"Neeger, ma nägin sind Saku poes kilu ostmas" (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,9 %vol. Liigimääratlus: ???
Tootjainfo: "sisaldab: vesi; Pilsnen, Munich light, Vienna ja Black linnased; fariinsuhkur, roseepipar, Citra, Centennial ja Cascade humalad; pärm"
Väike lihtne pudel, tehniline must-valge sildike. Tumekreemikas vaht täidab üle poole klaasist, vajudes suuremulliseks, kuid jäädes pikalt püsima. Õlle värvus - vähese punase helgiga must. Aroom on kummaliselt hapukas, justkui oleks nina pistnud poolkuivanud pihlakaid ja pohli täis kausikesse.
Esmamekk on raskepärane ja jõuliselt hapukas-magusakas, lausa siirupjas. Keskmaitse ... jeerum, millega see hull Mürka on taas hakkama saanud? Pohlaliköör lagritsaga, pihlakamoos tumeda rummiga või veidi kõrbema läinud punasesõstradžemm? Või siis kõik kokku? Lõppmaitse on õliselt mõrkjas-hapukas, roomates purjus nälkjana üle keele, jättes maha kergelt kohviliku vürtsika kihi. Järelmekk tõmbab silmad krussi ja keele laudsiledaks, paneb ohkama ja küsima lähedussejuhtunud arstilt, et too paneks pruulmeistrile kaugdiagnoosi. No niimoodi ju õlut ei tehta! Aga kas see on õlu?
Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siirupja paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkja bukeitga OGAR friigirüübe! Kuskil peaks olema seadus, mille kohaselt sedasinast jooki tuleks linnaselikööriks nimetada, sest õlle tavamõõdupuu järgi on asi skaalast kaugelt väljas :)
----------------
pilt isetehtud
Õline ja mõrkjas küll. Pudelis ei taha samuti eriti püsida peale avamist.
ReplyDelete