Brikett

Brikett (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "smoked", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Šoti turbasuitsulinnastega pruulitud tume eil, mis hübriidina balansseerib viski- ja õllemaailmade vahel."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt on seekord määrdunud-hall ja mehike kah määrdunud palgega. Vähem kui sentimeetrine hallikas vahukiht kaob kiirelt kirmeks. Õlle värvus - tuhmilt tumepunane. 

Aroom. Nomissssakostad. Turbasuits noh :) Sihuke jämmmmme, veel natuke soe, justkui tõstaks ahjust metallkühvliga lömmis tsinkplekist pange veel kuumavõitu briketituhka. Magusakas leivalõhn peitub kuskil suitsuvine vahel, nagu oleks keegi üritanud briketisütes karaskit küpsetada ... rumaluke, briketist ei jää ju süsa!

Esmamekk. Raskepoolne, aga mitte ülemaäära raske. Hapukas-magusakas-mõrkjas, keeleotsa torkiv, veidi liköörine.

Keskmaitse. Turbaliköör? Kui turbaraba omanik peaks oma juubelipidu, siis oleks see küll üks ütlemata asjakohane rüübe! Huvitav, kas turbaga saab ka nö viirukit teha, seda rahva hulgas õilistavatel eesmärkidel tossutada? :)

Lõppmaitse. Ohsajutt. Suitsutatud ploomidest tehtud kompotikonserv. Turba ja pajuokstega suitsutatud juust. Turbamesi?

Järelmekk. Uhh. Turbatünn, kuhu on vahekihtideks laotud ploome, sinki ja kõrvetatud kadakaoksi. Ei noh, kas keegi täie mõistuse juures niimoodi teeb?

Raske kehaga, alakarboiseerunud ja sametja paletiga, mõrkjas-magusakas-SUITSUSE-hapukas-maguskas-TURBASE-mõrkjas-vürtsika buketiga MEGATASANDI rüübe. Omamoodi friigikas, kuid mitte neile, kellele meeldib turbane viski, suitsutatud ploomid ja kodune sink. Ning ahikütttega elamine, kus saab turvast ahju ajada. "Naine mine too kuuri alt turvast. Rinnus on kelts, aknal jää. Kuni need ära ei sula, me õue ei näe, näe." Oi nüüd näeb küll. Silmad suitsust pilukil ja punased, aga näeb küll!

-----------------

pilt isetehtud