Kurgipurk

Kurgipurk (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,2 %vol. Ei RB ega UT ei tunne seda jooki.

Tootjainfo: "Meloni- ja kurgimõdu
Vesi, mesi, kurk, melon, sool, pärm." (pruulmeistrite sõnul ogaralt palju kurke)

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kork avaneb ilma vähimagi sutsuta ja vahtu kah pole mitte grammigi. Joogi värvus - kahkjalt valkjas. 

Aroom - jeerum, see on lustakalt ogar! Kurgisoolvesi! Tumeroheliselt lõhnav, kaua seisnud kurgisoolvesi!! Veidi juba hallika kihiga kattunud, peaaegu et roiskumise äärele jõudnud kurgisoolvesi!!!

Esmamekk - vesi! Täiesti vesine ja esmalt ka täiesti mage, kuid siis hakkab tulema esile magusat ... jah tõepoolest juba täiesti melonimekki. Kuskilt tuleb meelde, et peale kurkide ja arbuusi saab ju ka melonit soolata!

Keskmaitse. Jebenkrikristus. Krugijumala nimel. See kraam ajab naerma. Lihtsalt istud, klaas käes ja naerad häälega omaette, sest see kraam ON JUMALIKULT EBANORMAALNE! Hallitamise äärele jõudnud soolatud melon.

Lõppmaitse. Ausalt öeldes võtab kergelt juba iiveldama - see magus-soolane-lääge-hapukas kõdumaitseline vedelik käib suus ringi, aga sa naeratad ja neelatad. 

Järelmekk. ÕÕÕÕÕHHHH ... see on masohismi erivorm. Neelad, korraks kõõksatad, naerad ja proovid uuesti neelatada.

PÖÖÖÖÖRANE! Uskumatult ja õõvastavalt lahe. Ilgelt lahe, kusjuures mõlemaid sõnu mõtleb vana Gambrinus täiesti tõsiselt. Midagi nii vastuolulist pole varem vist kunagi joonud (kui varase nooruse lolluses proovitud toonased jäle-liköörid välja jätta). See väike pudel on paras võtta 5-6 inimese peale ja siis vaadata, kuidas näod muutuvad roheliseks ja halliks nagu päikese käes seisnud soolakurk.
---
pilt isetehtud