Toojainfo: "Cognac barrel aged Imperial Stout with vanilla beans"
Väike lihtne pudel, hõbesilt ja vahakael loovad kõrged ootused. Mustjas vaht täidab kolmandiku vaadist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - nõdrameelselt must.
Aroom. Ommmm. Šokolaadijuust. Noh selline rammus ja suisa rasvane nagu vana juust, aga samas ka magus-mõrkjas ja külluslik nagu väga hea šokolaad. Ja kui nüüd see väike aga selge konjakine osa kõrvale jätta, siis kõlab vanilje-šokolaadi-juust ju jube hea mõttena, kas te ei leia? Või arvate, et jubedana?
Esmamekk. Raske, toekas ja ... soolakas? Jeerum, ka siia leiab tee see hõrgult juustune, aga ka ühtlasi metalline soolakas ootamatus. Aga see on umbehea!
Keskmaitse - tihe-tihe rosinakissell konjakiga, mille kõrvale sobib ju laastuke vana kristalliseerunud juustu kui muinaslugu muusikasse!
Lõppmaitse - hapukas-magus. Pohlaselt hapu ja mõru. Šokolaadiselt ja toorkakaoselt rammusalt magus. Soolakas juustulik vine täiendab seda uskumatult hästi.
Järelmekk. Urjuhhh, kuivõrd lahe see on. Pole õrna aimugi, misasi tekitab seda ilgelt lahedat soolast-vaskset-juustust meelepetet, aga see on sigalahe!
UMBEKOLE LAHE, GIGANTOMAANLIK JA INTERSTELLAARNE! See kraam tekitab tõsise maitseorgasmi ja meelenihestuse, pannes tundma asju, mida ühes korralikus õlleklaasis leidma ei peaks ... aga vana Gambrinus on õnnelik, et selline väärastus tema ajuga toime pandi!
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment