Tootjainfo: "Pale ale
Linnased: Eesti päritolu õlleoder Laureate, saagiaasta 2020; humalad: miskit Emili koduaiast, mis millalgi Tšehhi reisilt kaasa toodud ja pikemat aega meie kliimas kasvanud.
Pruulmeister Emil Rutiku"
Kääniskorgiga keskmist kasvu pudel. Silti pole, mis on väga halb - iga õlu väärib silti. Vana Gambrinus ei väsi seletamast, et esiteks on seda sildindust vaja endale, et hiljem oleks hea tagasi vaadata, et mida tehtud. Teiseks on aga IGA silt osake ka eesti (õlle-)ajaloost, omamoodi maamärk, ilma milleta on meie ühine lugu vaesem.
Vahtu sisuliselt ei teki, aga selline ta tegija tahtel ongi. Õlle värvus - uduvinega punakaskuldne. Aroom on hapukas, kuivatatud sügisõunu meenutav, veidi karamelline ja rauarohke.
Esmamekk on keskmise kehaga, hapukas ja lame. Keskmaitse - hapukas-mõrkjas, kuivatatud aedmaasikate taoline. Lõppmaitse muutub tuntavalt magusamaks ja ühtlasi mõrkjaks, meenutades ühekorraga leivasisu kui ka rabavett. Järelmekk - mõrkjas, veidi pärmine, kanarbikune, vaseuhmrist läbi käinud kuivatatud pihlakate taoline .... ning aegapikku esilekerkivalt vürtsikas.
Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga hea taseme rüübe. Kui nüüd üritada seda üldtuntud õllestiilide liigitabeli järgi määratleda, siis on tegu millegi amber ale ja bitteri vahele jäävaga, omapärase ja rustikaalse joogiga, mille taga võiks pikka õhtut juttu ajada küll, kui briti vanakooli pubidele omane gaseerimata õlu mokkamööda on.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment