Tootjainfo: "õlu on valmistatud Azzaca APA retsepti baasil, millele on lisatud mett ja nõmmliiva tõmmist, laagerdunud c'a 3 kuud Allary tammevaadis, milles algselt oli marjavein, pudeldatud mais 2021"
Väike pudel, silt puudu, mille pärast vana Gambrinus uriseb ja nuriseb - iga õlu väärib silti, olgu või kõige lihtsamat ja tehnilisemat, lõppeks on ka pruulmeistril endal hiljem hea tagasi vaadata tehtule. Meeldetuletuseks, sildil peavad minimaalselt leiduma: õlle nimi, pruulikoja nimi, stiilimääratlus, kangus.
Tumekollane vaht täidab üle poole klaasist ja püsib kaua. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun. Aroom räägib kõigepealt rauarohkest veest, seejärel punastest marjadest ja lõpuks tuhmist tammest.
Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt hapukas-mõru, rabaveelik ja raskemeelne. Keskmaitse - raskelt koduveiniselt hapu, meenutades kanget pihlakaveini. Lõppmaitse muutub veidi magusamaks, karamelliseks, ehkki kibuvitsade, kuivatatud maasikate ja punase sõstra segune hapu kuivus on mäekõrgune dominant. Järelmekk on kuiv, mõru, rauarohke, roostes pangest pakutud tikri-pihlakaveini mõttepildiga.
Friigikas. Algsest APA'st pole praktiliselt midagi järgi jäänud, lisandid on selle kuhjaga ülekäinud,maha matnud ja siis veidike pilastanud ka. Aga joogina omaette on see jube lahe, kuiv, karm ja omamoodi köitev. Kui siia panna sildiks nt "Metsavend" ja liigimääratluseks "metsik eesti eil", siis kõik noogutaks ja suruks kätt ja küsiks juurde :)
----
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment