Friday, August 18, 2017

Läti on Eestist ees ... või siis ikkagi mitte?


BNS avaldas arvu, mis esmapilgul paneb hämmelduma: "Läti õlletoodangust 21 protsenti tootsid väikepruulikojad"

Teades, et Eestis on väikepruulitud õllede turuosa kasvanud nii u 2% kanti, tõusevad esimese hooga kulmud kõrgele - kuidas nii, kas lõunanaabrid on meile nii kõrge kaarega ära pannud?

"RIIA, 18. august, BNS - Läti väikesed pruulikojad tootsid käesoleva aasta esimese kuue kuuga 9,7 miljonit liitrit õlut, mis moodustab kogu õlletoodangust 21 protsenti. Juuni lõpu seisuga omas Läti ettevõtetest 39 väikese pruulikoja staatust. Riigi maksuameti teatel rakendatakse väikepruulikodadele poole aktsiisimaksu ulatuses vabastust. Kokku toodeti Lätis jaanuarist juunini 46 miljonit liitrit õlut, mis on 12 protsenti enam kui mullu samal perioodil."

Tegelikult on asi hõlpsasti seletatav ning kinni aastakümnete taguses erinevas maksupoliitilises otsuses. 

Eestis kehtestati toona ühetaoline aktsiisimäär kõikidele tootjatele, mis tappis edukalt enamiku väiketootjatest. Lätis (nagu ka Leedus) aga jäeti väiketootjate aktsiis kaks korda madalamaks, mistõttu enamik kolhooside pruulikodasid jäid ellu.

Paradoksaalsel moel lõi see otsus pikas perspektiivis aga Eestis eelduse kvaliteedihüppeks. Kui Lätis jätkasid kõik kojad oma traditsiooniliste ja äratuntavalt lätilike õllede tootmist, siis Eestis lõigati piltlikult öeldes traditsioon läbi. 

Lätis säilis palju väiketootjaid, riiulitel särab siiani vastu väga palju silte, kuid ... nende sisu on üsna sarnane. Traditsiooniline noh. Ja tradistioonilisest kohalikust kraamist pungil turule on uutel keeruline siseneda, eriti kui toodetakse midagi tavatut. Kohalik publik on omas kinni ja vaatab võõrapärastele maitsetele altkulmu.

Eestis panid vanad väiketootjad uksed kinni, kaks-pool allesjäänud tegijat ei suutnud turgu nö küllastada ja tekkinud hõreolekusse tungisid uue laine pruulikojad, kelle toodang võeti hõisetega vastu. Noh, olgu, mitte kõik ei hõisanud ning uute tegijate toodang on ka kallim, mistap turu hõivamine on küll olnud kiire - ühest protsendist kaheni u aastaga ehk kasv on olnud kahekordne - kuid veel mitte piltimuutev.

Taoline tõus juhtus siis kui ka Eestis lasti väiketootjate ohjad lõdvemale ehk alandati aktsiisi ja nüüd vaikselt tõstetakse tootmismahu latti, millest vähem tootjad saavad seda soodustust nautida.

Aga igastahes on pilt selline, et  Eestis on ca 40 väikest pruulikoda, kes toodavad väga eri-ilmelist kraami, kuid Lätis on sellised uue laine tegijaid vaid 2-3.

Nii et - ühest küljest on Läti meist kvantiteediga ees, kuid Eesti kvaliteetõllede taseme vastu on neil ikka vähe välja panna. Esimese hooga tuleb pähe Malduguns, Labietis ... ja ega siis tulebki juba mõttepaus, keda veel nimetada.

Aga igatahes tore, et meil on võimalik naabritega taas ühe teema üle mõõtu võtta, kas pole? :)

-------
pilt võetud siit

Wednesday, August 16, 2017

Bordello Bandits


Bordello Bandits (Amager / Ei8htball, Taani / UK) pdl 0,5 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "India Style Lager" ja hinnang 87 punkti

Tootjainfo: "It’s been said that Kentucky is one of only two American states to contain no natural gold deposits. None at all. However, 200 years ago, the local folks didn’t know this or they simply disagreed. Gold or not, in the year if 1812 a regular gold rush hit the small settlement of Bellevue, right on the Ohio River in Northern Kentucky. Within a fortnight, Bellevue outgrew neighboring boomtown Cincinnati just across the river. And with the steady influx of prospectors and no real plan of where to settle them, the town turned into a Klondike-like mess with cheap entertainment and even cheaper bordellos. But in spite of being cheap, word of the actual high quality of these bordellos spread far and wide, soon attracting a much less desired customer group known as the Night Riders or the Bordello Bandits. Most came from as far as Mexico, in horse gangs as big as 30 riders. Within just a few hours such a gang of bandits could ravage a fully equipped bordello in the middle of the night, causing rack and ruin. These racketeers would enjoy the pleasures of the establishment, but leave without paying a penny. According to much later historians this is where and when the desperate call for “The Great Southern Wall” was first heard from the citizens of the young state. A call to keep the Bordello Bandits back in Mexico where they belonged. This is all a great story, but is it also true at all? Well, due to the most recent trends in American society fact or fiction seems to be in equal regard. So, to hell with it – drink up and be merry, before the Bordello Bandits return."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil püstolit paugutav mehhiklane, piiga üle õla. Erkvalge sõrmepaksune vahukiht on mõõdukalt püsiv aga tihedalt klaasiseintele haakuv. Värvus ---- jeerum, kas see on siis mõni värvus või midagi? Hele valkjaskollane?!? 6,3% õlu ja niiiiiiiiiiiii hele???

Aga aroom on see-eest küll mõnusaimalt greibine! No kohe VÄGA VÄRSKELT greibine!!

Esmamekk on kergepoolne ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub jällegi greibiseks, mõrkjaks, mahlapritsmetest nõrguvaks. Lõppmaitses  meenutab hapukas alatoon, et tegu võiks ju ehk tõepoolest olla laagertüüpi õllega ... kuigi seda vaid väga tingivas kõneviisis. Järelmekk on magusakas-vürtsikas, nüüd juba mõnusalt kehakas ja kauakestvalt mahlane.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Übertasnadi rüübe. Laagerõllest on siin järgi väga vähe, haiglaselt kahvatu pale ja toeka maitsekuse vasturääkivus hämmatab positiivses võtmes.
-------
pilt isetehtud

Norrby Dunkel


Norrby Dunkel (Vormsi Õlu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Dunkel" ja väidab, et tegu on Tume Eripruul aliasega.

Nojah, üldiselt üsna täpselt seesama ta ongi, ehkki aroom on intensiivsem, meeldivam, vürtsikam ja röstisem, maitsepilt vastab aga üsna täpselt eelmisele.

Kodukas


Kodukas (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Liigimääratlus: best bitter

Tootjainfo: "Vähese mulliga ilma vahuta ja veidike mõrkjas, kerge juua. Hea saunamärjuke."

Väike lihtne pudel, sildil koja tunnus-tähik, seekord samblaroheline. Vähene valge vahukiht kaob imekiirelt. Õlle värvus - vähese tealise hõljumiga kuldne. Aroom on pehmelt linnaseline, meenutades lihtsat kohevat kodusaia.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaits on tunduvalt maitsekam, magusakas-mõrkjas, isegi täidlasepoolne, tuues miskipärast silme ette haavapuust sauna esimesed sissekütmised. Lõppmaitses läheb magusakas poole veidi juhtima, lisades ka kriipsuvõrra pihlakast hapukust. Järelmekk taandub taas mõrkjaks, pannes lõpuks suu mõnusalt vürtsikalt õhkama.

Kergepoolse kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-maguskas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe! Lahjapoolsete bitterite väga puhas stiilinäide, algava pruulmeistri paljutõotav sissejuhatus.
-----------
pilt isetehtud

Tuesday, August 15, 2017

Cody The Crooked Cop


Cody The Crooked Cop (Amager, Taani) pdl 0,5 l. alc 9,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Old Ale - Top 50" ja hinnang 93 punkti!

Tootjainfo: "Amager 10 year anniversary beer - The Mobster Series
Cody Kane had not always been a crooked, dirty cop. Far from it. When he started in law enforcement more than 20 years ago he came with bright ideas and beautiful ideals. The reality of Chicago’s criminal underworld curbed his enthusiasm and each year his ideals crumbled a little bit. Then came the drinking and with that came the gambling. Horses it was. Within only a few years he was knee deep in debt. And his paycheck from the CPD did little to help. So, like most of his colleagues he started doing small favors for the people that were tearing the city to pieces. And he hated himself for it. He wanted out. Out of the hush money, the gambling and the drinking. Well, at least the hard liquor he wanted out of. As an Irishman he had absolutely no intention of giving up his beer. He loved this fluid. A devout Catholic as he was, he was certain it was God’s hand that led him into the company of Dario Daddano, the city’s most notorious mobster. Now imprisoned with Cody as his personal guard, the two started talking for days. To Cody’s bafflement this Italian gangster revealed that he couldn’t stand wine and actually brewed his own beer at home. And Cody told Dario of a beer he remembered his dad drinking back home, a beer in barrels, strong and potent with a leathery yet refreshing smell. Three years later Cody, now employed as the head brewer in Dario’s Daddano & Dadolnikov Brewing Company, recreated this Old Ale. No more dirty money and even dirtier morals, only the joy of creating. The two could not have been happier."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil kentsakalt kurjakuulutav politseinik. Tumekollane vaht täidab kolmandiku klaasist, püsides üsna kenasti ning haakudes tihedalt klaasiseintele. Õlle värvus - tihkelt tumepunane.

Aroom on tihkelt magusakas, tulvil karamelli ja kuivatatud kirsse, soojust ja toekust, kodust lihtsust ja turvalisust. Huvitav, miks küll, kuid hetk peale nina klaasist välja tõstmist tuleb meelde linaõli.

Esmamekk on magusakalt raske. Soojalt raske. Päikesesoojal põrandal lebab tekk, millel vedelevad lapsed ja koerad. Magavad lapsed ja koerad. Ja paokil aknast kostev tuulekohin vanades sirelites.

Keskmaitse. Vanakooli iiriskomm. Ploomikonserv. Ploomi-iiris. Datlid ploomikonservis. Mõrkjas-magusad dattel-ploomid. Ülekõrvetatud suhkur. Kodune kukekomm. 

Lõppmaitse. Veidi hapukust teie kukekommile? Aga palun, kastke see siia punasõstra-mustika tarretisse. Päikeselaik on nihkunud, põrand jahtub, kuid need tegelased põõnavad edasi. Vaja neile teine tekk peale panna. Vanakooli baikatekk. See roosa ja liblikatega, teate küll. 

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Vanamoeline, ilma mingite vilede, tulede ja lisaviguriteta toekas rüübe. Selle klaasitäiega võib talvele vastu minna küll. Pikalt laagerdunud, kirstalliseerunud soolakämakatega täitunud juust võiks kildhaaval sulada põses seda juues.
------------
pilt isetehtud

Going Old School


Going Old School (Amager / Bagby, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "IPA" ja hinnang 88 punkti!!

Tootjainfo: "These days it appears that trends in the craft beer world come and go faster than ever before. Beer drinkers with a fresh Untappd account will claim to be experts in craft only two months after advocating to anybody, who’d care to listen, that PBR was the hottest thing since beer floats. And they WILL demand new stuff, will insist on the lazy and dried out brewers to get their act together. And so we do…. Let’s talk IPAs. We’ve had the red ones, the white ones and the black ones. And now we hardly remember those styles anymore. At the moment it’s all about the haze, that lovely juicy haze. It’s great, it’s amazing, it’s wonderful. And in spite of all the bitching above, it is truly inspiring to be challenged, to be kept sharp. But then again, sometimes it’s also such a relief to return to a beer that you really feel for, a beer that has dug its own cavity in your heart. To a true hophead’s brewery like Amager such a beer is a West Coast IPA – a style that was itself new and innovative quite some years ago. So juicy and hop forward, with hops that bite. And when Jeff Bagby came by our brewery for a collaboration, it was a no brainer that a West Coast IPA should be born. Jeff with a past at Stone and Pizza Port and a hand in some of the juiciest IPAs out of California. Bagby Beer Company and Amager share the love for those potent hop bombs, and we’re not even ashamed to admit it."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil surfar. Kollaka varjundiga vaht täidab kolmandiku klaasist, kadudes küll üsna kiirelt, kuid haakudes kena vahupitsina klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, puuviljane, meenutades täisküpset ananassi.

Esmamekk on keskmisest suts raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on mahlane, lainetav ja loksuv, võluvalt mahla ja vaigu segune. Lõppmaitse läheb üle vaigusemasse poolde, lausa kuusevõrselikku hapukasa-mõrkjasse ilmanurka. Järelmekk toob üllatavlt esile üldise mõrkja mahlasuse tagant suisa biskviidist linnaselist pehmust ning lõppudelõpuks kumab keelepäral merre loojuva päikese vürtsikas sira.

Keskmisest tipake raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. Hea, väga hea IPA. Kui see oleks vana Gambrinuse üks esimesi kokkupuuteid IPAdega, siis ohiks kiita nii et vähe pole. hetkel aga tuleb tõdeda, et tõepoolest on saavutatud "vanakooli IPA" selle sõna nii u 15 aastases tähenduses. Noaotsatäis kirbemat hallitusjuustu sobiks siia manu õige kenasti.
---------
pilt isetehtud

Ettur

Ettur (Odrakunn, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Golden Ale/Blond Ale",
hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Male oli algselt kuningate mäng. Nüüd on ta kuninglik mäng. Male nõuab palju analüüsimist ja järelmõtlemist. Õlle pruulimine on nagu malemäng. Alati on võimalus kasutada erinevaid linnaste ja humalate kombinatsioone. Samuti on vaja mitu käiku ette näha.
Odrakunn pakub nüüd kuldse eili. Males on ettureid rohkem kui teisi nuppe. Male mängu avangutes on etturil oluline osa. Nii võib õlle nautimist alustada kergema kuldse eiliga, et päeva helgemates toonides näha.
Kuldse etturi valmistamisel on järgitud parimaid käsitööõllede traditsioone.  "Kuldetturi" serveerimisel 8-10 C juures tulevad esile selle õlle kuldsed ja pehmed noodid, mida kaunistavad tsitruseliste humalate aroom ja karge maitse." 

Väike lihtne pudel, sildil kuldne ettur. Vähene kollakas vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolselt kuldne. Aroom on lihtne, magusakas ja õrnalt karamelline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitses muutub mõrkjam pool tugevamaks, lisandub rauane kirbevõitu toonike, mis on omane punasele eilile, kuid kuldses eilis seda nüüd küll ei ootaks. Lõppmaitse on mõrkjas-hapukas, karamelline ja õrnalt kuivatatud pihlakaid ning ehk isegi vaarikaid meenutav. Järelmekis seguneb mõrkjasse põhja ka veidi vürtsikat noodikest, mis muudab maitsepildi tiba säravamaks.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkja-vürtsika buketiga kahetine rüübe. Joogina omaette on ta isegi Vägagi heal tasemel, maitseküllane ja karastav. Kuid stiili mõttes ... no ma ei tea ... 6-kraadise kangusega, red-eilile-omase koredusega, tugevalt mõrkjusse kalduv jook EI ole golden/blond eil. Vägagi sarnane sama koja eelmise katsetusega "Vaskratsu", kuid mitte sarnane sildile kirjutatud algmõttega.
--------
pilt isetehtud

Monday, August 14, 2017

The Mortician


The Mortician (Amager / Barrier, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Imperial Stout" ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo: "This is a blending beer of Barrier’s Morticia Imperial Stout in a non barrel-aged version and Amager’s Hr. Frederiksen Imperial Stout, with an added twist of Kenyan coffee and smoked malt.
Throughout the 18th century The Alistair Smythe Burial and Cremation Company had a thriving business based in Hempstead, Long Island NY. Immigrants brought in illness and disease galore, and personal hygiene was still not really regarded as anything other than a waste of time. Let’s be honest, people died like flies and the Smythe morticians had their hands full taking care of the dead. But with the 19th century approaching things were starting to change. Everyone who met the new owner – Alistair’s oldest son Walter - described him as the perfect mortician, compassionate and caring. But only Walter knew the blood red reality of the company accounts. The Long Islanders had started using soap, the roads were getting paved and even the immigrants seemed healthier. People simply didn’t die at the rate they used to. Walter, being a practical man, realized he had to make his own customers. Soon he had formed a band of nighttime gravediggers who would raid fresh graves and dump the corpses from a row boat in the narrow channels south of Oceanside. For years, the local police wondered about the numerous dead bodies that washed ashore on Parsonage Island and The East Channel Islands. But since they were impossible to identify and apparently missed by no-one the police quietly closed the case. Walter Smythe died a rich man, famed for his abilities with a row boat. A model citizen, and a much respected mortician."

Noh see lugu on nüüd lugemist väärt, nii et keerake nüüd tagasi, eks :)

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil üks surmtõsina surnumatja. Kreemikas-pruunakas vaht täidab ligi kolmandiku klaasist ja püsib nagu makroflex. Õlle värvus on loomulikult surnuaia-must.

Aroom - see lööb kolme meetri pealt kohvimalakaga. Kui nina esimesest litakast toibub, siis imbub kilomeetrise kohvikihi alt veidi suitsust vinet, nagu oleks kohviröstimisega tiba liiale mindud. Ja kui veel mõnda aega oodata, siis hakkab suisa tuhast tooni tundma ... aga kes see nii kaua ikka oodata maldab?

Esmamekk on rrrraske. Sammmetraske. Noh nagu kolmemeetrine sametkardin või nii. Kohvikardin.

Keskmaitse. Kohvilikööööör! Lagritsane kohviliköör, mida serveeritakse šokolaadi kastetud kuivatatud ploomi seest. No kas pole suurepärane mõte, mh-ah?

Lõppmaitse. Kohvi-iiris. Kohvijäätisekokteil, millele puistatakse paks kiht mõrušokolaadi helbeid, kakaod ja karamellikrübemeid. 

Järelmekk. Pehme, täidlane, samas iseloomukas ja -teadlik. Pihlakatuhas veeretatud kuivatatud kirss, millesse on süstitud mandlikreemi. Küllusenaudinguvõdin. 

RASKE kehaga, SAMETISE paletiga, kokkuvõttet mitte-tahtev MEGATASANDI rüübe. Kohvi-Imperiaalne-Kohvi-Kuninglik-Kohvitinktuur.
-------------
pilt isetehtud

Dubbel Edge


Dubbel Edge (Edge / BIIR, Hispaania) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abbey Dubbel" ja hinnang 44 punkti.

Tootjainfo: "Our take on the classic Dubbel, this righteous brew pours mahogany brown with a slight red tint. A persistent off-white head projects an aroma of dark fruits with hints of caramel. Flavors of dried prunes, raisins, cherries, nuts and caramel that finish soft and harmoniously balanced."

Väike lihtne pudel, sildil ... eee ... no ma'i'tea mungad ja deemon? Kollane vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib vägagi korralikult. Õlle värv - kirkalt mahagonikarva. Aroom on magusakas, pähklite ja rosinate segune.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse jääb samamoodi magusakaks ja karamelliseks. Lõppmaitses lisandub ehk sutike puidusemat mõrkjust. Järelmaitse mõnus belgiapärane vürtsikus lööb maitsepildi kenasti särama ja päästab igavusest.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga igavalt kvaliteetne dubbel. Puhas klassika, pole ei millegi üle rõõmustada ega kurvastada. Pakkuda koos vürtsikamate piparkookidega
-------------
pilt isetehtud

Piping Up For Peace


Piping Up For Peace (Amager / Pipeworks, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Session IPA" ja hinnang 79 punkti.

Tootjainfo: "Hailing out of Little Village, Chicago, and with a strict Irish background, the MacDunnes had been patriots since the day the first family member set her foot on American soil. Male MacDunnes had been volunteering for every war they possibly could. So, the day that young Garret turned 18 it was both expected and with a natural pride that he enlisted to fight for his country in the Vietnam war as part of the 1st Battalion, 9th Marines. As a private he was hailed through some of the fiercest battles of the war: Khe Sanh, Hamburger Hill, the Tet Offensive you name it – Garret was there. Wounded several times but strictly alive unlike many of his fighting compadres. Actually, he’d lost so many that his battalion was nicknamed “The Walking Dead” due to their extreme casualty rate. When Garret returned to Chicago after three years in hell, he was utterly disillusioned and soon became a very outspoken voice against the war. He was a prominent member of the anti-war movement, and taking up music he was famous for his long concerts for peace played on a mobile organ with a distinct Ray Manzarek inspiration. Part of his fame could clearly be attributed to the strange fact that he would always perform without pants, due to a severe skin rash he brought home from the war. This collaboration beer made with one of Chicago’s finest craft breweries is named in honor of this true American patriot and peace activist.
IBU 15"

Ummmm, IBU 15 IPA'l??? See pole ju isegi mitte APA tase?

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil istub hipioreli taga palja tagumikuga kodanik. Erkvalge vaht täidab ligi pool klaasist, kuid kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt hele-helekollane. Hapukas aroom meenutab sidrunheina. 

Esmamekk on kergeke ja magusakas. Keskmaitse teeb üsna järsu liigutuse mõrkjamale poolele, kuid see on vesisevõitu. Lõppmaitse mängib juba päris kenasti hapukas-mõrkja greibise noodiga. Järelmekk kaob üsna kiirelt, jättes maha vaid vähese mõrkja mälestuse mis hajub nagu jalajälg tuuliselt rannaliivalt.

Kerge, isegi vesise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkja buketiga HEAL tasemel rüübe. Selline hea kerge kulistamisekraam, mis samas ei tee kuigivõrd mööndusi maitse arvelt. 
-----------
pilt isetehtud

Sunday, August 13, 2017

Bees For My Honey


Bees For My Honey (Amager / Hermit Thrush, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "American Strong Ale" ja hinnang 70 punkti.

No mis mõttes American Strong ale, kui tegu on braggoti ehk mõdu ja õlle seguga???

Tootjainfo: "A Rye Braggot
English: One great thing about the craft beer world is how erratic it can be. To be completely honest, until just recently we had never even heard of Hermit Thrush Brewery – simply pronouncing their name proved a major challenge for most of us! But one day – out of the blue – we received an email from Joan Bulzacchelli and Victoria Banerjee from the brewing crew at Hermit Thrush, asking if they could join in on a brewing day at Amager since they were travelling Europe – half in private, half to visit breweries. As we only have the deepest respect for Vermont breweries we suggested turning the brewing day into an actual collaboration day, and a recipe was developed via email with one of the brewery’s masterminds Christophe Gagne. Bees For My Honey is a tribute to a product that is local to both breweries, a wonderful product that we both hold in high regard: honey! And it’s also a tribute to those wonderful buzzing little aviators called the honey bees. A friendly lil creature we have been taking for granted for way too long, only to realize that they seem to be abandoning us in recent years. We can’t blame them, but when honey becomes a scarce product, it may be too late to invite them back, because they just may have found a safer haven without pesticides and pollution. Save the bees – we need ‘em!!"

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil mesinaine. Valge vaht täidab pool klaasi, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - häguselt kuldne.

Aroom .... oisamummummeie ... no niiii mõnus! Siin leidub mett ja puuvilju ja taruvaiku ja vürtse ja päikest ja pilvi ja üleküpsenud virsikuid kah veel! Magus, sume, rauge, ootusrikas ... nagu suvine õhtu, kui isegi põhjamaine linnatänav muutub üheks suureks unelevaks lõunamaiseks välikohvikuks.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja saisonilikult vürtsikas-puuviljane. Või siis ikka imperial saisoni sarnane ... selline keeleotsa kõditav, mänguline, vaikselt kitarri tinistav ja tangoviisi unelevalt ümisev.

Keskmaitse. Mesine Saisonide Kuninganna! Mett meie mesilasemale! Muusikat mu mesilastarule! Mõrkjaid mandariinisuuruseid mureleid maarahvale! Muahh!!!

Lõppmaitse. Vürtsikas päikeseloojang. Kitarri tinistav laulik viskab pikki lokke nii et iga pealiigutuse juures langeb mõni neidis vaikse ohkega soojadele tänavakividele. Või mis siin neidistest rääkida, korralikud pürjeliprouad vehivad lehvikutega oma õhetavaid põski jahutada ja mõni peenema olekuga noorsandki lahkub pisaraid pühkides nurga taha. 

Järelmeki ajal kallatakse klaasidesse murakalikööri ning tehakse mõned ettepanekud ... no selliseid mitte tõsiselt tehtuid, kuid õhinal vastuvõetuid. 

Keskmisest raskema kehaga ja tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Megatasandi rüübe! Oi vaadake kui te hakkate seda hindama nagu RB soovitab "american strong ale"na, siis lähete te koos hinnanguga metsa. Mõelge küpse mõdu ja imperial rukki saisoni peale ja vaadake, kuidas teie nägu ja keel löövad koos särama!
----------
pilt isetehtud

Mandarina Man


Mandarina Man (Amager / Wicked Weed, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "IPA" ja hinnang 93 punkti!

Tootjainfo: "Peter Prescott was born the youngest of 7 boys, son of a fruit picker in an orchard not far from Asheville in 19th century North Carolina. Not only was he last in line when the one daily meal was served, he was also small and weak. Peter soon realized that in order to survive he had to find his calories elsewhere. Fallen mandarins and mangos from the thousands of orchard trees became his salvation – quite literally. Peter calculated that most days 95% of his nutrition came from those fruits. And luckily Peter liked fruits. However, in his puberty things started to change for Peter. While his peers developed acne, Peter also had excrescences growing on his skin. Those were not pimples though, but small branches that would set ripe fruit during the night. Most annoying were the ones that grew out of his ears. Medicinal experts found Peter’s case very interesting, but lost interest as soon as they realized that no money would cover their interest. So Peter continued to wake up with branches sticking out from his body, and every now and then the pattern would be broken with an additional mango taking two days to be ripened out of his belly button. Peter was not a good orchard worker, weak as he was and fighting his daily abnormities. So when P.T. Barnums travelling circus passed through Asheville in 1860, Peter’s dad said a quick goodbye and sold him to Barnum’s side show for as little as 50 dollars. Peter however didn’t really mind and became famous as the Mandarina Man in many US states. Some claim he was even more famous than fellow English freak The Elephant Man. Later Peter married his long time love ‘The bearded lady” but the couple never had any children. Which might also have proven complicated.
IBU 45"

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil kõneksolev puuviljuv mees :) Hõre valge sentimeetrine vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - nähtava hõljumiga hämuselt tuhmkollane. Aroom on meeldivalt mahlane, kuigi kas ta nüüd just mandariin on ... pigem sinna apelsini kanti.

Esmamekk on keskmise kehaga ja vürtsikalt magusasakas. Keskmaitse on ääääärmiselt mahlane, hapukas, tsitruseline, meenutades veriapelsini värskeltpressitud mahla, vürtsikas, klaar ja kirgastav. Lõppmaitse muutub mõrkjamaks, nihkudes kumkvaatide poolele, mandariinid on seni veel kuskil läheduses, kuid mitte veel mängus. Järelmekk tiniseb vürtsika kuldse kellukesena, mis lõpuks omandabki mandariini kuju.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse kehaga, vürtsikas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERTASANDI rüübe! Moodsa NE IPA hea otsa esindaja, mahlane ja elurõõmus. Pakkuda šampuseklaasidest aiapeo alguses.
------------
pilt isetehtud

Kadakane


Kadakane (Juhus, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnangut veel pole.

Tootjainfo: "Kui üldse midagi teha, siis ikka täiega! Siia pudelisse panime terve kadaka koos okste ja marjadega"

Väikest kasvu pudel, sildil marju täis kadakaoks. Vähene kollakas vahukiht kaob vägagi kiirelt. Õlle värvus - mudruselt tumeoranž. Aroomis on ehedat vaigust kadakat ... aga lisaks ka mingit veidrat köögiviljast kõrvaltooni, mis miskipärast toob silme ette keeduporgandi. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt mõrkjas-magusakas. Keskmaitses määritakse kadakavaiku keelele ikka kohe rammusa kihina, mõrkja-hapukas-vürtsikas torkiv-surkiv okkane kasukas paneb suu õhkama. Lõppmaitses mõrkjus sutike taandub ... või siis keel juba harjub sellega ... ja hapukas-magusakas kadakamari veereb rahutult edasi tagasi, pannes maitsja pisut pead vangutama ... no see on nüüd küll kadaka üledoos :) Järelmekk on mõrkjas, vürtsikas ja väga pikalt keelepärale haakuv.

Raskepoolse kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusaksas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga HULL RÜÜBE! Hull, aga hea! Kadakaga pandi siin nüüd ikka viikordselt ülevõlli, kuid sellised kiiksuga asjad on alati kui mitte muud siis meeldejäävad. Ja üha vilkamal õlleturul tuleb seda teha, et panna endast kõnelema! Juhus seekord pani. Ning see on kiiduväärt!
---------
pilt isetehtud

Thursday, August 10, 2017

YES IPA


YES IPA (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 46 punkti.

Tootjainfot ei õnnestunud leida

Väike lihtne pudel, helerohelisel sildil ridade kaupa ülespidi käänatud pöidlaid. Valge vaht täidab poole klaasist, püsides päris kenasti ning haakudes mõõduka pitsina ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on meeldivalt mahlane, hapukas, mõrkjas ja magusakas on kenas tasakaalus.

Esmamekk on keskmise kehaga ja päris kaunikesti mõrkjas-magusakas. Keskmaitse läheb veidi magusamasse poolde kaldu, kuid taoline linnaseline magusapoolne põhi on IPA'del pigem hea märk. Lõppmaitse toob mõrkjas-hapuka poole jälle kenasti esile, sutike apelsinikoore kirbust on seekord oma vürtsikusega isegi abiks. Järelmekk on mõnusalt mahlane.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Heal tasemel rüübe. Lihtne, kuid täiesti joodav IPA. Kuna tegu on esimese Eestis tehtud gluteenivaba õllega, siis tuleb aga mütsi kergitada ja öelda "tänan".
-------------
pilt isetehtud

Knights Who Say NE


Knights Who Say NE (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Session IPA", koondhinnet veel pole.

Tootjainfo: "Amarillo, El Dorado ja Mosaic humalatega mahlane ja kerge IPA."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-silt seekord tuhmpruuni esipaneeliga. Valge sõrmepaksune vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - tuhm ja mudrune. Aroomis on kirbevõitu greibi mõrkjas-hapukus.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse on mõrkjas, veidi kirbe, üsna mahlane, kuid samas ka mudrune. Lõppmaitse muutub veidi magusamaks ja kirbus õnneks väheneb, asendudes kuivatatud apelsinikoorega. Järelmekk jääb mõrkjaks ja mõõdukalt mahlaseks.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga OK tasemel rüübe. Õlu peab peale hästi maitsmisele ka hästi välja nägema. See ei näe. New England stiili keskpärane esindaja, kuid eks ole ka halvemaid saadud.
-----------
pilt isetehtud

Herren Pils


Herren Pils (Keesmann, Saksamaa) pdl 0,5 l. alc 4,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pilsener" ja hinnang 71 punkti.

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "A pile of the extra class, brewed according to the traditional family recipe. Its noble taste is due to carefully selected hops."

Keskmist kasvu lihtne pudel, klassikaline õllesilt. Erkvalge vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom on hästi lihtne ja tagasihoidlik, õrnalt magusakas.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses kaob mõrkjus ja asemele tuleb vähene hapukus. Lõppmaitse on taas magus-mõrkjas, lihtne ja lakooniline. Järelmekk kaob kiirelt, jättes vaid õhkõrna karge mõrkjuse.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja vesisepoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga heal tasemel rüübe. Pilsner. Lihtne nagu lumelabidas. 
--------
pilt isetehtud

Wednesday, August 9, 2017

Tank 7 Farmhouse Ale


Tank 7 Farmhouse Ale (Boulevard, USA) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison" ja hinnang 98 punkti!!

Tootjainfo: "Most breweries have at least one piece of equipment that’s just a bit persnickity. Here at Boulevard it’s fermenter number seven, the black sheep of our cellar family. Ironically, when our brewers were developing variations on a traditional Belgian-style farmhouse ale, the perfect combination of elements came together in that very vessel. You could call it fate, but they called it Tank 7, and so it is. Beginning with a flavorful surge of fruity aromatics and hoppy, grapefruit notes (Amarillo hops), this complex, straw-colored ale finishes long, dry and spicy."

Valge vaht täidab 2/3 klaasist ning püsib ülikaua, muutudes küll hõredamaks, kuid jäädes sama kõrguselt kestma ootamatu visadusega. Õlle värvus - uduselt helekollane. 

Aroom on tasane ja malbe nagu hea lastetoaga neiuke. Hääästi vaikselt hakkad tundma magusat puuviljast nooti, milles seguneb konservpirn ja värske virsik. Siis lisandub aegamisi ning sind ettevaatlik-kelmikalt ripsmete vahelt piieldes vürtsikamat poolt, mis paneb su südame sulama ja palged naeratama. Nii istudki veidi totralt muheledes omaette, nina klaasis :)

Esmamekk on keskmisest suti raskema kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitses vürtsikas pool võimendub kirka ja sooja õhetuseni su keelel ja põskedel ... päike soojendab sügist verandat, kus sa oled seni raamatut lugedes istunud, kattes jalad kerge pleediga. Nüüd lükkad sa katte kõrvale ja isegi sokid jalgadelt, et nautida taas kord sooje põrandalaudu.

Lõppmaitse mõrkjas-hapukas puuviljasus teeb sulle selgeks, et sügiselgi jääb su hing ihkama kevadisi kirkaid kargeid hommikuid ja kesksuviseid esimesi tikrimarju. Järelmekk paneb magusalt õhkama ... vürtsid on need mis elule värvi annavad, olgu siis toidus, õlles või mälestustes. Ja kui mõni piiga sulle veel naeratab, siis lööb sellest kõik särama. 

Keskmisest kriips raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERtasandi rüübe. Kui sulle saisonid meeldivad - ja vanale Gambrinusele nad VÄGA meeldivad - siis seesinane klaasitäis paneb su silmad särama. Ohjahh, seda kraami võiks alati kastike kodus varuks olla.
-----------
pilt isetehtud

Mönchsambacher Lagerbier


Mönchsambacher Lagerbier (Zehendner, Saksamaa) pdl 0,5 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Zwickel/Keller/Landbier - Top 50" ja hinnang 92 punkti.

Tootjainfot leida ei õnnestunund

Keskmist kasvu lihtne pudel, sildil kelmikas munk. Erkvalge vaht täidab pool klaasi ning vajub küll hõredamaks, kuid püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kollane. Aroom ... ummm ... kraanikausis seisma jäänud vesi ja köögiviljad?

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas, keedetud kaalika ja külmavõetud kartuli vahepealne. Lõppmaitse on juba tegelikult päris OK, lihtne ja magusakas linnaselisus saab isegi suti-tuti humalamõrkjust juurde. Järelmekis mõrkjas pool võimendub, kuid see on igav ja heinane.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkja buketiga surmavalt igav rüübe. Kvaliteetne? Nojah, on küll. Aga meelde ei jää mitte ühegi otsa alt vaadatuna. Masendav keskpärasus. Mille eest see RB ülikõrge hinnang antud on?
---------
pilt isetehtud

Uerige Alt


Uerige Alt (Uerige, Saksamaa) pdl 0,5 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Altbier - Top 50" ja hinnang 85 punkti.

Tootjainfo: "Uerige Alt is Germany’s richest bitter beer. Nevertheless (or even for that reason), this legendary old-fashioned beer is so full-bodied and aromatic. Our top-class specialty has been brewed since 1862 from water, barley malt, caramel malt, roasted malt, clusters of hops - and with our very special Uerige yeast. Our Uerige Alt is regularly selected among the ten best beers in Germany. It has an alcohol content of 4.7% and a minimum freshness of eight weeks."

Keskmist kasvu pudel, kääniskork ja lihtne klassikaline sildikujundus. Kollakas vaht täidab üle poole klaasi, püsib vägagi kaua ja haakub veidi ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt vasekarva. Aroom on leebelt magusakas-mõrkjas, mängides tumedate rosinate ja röstpähklite toonidega.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, veidi röstine, isegi kohvise tilgakesega keele keskel. Lõppmaitses omandab mõrkjus juba selgelt pähklise ... või isegi puiduse jõulisuse, parkides veidi keeltki. Järelmekis mõrkjus taandub, asemele tuleb hapukamat nooti koos mõnusa vähese vürtsika soojusega.

Keskmisest suts kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA hea tasandi rüübe. Umbes nagu inglise ESB saksapärane versioon, ainult et karamellist tasakaalustavat pehmust pole. Hea janukustuaja, võiks juua kohe mitu klaasi jutti. Aga samas väga meelde kah ei jää.
-----------
pilt isetehtud

Tuesday, August 8, 2017

Spargel

Spargel (Kolli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda rüübet.

Tootjainfo: "Nisu lurr kadakaga.
Koostis: odralinnased, nisulinnased, Citra humalad, pärm, vesi
IBU 40"

Väike lihtne pudel, veelgi lihtsam sildike. Valge vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kollane. Aroomis on esi-, au- ja kõrgel kohal kadakas, värske ja mererannalik.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses istub su keelele kadakas ja teatab, et ta ei kavatsegi lahkuda. Lõppmaitses pääseb kadakaokste vahelt siiski veidi esile ka nisu pehmust. Järelmekk on mõrkjas ja vürtsikas, karge ja pikalt püsiv.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA HEA TASEME rüübe. Pisut kahju küll on, et kadakas nisuõlle pea täielikult varjutab ... kuid teisalt oleks ka narr, kui peaks lubatud kadakat õlles noaotsaga taga ajama nigu Toots. Mis oleks, kui pakuks siia juurde kadakamarjadega mooritud loomaliha?
------
pilt isetehtud

Nothelfer Bio-Weisse


Nothelfer Bio-Weisse (Vierzehnheiligen, Saksamaa) pdl 0,5 l. alc 5,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "German Hefeweizen" ja hinnang 63 punkti.

Tootjainfo (guugeltõlke vahendusel): "Since the Franks have rediscovered the wheat beer brewer's breed, so-called "white beers" emerge as the "Nothelfer Bio-Weisse". Sunflower with distinct yeast opacity, it radiates under the white, firm, fine to medium-pored foam. The beer sprays a smell of honey melon, green banana and pear, gently subdued by corn kernels. The first sip provides freshness and a wonderfully soft, velvety mouthfeel. Flavors of fruity, full-bodied banana and on the finish intense spicy cloves and anise unfold in the mouth and arouse the anticipation for the next sip of this balanced wheat.
Food recommendation: Salads (also with fruits), fruit ice cream cup, poultry, cheese (Obatzter / Plupter), fat spicy sausage as white or town sausage."

Keskmist kasvu lihtne pudel, heledates kollastes toonides sildil uhke kirikuhoone. Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - õrnalt uduselt kollane. Mõnusas magusas aroomis seguneb banaan ja melon.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitses muutub pooltoore banaani hapukas mekk domineerivaks, varjutades kõik muu. Lõppmaitse taandub magusamasse poolde, banaan saab küpsemaks, aga taandub ka kaugemale. Järelmekk on õrnalt vürtsikas, nelgi ja kardemoni tooniga.

Keskmise kehaga, üsna tugevalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe! Nisuõlu nii nagu ta olema peab ... ja mis kõige parem, sõnake "bio" õllenimes ei tähistanudki seekord maitsevabadust. Oh palun-palun eesti väikepruulijad, tehke ka selline asi järele! Pakkuda kana-pirni-salati kõrvale
---------
pilt isetehtud

Füchschen Alt


Füchschen Alt (Füchschen, Saksamaa) pdl 0,5 l. alc 4,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Altbier - Top 50" ja hinnang 87 punkti.

Tootjainfo (guugeltõlke vahendusel): "Fox's old tastes spicy-tart and elegant, and goes down like oil. Clear copper red. Malt with light caramel notes.
Fine roasted aromas. Many different specialty malt. Aroma hops. Dusseldorf water.Füchschen Old is our copper-red spicy original, since 1848 traditionally brewed in Düsseldorf.
IBU 37"

Keskmist kasvu pudel, kääniskork, must-puna-valge sildikujundus on lihtne, kuid stiilne. Kollaka varjundiga vaht täidab üle poole klaasist ning vaatamata hõredusele püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt vasekarva. Aroom on magusakas, linnaseline ja kohvine, meenutades kohviküpsist.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse lisab väikest marjast hapukat noodikest, mis sobib mõrkja põhitooni väga mõnusalt. Lõppmaitse tugevneb taas kohvine toon, mis koos hapuka lisandiga meenutakse otsekui mingit kummalist kohvijooki. Järelmekis keha väheneb üsna õhukeseks, kohvine mõrkjus jääb päris kauaks tunda.

Keskmisest veidi kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA HEA tasandi rüübe, seda eelkõige oma huvitava kohvise noodi poolest. Kerge aga maitseküllane kraam, pakkuda koos currywurstiga.
-------
pilt isetehtud

Monday, August 7, 2017

Rio Reserva 2012


Struise Rio Reserva (St Emilion Wine + Kentucky Bourbon B.A.) (Struise, Belgia) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel - Top 50" ja hinnang 98 punkti!!

Tootjainfo: "Only rate this version if the text on the label reads:
First maturation took place in our tanks. Second in St-Emilion Wine barrels, third took place in Bourbon barrels from Kentucky, of four years of barrel patience.
First release in 2017. Bottled on 12/07/2016"

Väike lihtne pudel, sildil topelt-R. Kollakas vaht täidab kolmandik klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - tihkelt oranžikas-punaselt-hõõguv.

Aroom. Rahu. Rahu laskub su peale ja täidab kogu toa ja veel poole maailmast. Selle parema poole. Selle poole, kus oled sina ja su klaas. Klaasitäis portveini, vaaditäis šerrit ja paras meretäis pehmet burbooni. Aeg peatub, et seda kõik koos sinuga nautida. 

Esmamekk. Pehmus ja valgus ja vaikus ja rahu. Mäetipus on rahu. Meelesügavuses vaikus. Klaasisügavikus südametukse. 

Keskmaitse. Sipelgad kribavad mööda keelekülgi. Päike soojendab suuõõnt. Kolme kilomeetri kaugusel lööb kell, teatades et on aeg istuda ja mõelda. Aega mõelda on alati vähe, seda peab võtma, seda peab olema, seda peab. 

Lõppmaitse. Tuhm-mõrkjas teadvus. Alateadvus. Teadmine heast ja kurjast ja sinust nende vahel. Sina oledki. 

Järelmaitse. Mille järel? Kes tuleb minu järel? Aga Sinu? Tema tuleb meie kõigi järele, aga kes käib tema järel?

Mega, lihtsalt mega. Aga kokkuvõtet ei tule. Sest alati ei pea. Ja praegu tahaks lihtsalt olla, mitte muliseda. 
---
pilt isetehtud

Allikas


Allikas (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki. Tootja enda liigimääratlus sildil: "IPA"

Tootjainfo: "Puuviljadest pakatav ja mahlane New England IPA. Pruulitud El Dorado, Enigma ja Ekuanot humalatega.
IBU 45"

Väike lihtne pudel, sildil metsapiiga. Sõrmepaksune valge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - tihkelt udune tuhmkollane. 

Aroom. Krebenskis küll. Kes mulle greibiviilaka ninna lükkas? Ja Magus Apelsin. Kolm Tilka Apelsinimahla Otse Ajju :) Noh ja nagu sellest vähe oleks, siis veel aprikoose kah nii sületäiejagu. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-mahlane. Keskmaitse ... peeeehmeeeee ... pehme apelsinine pai ühtepidi üle keele loksumas ja veidi mõrkjam greibine tagasi liikumas. Lõppmaitses mänglevad kumkvaadikutsikad ja vürtsmandariini-lapsukesed omavahel vürtsikaid mänge, ajades teineteise saba taga ja pildudes peotäite kaupa vürtsiteri ja aniisihelbekesi, jättes endast maha valge pipra ja päikesetõusu karge õhetuse. Järelmekk viskab mandariinimahlasel järvel lupsu, ajades häguses joogis mullikesi ja pomisedes midagi omaette troopilisest paradiisist, kuhu need pruulmeistrid kunagi satuvad.

MegaMahlane. SuperVärske. Õlu kui reis troopikasaarele ja tagasi. Kui klaas tühi ja reis läbi, siis ootad juba uut. Ilmselt üks mahlasemaid, mulisevamaid ja blumpsuvamaid IPA'sid, mis vana Gambrinuse keelele sattunud!

Son of A Peach!


Son of A Peach! (Lehe/Cool Head Brew, Eesti/Soome) pdl 0,33 l. alc 4,0 %vol.

Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang 47 punkti. Tõsi küll, tootja ise on purgile kirjutanud "Florida Weisse"

Tootjainfo: "We added so much peaches to this sour and refreshing beer that we decided to call it "Son of a Peach“. Collaboration brew with our friends from Lehe Pruulikoda."

Väike purgike, sildil paaalju virsikuid. Valge tihe vaht täitis üle poole klaasist ning püsis märkimisväärselt kaua. Õlle värvus - piimjalt hägune ja kollane. Aroom ... alguses on tunda vaid nõrka hapukat nooti ja siis rullib ennast lahti purgitäis virsikukonservi! Suuuur purgitäis, millel on huvitav virsikujogurti kõrvaltoon.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja kreemiselt hapukas. Keskmaitses hapukas pool veidi taandub, saades endale lisaks suti linnaselist pehmust. Lõppmaitse on mahlane, hapukas, kuivapoolne ... isegi õrnalt mõrkjas. Järelmekis venib pikk kuiv hapu toon nagu suvine rännurada ... kuukad aga kuuma ilmaga mahlakest ja tatsud edasi.

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja väga kuiva paletiga, hapukas-hapu-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga põnev ja vastuoluline rüübe. Askorbiinset hapukust on liiga palju, mattes virsiku üsna enda alla ära. Lõhnas seda nimeandjat viljakest küll leidub, aga kummalise piimase lisandiga. Samas - võttes arvesse oivalist mahlasust kui sellist, siis on üldmulje siiski positiivne.
-----------
pilt isetehtud

Friday, August 4, 2017

Eksperimentaal VII


Eksperimentaal VII (Purtse, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "dark saison"

Vahvalt omanäoline pudel, sildil eksperimetaal-sarjale omane tuuker. Kollakas-halli varjundiga vaht täidab üle poole klaasist ja püsib üsna kenasti. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun. Aroom on hapukas, vähese vürtsika lisatooniga, meenutades veidi sidrunheina ja aniisi.

Esmamekk on keskmise kehaga ja tihkelt magusakas-hapukas. Keskmaitse on hapukas, röstine, veidi mõrkjas. Lõppmaitse läheb veidi piparkoogilisse poolde ... või siis tuula prääniku kanti ... sihuke mesine-vürtsikas-mõrkjas-röstine. Järelmekk on mõrkjas-magusakas-vürtikas, kõrbenud ja agressiivne.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse kehaga, magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga jõmakas rüübe. Saisoni praadimine pole väga hea mõte, kraam läheb veidi kirbeks kätte ... umbes sama nagu must IPA tegemine on keeruline värk.
-----------
pilt isetehtud

Päevitus

Päevitus (Rotiküla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6 %vol. Liigimääratlus: tume nisuõlu

Tootjainfo: "Linnased: nisulinnas, Munich  2, Pilsner, Carawheat, Carared, Caramunich, Carafa, röst-nisu. Humalad: Perle, Hersbrucker. Pärm WB-06."

Väike lihtne pudel, sildil tõmmu irvitav päike. Hallika varjundiga vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib vägagi korralikult. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolselt pruun. Aroom on õrnalt hapukas, kerge röstise vinega.

Esmamekk on keskmise kehaga ja leebelt mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub intensiivsemaks, nisuõllele omane banaanine toon ronib röstise peatelje tagant ettevaatlikult välja. Lõppmaitse hapukas-biskviitjas pehmus meenutab banaanikeeksi koorikut või banaani-pannkooki. Järelmekk jääb pehme hapuka padjana keelepärale lösutama, vaadates kissis silmil merele, lugedes purjeid ja pilvi.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametja paletiga, mõrkjas-magsuakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-hapuka buketiga VÄGA HEA tasandi rüübe. Tumedad nisuõlled on selles mõttes ühed pretensioonikad tegelased, et tagada nisulinnase enda mõnusa maitse äratuntavust on keeruline. Siin on see üsna hästi välja tulnud. Järgmiseks soovitan minna samm edasi ja teha tumedat nisubokki!
-------
pilt isetehtud

Kohvilähkrid


Kohvilähkrid (Hiiumaa, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,8 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda rüübet, tootja on liigimääratluseks märkinud: "Kohvine tume laager"

Tootjainfo: "Parajalt kohvine, pisut šokolaadine ja pähkline.Hiiu seltsid on üks paras tükk hiidlase hingest. Tervitame kohvilähkreid!"

Väike madal pudel, sildil retrofoto viisakast kohvilauast. Kreemikat karva vaht täidab ligi pool klaasist ja püsib üsna kenasti. Õlle värvus - kirkalt tumepruun. Aroom on õrnalt hapukas ... aga no kohvi leiab siit küll ainult väga hea fantaasia korral. Kergelt röstine mõrkjus on olemas, kuid vaid kerge vinena. 

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas. Keskmaitses ... jaa siin on kohvine ja röstpähkline noot tõepoolest täiesti olemas, nagu igal teisel dunkel-tüüpi õllel enamasti. Lõppmaitse tüürib mõrkjamasse suunda, röstine-mõrušokolaadine noot pole küll ülemäära tugev, kuid mõnusalt tunnetatav. Järelmekk on hapukas-röstine, üleküpsenud leivakoorikut meenutav.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga HEA taseme rüübe. Kohvi siit küll ülemäära otsida ei maksa, kuid nime õigustab ära küll. Pakkuda grillitud maksa kõrvale.
----------
pilt isetehtud

Wednesday, August 2, 2017

Rukkiterake

Rukkiterake (Manilaiu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,2 %vol. Liigimääratlus: saison

Tootjainfo: "Vürtsikas ja puuviljane belgiapärane õlu, millele lisavad maalähedust kodumaised rukkihelbed."

Väike lihtne pudel, tehniline sildike.  Valge vaht täidab üle poole klaasist ning püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on magusakas-vürtsikas, puuviljane ja säravkuldne.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja vürtsikalt hapukas. Keskmaitse muutub tihkemaks, vürtsikad vibunooled tõmmatakse pingule ning öisesse taevasse lastakse tulenooli, hõigutakse puhtast elurõõmust ning taotakse suuri trumme ja karatakse muidu ümber lõkke - lõikuspidu ikkagi, saaki on kogutud rohkesti ning põhjust rõõmustada kuhjaga! Lõppmaitse ajal astub küla kauneim piiga tõrvikutest valgustatud platsile, kerib undrukud veidi ülespoole ja asub külarahva rõõmsa luilutamise saatel keerutama, nii et patsid ja seelikud lehvivad ja poistel lähevad silmad suureks kui tõllarattad. Järelmekk - magusat mõdu veel kõigile! Ja vürtsikat veini naisperele, täna peavad kõik rõõmu maitsta saama, sest nii tuleb tähistada head saaki, lootusrikast vaadet tulevikule ning teadmist, et meie sugu saab siin maal veel kaua olema!

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Rukkihelvest lisamine saisonile on üks äraütlemata hea mõte, muutes selle õilsa joogi maalähedamaks ja toekamaks ning keerates maitseelamusele vindikese peale.
-----------
pilt isetehtud

Ridgeway IPA (gluten free)


Ridgeway IPA (Ridgeway, UK) pdl 0,5 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Premium Bitter/ESB" ja hinnang 65 punkti.

Tootjainfot leida, kuid sildilt on lugeda, et tegu on gluteenivaba tootega.

Keskmist kasvu proofilpudel, efektselt raamistatud sildil on kujutatud mingi hämune maastik. Valge vaht täidab pool klaasi ning püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt tumekollane. Aroom meenutab vanakooli IPA'sid, kus põhirõhk on linnaselisel peateljel ning vähene humal mängib kuskil kraaviserval.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on karamelline, hapukas, meenutades pirnikompotti ja heledaid rosinaid. Lõppmaitse nihkub sutike mõrkjamasse külge, kuid see mõrkjus jääb ikka linnaste tagant välja piiluma. Järelmekis ilmub hetkeks vürtsikat nooti, kuid siis naasevad rosinased magusamad toonid, muutudes kõige lõpuks lihtsaks linnaseliseks magus-mõrkjaks seguks.

Keskmise kehaga, üle keskmise karboniseerunud paletiga, mõrkja-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga Hea taseme rüübe. Bitterina kiidaks ehk rohkem, aga kui sildil on kirjas "IPA" siis on tegu nõrgapoolse esitusega, mida samas kannatab lauaõlleks vägagi mõnusalt pruukida. Gluteenivabade õllede esindajana aga - väga hea kraam, maitseb nagu päris õlu kohe!
---------
pilt isetehtud

Suvehiidlased


Suvehiidlased (Hiiumaa, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pilsener", hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Parajalt kange hele õlu, maitselt tsitruseline & aroomilt humalane. Hiiu seltsid on üks paras tükk hiidlase hingest. Tervitame sõpru suvehiidlasi!"

Väike madal pudel, sildil retrofoto mererannast. Valge hõre vaht täidab kolmandiku klaasist, kuid kaob ruttu. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on leebelt linnaseline, meenutades täistera sepikut.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaits on maguskas-hapukas, hea laagerõlle standardi kohane. Lõppmaitses tuleb esile asjakohast mõrkjat humalat. Järelmekk on taas magusakam, kuid üldmulje jääb siiski karge ja kosutav.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketig Väga hea tasandi rüübe. Pilsner nagu ta olema peab, saksapärase koolkonna hea esindaja.
--------
pilt isetehtud

Tuesday, August 1, 2017

Lõbus näkitar

Lõbus näkitar (Manilaiu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Liigimääratlus: Vieille Saison

Tootjainfo: "Kuiv, vürtsikas, tikri ja ananassi aroomiga hele õlu.
Koostis: odra- ja nisulinnased, humal, pärm, vesi"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Vähene valkjas-hall vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - uduselt tuhmkollane. Aroomis hüppab ninna üleküpsenud tikker, mis lööb oma hapukas-kääriva lõhnaga alguses kõik üle ja kinni, see järel tuleb aga esile vürtsikas-magusakamat nooti, milles on lausa köhakommilikku aniisi ja mentooli.

Esmamekk on keskmise kehaga ja zutsakalt hapukas-magusakas. Keskmaitse ... oi see on veider ja tore ja mitmekihiline ... alul suisa hapu, kuid siis kerib kiirelt suus lahti tuhm-töntsakas magushapukas rabarberikook. Lõppmaitse jääb samasugusele rabarberilainele, see muutub tihkemaks, kissellitaolisemaks, lisandub veidi eukalüptit vaigust üllatust. Järelmekk kõditab kurgupära alul vürtsikas-hapuka tikrikompotiga ... kuid siis kaob kuidagi tühjusesse. Vaid vähene vürtsikas õhetus jääb meenutama äsja möödunud üllatavat maitseprassingut.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga kentsakas ja mänguline kraam. Kindlasti hea, vaidlust pole. Kuid saisoniga selle sõna praegu levinud võtmes siin nüüd küll pistmist pole, pigem sellise omanäolise pale sour'iga. See kraam otse nutab pehme brie'tüüpi juustu järele.
------------
pilt isetehtud

Päikesekild


Päikesekild (Teder, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,1 %vol Liigimääratlus: rukki IPA

Tootjainfo: "Linnased: Best Pale Ale, Rye, Crystal 150, Crystal DRC, Carafa Specia. Humalad: Magnum, Chinook, Citra, Galena. Pärm: American West Coast Ale
IBU 83"

Väike lihtne pudel, sildil on matsast päikest ... ja keeruliselt loetavat tehnilist teksti. Kreemikat karva vaht täidab üle poole klaasi, püsides üle keskmise kaua ning haakudes pisut ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun. Aroom on alul karmilt roostene, rauane, rabaveene ... siis aga tuleb esile ka hapukat leivast nooti. 

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas, kore ja rabane. Keskmaitse jätkab sama, suisa kirbe rauamaitsega, mis matab enda alla kõik peenemad noodid. Lõppmaitses ilmub selle rohmakuse al veidi leivast ja rosinast pehmemat hapukas-magusat elementi. Järelmekk paneb keelepära korralikult surisema vürtsikas-hapuka kuivatatud vaarikate, röstitud leivakoore ja rauarohke vee seguga.

Raskepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga. mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga robustne elukas. Karm, kore ja karvane, pigem topelt-IPA'de maailma piirile roniv räntsakas tüüp.
-----------
pilt isetehtud

Ridgeway Bitter


Ridgeway Bitter (Ridgeway, UK) pdl 0,5 l. alc 4,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Bitter" ja hinnang 38 punkti.

Tootjainfo: "If Maris Otter malt is the body of our beer then hops are its spirit. Each year we choose our hops not just by farm but by individual garden and time of harvest. One older variety, Challenger, and one new, Boadicea, used as unprocessed whole leaf hops. Extravagant, perhaps, but delicious.“

Keskmist kasvu proofilpudel, efektselt raamistatud sildil on kujutatud mingi hämune maastik. Valge vaht täidab pool klaasi, kuid see vaht on hõre ja kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kergelt hämuselt sügavkuldne. Aroom on ... on ikka aroom või? No ei tunne midagi! Heal juhul ehk mingi vaevuaimatav magusakas vine.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja naksakalt mõrkjas. Keskmaitses mõrkjus veidi taandub, lisandub vähest puuviljast hapukat nooti. Lõppmaitses läheb mõrkjus veel kraad allapoole, selle asemele nihkub vähest lihtsat magusakas-hapukat mahlakust. Järelmekk kaob aga maru ruttu, jäädes mõõduka hapukas-mõrkja värskusega keelepärale.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkja buketiga lihtne rüüpeke. Ausalt öeldes igav kraam, kuid taas kord - võttes arvesse gluteenivabade õllede üldist kahvatut fooni, siis see tegelane pole üldse mitte halb.
----
pilt isetehtud