Turbahunt

Turbahunt (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "smoked", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Šoti turbasuitsulinnastega pruulitud eil, mis balansseerib hübriidina viski- ja õllemaailmade vahel."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnusmehike seisab mingi ratta taustal? Kas see on kuidagi turbatööstusega seotud? Vähene valge vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt oranžikas merevaik. 

Aroom. Hmm. Turvas, jah seda küll. Guaššvärv? Jah seda ka. Veidikese suitsu - kindlasti, ehkki üsna vähe. Sookail? Kamina kohal kuivav raudrohu-pundike kõrvuti kotitäie pärnaõitega? Miks mitte.

Esmamekk on raske, peaaegu siirupine, veidi hapukas ja mingil veidral moel lagritsat meenutav? Keskmaitse paneb naeratama ... silme ette tuleb kunagi lapsepõlves paadi tõrvamine ja suvila veranda peitsimine kasetõrvast tehtud oksooliga (issand, kas seda tegelikult ja tõesti tehti?) Lõppmaitse - suitsune kreegipovidlo (misasi?) ja kergelt kärssama läinud kasetoht. Päikeselisel päeval suurendusklaasiga nahkportfelli käepidemesse kõrvetatud auk. Kulupõletamine raba servas. Järelmekk - oled kunagi guaššist pintslit suhu pistnud? No oled ikka, tuleta meelde! Ainult et see on mesine guašš, mis on segununenud sütes küpsetatud kartulikoorte ja lõkkesse visatud kanarbikuga. 

Raske kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-suitsune-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-suitsuse-hapuka buketiga Geniaalselt lollakas rüübe! See klaasitäis toob meelde kogu su lapsepõlve ja siis veel mõne aasta jagu elamusi. Täiesti ebatraditsiooniline õige mitmel moel - suitsuõlu peaks ju tume olema ... aga näe ei ole. Viskivaati pole ka siin lähedal olnud, ehkki näikse nii. Guaššvärvi segamine õllesse (ei segatud!) näib korraga väga hea mõte! 

----------------

pilt isetehetud