian pilsner

Tootjainfo: "Hele pilsner tüüpi mõõdukalt humalane õlu, mille pruulimisel on kasutatud Uus-Meremaalt pärit Wakatu humalaid"

Väike lihtne pudel, sildil mägimaastik ja ... eee ... miskid ulmetegelased? Valge sentimeetrine hõre vahukord kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on kergelt magusakas, linnaseline ning miski veidra tajuhäire tõttu ka kohupiimane ... justkui nuusutaks kohupiimakorpi.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses tugevneb mõrkjas-murune ja väga värskena mõjuv roheline humal. Lõppmaitse värvub isegi kergelt ülemäära humalaseks ning tiba kibekaks, kuid hapukas-magusakas kõrvaltoon tasakaalustab seda. Järelmekk läheb jälle tagasi magusapoolsemasse ja linnaselisse külge, lõpuks jääb pinnale aga laagerõllele omane hapukas ja õrnalt vürtsikas põhi.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Ehk kribu ülehumaldatud pilsneri kohta, kuid siiski meeldivalt karge ja värskendav.
---
pilt isetehtud

Sunday, August 4, 2019

Monroe

Monroe (Karli Kräft, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: pilsner

Tootjainfo: "Monroe humalatega pruulitud pilsner tüüpi õlu"

Väike lihtne pudel, sildil üks teine Monroe, mitte see humal :) Sõrmepaksune erkvalge vahukiht on hõre ja kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom on kummaliselt ja kommiliselt magus.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas ning kergelt vürtsikalt kihelev. Keskmaitse pöörab magusakas-hapukasse külge, meenutades odavaid klaaskomme, mida kõikide vanaemade kristallkausid alati täis on. Lõppmaitse asub jälle kõditavasse asendisse, magusus muutub juba suisa läilapoolseks ja selgelt suhkruseks. Järelmekk õnneks tasakaalustab seda mõrkjama ja vürtsikama kuivusega.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusa-vürtsikas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga nii ja naa rüübe. Noh selgelt laagerõlu ta ju on ... saksa stiili mängib välja kah ... aga vaata see magusus ei tundu asjakohaselt linnaselisena, vaid suisa suhkrusena.
---
pilt isetehtud

Alter Brauch Festival


Alter Brauch Festival (Старый Завод, Venemaa) pdl 0,5 l. alc 4,0 %vol. Ratebeer ei tunne seda jooki. Untappd ütleb "Spiced / Herbed Beer" ja hinnang 3,04 punkti

Tootjainfo: "Пиво с мёдом и пряностями (имбирь, корица), что делает его вкусовой профиль весьма необычным."

Keskmist kasvu pudel, raskeltloetav vanamoeline siniseruuduline sildikujundus. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom on ausalt öeldes esmase nuhutuse ajal üsna eemaletõukav, kirbe ja vänge. Aga vaata kui kaaauem ja aeeeeglasemalt nuuskida, siis ilmub esile nii kaneel magusakas toon kui ka ingveri vürtsikas fanfaarihüüatus. Lõpuks ilmub lavale ka mesi ise ning kokku moodustub juba täiesti naturaalne Tuula präänik!

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja üllatavalt monokroomselt hapukas. Keskmaitse muutub tiba magusakams ning kaneeli tuhm olek veereb aegamisi üle keele. Lõppmaitses kõdita ingver meeldivalt keelepealset ning mesised noodid valguvad külgi mööda. Järelmekis kerkib esile aga lõhna algusest pärit ebameeldiv-läppunud vängus.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-hapukas-vürtsika buketiga vastuoluline rüübe. Idee tuunida üks õlu Tuula prääniku maitseliseks kõlab ju hästi, aga tulemus paneb veidi nina kirtsutama - kaneeli ja ingveri kooslus mängib koos meega mingi kummalise läpatanud triki, mida ei oska kuidagi heaks hinnata.
---
pilt isetehtud

Luulu


Luulu (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus " Berliner Weisse - Flavored" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb "Sour - Berliner Weisse" ja hinnng 3,66

Tootjainfo: "Sour wheat ale brewed with apricot and peach."

Väike lihtne pudel, sildil hõljub toatäis aprikoose. Kollane pöidlapaksune vahukiht kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - uduselt tumekollane. Aroom on magusakas, jogurtine ja biskviitjas, justkui hoiaks käes jogurtikreemiga vaniljeküpsist.

Esmamekk on kerge kehaga ja hapu. Keskmaitse on hapukas-magusakas, puuviljane, ehkki otseselt ei ühe ega teise lubatud viljaga kontakti veel ei saavuta. Lõppmaitse lisab mõrkjamat, justkui virsikuseemntetest pärinevat tooni. Järelmekk on hapukas-vürtsikas, karge ja kerge.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Hea taseme rüübe. Berliner weisse nagu neid juba palju saada on, lubatud viljade omatoon on pigem enesele sisendatav kui selgelt tajutav. Aga suviseks klaasikeseks vestluse kõrvale kena küll,  kas pole?
---
pilt isetehtud

Saturday, August 3, 2019

Neetud šotlane


Neetud šotlane (Karli Kräft, Eesti) odl 0,33 l. alc 8,1 %vol. Stiilimääratlus: wee heavy

Tootjainfo: "Komplekse linnaste ja karamelliste nootidega magusamapoolne ning kange õlu. Lisatud viskis leotatud tammelaaste. Ühispruul Martin Tiitmaaga"

Väike lihtne pudel, silt šotiruuduline. Tumekollane vaht täidab üle poole klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt tume pruunakaspunane. Aroom on tuntavalt suitsune, tumedate rosinate ja kõrvetatud suhkru küllane, täidlane ja magus.

Esmamekk on raskepoolne ja magus-mõrkjas, õrnalt suitsune ja vürtsikas, soe ja kõditav, rasketest aegadest ja kõvadest kaklustest pajatav. Keskmaitse võtab ette ühe sooja ja kõvasti viskikaramelliseerunud ahjuprae, haukab sellest tüki ning räägib lauanaabritele ühe tummise ja ropuvõitu loo, mille peale kogu seltskond mürinal naerda kraaksub ja raskete rusikatega lauda vemmeldab, näidates poolehoidu nii jutuvestjale kui tema poolt välja tehtavale peatetäiele.

Lõppmaitse. Mustas rummist läbiimbunud suitsused ploomid sobivad küpsehane sisse suurepäraselt, kas te ei leia? Ja kui veel suur kulbitäis rasvaseid ja tumedaks haudunud hapukapsaid sinna kõrvale panna, no kas pole elu siis ilus, mu vennad?

Järelmekk. Mitte iga õhtu pole nii õdus ja mõnus kui teiega siin, mu kamraadid. Oi on olnud laevu ja torme, lahinguid ja vangikonge. Aga no kus meie omad siis hätta jäävad? Ei kunagi! Mõte vennaskonnast siin vanas kõrtsitoas annab alati jõudu ja jaksu. Proosit!

Raskepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magus-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASEME RÜÜBE! Noh olgu, päris kanoonilises mõttes on ehk suitsunooti liiga tunda, kuid kurjam küll, see jook on üks kandev emapuu, millel püsib kogu kergem maailm koos.
---
pilt isetehtud

Pilky


Pilky (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pilsener / Pils / Pilsner" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb "Pilsner - German" ja 3,45 punkti.

Tootjainfo: "A refreshingly modern German-style pilsner, dry-hopped with German noble hops
IBU 25"

Väike lihtne pudel, silt ebamääraselt geoloogilis-kivimlik-kristalliline. Erkvalge vaht täidab ligi pool klaasist, olles mõõdukalt püsiv. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom on hapukas, linnaseline ja marjane ... aga ka veidi tolmune.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse jätkab hapukal põhitoonil, lisades kröömike värsket murust mõrkjust. Lõppmaitse suundub magusakamale rajale, tehes seda linnaselisel ja jahusel-tolmusel moel. Järelmekk on mõrkjam ja tiba vürtsikas, kuivapoolne ja karge.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga Hea taseme rüübe. Hea ja üsna kvaliteetne laager, aga ei midagi kõneväärset.
---
pilt isetehtud

Flamango


Flamango (nanoPruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,6 %vol. Ratebeeri stiilimääratlus "Berliner Weisse - Flavored" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Sour - Fruited"ja 3,57 punkti

Tootjainfo: "Kettle sour with mangos
IBU 4"

Väike lihtne pudel, sildil täispuhutav flamingo ja mangonägu. Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob kiirel kohinal. Õlle värvus - hämuselt mehune. Aroom on hapukas-magusakas, meenutades küll pigem barbarissi kui mangot.

Esmamekk on kerge kehaga ja hapu. Keskmaitse on hapukas-magusakas, meenutades käärinud segumahla. Lõppmaitse on kuiv, jahune, nn jahupuu marjade taoline, ainult et koos rabarberi-tikri-morsiga. Järelmekk on kuiv, hapukas-magus ja veidi vürtsikas ning lõõõõõppude lõpuks ka toorepoolset mangot meenutav.

Kerge kehaga, alakarboniseerunud ja väga kuiva paletiga, hapu-magusakas-vürtsikas-hapu buketiga OK taseme rüübe. Janupeletajaks isegi väga hea, "normaalse" õllega kokkupuutumus üsna ümmargune 0. Mingit erilist põhjust seda kellelegi soovitada ei näe, seda enam et mango osa on siin maitses üsna napike.
---
pilt isetehtud

Friday, August 2, 2019

Eesti sada (taashinnang)

Eesti sada (Karli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Liigimääratlus: odravein

Tootjainfo: "Pruulitud 45 Tartu Maratoni  päeval Eesti Vabariigi 100.sünnipäeva auks. Kasutatu Eesti oma linnaseid ja astelpaju marju. Kange ja rahulik nagu keskmine eestlane"

Tegu pole omaette kirjeldusega, vaid võrdlusega sama joogi aasta tagasi tehtud proovimisele, mille hinnang kõlas: "Karvane, noor ja kasvatamatu on see tegelane praegu. Andke palun vähemalt pool aastat või veel parem aasta aega enne kui seda päriselt hindama asuda."

Vahtu on seekord u kaks korda rohkem, õlle värvuses muudatusi pole. Aroom on samamoodi raske ja magusalt nätske ning puuviljane. 

Maitse aga ... ojaaaa ... vaata sellest vana Gambrinus rääkiski, et andke aega! See kraam on juba-peaaegu-et-küpseks saanud! Noh ütleme et veel mitte päris-päris küpseks, sest alkohol on ikka veel torkiv - KUID - see on tasemel, mid võib juba lugeda vastuvõetavaks 10-kraadise odraveini puhul! Raske, tulvil kuivatatud heledaid puuvilju, õilis ja täidlane.

See jook on VÄGA õigel teel. Samas kui aasta tagasi sai öeldud, et "Andke palun vähemalt pool aastat või veel parem aasta aega", siis nüüd tuleb soovitust pikendada. Kui pail pruulmeistril on vähegi kannatust, siis hoitagu seda jooki veel teist sama kaua, küll siis saab hosiannat hüütud ja kiidupasunaid puhutud!
---
pilt isetehtud

Silver Peel


Silver Peel (Garage, Hispaania) prk 0,44 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse - Flavored" ja hinnang 86 punkti. Untappd ütleb "Sour - Berliner Weisse" ja hinnang 3,76 punkti

Tootjainfo: "Florida Weisse with red fruits."

Vahepealset kasvu purk, väsinud-kahvatu sildikujundus. Roosaka varjundiga vaht täidab pool klaasi, kuid kaob tõtlikult ja jäägitult. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane. 

Aroom. Brrrrrrrrrrrrrrr. Õõõõõõ. Lõhnastatud toorkummi? Esmane lõhnapauk on ikka vängelt ebameeldiv ... aga kui lasta umbes minutike hingata ja siis jälle nuuskida, on see plastikune-kummine rämedus taandnud ja asemel jääb sünteetiliselt aromatiseeritud klaaskomm, mis ilmselt peaks vastama koodnimetusele "kirss"?

Esmamekk on kerge kehaga ja hapukas. Keskmaitse - sünteetiline, plastikulaadne, keemiline kirss. Järelmaitse ... ropp ... kirsimaitseline õhupall! 

Oiper*e. Kas see on nüüd konkreetse purgi süü või midagi, aga see klaasitäis on ikka võigas. Justkui oleks keegi üritanud jalgratta sisekummi kirsimaitseliseks muuta! Üritan kindlasti uuesti, aga see kraam läheb kraanikaussi.
---
pilt isetehtud

Kivi Mango Gose (2019)


Kivi Mango Gose (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Gose - Flavored" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb "Sour - Gose" ja hinnng 3,6

Tootjainfo: "Gose brewed with mango"

Tegemist pole omaette kirjeldusega, vaid võrdlusega möödunud aastal välja lastud samanimelise joogiga.

Vaht on sama püsimatu. Värvus on teinud sammu positiivsuse poole - hämara mudru asemel on nüüd klaasis vaid õrnalt hämune kuldne jook. Lõhn on täiesti teine, eelmise aasta lakto asemel on nüüd siin marineeritud till! Veider, aga mõnus :)

Maitse on laias laastus sama mis eelmisel pruulisel, nii nagu tookord, nii ka nüüd ütleb aju "marineeritud kurk", mida serveeritakse koos tilgakese mangomehuga.

Üldhinnang on kriips parem mis eelmise aasta pruulisel, toonase "VÄGA HEA taseme rüübe!" asemel Übertaseme rüübe. Korralik gose, aga tundub et mangoga tehes on tajuhäire tilli-kurgi-marinaadi suunas paratamatu :)
---
pilt isetehtud

Thursday, August 1, 2019

Loose


Loose (Garage, Hispaania) prk 0,44 l. alc 5,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / NEIPA" ja hinnang 95 punkti. Untappd ütleb "IPA - New England" ja hinnang 3,92 punkti

Tootjainfo: "IPA using Burlington ale yeast to highlight Chinook and Mosaic hops"

Vahepealset kasvu purk, sinisel sildil ... praemunad!? :) Valge vaht täidab üle poole klaasist, kuid kaob kiirelt. Õlle värvus - uduvinega kollane. 

Aroom ... oooojaaaa ... see on ju värskus ise! Delikaatne, kuid hommiku-uduselt värske ja karge, kastemärgade puuviljade ja tärkavate unistuste küllane, päikese esimeste kiirte käes soojenevate mangode ja tikrite segune.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas ning mehune, troopiline ja kuldne. Keskmaitse teeb huvitavalt kombel kerguse poole sammu tagasi, lisades algsele sametpehmele magusale põhjale juurde laimikoort ja kuldet kiivit. Lõppmaitse on mõrkjam, greibisem ... kuid see mõrkjus puhkab pehmes papaia süles. Järelmekk suliseb hapukama värskusega, jättes endast lahkudes maha ka hillitsetud vürtsikat õhetust.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Lõhna eest annaks lausa "mega" kleebise välja, kuid maitse ei tule selle unistusliku troopilise ootusega kaasa.
---
pilt isetehtud

Lupa Nauttia


Lupa Nauttia (Tanker / Maistila, Eesti / Soome) pdl 0,44 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „ Sour / Wild Beer - Flavored“ ja hinnang 41 punkti. Untappd ütleb: "Sour - Fruited" ja 3,41 punkti

Tootjainfo: "Sour Ale with Passion (fruit)
IBU 35"

Mõõdukat mõõtu purk, soov luua pilkutõmbavat silti ulatub seekord juba mustlas-tsirkuse mõõtudeni. Valge vaht täidab kolmandiku klaasist, kuid kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - tuhm-mudruselt ebamäärane pludru. Aroom - vähene, aga siiski äratuntavalt askorbiinhappene passsionvili.

Esmamekk on keskmisest kriips kergema kehaga ja hapu. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, rabarberi ja jõhvika vahepeale. Lõppmaitse - samasugune jõhvikane, nüüd ehk ka tilk laimimahla juures. Järelmekk - no täpipealt ühetaoline, voolikuna algusest lõpuni kulgev, aga siiski värskendav.

Keskmisest tiba kergema keha, vähekarboniseerunud ja kuivapoolse buketiga, hapu-mõrkjas-magusakas-hapu buketiga igavalt kvaliteetne rüübe. Üsna ühetaktiline tüüp, tegemata tee peal ühtegi kurvi või jõnksu, kuid toimiv ja ette-ennustatav nagu saksa Bundesautobahn. Otsid puuviljast hapuõlu - aga palun, siin ta on!
---
pilt isetehtud

Kihnu Jõnn Originaal


Kihnu Jõnn Originaal (Voldi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki. Untappd ütleb: "Lager - Pale" ja hinnang 3,4 punkti.

Tootjainfo: "Ega pueõlut selle vastu sua! Piäb iä tigu olema! Rüübäke ning andkõ teistelõ kua! Kui varõs üle lennäb, saab alla!"

Väike salekaelne pudel, sildil meremotiiv. Erkvalge vaht täidab veerandi klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on lihtsalt linnaseline, meenutades värskeltküpsetatud täisterasepikut. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse lisab laagerõllele kohast hapukat, veidi taignast nooti. Lõppmaitse on meeldivalt hapukas-mõrkjas ja karastav. Järelmekk särab mõõduka vürtsiga, lõpetades pehme ja pikaltvoolava magusmõrkja järelmiga.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga VÄGA HEA taseme rüübe! Lihtne laagerõlu on tehtud suisa kanooniliselt hästi ... ja seda polegi nii kerge saavutada kui arvata võib!
---
pilt isetehtud

Wednesday, July 31, 2019

Stone the Flamin´ Crows


Stone the Flamin´ Crows (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / NEIPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - New England" ja 3,87 punkti.

Tootjainfo: "Updated version of the fantastic "Stone The Crows" with more of everything except the buzzz."

Nääpsuke purk, sildil kiviga pähe saav põlev vares :) Algversiooni kirjelduse leiab siit.

Pöidlapaksune valge vahukiht on hõre ja kaob ruttu. Õlle värvus - mudruselt tuhmkollane.

Aroom. Hoirasssssaaa ja vaaditäis troopilist mehu! MuheMehu. Valge rummiga ja vihmavarjukesega. See klaasitäis lõhnab kui troooooopika!

Esmamekk on keskmise kehaga ja veidi kõrvetavalt humalane, kribe-kirbe äärel olev magus-mõru. Keskmaitse astub sellele äärele veelgi lähemalt, juba poole tallaga üle lävepakugi ... aga see veel ei tapa, see veel ei hävita algset supertroopilist head tuju. Lõppmaitse - tihe-tihkelt mangomehune, mõruapelsinine, ürdine ja raudrohune. Järelmekk - ebameeldiva kõrvetuse ja mahepehme paituse kummaline segu.

ÜLEVÕLLIKAS! Sedasorti vedel humalakuhjatis, mille kohta tahaks juba halvasti öelda, aga samal ajal ei suuda end hoida tagasi ka järgmist lonksu ettevaatlikult sipsimast. Baasversioon meeldis ausalt öeldes rohkem.
---
pilt isetehtud

Metsaline (2019)

Metsaline (Teder, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,4 %vol. Liigimääratlus: historical beer

Tootjainfo: "Chateau Pilsen linnased + kuusevõrsed. Pärm Safale US-05"'

Väike lihtne pudel, metsaroheline sildikujundus. 

Tegu pole omaette kirjeldusega, vaid võrdlusega eelmise aasta teoga.

Sildikujundus on identne, vaht samamoodi puudub. Õlle värvus on seekord kirgas.

Aroom on samamoodi metsikult metsane, aga marjast hapusust leidub vähem. Maitses samasugune nihe - happelisust on kõvasti vähem, seevastu vaiku jälle tonn rohkem. Pole ka imestada - seekord uhas pruulmeister veel kilojagu rohkem kuusevõrseid sisse ... ning ka võrsed ise oli teisest kohast korjatud.

Võrdlus siis säänne - seekordne pruulis on üsna teistsugune: rohkem vaigusem ja vähem marjasem. Täiesti puuduolev karbo muudab suutunnetuse lamedaks ja seetõttu ei oska samavõrra vaimustuda kui mullu. Aga ehk annab aeg arutust või antud juhul siis karbot ning pilt muutub.
---
pilt isetehtud

Yuzu Take My Breath Away


Yuzu Take My Breath Away (Tanker / 71 Brewing, Eesti / UK) pdl 0,44 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Saison/Farmhouse - Flavored“ ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Farmhouse Ale - Saison" ja 3,07 punkti

Tootjainfo: "Light and refreshing summer ale with yuzu zest.
IBU 22"

Mõõdukat mõõtu purk, pruulikoja sümboolika seekord varjus küütlev-õlise virvenduse sees. Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - hämuselt valkjaskollane. Aroom on ausalt öeldes vesine, kuid ühtlasi ka mahlane ja veidi pomelot meenutav.

Esmamekk on väga kerge, suisa vesise kehaga ja magedapoolselt mõrkjas-magusakas. Keskmaitse lisab mõõduka annuse apelsinilikku hapukust. Lõppmaitse on mõrkjas-hapukas ja taaskord pomelo taoline. Järelmekk liigub magus-mõrkjasse külge, olles kuivapoolne ja karge.

Ülikerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga OK taseme rüübe. Ülimalt kerge joogipoolis, millel pole tavapärase õllega muhvigi pistmist, noorepoolse pomelo morss ehk. Aga janutapmiseks hea küll.
---
pilt isetehtud

Tuesday, July 30, 2019

KIPA

KIPA (Humaliste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol.

Tootjainfo: "britipärane vanakooli IPA
IBU 57"

Väike lihtne pude, lihtsa aga meeldiva esteetikaga sildikujundus.

Kõva ülekarbo laotas õlle lakkamatu vahujoana lauale laiali. Kui koristamise järel pidlistamiseni jõutud sai, oli hõre vaht kuhtunud. Õlle värvus - suure lopsaka hõljumiga pruun. Aroom meenutab ligunema pandud ja siis käärima läinud rosinaid.

Maitse ... njah. Kraanikaussi see läheb. See miski elukas, kes pudelis vahutootmise eest vastutuse võttis, muutis maitse koledalt karvaseks ja rohmakaks. Sellepärast on üldiselt mõistlik mõte saata/tuua oma koduseid õllesid hindamisele kahekaupa, et kui üks pudel on tuksi läinud, siis ehk teine päästab olukorra.
---
pilt isetehtud

Piiri peal


Piiri peal (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Belgian Ale - Strong Pale" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Belgian Strong Golden Ale" ja hinnang 2,58 punkti

Tootjainfot pole leida

Väike lihtne pudel, sildil äratuntavad koomikunäod. Vähene valge vahukiht kaob tõtlikult. Õlle värvus - õrnalt uduselt kuldne. Aroom on magus, lausa siirupine, meenutades suhkrulahust tilga atsetooniga - muuseas see on odavama otsa belglastele väga omane.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja leebelt magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on vürtsikas-mõrkjas, kaneeline ja rosepiprane. Lõppmaitses viskab veidi juba belgialikumat puuviljast nooti, midagi ropult ülekuivatatud virsikute kanti. Järelmekk on magus-mõrkjas ja toores.

Keskmisest veidi kergema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga niru rüübe. Karvane ja algeline katse tabada belgia nö baasõlut.
---
pilt isetehtud

Passionate Beating


Passionate Beating (Brewski, Rootsi) prk 0,33 l. alc 4,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse - Flavored" ja hinnang 97 punkti!!. Untappd ütleb "Sour - Berliner Weisse" ja 3,97

Tootjainfo: "Berliner Weisse with real passionfruit and beetroot. An old favorite reworked and reloaded."

Sale, mänguasjalik purk, sildil BDSM tarvikud :) Roosakas sõrmepaksune vaht kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - hämuselt pohlamorsi karva. Aroom on C-vitamiini küllane, pigem küll rabarberi kui passioni ja peedi moodi.

Esmamekk on kerge kehaga ja magus-hapu. Keskmaitses on passionvilja mekk üsna selgelt tunda, põhitoon on hapukas ja kuiv. Lõppmaitses ilmneb vist midagi tõesti peedi magusa laadset, aga keeleküljed kurduvad aroonialikust parkivusest. Järelmekk on vürtsikas, askorbiinhappe küllane, kuiv, pohla-toormoosi taoline.

Kerge kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magus-hapu-mõrkjas-hapu-magus-vürtsikas-hapu buketiga VÄGA hea tasandi rüübe. Pisut kurb on see, et peet jääb sisuliselt tajumatuks, andes vaid värvifooni. Samas on tegu kuiva ja samas mahlase karastajaga.
---
pilt isetehtud

Monday, July 29, 2019

Brooklyn Betty


Brooklyn Betty (Brewski / La Quince, Rootsi / Hispaania) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Sour / Wild" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "IPA - Sour" ja 3,77

Tootjainfo: "A kettle sour which is double dry hopped to give it a tropical and floral aroma, juicy flavor and a light body. Dry, proper sour, and citrusy finish. Collab with our friends at La Quince"

Sale, mänguasjalik purk, sildil kirjud põlvikud. Kollakas väga hõre vaht kaob tuulekiirusel. Õlle värvus - hämuselt kollane. 

Aroom on jube lustlik ja samas veidi vastuoluline, veidi toorepoolse mango, õunapüree, kummeliseebi ja melissitõmmise vahepealne :)

Esmamekk lahvatab mõnusa ja erksa hapu puuvlijase-marjase plähmakaga. Keskmaitse mängib korraga nii hapumalet kui mõrukabet, kõrvale magusamat pokkerit ja kuiva piljardit. Lõppmaitse - jepppejee - see on üks kurjama lustiline ja samas lahedalt hoolimatu tegelane, kes ei võta vaevaks sobituda. Järelmekk - kuiv ja rauane, kuiv ja marjane. kuiv ja polkatäpiline. 

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-mõrkjas-hapu-magusakas-vürtsikas-hapu buketiga ÜBERTASEME rüübe! Sigalahe kahetaktiline tegelane, kes ei suuda ning ei tahagi ära otsustada, kas ta on hapu või IPA!
---
pilt isetehtud

Humaliste

Humaliste (Humaliste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol.

Tootjainfo: "magusmõru vasekarva ale
IBU 41"

Väike lihtne pudel, sildil miski ürgmuster. Kollakat karva vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt pruunakaspunane. 

Aroom on väga meeldivalt mitmekihine - karamelline, pähkline, marjane ja ürdine, õhkõrna suitsuse puudutusega. Ühtekokku meenutab ta kodust mitme-marjast moositegu, milles keskkohal on murakad, aga põhi juba veidi kõrbeb :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse mängib korraga kahte pilli - ühest küljest kuldset-karamellist belgia trombooni, teisalt suitsust-linnaselist šoti torupilli. Lõppmaitse muutub juba üsna tublilt magus-hapukaks, karamelliselt tikridžemmiseks ja viigimarjamoosiseks. Järelmekk on õrnalt vürtsikas, hapukas-mõrkjas ja kuumal pliidiraual karamelliseerunud meetilga sarnane.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga VÄGA HEA taseme rüübe. Ehkki pruulmeister palus, et aitaksin anda mingit mõistlikku liigimääratlust, jään veidi hätta. "humalane šoti eil" ehk? Või "suitsune ämber eil"? Või sootuks monströösne "american-scotish-belgian ale"? :)

Craft FM


Craft FM (Tanker, Eesti) pdl 0,44 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „APA“ ja hinnang 44 punkti. Untappd ütleb: "APA" ja 3,35 punkti

Tootjainfo: "Craft FM is an easy drinking 3.5% ABV beer with a refreshing citrus and grapefruit flavor.
IBU 35"

Mõõdukat mõõtu purk, pruulikoja tunnussilt mustkuldsetes toonides.

Käesolev jutt pole omaette kirjeldus, vaid võrdlus 1,5 aasta taguse pudeldatud kirjeldusega.

Välimus on totaalselt teine, endisest retro-raadiolikust kujundusest pole halligi järgi. Vahtu tekib tublisti rohkem (aga seda juhtubki purgist kallates enamasti). Õlle värvus - hämune vs tookordne kirgas. Lõhn ja maitse on vägagi sarnane pooleteise aasta taguse teoga: kerge, mahlane ja karge ... no ehk veidi linnaselisem, aga vahe on siiski minimaalne.

See on kiitmist väärt, kui üsna pika vahega proovitud näidised on üksteisega üsna sarnased (kui jätta nüüd visuaal välja) - see räägib pruulikojast head keelt!
---
pilt isetehtud

Saturday, July 27, 2019

Kimmäs

Kimmäs (Humaliste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,8 %vol.

Tootjainfo: "Kõrgemaa ale
IBU 28"

Tõlge tootjainfole: "šoti eil" :)

Väike lihtne pudel, sildil šoti teemaga haakuv ohakas. Noh ja ohakas haakub ju iga teemaga väga hästi. Näiteks kildi külge haakub ta ilmselt kah hästi.

Liiga võimas sutsakas korgi avamisel ja liiga kohev vahupilt (noh ja seda enam pudelis peale proovilonksu kerkiv vahukiht) räägivad võimalikust tulevasest probleemist ülekarboga. Õlle värvus - kirkalt punasesõstra-punane. Aroom on karamelline ja sedamoodi marjaselt hapukas, mida šoti eilist ei ootaks.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt hapukas-magus ning keeleotsa kallal nukerdav. Keskmaitse ... hmmm ... rauasaega nüsitud raudpohl? Roostene, plekine, rabaveene, ankruketine, pohlatarretis plekkpurgis.

Lõppmaitse ... njaaa ... noh siin on ju taga tunda seda va kuramuse hääd šoti eili, selle õhkõrnalt suitsust karamellist täidlust, aga esiplaanil on keelel kihisev toore tikri taoline hapukas kribelus, mis antud stiiliga mitte üks tonks kokku ei käi. AGA - see on üks paganama huvitav kombo!

Järelmekk. Leivakali, veidi põhjakõrbenud rosinasupp, pohlad ja käärimaminemise ääre peal olev virsikukompott, millesse on kallatu lonks liiga kaua tõmmanud musta teed.

Raskepoolse kehaga, väga ülekarboniseerunud paletiga, hapukas-magus-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusa-vürtsika buketiga HÄSTI vussiminemise äärel rüübe. Ilmselgelt toimetab vähemalt konkreetses pudelis mingi kotermann, kuid see tulemus on positiivses mõttes intrigeeriv!
---
pilt isetehtud

The Wolf of Malt Street


The Wolf of Malt Street (YellowBelly, Iirimaa) prk 0,44 l. alc 6,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus:"Stout - Milk / Sweet" ja hinnang 78 punkti. Untappd ütleb: "Stout - Milk / Sweet" ja 3,76

Tootjainfo: "Black Forest Stout. This tastes and smells exactly as it should. Lashings of cream, chocolate and cherry flavours dominate this beer with additions of lactose and cherry. The chocolate flavours are malt derived, with a late mash addition providing the flavour without any astringency or roast."

Keskmist kasvu purk, sildil ropprikas härrashunt. Tumepruun tihe vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib kaua, haakudes ka kenakesti klaasiseintele. Õlle värvus - must. Aroom on meeldivalt magusakas ja röstine, õrnalt hapukas ja pehme.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja sametine, magusakas ja röstine. Keskmaitse voolab kui sulasiid mööda keelt, tehes pehme šokolaadikreemise pai ja andes matsuva pähklise musi. 

Lõppmaitse embab kogu keelt hapukas-magusa täidlase muhedusega, purjetades tumedate rosinate lipu all ühest keeleservast teise nagu purjus meeskonnaga alus, riivates jõekaldaid ja ragistades roostikus, aegajalt kaldamutta kinni jäädes ja siis jälle edasi triivides. Järelmekk jõuab lõpuks välja laiale šokolaadijärvele, jäädes laisalt hulpima pehmetel röstpähklistel lainetel.

Raske ja pehme kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERtasandi rüübe. Ülimeeldiv piimastout (stiil, mida meil nii neetult vähe tehakse), kõrgemalt hindamast takistab lubatud kirsi totaalne puudumine.
---
pilt isetehtud

Rabarbar (purk)


Rabarbar (Käbliku, Eesti) prk 0,44 l. alc 3,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse", hinnang 45 punkti. Untappd ütleb "Sour - Berliner Weisse" ja hinnang 3,38.

Tootjainfo: "Meis kõigis on peidus taltsutamatu, möirgav metslane, kes võimaluse korral pead tõstab. Taltsuta oma metslast rabarberiga.
Vesi, odra- ja nisulinnased
IBU 10"

Umbes poolteist aastat tagasi tuli Käbliku välja oma Rabarbariga (kirjeldus loetav siit). Nüüd on sama asi pandud purki. See lugu nüüd polegi mitte omaette kirjeldus, vaid võrdlus eelmise, mullutalvisega.

Silt on mõistagi sama, erinevus on vaid pakendis. Vahtu tekib rohkem kui pudelist, kuid samamoodi kaob see kiirelt. Värvus on aga sootuks teine - hämusem ja tumedam-punakam. Aroom on laias laastus sarnane, hapukas ja pehme, kuid samas on siin nüüd ka selget jogurtilõhna, mida toona ei osanud tunda.

Maitse on muutunud samamoodi nagu värvuski. Kui eelmine versioon on kirkalt ja heledalt rabarberine, siis nüüdne variant mõjub kohupiimaselt ja saiaselt. Tõsi küll, rabarberi noodist saab ka nüüd laias laastus aru, kuid see pole enam krõps noor varreke, vaid vanast rabarberist küpsetatud kohupiimakook.

Väga levinud on säherdune loll-ütlus "oi, need on nii erinevad, et neid ei saa võrreldagi!" Kõike saab võrrelda, isegi kollast ja kandilist. Iseasi kui mõtekas selline võrdlus on :) Kahe Rabarbari võrdlus tõi aga välja erinevusi rohkem kui sarnasusi ... ning need erinevused ei seisne vaid erinevas pakendis!
---
pilt isetehtu

Thursday, July 25, 2019

Lublin to Dublin


Lublin to Dublin (Pinta / O'Hara, Poola / Iiri) pdl 0,5 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Extra / Foreign" ja hinnang 74 punkti. Untappd ütleb: "Stout - Coffee" ja hinnang 3,63 punkti.

Tootjainfo (läbi guugel-tõlke): "O'Hara's / PINTA Lublin to Dublin - version 2018 - Turkish Coffee Stout. The fifth beer in the Lublin to Dublin series. Made in Ireland in April 2018 jointly by O'Hara's Carlow Brewing and the PINTA Brewery. In the composition Irish and English malts, Polish hops - Marynka and Lubelski and freshly ground coffee from Turkey."

Keskmist kasvu pudel, sildikujundus O'Hara toodangule omane. Pruun vaht täidab pool klaasist, püsib kaua ja haakub ka tihke pitsjäljena klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumepunane. 

Aroom on sügavalt ja meeldivalt kohvine, mida vööditavad aga huvitavalt kombel ei tea kuskohast ilmuvad aniisi ja lagritsa noodi.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas-hapukas, kohvine ja siidine. Keskmaitses libiseb poolpõiki üle kohvise laua pipramündine klaaskauss lagritsakommidega. Lõppmaitse muutub sametiseks, kohvi-iirise taoliseks, millel on nelgi-südamik. Järelmekk on hapukas-vürtsikas, pehme ja lagritsatäidisega.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. Tavapärane iiri stout on korrutatud kahega, liidetud kohviga ja siis juurutatud lagritsaga ... ehkki lagritsa lisamisest keegi ei räägi.
---
pilt isetehtud

Tüdrik


Tüdrik (Muhu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Flavored - Fruit", hinnangut pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Fruit Beer" ja hinnang 2,8 punkti.

Tootjainfo: "Tal on kirsipunased huuled ja peen maitse. Tema sisu on kullakarvaline ja kerge, kuid mitte kerglane ning aroom hõrk ja puuviljane. See ei ole mingi daam-pildiraam vaid Muhu Tüdrik."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord helekollasel foonil. Erkvalge vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib üsna kaua, ehkki hõredalt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas ja belgiapärane, saisonilike nootidega.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse ... hmmm ... belgia blond ale? Selline karamelline ja mõrkjas, ülemäära kuivatatud virsikute taoline. Lõppmaitse ... eee ... no see on siis ikkagi saison, sellele viitab tubli valge pipra ja rosepipra vahepeale õhetus. Järelmekis ilmneb veidi hapukamat, suurte mahlaste kuldsete rosinate taolist nooti, paigutatuna vürtsikasse raami.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Vastuoluline rüübe. Kui sulle meeldivad saisonid, siis see jook on on VÄGA HEA. Mingit spetsiifilist lisatud puuvilja ei suutnud vana Gambrinus siit küll leida, kõik taandus belgiapärasele maitseküllasusele. Kuna pruulmeister mainis, et siin peaks leiduma kirssi, siis selle puudumise eest maitses tuleb aga rasvane miinus. Kolmandaks aga ... õnneks unustas pruulmeister seda kirssi mainida etiketil ;)
---
pilt isetehtud

Walla Walla


Walla Walla (Kinnegar, Iirimaa) prk 0,44 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour / Wild Beer". Untappd ütleb: "Sour - Other" ja 3,77 punkti ja hinnang 73 punkti

Tootjainfo: "A zingy summer sour made with local rhubarb and fresh ginger"

Keskmist mõõtu purk, sildil suudlevad jänesed rabarberipõõsas. Valge vaht täidab üle poole klaasist, kadudes kiirelt ja jäägitult. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom on küll c-vitamiini küllaselt hapu, kuid huvitavalt kombel ei tunne ei rabarberit ega ingverit.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja veidi lahjat rabarberi-kisselli meenutav. Keskmaitse on hapukas-magusakas, miskipärast tärkliseküllasena tajutav ... ehkki võimalik et siin mängib tempu aju, tuletades meelde kehvakest koolikompotti. Lõppmaitses tuleb õrnalt mõrkjas-vürtsikana esile ingverike. Järelmekk on magusakas-vürtsikas, meeldiva hapuka fooniga. Ja alles siis, kui kõik on juba keelelt kadunud ja hakkab isegi meelest minema ... vaaaata alles siis tuleb esile ingveri õhetus päris meeldivalt ja kauakestvalt.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, hapukas-magusalas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga Hea taseme rüübe. Alguses arvaks suisa et üsna suvaline hapu lurr, aga õnneks pääseb kunagi hiljem ingver seda pilti päästma.
---
pilt isetehtud

Wednesday, July 24, 2019

Õllerevolutsioon ei ole surnud!


Kuuldused Eesti väikepruulide surmast on tugevasti liialdatud. Jah, uute kodade rajamise buum on ilmselt läbi saamas, kuid ükski revolutsioon ei saagi kesta igavesti. Ka õllerevolutsioon pole erand. Aga surnud pole see üritus mitte, pigem näitab täiskasvanuks saamise märke.

Kas termini „õllerevolutsioon“ kasutamine on või oli üldse korrektne? Väidan et laias laastus oli küll. Esimeseks teenäitajaks olid meie turule jõudnud väiketoodetud välismaised õlled (kes õllenohikuist ei mäletaks Brewdog Punk IPA’ hea sõnaga?). Oi neid algul üllatusest ja seejärel vaimustuses pärani silmi: „Jestas küll, kas õllel võib siis säherdune maik ka olla!“

Samal ajal hakkasid siiamaale jõudma ka esimesed kvaliteetsed pruulikomplektid ning tuhandetes kodudes ja garaažides hakkasid mulksuma sootuks uue näo ja teoga virded. Pruulimis-alastes foorumites hakati rääkima erinevates pärmisortidest, meskimistemperatuuridest ja muust segasest, millest ülejäänud ilmarahvas muhvigi aru ei saanud. Nõnda sündisid kodu- ja hobipruulide sektid.

Sektantlik elevus
Olles ühte sellist sekti oma silmaga näinud ja nende linnukeelset sädistamist pealt kuulanud, võin käsi südamel väita: need inimesed on hullud! Sedasorti positiivsed hullud nagu vanade masinate ülesputitajad, kirimaletajad ja muud veidrikud, kes suhtlevad mingis oma märgikeeles ja imestavad, kui kuulevad et kuskil mujal on olemas ka teistsugused inimesed, kes nende vaimustust ei jaga.

Ja mis kõige vahvam, sellest-samast sektist hakkasid punguma päris pruulikojad. Noh umbes nagu Karl XII poolt maasse torgatud jalutuskeppidest on Eestis terveid tammikuid tekkinud (ning kui võtta arvesse sama kuninga hobuseraudade hulka hoonete räästais, siis pidi see hobune olema vähemalt kaheksajalgne ... aga mitte sellest pole täna jutt).

Nii et võtame nüüd selle aegrea, et: a) ennem seda valitses üks kord, vana „hea“ masslaagri ajastu, siis b) toodi väljamaa seest kohale hullud ideed ja kummalised riistapuud ning siis korraga c) täitus maa uute ennenägematute pruulikodadega, mis pruulisid säänseid õllesid, mida ennem mitte olemas ei olnud.

Revolutsiooniline situatsioon
Teisisõnu – vanad pruulikojad enam ei suutnud vanamoodi turgu kontrolli all hoida ja hullud visionäärid-maitsejahtijad enam ei tahtnud vanas igavas õlleilmas elada. No oli siis revolutsiooniline olukord või jaa?

Teisest küljest mõistagi – ega see polnud nüüd revolutsioon selles mõttes, et kogu maa ja taevas oleks nüüd teist värvi ning iga hea eestimaalane joob ainult hipster-õllesid. Oh ei, väiketoodetud õlled olid ja on siiani nö nišitoode.

Enamik tarbijaid tarbib rahakotiga. Olgu kõne all leib, piim, vorst või õlu, siis nö normaalsed inimesed otsivad ikka seda va odavama otsa kraami. Noh et kokkuhoid pole koonerdamine ja need muud mõistlikkusele manitsevad mõtted.

Turu konservatiivne tõrge
Väiketoodetud kraam pole mitte kunagi võimalik toota sama soodsalt kui suurtootjad seda suudavad. Sa võid ennast väiketootjana siniseks optimeerida, aga kui ikka mastaabi-efekti pole, siis tuleb hinnalagi ette, millest läbi ei hüppa.

Teiseks – samavõrra juhindutakse ka nö maitsemälust. No katsu sa näiteks mõnele tublile saksa pürjelile selgeks teha, et on olemas paremat õlut kui seesama pilsner või märzen, mida ta on põlvepikku poisikese aegadest saadik tarbinud. Oh ei – himmelherrgott ja donnerwetter! Seda muud laga tarbigu prantslased ja muu imelik rahvas, aga küll mina juba teab, mida Reinheitsgebot tähendab!

Aga kui me nüüd kõik need lustlikud kõrvalepõiked kõrvale jätame ja põhiteesi juurde tagasi tuleme, siis võib südamerahus väita, et õllerevolutsioon on oma kannajälje eesti õlleturule jätnud. Mitte küll veel väga suure, aga siiski. Ütleme nii laias laastus, et väiketoodetud õllede osakaal üldisest õlleturust on umbes 2%. Väiksemaks ta enam minna ei saa, kasv pole enam hüppeline (nullilt ühele ja siis suisa kahekordselt kahele protsendile!), pigem jätkub vaikne kasvutrend.

Turg kohaneb
Pruulikodade arv samas enam väga palju suuremaks minna ei saa. Väiksemaid nišikesi, eriti nö regionaalseid pesakesi on võimalik veel täita, aga konkurents on käes ja hindu surutakse allapoole. Seega uuel tulijal saab olema järjest ja järjest raskem turule sisse murda olukorras, kui mõned vanadki juba raskustes on.

Senised tegijad peavad järjest rohkem kas rõhuma mahule (eksprodile) või siis oma tugevusele (nt regionaalsele eelisele, nt et Pärnus müüb Pärnu õlu paremini ja Tartus Tartu oma).

Arvamus, et need va väiketootjad võiksid „normaalset“ õlut toota ja küll siis müüginumbrid lakke lähevad, on aga jäme jura. „Normaalne“ ongi sellepärast normaalne, et teda on juba palju, iga nurga peal ja harjumuspärase hinnaga. Tuletame meelde, et väiketoodetud kraam ei sa suurtootjaga hinnas võistelda, siis vabandage väga, mis argumendiga ta suurtootjate turu üle võtab?

Kokkuvõtteks
Mida siis öelda lõpetuseks? Aga seda, et õllerevolutsioon pole surnud ega kaotanud. Turg lihtsalt kohaneb uute mängureeglitega. Särasilmsed maitsejahtijaid enam tagasi massiturule ei suru.

Suurtootjad üritavad mängulisema kraami jahtijaid tagasi meelitada, trendiga kohaneda ning see on normaalne. Väiketoojate katsed suurturule meeldida lõpevad aga enamasti surmaga ... või siis kommertsialiseerumisega (vt alguses mainitud Brewdog juhtumit, kus punkaritest on saanud mugavdujad).

Õllerevolutsioon lõi noorusliku uljusega jalaga ukse lahti ja muutub nüüd aeglaselt täiskasvanumaks. Kuid surnud pole ta mitte, sest ta on olnud edukas.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis