Father Midnight

Father Midnight (Sakiškių / Tanker, Leedu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Indigrients: water, malted barely, flaked oats, brown sugar, hops, beer yeast"

Väike lihtne pudel, sildil on tätoveeritud käsivarred. Vähene tumekollane vahukiht kaob kiirelt kirmeks. Õlle värvus - sisuliselt täiuslik must, kui väike sügavpunane helk välja arvata. Aroom on leebelt, kuid veenvalt mõrušokolaadine, leivakooriku ja rummikoogi vihjega.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-vürtsikas-magusakas. Ploomi ja šokolaadi leidub selles puhvetis ilmselt kõige rohkem. Keskmaitse omandab hapukama noodi, ploomihunnik vajub su peale, tõrjudes šokolaadi korraks kõrvale.

Lõppmaitses asendub pool ploomidest lagritsaga, juurde tuleb uue tegijana kaneelipulgake ja ka kolm nelgitera kõrisevad klaasipõhjas. Järelmekk aga kallab keelepärale konjaki-kohvi segu ning küsib, et kas ploome pakkuda suitsutatult või mitte ... ehkki ise on juba suitsuse variandi lauale sättinud.

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI rüübe. Mõrkjamate imp.stoutide VÄGA hea stiilinäidis. Siia pole lisatud ei ninasarviku ninakarvu ega rabakonna krooksatusi. Imp.stout nii nagu üks imp.stout olema peab.

---

pilt isetehtud

EV100

EV100 (Kraftwärk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,6 %vol. Liigimääratlus: Porter

Tootjainfo: "Spetsiaalselt vabariigi aastapäevaks pruulitud balti porter. Kuivhumaldatud kohviubade ja kakao nipsidega."

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sentimeetrine kollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne punane. Aroomis on tonn kohvi, pool tonni kakaod ja siis veel rohelisi kohviube kah.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub magusamaks, ehkki hapu, vaskne ja marjane põhitoon jääb dominandiks. Lõppmaitses tuleb kohale lõhnast tuttav roheliste kohviubade vaskne noot, kakao ja veidi isegi vaniljet jäävad tahaplaanile. Järelmekk omandab kummalise, kunstlikuvõitu magusa nüansi, justkui oleks jooki tembitud mingi suhkruasendajaga.

Keskmisest triip raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga Vägagi hea taseme rüübe. Kohviga on liiale mindud, sama efekti oleks saanud eri röstlinnastega mängides, kuid üldmulje jääb siiski päris asjalik.
---
pilt isetehtud

Mango IPA

Mango IPA (Kraftwärk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Teravamaitseline ja puuviljane indian pale ale, millele lisatud hea hulk naturaalset mangopüreed.
IBU 55"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollakas vaht täidab pool klaasi ja püsib vägagi kaua. Õlle värvus - noh puhas mangomehu :) Aroom - MANGO! No niiiii mango kui üleüldse olla saab.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-mahlane. Keskmaitse on hapukas, mango ja apelsini vahepealne. Lõppmaitse läheb üleüldse greibiks kätte, mõrkjas ja kergelt vürtsikas segu ei meenuta mitte üks tonks õlut. Järelmekk muutub aga mudruseks, mangopüree tihe kiht katab keelepära.

Keskmisest suts kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga vastuoluline rüübe. Mnjaa. Kui selline tihke mehune mahlasus oleks saavutatud NEIPA't jahtides, oleks vaimustusest rõngas. Praegu aga ... see on mahlakokteil, milles õlle osakaal jääb varju.
---
pilt isetehtud

Suur paks mastiff 2013/2018

Suur paks Mastiff. 2013.a pudelisse pandud. 2018.a veebruaris vana Gambrinuseni jõudnud.

Sama asja sai 2017.a mekitud, tolle korra kirjelduse leiab siit. Mulje oli toona õndsalikult nurrrrr.

Nüüd saatsid Lehe'lased kaks pudelit. Üks sai EV100 õhtul ära proovitud ... ja paraku oli too pudel raisku läinud. Kork oli ilmselt alt vedanud, pudel avanes ilma vähimagi sutsuta, jook oli lame ja luitunud, papilõhnaline ja oksüdeerunud.

Vaatame, kuidas see teine pudel end ülal on pidanud. Välimus on igatahes väärikas, paatinakiht pudelil ja sildil tekitab lugupidamist. Kork eemaldub pudelilt sama hääletult, vahtu väljakallamisel ei teki rohkem kui sama koguse ükskõik mis vedeliku klaasivalamisel.

Aroom on see-eest tunduvalt meeldivam kui piduõhtul avatu. Jah, ta pole siiski nii puuviljane, kui aastatagune elamus ... väike papine nüanss on ka siin juurde hiilinud. Kuid oi-oi kui mõnus on ta ikkagi.

Maitse. Mnjahh. Meeldiv, pole kahtlustki. Kuid tuhmi ja kartongisesse külge liigub seegi.

Ohjahh, vana Gambrinus teab, et ta on ära hellitatud ning veel mõni aasta tagasi oleks ka sellise maitseelamuse peale kirjanduslikult mööda ekraani rullunud. Kuid mis sa hing teed, elu on selline. Lehe koja toodang on korduvalt valmistanud maitse-orgasme, kuid see jääb korrus allapoole. Loo moraal on selline - kui tahate asju pikalt säilitada, tuleb hakata korke vahatama. Vana Gambrinus mõtleb nüüd oma pensionisamba peale ja mõtleb, kuidas seda kogu kaitsma asuda.
---
pilt isetehtud

Humalanektar

Humalanektar (Alaripruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,7 %vol. Liigimääratlus: topelt IPA

Tootjainfo: "Joovastavalt mahlane, täidlane humalaõlu
Ekuanot, Azacc, Citra
IBU 54"

Ummmm ... et see suur et ... IBU 54 ja topelt-IPA?

Väike lihtne pudel, puuviljane sildikujundus :) Kreemikat karva vaht täidab 2/4 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt vasekarva. Aroom on magus ja rikkalikult apelsinine. Kui pimesi nuusutada, siis võiks pakkuda, et tegu on apelsinikoore sukaadiga.

Esmamekk on raskepoolne ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse valgub täidlase, rauarohke ja muruse koormana üle su keele laiali, lauldes käigu pealt midagi vaiksel häälel metsaväludest, mis on täis päikest, kanarbikku ja mahapudisenud männiokkaid.

Lõppmaitse vahetab käiku ja asukohta, lüües letti troopilised hapukad mahlased teemad ja ümiseb palmisaare rütmis puusasid nõksutades ja veidravõitu õõtsuva sammuga toas edasi-tagasi tatsudes. Järelmekk avab korraks marjaveini pudeli, lonksab midagi sõstrate ja tikrite segust, tsuskab punni tagasi ette ja nuusutab kanarbikuõisi peale.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜÜBEERTASANDI RÜÜBE! Einoh, topelt-IPA see jook nüüd klassikalises mõttes pole, kuid "imperial amber ale" pole ka törts mitte halb mõte, oh ei! Aga vaata seda paluks nüüd küll rohkem teha!
---
pilt isetehtud

Slutet

Slutet (Tempel, Rootsi). pdl 0,33 l. alc 5,5 l. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang 71 punkti.

Tootjainfo: "Sour IPA"

Väike lihtne pudel, sildil kummitusratsanik. Sõrmepaksune kollaka varjundiga vaht püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt punakalt merevaigukarva. Aroom on hapukas ja mahlane, õunaveiniäädika noodikesega.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitses jääb hapu foon paigale, sellele lisandub üsna tugev mõrkjas kiht, meenutades kirsikivisid ja vaarikaseemneid. Lõppmaitses tuleb jälle (selle pruulikoja puhul juba vähemalt teist korda) huvitav seesamiseemne nüansike, kuid see peitub puiduse ja kuidagi tuhase mõrkjuse taha. Järelmekk on mõrkjalt vürtsikas, mõrumandli ja mõrumartsipani (kas siuke asi on olemas?) elementidega. 

Keskmisest tiba kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga Übertaseme rüübe. Mitmekihiline ja põnev, hapuIPAde väga hea stiilinäide. Seesamibatoonikest paluks siia juurde!

---

pilt isetehtud

Citra Double IPA

Citra Double IPA (Liberty, Uus-Meremaa) pdl 0,5 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA" ja hinnang on 99 punkti.

Tootjainfo: "what is in a name? Under conventional language guidelines you would expect to find any number of consonants, and to a lesser extent, you will find the odd noun.
But if your have a look at the name of this beer, you will find that it has an exclamation mark right in the middle of it. What’s that all about? Doesn’t that just seem a little unusual? It’s definitely not a typo - and if you’re reading this, then i guess it’s done it’s job.
The next step is to take this bottle home. Go on, you won't regret it.
IBU 100"

Keskmist kasvu pudel, rohelisel sildil poolekslõigatud miski puuvili, mis meenutab ühekorraga nii ananassi kui apelsini. Valge vaht täidab pool klaasi, püsides üsna kaua ja haakudes hõreda vahupitsina ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on puuviljane ja heinane, magusakas ja tuhm, Citrale omaseid noote tunneb siit üsna napilt. 

Esmamekk on raskepoolne ja magusakas, heinane, karamelline, mõrkjas ja tuhm. Keskmaitses on tunda alkoholist sooja, tihkelt linnasemagusat ja kuivatatud ananassi. Lõppmaitse muutub mõrkjamaks, puitunult heinaseks, veidi isegi tammetõrude laadseks, kanarbiku ja kuivatatud virsikute vahepealseks. Järelmekk on hetkeks vürtsikas, siis aga sõidab jälle nüüd juba pisut tüütuks muutuv heinane ja alkoholine tuhm mekk selga.

Raskepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga rüübe, mis kunagi oli ilmselt hurmavalt hea ... nüüdseks aga tüütult heinane. Mahakäinud topelt-IPA on mõnikord üsna kurb asi. See siin on vägagi kurb.

---

pilt isetehtud