Thursday, November 23, 2017

Sumin


Sumin (Kolk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Honey Tripel
Complex, malty slightly spicy belgian style tripel with notes of honey."

Väike lihtne pudel, valgel põhjal on lõpuks ometi saanud peale mõned värvid ja neid on võimalik riiulis eristada! Vähene vahukiht kaob hetkega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroomis on tunda nii mee käärimisjärgset hapukust kui tripel-pärmi vürtsikust.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas ning õrnalt vürtsikas. Keskmaitse ... ooo ... mis annab selle ürdise kõrvaltooni? Ühest küljest on ta nagu triple ikka, magusakas-vürtsikas, kuid siia juurde tuleb ... hmmm ... pärnaõis ja kummel? Lõppmaitse läheb nüüd jub traditsioonilisemasse triplei'te suunda, vürtsikas-magusakas. Kuigi ei, jällegi tuleb ürdine, nüüd siis pisut heinane-mõrkjas noot lisaks. Järelmekk maabud aga lihtsa, kuid eheda belglasena - puuviljased noodid segamini väikese vürtsika särtsuga.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-ürdine-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga hea taseme rüübe. On nagu triple, aga väikese lisaga. Tõsi küll, kas see ürdine-heinane mekk nüüd teadlikult mee abil siia toodud on, või lihtsalt juhtus nii? Noh, vähemalt midagi uut ja erinevat.
---
pilt isetehtud

Merikarbi puhuja

Merikarbi puhuja (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,2 %vol. Liigimääratlus: aprikoosi ja vanilli mõdu

Tootjainfo: "Koosis: mesi, vesi, aprikoos, vanillikaunad, pärm (Mangroue Jack's MO2)"

Väike lihtne pude, tehniline sildike. Vahtu ei ole. Joogi värvus - kirkalt heledapoolne kollane. Aroom on hapukas ja veidi vaniljene.

Esmamekk on keskmise kehaga ja kreemiselt vaniljene. Keskmaitse muutub hapukaks, mahlaseks, aprikoosikompoti sarnaseks. Lõppmaitse toob esile huvitavalt mõrkja noodi ... nagu oleks aprikoosikivi katki hammustanud, selline veidi parkivalt mõrkjas-pähkline noot täidab suu. Järelmekk on mõnusalt vürtsikas, suu suisa sädeleb erksalt ja elavalt, hapukas-magus mahlasus lööb lõbusalt lupsu.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapuka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Mõdu kohta on jääksuhkrud ootamatult kõrged ... või annab vanilje selle petliku magusa tunnetuse? Igatahes kurjama kergelt joodav kraam!
---
pilt isetehtud

Mr. Brown


Mr. Brown (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Brown porter" Eeee ... mida see nüüd tähendab? Et siis nagu oleks brown ale, aga pole kah?

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnusmehike seekord lopsaka pruuni tukaga. Sentimeetrine pruunakaskollane vaht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt tume pruunakaspunane. Aroom on esmalt magusakas ja kergelt šokolaadine, siis lööb hapukas kohvisus selle üle.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas-mage. Keskmaitse toob veidi magusamat kakaotooni juurde. Lõppmaitse on vesisevõitu, hapukas ja mage. Järelmekk kaob kiirelt, jättes vaid õrna kohvise mälestuse.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-mage-magusakas-hapuka buketiga üsna mehh rüübe. Vana Gambrinus vaatab RB's muidu üsna kriitiliste hindajate kõrgeid punkte ja ei jõua ära imestada - kas me oleme erinevaid asju maitsnud? Einoh, kui keegi küsib midagi "tumedat ja kerget", siis see on õlu neile. Aga no kohe mitttttte millegi poolest ei jää see rüübe meelde. Ehkki halb ta ju pole, aga oleks võinud rahulikult tegemata jääda.
---
pilt isetehtud

Wednesday, November 22, 2017

Sori Pareto 2017 (Whisky Barrel-Aged)


Sori Pareto 2017 (Whisky Barrel-Aged) (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Scotch Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Pareto (Whisky BA) is a monumental wee heavy aged to perfection in Macallan whisky barrels for 12 months. Decadent caramel sweetness is cut with balanced oak and fruity whisky notes. Luscious brew suitable for slow sipping."

Väike lihtne pudel, sildil Pareto printsiipi iseloomustav jäämägi. Aga no kuulge kulla Sori rahvas ... miks paganama pärast te niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii üks-ühele sildi tegite? Kas teate, mis keskmine kunde mõtleb? "Aga ma olen seda juba saanud!" Ja jätab ostu tegemata. No kesse hakkab süvenema sildi allosas olevasse imepisikesse kirja?

Sentimeetrine kollane vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt kirsipunane. Aroom ... ooo see on hea! See on VÄGA hea! Šoti eili magus-karamelline põhi on saanud endale lisaks vaniljese viski, lisaks mõnusat marjast mahlasust. See kõik sobib omavahel kokku lihtsalt oivaliselt!

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse paneb naeratama ... see vaniljene kreemine pehmus täiendab ideaalselt wee heavy kanarbikust mesist puidusust. 

Lõppmaitse puistab taskusse peotäie kuivatatud kirsse, torkab hambusse vaarikavarre, kuukab kütuseks suuuuure sõõmu pihlakaveini ja asutab end ronima kõrtsi kõrval olevale künkale, et vaadata päikeseloojangut ... aga no kus sa sellega, ilm on taas sompus, nii et võib kõrtsituppa tagasi astuda. Järelmaitse ajal on kildi alt välja paistvad karvased koivad juba kenasti laua all risti, taotakse kaarte ja möiratakse vaba mägilase naeru, rääkides järjekordset lugulaulu nendest tobedatest inglismannidest.

Mega! Seekord on Sori tabanud naelapead ja löönud selle sügavale tammevaati. Kuigi noh kesse ikka naelaga vaati rikub. Igatahes on vana Gambrinusel hirmsasti hea meel, et võrreldes portveinivaadi ludrivõitu versiooniga läks see katsetus õigesse kohta!
---
pilt isetehtud

Talvepatt


Talvepatt (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "A winter special of Patt porter. Seasoned with cocoa nibs, vanilla beans and star anise."

Väike lihtne pudel, silt üsna sarnane hariliku "Patt" omaga, ainult heledamates toonides. Pruun pöidlajämedune vaht püsib päris kenasti ja haakub ka vahujäljena klaasiseintele. Õlle värvus - tuhmilt mustjas-pruunakas. Aroomis heliseb aniis nagu kuljus šokolaadi kohal. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas-mõrkjas, mõnusa hapuka alatooniga. Keskmaitse muutub veidi kergemaks, aniisi vürtsikus võtaks selle kui inglike kotkaküünte vahele ja tõstaks õhku :) Lõppmaitses mängivad ploomi, aniisinapsi, šokolaadi, vanilje ja piparkoogi noodikesed omavahel kenaimat ringmängu kuuse all. Järelmekk paneb südame heldima ja toob jõuluviisid huultele. Oh kuusepuu, sa kurinahk, miks põrandal on su okkad?

Keskmisest sibarake raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-võrtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Vanale Gambrinusele väga meeldib, et aniisiga on heldelt ümber käidud, kuigi samavõrra teab ta, et on isendeid, kes seda maitset üleüldse ei salli. Nii et love-it/hate-it rüübe. Mina laven seda :)
---
pilt isetehtud

Maks Pine

Maks Pine (Nöösker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: männi-eil

Tootjainfo: "Spruce Willys'e lähisugulane Maks Pine on männi-eil. Kuus erinevat linnast, sh Simpson's DCR, ja neli erinevat humalat, sh Wakatu, põimuvad männinektariga üheks terviklikuks rüüpeks.
IBU 32"

Väike lihte pudel, tehniline sildike. Tumekollane, lausa pruunakas vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt murelipunane. Aroom meenutab männi-õisikuid - teate neid kollaseid tutte mis noorte käbide moodustamise eel näha on. Vaigune, kanarbikune, männine, leivane ja rosinane ... mmmmmm kui mõnus segu!

Esmamekk alustab kummaliselt kerge kehaga ja mage-mõrkjalt (?) Keskmaitse maitseb niiiiiiiiiii ehedalt vaiguselt, nagu olekski lihtsalt võetud noori käbisid ja neid leotatud ... linnaseid pole siit tagant absoluutselt tunda! Lõppmaitses hakkab tasapisi midagi õllelikku selle käbitinktuuri tagant kumama, lastes aimata midagi punase eili karamellist rauamaitse taolist. Järelmekk toob lisaks hapukat nnooti, kuid ka see meenutab pigem mängu vaigust noort võrset kui õllevett :)

Ülevõllikas! No kohe kuus korda ülevõlli, kaks sammu sissepoole, kolm sammu väljapoole ja siis veel kaks korda üle võlli. Männikäbileotis, ma ütlen! Seda võik edukalt lõhnakuuskede täitevedelikuna müüa :)
---
pilt isetehtud

Friday, November 17, 2017

Struise Black Albert (revisited)


Struise Black Albert (De Struise Brouwers). pdl 0,33 l. alc 13% liigimääratlus: Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 100 punkti!!!

Vaata kogu see lugulaul sai kirja pandud juba neli aastat tagasi. Vana Gambrinus on rõõmus ja hämmeldunud ühekorraga. Enamik märksõnu, mis toona sai kirja pandud, neid panek uuesti. Ehk väikeste nüansinihetega - ja see on see rõõmus osa. Hämmeldus tuleb aga selle määratluse "ÜBERRÜÜBE" peale. Mismõttes? See kraam on siin MEGA!!! Ehk koguni GENIAALNE MEGA?

Võtke aega, mähkige end sooja pleedi ning jagage seda klaasikest kellegagi. Kasvõi kassiga. Või seinakellaga. Või raamatuga. 

Komeet


Komeet (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Comet is adark, silky oatmeal stout that is rich, smooth and full of coffee flavor and aroma - enjoyable day or night!"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnusmehike seekord mustal foonil ja kesk komeedisabasid. Sentimeetrine pruunakas vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - no mõistagi must-must-must. 

Aroom. KOHV. Ei. K:O:H:V! KOHVIMÄGI. Mäekohvi. Megakohvimägi. 

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse - külm kohvi, millesse on tilgutatud kohvilikööri. Lõppmaitse - kohvimarmelaad kohvikreemiga ja mõrušokolaadiga. Järelmaitse - kohvi-kohvi-kohvi.

Ülevõlli-kohvilaks. See õlu ei kõlba mõistatamiseks: "mis maitset te siit tunnete?" Seda kohvi on MEGAPALJU. Nii et siin läheb asi sirges joones lahku. Kui olete kohviinimene, siis see on VÄGA teile! Kui ei ole, siis tõmba kulmud pahaselt kipra ja möödu pudelist nagu kolleegist, kellega sa oled täna juba koridoris kohtunud.
---
pilt isetehtud

Herr Hemlig IPA 2.0


Herr Hemlig IPA 2.0 (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "As we have said before... that your first beers will always carry a special place in your heart. Herr Helmig was our first commercial non-fruit beer. First launched in 2015. We couldn't keep up with supply at the moment due to other success stories. So we are glad to re-introduce this beer, upgraded wit all our knowledge the last years into refined Herr Hemlig 2.0. We hope you will enjoy this simple, but very tasty India Pale Ale."

Väik matsakas pudel, sildil süngevõitu figuur. Sõrmepaksune erkvalge vaht püsib mõnda aega. Õlle värvus - hämuselt helekollane. Aroomis seguneb eile niidetud ja tänaseks närbuma hakanud õuemuru ja puruks-rudjutud mustsõstra lehed.

Esmamekk on kerge kehaga ja vürtsikas-magusakas ... keeleots kohe lausa sädeleb ootamatult. Keskmaitse muutub magusamaks ja hapumaks ... ja samas kuidagi uskumatult kuivaks, keelt kataks lausa nagu mingi kuiv veidi jahune kirme. Lõppmaitse jääb üsna lihtsalt magusale tasemele. Järelmekk kärutab aga üle keelepära tubli annuse mõrkjusega ja vürtsika hapuka kargusega.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja superkuiva paletiga, vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Kuiv ja mahlane, vürtsikas ja üllatav. West-coast IPA ja Vermont IPA vahepealne üllataja, mida tasub kindlasti järele proovida!
---
pilt isetehtud

Thursday, November 16, 2017

SuperSonic


SuperSonic (Lervig, Norra) pdl 0,5 l. alc 8,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA - Top 50" ja hinnang on 100 punkti!!!

Tootjainfo: "Double Dry-Hopped Double IPA"

Keskmist kasvu musta värvi purk, sildikujundus nordiliselt lakooniline. Valge vaht täidab pool klaasist ja püsib mõõdukalt kaua. Õlle värvus - tuhm ja apelsinimahlakarva. 

Aroom. See paneb vaikselt ohkama. Citra mis Citra ... no kohe väga Citra. Troopilise kassi piss :) Noh sihuke kass, kes sööb mangosid ja meloneid ja ananasse ja siis laseb välja puhast segumahla. 

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Ei mingit ülevõlli alustuseks, kuigi rõõm täidlasest maitsetasakaalust on kohe algusest olemas.

Keskmaitse. Oijjeeee. See kraam on kuri. Hästi mõnusalt kuri. Puuviljaselt ja vaiguselt kuri. Tihe-tihe-tihke-tahke. Ärge kukkuda mind laske. 

Lõppmaitse. Huvvvvitav, mis see IBU näitaja võiks olla? Üle 100 kindlasti. See kass, kas teate, see tiigrisuurune kassike on vaigutoiduline. Pihlakavaigu ja taruvaigu ja ananassivaigu toiduline. 

Järelmekk. Tsitruse-seemnete õli. Sellega võiks ilmselt puitu kahjurite vastu immutada. Hea peavalu summutada, kui välispidiselt määrida ja sipake sissepoole tilgutada. 

MEGA. No kohe tõsiselt MEGA. Ülevõllikas. Aga see toatäis ... ei majatäis humalaid on üsna kenasti parlanksi viidud linnastega, kuid hulllllllumoodi palju on seda õilsat rohelist käbikest siia pressitud küll. Nüüd ma saan aru, miks see hind nii kirves on. See kirves on oma hinda igastahes väärt!
---
pilt isetehtud

Lucky Jack Extra Hard


Lucky Jack Extra Hard (Lervig, Norra) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang on 89 punkti

Tootjainfot ei õnnestu leida

Väike purk, millel Lucky Jacki kalur on seekord eriti isane ja karvane. Kollaka varjundiga hõredapoolne vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom kõditab eemalt meeldiva tsitruselise noodiga, kuid lähenedes see taandub ja segune lihtsa linnaselise magususega.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, tsitruseline ja mahlane. Lõppmaitses muutub mõrkjus rohkem vaiguseks. Järelmekk viib kõik maitsed kenasse tasakaalu, lisades ka vähese vürtsika erksuse.

Keskmise kehaga, üle keskmise karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga veidi vastuoluline rüübe. Ei noh, jook ise on ju täiesti aus, korralik ja ehk koguni õpiku-näiteline, et mihuke peab üks hea mahlasema otsa IPA olema ... no ütleks ehk isegi Über selle kohta. Aga mida nad selle "extra hard" abil öelda üritasid, see paneb küll õlgu kehitama. 
---
pilt isetehtud

Wednesday, November 15, 2017

Cowboy Breakfast


Cowboy Breakfast (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Cowboy Breakfast on Metsiku Lääne hommikusöökidest inspireeritud 12,5% imperial stout, pruulitud mustsõstarde, chilli ja kohviga ning laagerdatud burbooniviski vaatides."

Väike lihtne pudel, mille segasevõitu sildikujundusel seisaks justkui keegi keset suitsuvinet?. Korki ümbritsev vahakaelus ja teadmine, et tegu on Cellar Series esindajaga, see kõik paneb ootuste latil kolm pügalat tavapärasest kõrgemale.

Tume kollakaspruun vaht täidab ligi pool klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - vähese pruunaka varjundiga must. 

Aroom. Noh nii umbes meetri pealt vonklevad pudelist sinu poole tumedad vaniljesed kombitsad, andes üsna üheselt mõista, et selle joogi külge jääd sa kinni. Lähemale jõudes veereb ninna šokolaadiküpsis, teeb sinna pesa ja ütleb et tema enam ära ei lähe, matke mind kasvõi koos majaga! Marjane mahlasus leevendab veidi seda juttu ja ütleb et lugu nüüd nii raske ka pole.

Esmamekk. See on tihke, toekas, soe, veidi keeleotsa näksiv. Kakaoliköör ja vaniljeküpsis sobivad ju omavahel oivaliselt kokku, kas pole?

Keskmaitse. Mmmmmm .... mustsõstramarmelaad vanilje-glasuuris. Huvitav, miks tuleb keele peale Bounty kookosemaitse ja keele alla Doreo küpsise kreem? Nojah, viimane on ju selge, aga kookoskreem?

Lõppmaitse. Rosinaid, oi kui palju rosinaid. Rosinate pioneerilaager, üks usinam kui teine, põrkavad su suus ringi, tassivad käe otsas šokolaadipangekesi ... ja kuule, ühel ongi käes tassike tšilli-šokolaadi kastet? Oi ma tahan sellist kastet nüüd!

Järelmekk. Mustsõstar võtab nüüd ampsu kehast ära, kuid seda oli ka oodata. Õnneks jõuab tšilli asja päästma, pannes suuõõnes õhetama ootamatuid kohti ... isegi igemed ütlevad unise häälega "ohhooo!".

MEGATASAND! Suuuuuurepärane tasakaal, kas teate. Burboon ei valluta kogu maailma, mustsõstral ei lasta kogu keha nahka pista, tšilli on vaid vihjena. Miski ei domineeri ja kõigel lastakse kõlada. No mega noh. 
---
pilt isetehtud

Orange Velvet


Orange Velvet (Lervig, Norra) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang on 68 punkti

Tootjainfo: "A double dry-hopped IPA with a touch of mango, lime and vanilla. Yeah, we had to try one... a Milkshake beer that is...in this case we mixed up a easy going session able IPA added some lactose to sweeten things up.We then put in a bit of mango, lime and vanilla to create a orange-sickle like flavor. Its light and tasty and a tad different than your ordinary IPA.
IBU 45"

Väike purk, helekollane sildikujundus on kuidagi jaapanlik. Sõrmepaksune valge vahukiht vajub kiirelt hõredaks ja siis kaob. Õlle värvus - kirkalt kollane. 

Aroom ... oi ... ongi jäätis! Sidrunijäätis vaniljega? Isver kui lahe!

Esmamekk on keskmisest nõks kergema kehaga ja magusakas ning mahlane. Keskmaitse ... jebeppijeee ... marumõnus! Mahlane, jäätisene ... nagu jooks mangosorbetti ja ampsaks vaniljeküpsist kõrvale. Lõppmekk toob esile veidi laimi või siis sidrunikoort, mõrkjas-hapukas mahlasus suliseb ja soliseb suus nagu kevadvete tulemine. Järelmekk hellitab kurgupära vaniljese ja biskviidise pehmusega, segades sinna hulka ka greibist mõrkjat vürtsikat eha.

Keskmisest tiba kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Vaata kui sa asud seda jooki hindama lihtsalt kui IPA't, siis sa ilmselt pettud. Kuid ütle milkshake või siis icecream IPA ... ja kõik asub nunnumail moel oma kohale!
---
pilt isetehtud

Vanilla Milk Stout


Vanilla Milk Stout (vandeStreek, Holland) pdl 0,33 l. alc 5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sweet Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Sweet, bitter and full. This milkstout is enriched with coffee and vanilla for intense sweet pleasure. The coffee was specially selected by the Koffelab and the artwork was made by Olivier van KoffieLeute.
water, malted barley, malted oats, coffe, lactose, vanilla, hops"

Väike lihtne pudel, sildil keegi kukenäoga tegelane ja krimpsusnäoline inime :) Sõrmepaksune mustjaspruun vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - must ... noh olgu, väike punakas helk on selles mustas kah näha. Aroom on ehedalt ja värskelt jahvatatud kohviubade taoline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse alustab hapukalt ja kohviselt, kuid siis liigub rohkem šokolaadisesse külge. Lõppmaitse muutub magusamaks, kreemine vaniljene noot on päris mõnusake kuid ei kesta kaua. Järelmekk loputab keelepära taaskord hapukama kohvise maitsega ja jääb siis kerge šokolaadise mõrkjas-magusa mälestusena päris kauaks.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kreemise paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga VÄGA hea taseme rüübe! Kui võtta arvesse, et tegu on üsna lahjapoolse tegelasega, siis on siin maitseid nii mis mürtsub - kaer ja laktoos teevad oma töö. Kahjuks jääb lubatud vaniljene noot üsna nõrgaks, mis toob hinnangu tiba allapoole. Kui on aga soovi millegi kerge ja samas maitseka tumeda tegelase järele, siis seda võib julgesti soovitada!
---
pilt isetehtud

Tuesday, November 14, 2017

Pareto 2017 (Port Wine Barrel-Aged)


Pareto 2017 (Port Wine Barrel-Aged) (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Scotch Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Pareto (Port Wine BA) is a monumental wee heavy aged to perfection in port wine barrels for 12 months. Decadent caramel sweetness cut with oak and notes of port wine. Luscious brew suitable for slow sipping."

Väike lihtne pudel, sildil Pareto printsiipi iseloomustav jäämägi. Kollane sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt sügavpunane. Aroom on parkivalt mustsõstra ja aroonia segune.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja ja tihedalt hapukas-magusakas. Keskmaitse nagistab keelekülgede kallal alkoholise-vürtsika sõgedusega, kesk keelt laiutab aga musta ja punase sõstra segu-marmelaad. Lõppmaitses hakkab veidi aimduma šoti eili karameljat raskust, kuid sellest hoovab üle vaskne arooniamahla jõgi, justkui oleks keset keelt pannud vana vaskse viiekopikase. Järelmekk - see meenutab pigem kodust mustsõstra-nastoikat kui õlut. Tõsi küll, vanilje reedab seda, et kraam on vaati näinud, kuid ... see vaat on kuidagi odav, metalne ja veider.

Mnjah. Nommmaeitea. Vaata šoti eilist sa ootad karamellist täidlust. Portveinist midagi üsna samasugust, kuhugi liköörilikku kanti suunduvat pehmet rammusat paitust. Ja nüüd sa paned need kaks asja kokku ning saad ... odava koduse mustsõstraleotise, millesse on kukkunud peotäis vaskmünte. Oehh. Van Gambrinus on segaduses. Kui võtta see jook nö pimetestina ette, siis ehk isegi kiidaks, kuid paluks kraamil veel järelküpseda. Võttes aluseks tootjainfost tulenevad ootused ... noh siis nendega võrreldes on see jook hakanud kuhugi teises suunas astuma.
---
pilt isetehtud

Ghāid

Ghāid (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,1 %vol. Liigimääratlus: šoti ale

Tootjainfo: "Erilise pehme maitsega. 1.partii"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord vetikroheline.  Vähene pruunikas vahukiht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tume-sünkjas-punane. Aroom mõnusalt magusakas-mõrkjas, karamelline ja veidi kanarbikune ... just see mida šotlaselt ootakski.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja tihkelt magusakas-mõrkjas, karamelline ja karaskiline. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, tummine, taruvaigu ja meeprääniku vahepealne, ürdimee ja hilissügiste, külmanäpistusega pihlakate sarnane.

Lõppmaitse süütab hämarduvas toas küünlad, kallab klaasidesse midagi punast ja aeglaselt mulksuvat, kraamib lauale kausikese kuivatatud datlitega  ja teise piparkookidega ning viipab su lauda. Järelmekk näitab veidi pärmist nägu ... kuid ülejäänud ilu ja soojuse ja koduse oleku kõrval on see andestatav.

Raskepoolse kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga Übertaseme rüübe. Sutikese võiks see kraam veel järelküpseda, hetkel on lõpupoole tunda tiba kirbevõitu pärminoote, kuid suundumus on üliõige ja stiil on tabatud oivaliselt!
---
pilt isetehtud

Monday, November 13, 2017

Lumelausuja '17


Lumelausuja'17 (Õllenaut, Eesti). pdl 0,33 l. alc 7,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "foreign stout" ja hinnang 94 punkti.

Tootjainfo: "Võimas talvine stout toob paksu lume ja kulgeb koos sinuga läbi pimedate pakaseliste õhtute."

Vaadake kulla velled Õllenaudist - palun tehke Ratebeeri uus kanne. Vana Gambrinus kiidab, et sama asja uuesti (ja muudetuna, nagu pruulmeister kinnitab) tehes te sildile muudatuse tegite selle va 17 lisamise näol. Aga seda enam on vaja uut kannet, sest tegu ON uue õllega!

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnusmehike seisab kesk lumesadu. Pruun tihe vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib superkaua. Õlle värvus - tuhmilt sügavpunane. Aroom on tugevalt šokolaadine ja kakaone.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on rummine, šokolaadine ja ... no rummine ja šokolaadine. Lõppmaitses asub kakao domineerima sellise agressiivsusega, nagu nt 80% või isegi kõrgema kakaosisaldusega mõrušokolaadides. See agressiivsus on karvane ja hapukas ja mõrkjas ja ... no kasvatamatu kohe. Järelmekis leiab üles nii kuivatatud ploome kui rosinaid kui rummikooki, kuid ka siin see nurgeline noorus häirib veidi.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga vastuoluline rüübe. Ühest küljest on siin tunda kõik need õiged noodid, mille eest kiidaks koha kõvasti ja ülivõrdes ... aga kurask noor on see kraam. Laske tal nii aastakese seista ja võtke siis koos esimese lumega ette!
---
pilt isetehtud

Päts


Päts (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: nisu ale

Tootjainfo: "Kerge olemisega mõnus rüübe. Proovi tükikese meloniga.
2.partii" Mitte kirjas oleva infona - pruulmeister teatas, et pani eelmises kirjelduses toodud soovituse kohaselt rohkem nisu.

Väike lihtne pudel, sildil koja tunnustähik seekord tuhmkollast värvi. Vähene valge vahukiht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, nisuõllele kohane banaan on seekord tugevamalt tunda.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse on pehme, täidlasepoolne ja mõnusalt banaanine. Lõppmaitse muutub üha pehmemaks, nisu annab oma toeka ümaruse kenasti õllele üle. Järelmekk on hapukas, magusakas, mahlane ja mõnus.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. Nisuõlle oma täies ilus ja oi kui harva seda stiili kahjuks tehaks! Soovitan pruulmeistril selle reaga edasi liikuda, katsetada nt ka nisuboki tegemist.
---
pilt isetehtud

Kuldrebane


Kuldrebane (Fraternitas Tartuensis, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Liigimääratlus: kuldne ale

Tootjainfo: "See kerge kehaga sidrunist särisev käsitööõluaitab sul edukal hakkama saada sessi ja referaadiõhtu, balli ja mensuuri, õllelaua ja vanamehetunniga.
Pidevas töös, tõe valguses, elurõõmsalt tulevikku!
Koostisosad: vesi, odralinnased, mais, Magnum ja Citra humalad, sidrun, pärm S-04.
IBU 27"

Väike lihtne pudel, sildil kuldne rebane. Vana Gambrinus tahab kiita sildi informatiivsuse eest - enamik väiketootjaid on selle osas lorud.

Valge vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt tumekuldne. Aroomis segunevad meeldivalt linnaste magusus ja sidruni mahlane hapukus. 

Esmamekk on keskmisest suts kergema kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, sidruni hapukus sobib siia väga mõnusalt. Lõppmaitses mõrkjus tugevneb, huvitav kas keedusesse läks ka sidrunikoort? Järelmekk on hapukas-magusakas, mahlane ja kosutav.

Keskmisest tiba kergema kehaga, ülemäära karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga Hea tasandi rüübe. Lihtne, kuid mõnus joogikas ... noh ja selleks on ta ju ka disainitud. Hmm, huvitav kuidas oleks siia kõrvale seedermänni seemneid närida?
---
pilt isetehtud

Friday, November 10, 2017

Hull kaaren

Hull kaaren (Hulkur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Chilli IPA
Toodetud 99 pudelit"

Väike lihtne pudel, sildil punasilmne valge linnuke. Kollane vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt oranžikas-punane. Aroom on leebelt magusakas, vürtsikat vinet võib ehk ainult oletada.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas ... mõne hetke pärast hakkab kohale hiilima ka vürtsikus, pannes isegi huuled kergelt õhkama. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas, mõnusalt tšilline ... selline jalopeno ja magus-pipra vahepealne. Lõppmaitses on tšilli juba esiplaanil, mõrkjas-hapukas taust jääb tahapoole. Järelmeki tšilline tulitus paneb kurgu huugama ja mingi kummalise reaktsioonina hakkavad süljenäärmed lahinal tööle.

Friigikas. Tuleneelaja (ja vana Gambrinus ON seda) kiidab heaks ja küsiks et kas saaks veel kaks pööret juurde keerata. Normaalne inimene ütleb, et seda ei saa ilma tervist kahjustamata juua.
---
pilt isetehtu

Manipulation


Manipulation (Tanker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Barley Wine“ ja hinnang 62 punkti

Tootjainfot leida ei õnnestu

Kraanist, silti ei ole. Vähene kollakas vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - uduselt punakaspruun. 

Aroom - nina on sattunud suuuuures rosina sisse. Või noh, suure kuhila rosinate sisse. Ja rosinate all on peidus ka paar kuivatatud ploomi. Ja virsikut.

Esmamekk on raske ja mõrkjas-magus, täidlaselt rosinane ja õrnalt torkivalt vürtsikas. Keskmaitse viib esmaelamuse nii umbes kaks korrust kõrgemale, korrutades nii magusa kui mõrkja kahega, pannes keeleküljed õndsalt surisema.

Lõppmaitse toob sisse tugeva rauamaitse, mis paneb kulme kergitama - see pole odraveinide puhul just tavapärane. Ei, see pole halb, võib-olla isegi kohane ... kuid lihtsalt ootamatu. Järelmekk läheb veidike quadruplite maailma oma jämeda puuviljasusega, kuid seda takistab siirupiseks minemast seesama raudne surve.

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Übertaseme rüübe. Üsna ebatüübiline tegelane ... kuna mitte mingit sisulist infot kuskilt saada ei õnnestunud, siis suutunnetuse järgi pakuks liigimääratluseks: "american rye wine" ... kuigi ega pole üldse kindel, kas siin rukist on mängus? Igatahes tahab see klaasitäis kõvat singivõileiba enda kõrvale!
---
pilt isetehtud

Wednesday, November 8, 2017

Trumani juurikas (5,9%)

Trumani juurikas (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9 %vol. Liigimääratlus: strong bitter

Tootjainfo: "Vähese mulliga ning pea olematu vahuga. Hea mõrkjas saunamärjkue
2.partii"

Eelmise, 5,3% versiooni kirjelduse leiab siit.

Väike lihtne pudel, koja tunnustärnike sildil seekord heleroheline. Kollane vaht täidab pool klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt punakas tumedapoolne kuldne. Aroom on magusakas ja karameljas ning karaskine.

Esmamekk on keskmise kehaga ja tublisti mõrkjas. Keskmaitse tasakaalustab selle kenasti karamelja magususega, millesse seguneb hapukat rauda. Lõppmaitses läheb hapukas, kuivatatud marjade laadne pool juhtima, jäätes enda varju mõrkja kanarbikuse ürdisuse. Järelmekk keerab kuivapoolseks, mõrkjas-hapukas ja vaserikas, taruvaigune ja karmipoolne olek kuivatab keelpära ja paneb järgmist lonksu tahtma.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Bitterist on nüüd astutud teise suunda, kuhugi wee heavy poolele ... ja sildil kirjas "mulli- ja vahuvaba" jutt ei pea kah paika. Aga joogina omaette mõnus kraam ikkagi! Suluguni juustu granaatõuna seemnetega paluks siia juurde.
---
pilt isetehtud

Tuesday, November 7, 2017

Mnemba

Mnemba (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Liigimääratlus: troopiline IPA

Tootjainfo: "Tsitruseliselt vürtsikas"

Väikest kasvu pudel, pruulikoja tunnustähik seekord helekollane. Sõrmepaksune valge vahukiht pole küll kuigi püsiv, kuid haagib end kenasti klaasiseinale. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, meenutades apelsinimahlast tehtud morssi.

Esmamekk on keskmisest suts raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse jätkab täpselt samas maitsekoridoris, muutudes ehk kröömike mõrkjamakski. Lõppmaitse pehmeneb, magusakas-hapukas mahlasus muudab suutäie januga joodavaks. Järelmekk toob aga mõrkjuse nivoo taas üles, lisades sinna ka aplesinikoore vürtsika momendi

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. Üsna tubli ja heas tasakaalus klaasitäis, kuigi lubatud troopilisus jääb üsna hillitsetuks.
-------
pilt isetehtud

Mõisakeldri IPA


Mõisakeldri IPA (Tanker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „IPA“ ja hinnang 47 punkti

Tootjainfo: "Toodetud koostöös Tanker Eesti.
Distribuutor Royal Unibrew Eesti OÜ.
IBU 60"

Väike lihtne pudel, pruunides toonides sidlike on tänuväärselt infoküllane, tuues ära ka humalasordid jms, mida enamasti tootjad ise ei vaevu tegema, huvitav millest nüüd selline meelemuudatus?

Kollakas vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib üsna kenasti. Aroom on mõrkjas-magusakas, täitsa mõnusalt karamelline ja mahlane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja ootamatult jõuliselt mõrkjas. Keskmaitse ... ummm ... kuidagi mudrusevõitu on see mõrkjus, pisut pärmine ja leivane. Lõppmaitse muutub magusakamaks, isegi meeldiv mahlane hapukas noodike käib läbi. Järelmekk vajub aga jälle koredalt mõrkjaks, mida veidike aitab leevendada vürtsikas sädelus.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga keskpärane rüübe, tasakaalust väljas ja tuhm. Tõsist IPA-sõpra ta ei kõneta ning tavatarbija jaoks ilmselgelt liiga karm. Ilmselt toodetud suurpoodides müütamiseks, kuid suurt turuedu ei oska sellel algatusel küll näha.
---
pilt isetehtud

Gold Blanche


Gold Blanche (Star, Madagascar) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Witbier" ja koondhinnang veel puudub.

Muuseas, RB tunneb sellelt saarelt ainult kümmet õlut ning nende hulgas on tegu õllega nr 2 :)

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Beer of intense thirst
White beer with a moderate bitterness, it combines flavors of citrus and spices. It gives off aromas of bread and a note of coriander.
Specific recipe with wheat that gives a hazy appearance to the beer."

Väike lihtne pude, hõbedane-sinine sidlkujundus on hoiatavalt ja igavalt edev. Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt valkjas-kollane. Aroom meenutab pulbist segatud apelsinijooki, koraindri mahe vürtsikus muudab aga vitaminiseeritud aroomi meeldivaks. 

Esmamekk on kerge, isegi vesisevõitu kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, koriandri vaigusus jääb vesises põhjas veidi heitunult hulpima nagu konn piimapanges. Lõppmaitse on vesiselt lääge (haruldane kombinatsioon, kas pole). Järelmekk ... noh koriander päästab päeva, selle mõnus vaigune-nätske olek on iseenesest niivõrd meeldiv, et muudab ka kõige vesisema lurri joodavaks.

Vesise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga üsna mõtetu rüübe. Ma kujutan ette et Madagaskari kliimas (keskmine temp 22 kraadi) ja külmalt sobib ta janupeletuseks vägagi, aga muidu ... mehhhhhh.
-----
pilt isetehtud

Sunday, November 5, 2017

Hõõgõlu


Hõõgõlu (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Glögg beer.
Põhjamaadel teati juba ammu, et krõbeda pakase kõrvale ei sobi jääkülm õlu. Talvel joomiseks pruuliti kange õlu, mida sündis tule kohal kuumaks ajada ning ürtide ja meega maitsestada.
"Hõõgõlu" on pruulitud nende vanadele tavadele mõeldes. Eksootiliste vürtside ja Eesti meega maitsestatud õlu on parim kui ta üsna kuumaks ajada ja siis oma isu järgi rosinate, kaneeli või kuivatatud marjadega mõnusaks timmida. Julgemad võivad proovida lisada ka ühte lahti klopitud munakollase."

Väike lihtne pudel, sildil omamoodi glögitassike. Vähene kollane vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt pihlakapunane. 

Aroom ... džingelbell, kas teate, no kohe täiesti džingelbell :) Soe ja vürtsine ja pehme ja pisut kummaline ... noh nagu jõuluootus ikka.

Esmamekk on ... oi see on veider. See ei meenuta õlut mitte teps. Magus glögi - seda küll. Magus ja vürtsikas. 

Keskmaitse. Vedel piparkook. Keeltkõditav, päkapikuliselt põiklik ja sussikommiselt magus. Kes-astus-piparkoogi-puruks? 

Lõppmaitse. Aisakell, džingelbell, süda hell. Süda hell ja keel on üllatusest kange. Midavärki! Kas te ikka saate aru, et pruulikojas peaks õlut tegema, mitte nalja? Või oota, kes see siukest lollust ütles?

Järelmekk. Naeru- ja narrikiired valguvad silme ümber laiali, keel plaksub vastu suulage "oh kuusepuu" rütmis ning käed otsivad sahtlist piparkoogivorme.

Loll lugu! Lustakalt loll! Lehe rahvas viskab jälle tempu ja tirelit ja jõuluvana. Ning vana Gambrinus plaksutab rõõmsalt kaasa ja hüüab kuuse otsast: "Tehke veel!" Jah, see kraam ei kvalifitseeru õlleks. Kuid ega siis õnneks polegi alati õlut vaja. Tegemislusti ja kapist-välja-tulemise-julgust. Lehe omad julgesid. Kastist välja mõelda ja turule tulla. Mõistlik inimene oleks häbenenud. Nemad mitte :)
----
pilt isetehtud

Marise mosaiik

Marise mosaiik (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Liigimääratlus: IPA

Tootjainfo: "Siin kohtusid Maris Otteri linnased ja Mosaic humal
IBU 58"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht püsib üsna kenasti ja haakub tiheda jäljena ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne.

Aroom ... nurrrrrr! Niiii mõnusalt puuviljane ja lilleline ja heinane ühekorraga! Justkui oleks õitsev luhaheinamaa maha niidetud ning sina mõnuled selles värskes aromaatses ja siiani õitsevas kuhilas, pihus peotäis kuivatatud virsikuid.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse kaldub magusasse, heinasesse külge, segades seda heledate rosinate, päikesepaiste ja koduse kardemonisaiaga. Lõppmaitse toob tagasi mõrkjama poole, keeleküljed hakkavad vürtsikamalt surisema, tõmmates end mõnusalt kerra nagu kass päikesepaistes. Järelmekk tõmbab tagataskust välja hapukama noodi ning kõditab sellega keele taganurki, pannes päikesekassi uudishimulikult silmi kissitama ja mõrkjaid küüsi välja ajama.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe! Juhul kui see ongi nüüd päriselt SMASH-tüüpi IPA, siis see on üks kuramuse hästi tabatud kooslus!
---
pilt isetehtud

Trumani ise

Trumani ise (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: best bitter

Tootjainfo: "Vähese mulliga ning pea olematu vahuga. Hea mõrkjas saunamärjuke
2.partii"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-tähik seekord vetik-roheline.  Sõrmepaksune valge vahukiht on hõre ja ei püsi kuigi kaua. Õlle värvus - kirkalt tuhmkuldne. Aroom on magusakas-mõrkjas ja meeldivalt sepikuline.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas, vähese magusaka kõrvaltooniga. Lõppmaitse keerab hapukaks ja pärmiseks. Järelmekk on hapukas-mõrkjas ja tugevalt pärmise koreda põhjaga.

Kerge kehaga, mõõdukalt või isegi üle selle karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga OK tasandi rüüpeke. Siuke tüübiline koduõlu, mille seos bitteriga on ainult mõrkjuse tasemes. Pärmine ja toorepoolne.
------
pilt isetehtud

Saturday, November 4, 2017

Õudus kuubis

Õudus kuubis (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,7 %vol. Liigimääratlus: imperial stout

Tootjainfo: "Siin joogis on õudsalt palju erinevaid linnaseid, humalaid ja armanjakis leotatud tammelaaste
IBU 83"

Väike kääniskorgiga pudel, tehniline sildikujundus. Sõrmepaksune tumekollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - vähese tuhmpunase helgiga must.

Aroom on tihke, aeglaselt venivalt magus ... selle tajumiseks pead süüüügavalt sisse hingama, et rasket lõhnatompu vedeliku pinnalt ninna sikutada.

Esmamekk on raske, tihke, keeleotsa näksiv, ploominalivka ja pähklinastoika sugemetega. Keskmaitses lükkab röstine mõrkjus esmase, kuivatatud puuviljade magususe kõrvale ja tallab tõrvaste saabastega su keelel ringi.

Lõppmaitse pöördub tagasi, olles tõrvasaabaste asemel jalga tõmmanud pehmemad ploomisussid, võtnud kätte pähkliviina ning ilmselgelt purjakil, taaruva kõnnakuga ületab keele teises suunas. Järelmekk veeretab üle keelepära tammevaati, loksutades maha bränditilku ja pudistades samasse kirsitubakatuhka.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe. See tegelane on paras jõhkard ... sihuke noorepoolne jõhkard. Andke talle vähemalt pool aastat ... või pigem viis aastat järelküpsemiseks, kuid potentsiaali on sel kraamil oi-kui-kõvasti. Praegu on veel lihtsalt vara.
--------
pilt isetehtud

Great Grapefruit

Great Grapefruit (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Liigimääratlus: "White IPA"

Tootjainfo: "Pilseni ja nisu linnased. Columbus, Hallertau Blanc, Amarillo, Citra humalad. Ei mingit greibipüreed :)
IBU 62"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Valge vaht täidab 2/3 klaasist, püsides üsna kenasti. Õlle värvus - häguselt kollane.

Aroom on põrutavalt mahlane ja lubatult greibine, kohe uskumatult mahlane ja ehedalt valge greibi taoline on see lugu!

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse muutub magusamaks ja veidi mudrusemaks ... nisu pehme padi jääb linnaselise kihina keelele.

Lõppmaitse ... ooooojaaaa ... mahlasus on oma mulksuvas eheduses taas tagasi. Tõsi, see lonks mõjub kuivapoolselt, kuid seda janutavamalt, seda klaasi on suisa kahju huultelt tõsta! Järelmekk on mõrkjas-magusakas, oivaliselt värske ja kirgas ja särav ja valge!

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Kohe kindlasti leidke võimalus seda kraami turule tuua! Tõsi küll, tasub ehk kaaluda, et kas nisu kasutamine selles joogis on ilmtingimata vajalik.
---
pilt isetehtud

Dry Stout (5,5%)


Dry Stout (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: Iiri dry stout

Tootjainfo: "Vähesega mulliga ja veidike mõrkjas märjuke, mida on kerge juua. Proovi mustsõstratega"

Eelmise versiooni kirjelduse leiab siit.

Väike lihtne pudel, sildil pruulikoja tunnustähik seekord must. Sõrmepaksune tihe vahukiht püsib üsna kenasti. Aroom on mõrkjas, kohvine, hapuka taustaga nagu iiri stoudile omane. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas ning üllatavalt vürtsikas. Keskmaitse muutub magusapoolsemaks, vürtsikas sädelus hääbub veidi, kuid on siiski tunda. Lõppmaitse hapukas-magusakas segu meenutab head kohvijooki. Järelmekk muutub taas vürtsikamaks, veidi kõrbema läinud kuivatatu ploom püsib kaua keelepäral.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga Väga heal tasemel rüübe. Iseenesest tubli tegu, kuid iiri stoudi kohta liiga mõrkjas ja vürtsikas ... iiri kraam peaks olema suisa vesiselt lihtne jook, see siin kergestikuugatavaks ei liigitu.
---
pilt isetehtud

Friday, November 3, 2017

Talveöö


Talveöö (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Baltic  Porter - Top 50" ja hinnang on 97 punkti!!

Tootjainfo: "Rich and smooth baltic porter brewed with coconut, vanilla and cardamom."

Väike lihtne pudel, sildikujundus ülejäänud ÖÖ'dega ühes rütmis. Vaht ... oijummmmel, mis värvi see on! Punakas-mustjas-pruun. Täidab kolmandiku klaasist, kuid on hõre ja püsimatu. Õlle värvus ... no jeerum, kas väikesed lapsed olete või, et seda seletama peab?

Aroom. Raske. Öine. Vaniljene. Kardemoni kringlilõhn. Röstmandlid ja rosinad. Kas olete öisel aja katusel istunud ja öist linna nuusutanud? Nemas seal all ei oska isegi mõelda, et sina seal üleval jalgu kõlgutad, endal väike kõhevil surin kuskil munandites ja rinnus urisemas, jalge all korruste jagu tühja ruumi ja siis pisi-inimesed oma pisiasju ajamas. Aga sina oled nende kohal ja tähtede lähedal. 

Esmamekk. ÖÖÖÖ, kas tead ei ole sinu sõber. Ta pole vaenlane ka. ÖÖÖÖl on üsna savi kas sina temas oled või mitte. ÖÖÖÖÖ on asi omaette. Sinu osaks on vürtsitera keelel ja osalustunne meelel. 

Keskmaitse. Katuseäärel hõõgveini juua pole mõistlik. Kuid vürtsõlut ... noh see on teine tera. Nelgitera. Kuusekera. Kas ainult tundus või riivas su põske nahkhiir?

Lõppmaitse. ÖÖÖÖÖ võib ka õhuke olla. Mõni kohe palju õhem ja lühem kui teine. Vürtsid teevad selle ÖÖÖÖ õhemaks, õhulisemaks ja unistavamaks. Su ketsitallad kõlguvad ikka inimpeade kohal taevases kõrguses, kuid selg on katusele naaldunud ja pilk kõditab ööpilvede helkivaid kõhualuseid.

Järelmekk. Ka talveöö saab otsa. Ka talv saab otsa. Ka sina saad otsa. Ja siis tuleb järgmine talv ja järgmine tegelane kõlgutab oma ketse kõrgel inimsipelgate kohal. 

Übertasandi rüübe. Jah tõepoolest. Ei ole seekord "mega" ega muud vaimustuskilked. Vürtsid on ÖÖÖÖST oodatud keha üsna ära söönud. Kuid maitse on siiski vaimustavalt talvine, piparkoogine, vürtskringline ja klaas-kuuli-särane. Õhuke, mu poisid ja plikad, õhuke on see ÖÖÖÖÖ. Kuid maitsev. Ja keelatult lihtsalt joodav.
---
pilt isetehtud

Shark Jumper


Shark Jumper (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Specialty Grain" ja hinnang 81 punkti.

Tootjainfo: "Everything used to be awesome, and then one day Fonzie was riding a shark. Shark jumper describes a person who used to be cool but they did the unthinkable — like Fonzie did with that shark. Do not jump the shark — stay cool. This Double Rye IPA is aged in cherry wood and then dry-hopped with Belma & Calypso hops. Brewed together with RateBeer.com European Summer Gathering 2017.
Brewed for the Ratebeer European Summer Gathering 2017, using a recipe decided upon by the RBESG participants. (And hopped by Marduk.)
IBU 65"

Väike lihtne pudel, sildil hullumeelse irvega hai. Tumekollane sõrmepaksune vaht püsib kaua ja jätab kena vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne oranž. Aroom on raskepoolne ja kuldne ja veidi kleepuv ja veidi vaigune ja üleüldse paljulubav!

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusaksas. Keskmaitse muutub tuba tihkemaks, siivuke õlisemaks, kordades mõrkjamaks ... sihuke vaigune ja leivane toekas-tõhus suutäis, et sellega võiks vanema diiselmootori käima panna. 

Lõppmaitse - vürtsvaigune ja vaikvürtsine. Rapsakalt mõrkjas põhi saab juurde hapuka leivase ja samas niiii mahlase kerguse ... ning korraliku vürtsika õhetuse. Järelmeki ajal kõrisevad keelel kuivanud kadakamarjad ja sulab kokku vahtrasiirup pohlade ning männivaiguga. Ahhhaaa ... päis lõpus lisandub ehe piiniaseemneke nagu meenutus Itaaliast!

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI VAIGUKOKTEIL! Vana Gambrinus luges kokku vähemalt kolm eri liiki vaiku: kadaka, männi ja seedermänni omad! Oi kui mõõõõõnus ... ja samas kuidagi rabistav ning kärsitu nagu noorte esimene armutegu. 
---
pilt isetehtud

Texas Ranger

Texas Ranger (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Liigimääratlus: "American Brown Ale"

Tootjainfo: "Šokolaadine mõrkjas märjuke.
1.partii"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-tähik seekord tumepruuni värvi. Vähene hallikaspruun vahukiht vaob kiirelt, jäädes samas kirmena püsima. Õlle värvus - kirkalt sünkpunane.

Aroom on nõrgake ... kuidagi jube tuttav, veidi kirbe ja midagi ravimitega seoses. Või on see lagrits? Või kampol? Kardemon? Wishnevsky salv? Kamper? No kõike oleks nagu natuke, aga näppu päris peale ei pane.

Esmamekk on keskmise kehaga, mõrkjas ja veidi kreemine. Keskmaitse ... võehhh ... kamper noh jah! Minuealiste lapsepõlves määrisid vanainimesed sellega põlvi, kogu mu ühe vanaema elamine lõhnas selle järgi. Lõppmaitses see räme medikamendine kirbus õnneks taandub veidi leebemaks, kuid jääb ikkagi häirima, šokolaadine mõrkjus upub kuhugi tahaplaanile. Järelmekk muutub juba eelmise ehmatusega üsna leebeks, kuid esile tuleb tuhane-jahune kuiv mõrkjus.

Sorri, aga see õlu on omadega metsas. Käre-kirbe-medikamentoosne räme vine püsib suus häirivana veel pikalt. Võimalik, et on halb pudel (ehkki miski sellele otse ei viita), kuid see asi läheb kraanikaussi.
----------
pilt isetehtud

Thursday, November 2, 2017

Dark Roast


Dark Roast (vandeStreek, Holland) pdl 0,33 l. alc 8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout" ja hinnang 91 punkti!

Tootjainfo: "Improved recipe, with coffee from Koffielab, brewed at 7 Deugden (first batch out in July/August 2014, to be recognised by the black cap)."

Väike lihtne pudel, ebamäärane sildikujundus. Vähene tume kollakas-pruun vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - punaka helgiga must. Aroom on mõrkjas-magusakas, röstine, kohvine ja šokolaadine. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub kreemikamaks, parima hapuka röstitasandiga kohvikreemiseks, millele on puistatud riivitud mõrušokolaadi. Lõppmaitse taandub taas mõrkjamasse külge, raskelt kakaone tummmmme šokolaad katab keele tihke kihiga, läbi mille sähvivad mõnusad vürtsikad noodikesed. Järelmekk meenutab mõrušokolaadi vaabaga kohviube, tundub et päevase kohviannuse saab klaasitäiega kätte küll :)

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI rüübe! No niiiiii kohvine õlu kui veel vähegi saab olla. Vägev Värk!
----
pilt isetehtud

Ainult Jänestele


Ainult Jänestele (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Carrot Cake Ale"

Väike lihtne pudel, sildil ülbe jänes :) Kollakas sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldpruun.

Aroom. Oijee. Köögivilja-glögi? Keedetud kaalikas nelkidega? Ahjus küpsenud porgand muskaatpähkliga?

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas, veidi kummalise, kuid meeldiva vürtsika nüansiga. Keskmaitse läheb ülevõlli magusaks, on see meega küpsetatud porgand? Lõppmaitse ... glögipõhi? Hõõgveini klaasi põhjast väljakougitud rosinad ja pehmeksligunenud pähklid? Järelmekis ... porgandiga tehtud piparkook? Oi kuram kui hea see võiks olla?

Friigikas! Ei, mitte ülevõllikas ... sest laias laastus läheb ta samasse nišši nagu kõrvitsa-õlled. Lihtsalt teadmine, et tegu on porgandiga ja see tajutav köögiviljasus koos glögise vürtsikusega ... oi see on imearmas friigikas! Siuke veidi ülbe nagu punnpõskne jänes sildil.
---------
pilt isetehtud

I LAV U

I LAV U (Karli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Liigimääratlus: pale ale

Tootjainfo: "Hele eil, mille staar on LAV-ist pärit Rooibose tee, mis jätab mesise meki"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sentimeerine kollakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, mesise alatooniga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusaka buketiga. Keskmaitse muutub magusamaks, linnaseliseks ... täistera sepiku taoliseks. Lõppmaitses lisandub nii suisa veidi läägusesse kalduvat magusat poolt kui ka seda veidi tasakaalustavat vaigust mõrkjust. Järelmekis kisub mekk asualt öeldes metsa, see magusus kasvab üle imalaks ning lisandub ebamäärane saiapärmine hapukas noot.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-magusa buketiga keskpärane rüübe. Juua kannatab, aga teist klaasi väga juurde võtma ei kipu. Meenutab pärmist algelist koduõlut.
------
pilt isetehtud

Tuesday, October 31, 2017

Jan & Charlotte


Jan & Charlotte (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Black IPA" ja hinnang 73 punkti

Tootjainfo: "Black Vermont IPA
19 EBU"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune pruunakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - mudruselt tuhmpruun. Noh ma saan aru et Vermont IPA on NE IPA'de stiili-loojana kohustuslikult hägune ... noh aga tumedas versioonis näeb see lausa halb välja.

Aroomis võtan pooled halvad sõnad tagasi, sest NE IPA'de kohaselt on lõhn ju mahlane, kuid seda varjutab musta-IPA jaoks kohustuslik röst ... ja kokku saab midagi söe-seebi sarnast.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, mahlase olekuga ... kuid see kuramuse süsi kustutab mahla kohe ära kuivaks ja keeltkraapivaks. Lõppmaitse rehabiliteerib muljet magusama, apelsinise mahlasusega ... kuni uus ports sütt ja tuhka su keelele ladestub. Järelmekk on kuiv ja mõru ja parkiv.

Mehh. Esimest korda kui vana Gambrinus de Moleni õllede osas suisa pettunud on. No ei ole hea mõte, proovida segada küsitava väärtusega NE IPA't ja söestunud rösti kokku, tulemus on midagi tuhatoosilikku. Friigikas noh. Sihuke kentsakas katsetus, mida tasub korraks oma keelelt üle lasta, selleks et teada, et iga eksperiment ei saagi õnnestuda. 
----
pilt isethetud

Pretty Hard


Pretty Hard (Tanker, Eesti) pdl 0,75 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Pretty Hard“ ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Raspberry sour ale"

Keskmist kasvu fooliumkaelusega pudel, mille sildil kaunisolemise vaev :) Roosakas vahukiht kaob hetkedega. Õlle värvus - erksalt oranzikas-roosa. Aroomis on tonn vaarikaid. Või siis kaks tonni, üks tonn mõlema sõõrme jaoks.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas ... noh peaaegu-et päris-hapu, kuid veel siiski mitte. Keskmaitse on oivaliselt magusa ja hapu balansis, parimate flandria punaste taoliselt korraga mahlane ja kuiv ja janutekitav .... just-just, see on sedasorti jook, mille lonksu kõrist alla kadumise hetkel sa taha juba ja kohe järgmist. Lõppmaitse maheneb, muutudes algsest metsvaarikast juba leebeks aedvaarikaks, mida on korjatud veidi päikesevaesel aastal peale järjekordset vihmasadu (noh et mitte öelda, et veidi vesiseks). Järelmekk taastab aga algsest jõulisusest vähemalt poole, parkides korralikult keelekülgi ja põskede siseseinu, mängides nii mõrkjate kui vürtsikate nootidega.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe! Tankeri poiste hapu-õllede tase liigub järjest ülesmäge ning see on ainult kiiduväärt, sest ega kohapealseid konkurente pole neile ka selles nišis ülearu palju. Konkreetse rüüpe võimas algus küll klaasi kahanedes raugeb, kuid väga-väga kiiduväärseks tuleb seda tegu pidada nii ehk naa! Huvitav kui võtta siin lonksude vahele lusikake vanilje-jogurtit?
----
pilt isetehtud

Mustika-mustsõstra saison

Mustika-mustsõstra saison (Karli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Vürtsikas belgiapärane eil, millele on oma jälje jätnud Eesti mustad marjad"

Väike lihtne pudel, tehnilise olekuga sildike. Izzzand-kui-roosa vaht täidab pool klaasi, kuid see kaob väga kiirelt. Õlle värvus - kirkalt ja sädelevalt helepunane. Aroomis on rauarohkeid marju ja hapukas-vürtsikat värskust.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse jätab mõrkja fooni saisoni jaoks harjumatult karmile tasandile, lisandub keelparkivat marjakestade tihkust. Lõppmaitses ilmneb veidi arusaadavamalt saisoni magusakas-vürtsikas olemus, kuigi see on tihedalt varjatud marjase loori alla. Järelmekk läheb veelgi enam paika, hapukas karge värskus lubab enda kõrvale ka veidi magusapoolsemat võnget.

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga Väga hea taseme rüübe. Vana Gambrinus on siiani arvamusel, et saison on üldiselt nii ise-täiuslik stiil, et sellele millegi lisamine pigem ei tee head. Ka siin on marju liiga palju, varjates algmaterjali pea täielikult ära. Kuid samas on jook ikkagi mahlane ja mõnuga rüübatav, ta sobiks oivaliselt suvisele aiapeole grillitud ananassi kõrvale.
---
pilt isetehtud

Monday, October 30, 2017

Horen, Zien & Zwijgen


Horen, Zien & Zwijgen (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Porter" ja hinnang 61 punkti

Tootjainfo: "Banana choc porter
indigrients: water, barley malts (pils, crystal, caramel, munich), bitter hops (Challenger), cocoa, top fermenting yeast
30 EBU"

Noh ja de Molen'i enda liigimääratlus kõlab: "Imp Banana Choco Porter" Küsimus on, kas imp banana, imp choco või imp porter? ja kuhu jäi -ish? :)

Muuseas, guugeltõlge ütleb nime tõlkeks "Hear no evil, see no evil, speak no evil"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Pruunakas vaht täidab poole klaasist ja püsib kaua, haakides end ka kena vahurandina klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tume kirspunane. Aroomis banaani ei tunne, kuid kakao on täitsa olemas, nagu ka porterile omane röstine linnas.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas, veidi kreemine ja õige pisut keeleotsa torkiv. Keskmaitse jääb samale mõnusale kreemisele lainele ... noh siin võiks ju aimata nagu praetud banaani (nagu nt banaani-pannkoogi tegemisel), kuid sama hästi võiks seda ka ploomiseks puudutuseks nimetada. Lõppmaitse ... huvvvvvitav, kuskohast nüüd see hapukas, kreegine noot tuleb, mis keha veidi õhemaks sööb ja keelepära veidi agressiiv-happeliselt ründab? Järelmekk toob aga tagasi kreemise, kakaose pehmuse, mida muudab veidi õhulisemaks hapukas-vürtsikas õhetus.

Raske kehaga, tugevalt karboniseerunud ja samas sametise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Natukese paneb õlgu kehitama lubatud banaani õhkõrn osalus soorituses, kuid tubli õhtusöögi järel väikeseks digestiiviks mõnus klaasike ikkagi.
-------
pilt isetehtud

Geuren & Kleuren


Geuren & Kleuren (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 7,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 60 punkti

Tootjainfo: "Smoked earl grey IPA
indigrients: water, barley malts (pils, caramel, smoked), bitter hops (premiant, apollo), dry hop (premiant, apollo), bergamont extract, top fermenting yeast
33 EBU"

Noh ja de Molen'i enda liigimääratlus kõlab: "Early Grey IPA-ish"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Kollaka varjundiga vahukiht täidab kolmandiku klaasist ja püsib vägagi kaua. Õlle värvus - oranžikas-punane merevaik. Aroom on mõnusalt leebe suitsuse puudutusega ... ja selle puudutuse alt tõepoolest tunnedki Earl Grey tee iseloomulikku lõhna. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas, veidi parkiv ja teene. Keskmaitse ... no tee noh ... tee või tina, aga tee :) Tõsi küll, veidi suistune, kuid samas ka greibine. Lõppmaitse muutub magusakas-hapukamaks, greibine pool nihkub veidi apelsinisesse külge, sädeledes samal ajal mõnusalt ja elavalt vürtsikalt. Järelmekk pargib tibakese keelepära, justkui jooks veidi liiga kaua tõmmata lastud teed ... ja selles tees hõljub ka laimiviilakas.

Keskmisest suts raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-suitsune-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga VÄGA hea ja põnev rüübe. Jah, tavapärast IPA't otsima minnes ilmselt võid sa ju pettuda ... aga noh, selleks ongi ju kirjas, et "smoked earl grey IPA" ja pealegi veel "-ish" :)
------
pilt isetehtud

Kalambuur


Kalambuur (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda rüübet

Tootjainfot ei õnnestu leida, kuid on teada, et tegemist on samanimelise Tallinna puhveti jaoks tehtud joogiga. Puhveti lehelt selgub, et tegu peaks olema pilsneriga.

Väike lihtne pudel, sildil kalarohke majake. Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroomis kõditab nina algselt liigne süsihappegaas, kuid see kaob kiirelt ja asemele tuleb magusakas ja lihtne linnaselõhn, vähese belgialiku puudutusega.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse meenutab ... no lihtsalt heledaid linnaseid, nende mõrkjas-tolmune ja samas mõõdukalt magusat tooni ei sega mitte midagi. Lõppmaitse muudab mõrkjusse kalduva maitsepildi tiba vürtsikamaks ... ja jällegi tuleb esile kerge belgialik tajuhäire. Järelmekk on mõrkjas-vürtsikas, päris meeldivalt kauakestev.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseeritud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga Heal tasemel rüüpeke. Saksapärane pilsner vähese belgialiku nihkega, mõnus ja pretensioonitu joogikas.
---
pilt isetehtud

Sunday, October 29, 2017

Stoudöör

Stoudöör (Alaripruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12 %vol. Liigimääratlus: Russian imperial stout

Tootjainfo: "Röstitud kakoubade, vanillikaunade ja tammelaastude peal pikalt küpsenud magus stoudiliköör"

Vana Gambrinus kiidab sellise leidliku sõnamängu eest õllekirjelduse ja nimetuse vahel :)

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Klaasi kolksub midagi kolemusta, hetkeks tekib mõte, et ega need tõrvatükid nüüd anumat ära ei lõhu? Vaht? Mis vaht?

Aroom. Vana Gambrinus lahkub korraks toast, sest sellllllist naeratust ei saa näol kaua hoida, kõrvadel hakkab valus, kui suunurgad neist mööduvad. VaNiLjE. šokoLAAD. VanliJE-jee-jee. Sokojee. VANILLAAAD. Sasininesiga KUI külluslik ja rammestav on see lõhnapilv, mis mähib su pea ja hinge ja nina ja südame endasse, pannes stoudilembi kõrvad plagisema nagu laevalipu pärituules.

Esmamekk. Kas raskus saab olla õnnis? Mäletad seda rasket vatitekki, mille vanema su peale laotas? Vaat just nii õnnis see ongi.

Keskmaitse. Šokolaadilikööri kaja kaigub su kõrvus ja nõrgub mööda kõri alla nagu draakon oma koopasse, et rahamäe otsa magama heita.

Lõppmaitse. Niuks, niimoodi teeb draakon kui ta magab. Ja käpad tõmblevad nagu kutsikal, nähes und tammesalude röstimisest omaenda hingeõhus.

Järelmekk. Mokkamööda on see mekk, mekkimööda ja sekka ka päripäeva. Päev läheb looja ja teine tõuseb, kuid nende kahe vahele jääb meie omaette olemise aeg. Ning mis saab olla meeldivam kui sel kannatlikult kauakestval hetkel hoida käes üht pontsakat klaasi, vaadata pika pilguga iseendasse ja olla õnnelik.

GENIAALNE MEGARÜÜBE! See on üks tegu mis on tegu! Saada valmis säherduse pavveriga rüübe, kus alkohol ei togi sind jalaga, seda ei õnnestu mõnikord isegi parimatel. Pai pruulmeister, tee seda veel ja tee seda palju ... ja too kõik vanale Gambrinusele, eks!
--------
pilt isetehtud

Kusmaradatehatohin?

Kusmaradatehatohin? (Kroonpruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,4 %vol. Liigimääratlus ???

Tootjainfo: "Jumekas jaaniõlu
Pruulimisel on kasutatud seitset sorti, sh karamell-linnaseid ning samuti seitset sorti humalaid
IBU 66"

Väike lihtne pudel, sildil jaanilõke. Kreemika varjundiga vaht täidab üle poole klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne punane. Aroom mõjub esmalt kuidagi parfümeerituna, lausa maikellukese noodiga ... kuid ajapikku imbub selle alt hapukamat, veidi leivast lõhna.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, leivane ja rauane. Lõppmaitses rauane-roostene koredus süveneb, keeleküljed muutuvad tuimaks sellest pitsitusest. Järelmekk on rohmakalt mõrkjas-magusakas, täisteraleiva kuiviku moodi, mida on kastetud rabavette.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga OK taseme rüübe. Sellise koredavõitu joogi kõrval mõjub lilleline aroom kohatult nagu piisamrott vannitoas ... aga no jaanitule kõrval on ka veidramaid jooke üles läinud.
-------
pilt isetehtud

Hugs & Kisses


Hugs & Kisses (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Session IPA" ja hinnang 74 punkti

Tootjainfo: "indigrients: water, barley malts (pils, caramel), bitter hops (saaz), dry hop (mosaic), top fermenting yeast
33 EBU"

Noh ja de Molen'i enda liigimääratlus kõlab: "session IPA-ish"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Kollakas vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on mõrkjas-magusakas, meenutades mandariinikoort.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub korruse võrra hapukamaks, mõnusalt mahlaseks ja kargeks. Lõppmaitse lükkab jällegi ette magusapoolsema külje, tuletades taaskord meelde mandariini ... või siis mõnd magusamat greibikest. Järelmekk on taas mõrkjas, pannes keelenurgad ka veidi vürtsikalt sädelema.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA HEA tasandi rüübe! Kui võtta arvesse vesilahjat kraadi, siis võiks koguni "über" sildi kuhugi väikselt riputada, kuid joogina omaette siiski vaimustust ei tekita. Võtaks siia juurde õhkõhukese viilaka vürtspekki, saaks päris hea tulemuse.
-------
pilt isetehtud

Saturday, October 28, 2017

Baltic 'G' Porter

Baltic 'G' Porter (Õllenaut / vandeStreek, Eesti / Holland) pdl 0,33 l. alc 10,7 %vol. Ratbeeri ei tunne veel seda rüübet.

Tootjainfo: "Balti 'G' Porter is and imperial version of Õllenaut's Must Export porter.
Brewed on a sunny late summer day in Utrecht where fun, friendship and brewing came together"

Väike lihtne pudel, Õllenaudi ikoon-meheke on saanud endale kikk-vuntsid ja suure G selja taha. Sõrmepaksune kollakas-pruun vahukiht püsib üle keskmise kaua.

Aroom on raske, magusakas, piimašokolaadi ja kuivatatud ploomide segune, kuivatatud mustikate ja kreemlikööri lisanditega.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas, soojaõhkav ja tumedasilmne nagu lõunamaine naine, tantsuhimuline ja kreemine. Keskmaitse tilgutab klaasi kreeginalivkat, kallab selle peale rammusat vahukoort ja puistab sellele šokolaadihelbeid. Välkuvail silmil kiidab ta sulle oma kodumaa ilu ja kurvastab sealse valu üle, meenutab heldimusega lapsepõlve ja unistab suurelt tulevikust.

Lõppmaitse avab ukse mõrkjamasse poolele, röstitud tamme ja mõrušokolaadiga tembitud kakaokreem nõriseb mööda hõbelusikat alla, kui kõne alla tuleb eriline meetod lambaliha küpsetamiseks ... et ikka terve lammas korraga ja nii et terve küla saab söönuks. Järelmekk kougib lahti väikese tammise vaadikese, kallab sealt musta ploomi likööri ja arvab, et elu on ikkagi üks imeilus asi.

Mega-kurask. Mega-karask. Kas nüüd keegi aru sai, kuhu Kati karu sai? Tammekaru, Ukuaru. Dessertõlu, mida pakkuda vaniljejäätise kõrvale vahekorras 1:1. Et noh üks väike jäätiselusikas ja klaasike õlut.
--------
pilt isetehtud

Sip of Sunshine


Sip of Sunshine (Lawson’s, USA) prk 473 ml. alc 8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA - Top 50" ja hinnang 100 punkti!!!

Tootjainfo: "This lupulin-laden India Pale Ale is packed with juicy tropical fruit character, bright floral aromas and delectable layers of hop flavor."

Keskmist mõõtu purk, kollasel foonil topelt-päike.Valge vaht täidab üle poole klaasist, püsides vägagi kaua ja haakides end hõreda vahupitsine ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. 

Aroom - greibine värskus hoovab juba kaugelt ninna, lähenedes kirvendab sõõrmeis aga märg kassikarv ja mustsõstar, punase sõstra mahl ja seedrimänd.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas, mahlane ja lahe. Keskmaitse muutub vaigupommiks, seedrimänni käbi kasvab seestpoolt su peast läbi ja hakkab kukla taga õitsema, pudistades kuld-vaigust õietolmu. Lõppmaitse tõmbab vaigukombitsad veidi koomale ja laseb nurgast välja volksatada kollaste silmadega virsiku-kuningal, kuivatatud ananassil ja aprikoosil, mida seob kimbukeseks kokku väändkadakas. Järelmekk valgub kurgupäras laiali kuldse humala-laavana, mille pinnal jonkleb ananassi-räbu.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga Megatasandi rüübe! Vana Gambrinus pole kindel, kas 100 punkti on just see, mida ise annaks antud joogile, kuid ega väga palju puudu ka ei jää. Oivalises tasakaalus ja võimas kraam igatahes.
------
pilt isetehtud

Vii Hevi

Vii Hevi (Undi, Eesti) pdl 0,33 l alc 7,8 %vol. Liigimääratlus: wee heavy, eks ole :)

Tootjainfo: "Suitsune wee heavy"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Pruun vaht täidab 2/3 klaasist, kuid see pole kuigi püsiv. Õlle värvus - tuhm tumepunane. Aroom on hapukas, suitsune ja leivane.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja toekalt magusakas-hapukas, karamelline ja soe. Keskmaitse meenutab kopsakat meepräänikut, pehmet, suus-sulavat, veidi kõrbema läinud äärtega, kaneelise ja taruvaiguse täidisega. Lõppmaitses asub suitsune pool domineerima, matmata siiski enda alla rosinatihedat ja veidi hapukusse kalduvat põhitooni. Järelmekk on hapukas-mõrkjas, leivane ja karaskine, lõkkesuitsune ja turvaline, sõbralikust jutukõminast tihke, tulvil kahemõttelisi nalju ja õlalepatsutusi.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga ÜBERTASANDI rüübe! Soti eili karamelline nätskus ja veidi hapukas suitsune noot sobivalt omavahel oivatasandil kokku. See jook peab saama endale jätku ja järge!
----------
pilt isetehtud

Tuesday, October 24, 2017

Quad '17 BA


Quad '17 BA (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 10,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel" ja hinnang 74 punkti

Tootjainfo: "Sauternes Barrel Aged
indigrients: water, barley malts (pils, caramel, special b), bitter hops (cascade, apollo), late hops (saaz), candy syrup. top fermenting yeast
36 EBU"

Noh ja de Molen'i enda liigimääratlus kõlab: "barrel aged quadrupel-ish"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Vahakael ja selle koja seniste vaadihoidiste mälestus upitavad ootusi kõrgele. Sentimeetrine kollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kuld-punaselt põldmarjavärvi. 

Aroom ... noh väärikas ja vana ja õilis nagu üks odravein ikka. Karamelline ja vanade raamatute hõngune. Natukese vaniljet foonil kõneleb ilmselt tammevaadi ja vanaheebrea keeles. Veinikeelt vana Gambrninus ei oska ja seega oletab ehk portveinilikke noote, kuid sedagi pigem otsingu enda, mitte tajupõhiselt.

Esmamekk on keskmisest raskem ja mõrkjas-magusakas, veidi keeleotsa järav ja ettevaatlikult õlale koputav stiilis "ära liiga suuri punnsuutäisi võta, eks!"

Keskmaitse muutub veidi tihkemaks portveinile lähedasemaks ... ja sa kõigi kreekide jumal, see on ju kreegikompott, milles kompotivedelikuks on sulaselge kuivapoolne portvein! Keerdus kreeginahk kleepub su keelele ja jääb sinna kui kleebituna.

Lõppmaitse. Oi taeva ja Odini nimel. Kuiv ja täidlane ühes lauses, ühes klaasis, ühes lonksus, ühes tilgas. Tammmmmine ja kuivatav. Pehme ja ümar. Veinine, olgu, vana Gambrinus on nõus tunnistama, siin ON veini, kuigi vaid Dionysos teab, mis vein see on!

Kommidest saab asju teha. Näiteks õlut. Candy syrup ... et kas siis merekivikeste või Pilvekese siirup? Aga see belgia tume kommisuhkur on siin mis siin. Mõrkjas-magus ja klaasis klõbisev. Ehk ka tiba melassi? Kuid mitte rohkem kui peenutseva mikrolusikatäieke tassi veini kohta. Või siis ikka õlle. 

MEGA. Maitsetasakaal on viidud perfektsionismi uuele tasandile. Veinist (vist?) tulenev kuivus on quadrupli magususe toonud oivalisse parlanksi, tamme vaniljene mõrkus naelutab asja paika nagu Lutheri-härra oma teesid õllevaadile. I have a dream. Et ükskord kõik peerud ... aga ärgu olgu kõik õlled nii head, eks ole! Las jääda unterõlledele nende pargipink.
---------
pilt isetehtud