Wednesday, August 30, 2017

Test 19

Test 19 (Kraftwärk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: porter

Tootjainfo: "Tume täidlane õlu, aroomis ja maitses on kergelt tunda šokolaadi ning õrnalt kohviseid noote
Koostis: vesi, odralinnased, nisulinnased, kaerahelbed, humal, pärm"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Pruunakas sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - must. Aroomis võistlevad mõrkjas-hapukas röst ja magusakas kakao.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, tugevalt röstiseks, isegi kergelt tuhaseks, kuid selline kuiv kohvine röstine mõrkjas-hapu on päris kena segu. Lõppmaitse jääb kuhugi kakao ja mõrušokolaadi vahele. Järelmekk naaseb taas veidi tuhase kohvi ja kõrbenud leivakooriku vahepeale.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga Väga hea taseme porter. Tõsi küll, tootjapoolses kirjelduses kasutatud sõna "täidlane" ei haaku klaasisolevaga kuidagi, kuid iiri stoutide ritta sobiks paigutada päris kenasti.
------------
pilt isetehtud

Test 18

Test 18 (Kraftwärk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: american wheat

Tootjainfo: "Ameerika pale ale stiilis nisuõlu, kerge ja karastav
Koostis: vesi, odralinnased, nisulinnased, kaerahelbed, humal, pärm"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Erkvalge sentimeetrine vahukiht on mõõdukalt püsiv. Õlle värvus - pilviselt kollane. Aroom on kenasti kahetaktiline - magusa nisu põhitooni kõrval lööb rütmi ka humala murune mõrkjus. Väike õunane kõrvaltoon paneb küll veidi imestama, kuid kenat mahlast nooti ei pane ju pahaks keegi.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse kaldub tugevasti mõrkjasse külge, murune ja noore kaselehe taoline värskus riivab isegi kibekat piiri. Lõppmaiste on mõrkjas-hapukas, veidi keelt parkiv. Järelmekis tuleb korraks mõrkja müüri tagant esile ka nisuõlle pehmet magusamat külge, kuid taandub siis taas.

Keskmise kehaga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga Hea taseme rüübe. Tõsi küll, humalaga on nüüd siin veidi ühekülgselt liiale mindud, nisuõlle tunneb ära vaid lõhnast.
--------
pilt isetehtud

Passion Party


Passion Party (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,0 %vol. Ratebeer tunneb 3,3% kraadist versiooni ning pakub stiilimääratluseks: "Berliner Weisse"

Tootjainfo: "Kireviljapüreega pruulitud hapu nisuõlu
IBU 10"

Väike lihtne pudel, sildil kontsastatud pikad koivad :) Vähene erkvalge vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - hämuselt kollane.

VÄRSKE! Kas teate kui karget ja klaari hapukat värskust siit klaasist vastu uhab! Uskumatu, aga see lõhn mõjub jahedalt :)

Esmamekk on kerge kehaga ja sirisevalt hapukas. Keskmaitse - jahe, mänguline, keeltkõditav, parkiv, erk, valge, läbipaistev, mahlane ... oi neid neitsiliku puhtuse ja värskuse sünonüüme võiks siia veel palju ritta vuhkida.

Lõppmaitse. Teeseenejooki olete saanud? No ei oleväga sarnane. Aga hapendatud kasemahla? No ka ei ole sarnane ... aga need on ainukesed kaks maitsemälupilti, mis meelele ujuvad. 

Järelmekk. Tikrid, rohelisevõitu tikrid, mille kesta katkihammustamine nõuab väikest pingutust, aga siis täitub suu hapu kirka värske suvega.

Kas te olete kohanud õlut, mis lõhnab nagu te oleks lahti teinud passionvilju täis külmiku? Jah, justnimelt - see on jahe ja puuviljane! Toasoojalt klaasi kallatud joogi lõhn on JAHE! Ja ebamaiselt värske. Noh ja maitse astub üsna sama rida. Jestas. See on veidralt supppperhea! 
--------
pilt isetehtud

Tuesday, August 29, 2017

Saison Sayuri


Saison Sayuri (Baird, Jaapani) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison" ja hinnang 68 punkti.

Tootjainfo: "Saison means "season" and this family of beers is thought to have originated in Wallonia in southern Belgium. Saisons were brewed in the winter at farmhouse breweries for the summer consumption by thirsty farmhands. While there is no exact flavor profile or processing technique that define Saison stylistically, common traits exist (e.g. relatively pale in color, moderate in alcohol, refreshing in a dry or sour type of way, etc.). Often spices and ingredients uncommon to beer but otherwise readily available on the farm are incorporated. Saisons are thus typically Belgian in their funkiness and individuality. Saison Sayuri is like its namesake -- a fascinating admixture of down-to-earth simplicity and understated complexity. Brewed entirely with pale base malts and Japanese candy sugar (except for a hint of roasted barely for color contribution), Saison Sayuri is relatively light in body and sprite in flavor. The nose is an immensely complex amalgam of aromas -- bubble gum-like phenolics from the Belgian yeast, floral and fruity notes from dry hopping, and a subtle hint of citrus and spice from the addition of Japanese daidai peels (daidai is a very sour type of Japanese orange). A splash of sour daidai juice also was added to the wort which manifests itself in a stealthily citric-sour finish."

Ahhaa, et siiski mandariini-saison, mitte baasvariant. Täpsemalt - jaapani mandariini.

Väike lihtne pudel, kräbulisel sildil on end peeglist imetlev piiga. Valge sentimeetrine vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - hõljumiga tuhmkuldne. Aroom on magusakas ja puuviljane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse toob mõõdukalt esile saisonile omase vürtsika noodi ... küll leebelt, kuid äratuntavalt. Lõppmaitses muutub vürtsikas põhi tugevamaks, korraks vilksatav ka kommisuhkrune noodike, kuid siis läheb lugu ära mandariinikoore mõrkjamasse külge. Järelmekk on aga eelmisele kogemusele vastuoksa mahlane, magusakas ja klementiine  meenutav.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga Väga hea taseme rüübe. Mitte just väga tüübiline saison ... ja ka mitte kõige mandariinisem, kuid ikkagi üks kena kosutav ja mahlane suutäis.
----------
pilt isetehtud

Sour Head Ginger


Sour Head Ginger (Cool Head, Soome) prk 0,33 l. alc 4,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang 34 punkti.

Tootjainfo: "Sour beer with a huge dose of fresh ginger. Not your usual ginger beer, nicely dry and sour!"

Väike purk, sildil pruulikoja tunnus-kräsupea. Valge hõre vaht täidab kolmandiku klaasist, kuid kaob kiirel kohinal. Õlle värvus - õrna hämuga heledapoolne kollane. Ingver torkab oma muhklikud sõrmed juba kaugelt ninna, lähemalt nuuskides on see vürtsikas-magusakas kõditus juba päris tugev, ehkki meenutab pigem mingit ingverlimpsi kui õlut.

Esmamekk on kerge kehaga ja krõpsakalt ning üllatavalt hapukas. Üllatavalt selles mõttes, et lõhn lubas mingit magusat limpsi, kuid siin on siiski berliiner weisse. Keskmaitses saabub kohalik korralik ingverilitakas, lüües kõik maitsenäsakesed komandörihäälega "joondu-valvel-ingverile vaat!" Lõppmaitses tuleb esile - jällegi üllatuslikult - mõrkjas element ... hmm ei ingver ega berliner ju ei paku seda?! Järelmekk õhetab kaua ja korralikult, seletades kaude ka eelmist mõrkjat momenti - ingverit on lihtsalt nii palju, et keel ei suutnud seda teistmoodi tajuda.

Kerge kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, hapukas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-vürtsika buketiga omamoodi ülevõllikas. Ingverilaks on ikka üsna vägev, hõõgumise ääre peal, mattes enda alla üsna otsustavalt kõik muu. Kui sulle ingver meeldib, proovi kindlasti järgi, kui ei meeldi, ära lähene isegi poole meetri peale! Sushiampsude vahele võiks olla päris vahva lonksata.
--------
pilt isetehtud

Monday, August 28, 2017

Cucumber Saison


Cucumber Saison (Sakiškių, Leedu) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang 27 puntki.

Tootjainfo: "Light belgian style saison fermented with sliced cucumber"

Väike lihtne pudel, sildil pruulikoja sisseseade. Erkvalget vahtu on palju, liigagi palju, kipub teine pudelist välja ronima, klaasis täidab esialgu 2/3 klaasist kuid siis kaob õite käpelt. Õlle värvus - hämuselt oranž. 

Aroom ... no mis sa kostad, vürtskurk! Aju genereerib siia küüslaugu ja marineeritud mädarõika kah juurde ja ongi mõnus kurgihoidis valmis :)))

Esmamekk on keskmise kehaga ja vürtsikas-hapukas. Keskmaitse algab ponnistusega olla magusakas-vürtsikas nagu saisonile omane ... kuid siis võtab marineeritud mädarõigas koos kurgiga asja üle. Lõppmaitse muutub magusakamaks ... noh kui sulle meeldivad magusad marineeritud kurgid ... või siis mee sisse kastetud hapukurgid, siis on kõik korras :) Järelmekk on magusakas-mõrkjas, vürtsika sädeluse ja venepärase magusa hapukurgi lisandiga

Friigikas! Napakalt mõnus friigikas! Kuna vanale Gambrinusele meeldib nii saison kui vürtsikas marineeritud kurk, siis on pilt luksatavalt totakalt mõnus. Kui sulle ei meeldi, üks, teine või kolmas, siis ära parem proovi, eks ole :)
----------
pilt isetehtud

Shizuoka Summer Mikan Ale


Shizuoka Summer Mikan Ale (Baird, Jaapani) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer" ja hinnang 79 punkti. Tõsi küll, RB's on miskipärast selle õlle nimeks: "Natsumikan Summer Ale"

Tootjainfo: "Baird Natsumikan Summer Ale is an extraordinarily unique beer that was an immense challenge to brew. Wheat and barley combine in equal proportions as the base malt; Japanese candy sugar contributes five percent of the fermentables; and freshly peeled and crushed natsumikans (Japanese summer mikans) from both Shizuoka and Fukuoka are added to the kettle at the end of wort boiling (approximately 33 kg of natsumikans per 225 liters wort). The natsumikans from Shizuoka (the Heda garden of our carpenter friend, Nagakura-san) are quite large, grapefruit-like mikans with a distinct grapefruit-like tart and sour character. The Fukuoka mikans (from the Kita-Kyushu orchard of beer enthusiast and friend, Tago-san), on the other hand, are smaller, sweeter and more orange-like in character. Aprroximately 75% of the natsumikans we used come from Shizuoka and 25% from Fukuoka"

Novat, kas te nüüd teete natsumikadel vahet? :)

Väike lihtne pudel, kräbulisel sildil on (vist?) apelsini- või greibilõik. Erkvalge vahukiht püsib mõnda aega. Õlle värvus - ähmaselt kuldne. 

Arooooom - oooo kui mõnus! Mõrkjas apelsinine värskus ja nisulinnaste pehmus moodustavad kokku sumeda suvepäeva, sellise rauge ja laisalt nauditava.

Esmamekk on keskmisest suts kergema kehaga ja mõrkjas-vürtsikas. Keskmaitse on mahlane ja samas biskviidine, greibi, valgete viinamarjade ja rosinaküpsise segune. Lõppmaitse muutub mõrkjas-hapukaks, klaariks, punase greibi taoliseks. Järelmekk maheneb aga kergemaks, suvepäev on siiski pehme asi :)

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERtaseme rüübe! Oi-vai-kui-apelsinine-greibine-karge-ja-helge. Soe suvepäev õlleklaasis!
------------
pilt isetehtud

Sour Head Apricot


Sour Head Apricot (Cool Head, Soome) prk 0,33 l. alc 4,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Sour ale with loads of apricot pulp for an extra sour kick!"

Väike purk, sildil pruulikoja tunnus-kräsupea. Valge vaht täidab kohevalt 4/5 klaasist kuid kaob kiirelt. Õlle värvus - õrnalt udune kollane. Aroom on berlinerile omaselt hapukas-magusakas, kergelt askorbiinine, kuid aprikoosi ei oska lõhnas tunda. 

Esmamekk on kerge kehaga ja lustakalt hapukas. Keskmaitse hapukasse põhja sukeldub tõepoolest midagi aprikoosile omast, magusat ja mahlast. Lõppmaitse muutub kuivaks, huvitavalt lisandub väike mandline puudutus. Järelmekk pargib keelt juba üsna korralikult ja lõpuks tuleb ka aprikoosinoot päris kenasti esile.

Kerge kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-hapuka buketiga HEA tasandi rüübe. Uue laine Berliner weisse nii nagu ta ikka on, lubatud aprikoosi üledoosi ei saabu, ehkki lõpuks saab ta isegi maitsest kätte. Üks väheseid kordi, kui vana Gambrinus soovitab - seda õlut oleks targem pakkuda külmalt, tema ülesanne on olla karastav.
----
pilt isetehtud

Sunday, August 27, 2017

Suur paks mastif 2016


Suur paks mastif 2016 (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Ratebeer ei tunne veel konkreetset aastakäiku

Tootjainfo: "Inglise Mastif on suur koer ja niisama ringi jooksmas teda ei näe. Ta toimetab selles ilmas oma väärikas tempos. Samamoodi vajab aega aristokraatlike juurtega barleywine, mille valmimine võtab aastaid, kui mitte aastakümneid. Nautimiseks piisab ühest vabast õhtust, portveini klaasist ja mõnusa tulega kaminast.
Suur Paks Mastif on inglise barleywine, mille iseloom sünnib aastate jooksul."

Väike lihtne pudel, seeriale omane vapikoer, vastav aastanumbri-tempel ülanurgas. Kollakas tihe kreemine vahukiht täidab ligi poole klaasist, püsib ülihästi ja haakub tiheda vahupitsina klaasiseintele. 

Aroom. Nojahnoh. Kui sulle meeldib odravein kui loodusnähtus, siis see lõhn MEELDIB sulle. Magusakas-hapukas, tihe, karamelline, ploomikompotine ja pihlakaveinine.

Esmamekk on raske, toekalt hapukas-magusakas, ploomikaramelline, astelpajumoosine, tammepakune. 

Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, pähkline, marmelaadine, kohvikaramelline, kuivatatud jõhvikate nüansiga, huvitavalt konjakitaolise puudutusega ja vürtsikalt soe. 

Järelmekk on sametiselt tihke, puidune, vähese vaniljese mõrkjusega, soojalt hõõguv, vürtsikas, mõrkjas-magusakas, õilis ja aeglane. Meil on aega veel, mul on aega küll. Kell see las seisab, küll mina istun.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga. Muahh-raisk-kui-mõnus. Võrratus maitsetaskaalus. OdraVeini musteräidis. Külluslik, täidlane, soe ja elegantne. Kuninglik. Rahulik. Õilis. Portveini asemel õhtusöögi lõpetaja. 
---------
pilt isetehtud

Diablo Thorium Black


Diablo Thorium Black (Pyynikin, Soome) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Black as thorium. Taste of dark malts, little bit of cocoa and hint of licorice." Tumekollane vaht täidab ligi pool klaasist ning püsib vägagi kaua ja haagib end ka kenasti klaasiseintele. Õlle värvus - sügav-sügav mustjaspruun. Pöidlajämedune röstlinnas torgatakse sulle juba meetrikauguselt ninna ning ettevaatamatult lähenedes lüüakse ka teine pöial teise sõõrmesse.

Esmamekk on hapukas, röstine, üsna kehakas ja veidi kohvine. Keskmaitse lisab magusat piimašokolaadilikku nooti, ning selle šokolaadi sees on mustikad! Lõppmaitses seguneb kreek ja lagrits, hapuka röstiga kohvi ja leivakooruke. Järelmaitse omandab huvitava veinise ... kreegiveinise tooni, silitades sametiselt keelepära.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga Übertasandi rüübe! Üks ideaalne stoudike, just selline vahepealne, ei vesine aga ka mitte tanker-raske, parajas maitsetasakaalus ... ja samas ei midagi sellist mille üle liigselt vaimustudes hüpelda. Õpiku-stout noh. Üle grilli kiirelt lastud mozarella, millele nõrutad balsamicot peale ... no sobiks ju küll siia või mis?
-----------
pilt isetehtud

Pineapple Unplugged


Pineapple Unplugged (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "I am American Pale Ale with crazy amount of pineapple and a hoppy unplugged attitude. Who are you?
Just as person can have different moods, who can say a beer couldn't? How do they say? "Friday i'm in love." Or whatever. Just let me wear these babies! I am still the same pineapple beer. Just as you. These days are different and so is my mood. Today i am Friday."

Väike matsakas pudel, sildil roosade prillidega ananass. Erkvalge hõre vaht täidab pool klaasi, kuid kaob üsna tõtakalt. Õlle värvus - uduselt heledapoolne kollane. Aroom meenutab küll pigem ananassikonservi kui elus ananassi, kuid igatahes on lubatud vili täiesti selgelt ja mahlaselt äratuntav. 

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja naksuvalt mõrkjas-mahlane. Keskmaitse muutub veidi hapukamaks, ananass seguneb greibiga. Lõppmaitse on mõrkjas-vürtsikas ning keeltparkivalt kuiv. Järelmekk on mõrkjas, veidi mudruselt keelekülgedele takerduv. 

Kergevõitu kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Ilmselt on tegu katsega teha "session new england IPA" laadset toodet, kuid nagu sel stiilil kipub pahatihti juhtuma, võib ta minna kirbeks ja mudruseks ... sel isendil on õnneks mõlemat tüüpviga minimaalselt. Igatahes superkosutav on see jook nii ehk naa. Soovitaks kõrvale grillida ananassiviilakaid, neid ennem kergelt õli ja tšillilaastudega kattes.
------------
pilt isetehtud

Saturday, August 26, 2017

Pime Öö Islay BA


Pime Öö Islay BA (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 13,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.


Tootjainfo: "Pime Öö Islay BA on 13,6% alkoholisisaldusega eriversioon Pimedast Ööst, mis on laagerdunud 8 kuud Islay saarelt pärit ja hoolikalt valitud Šoti viski vaatides (suurem osa Laphroaig)."


Väike lihtne pudel, mille vahakaelus ja mustjates toonides silt tekitavad kõrgeid ootusi ... noh ja eelteadmised ja -kogemused piitsutavad juba ette kujutlusvõimet.

Vähene tumepruun vahukiht taandub kirmeks. Õlle värvus - no mis te nüüd siis ise arvate, mis värvi on pime öö, mh-ah? 

Aroomis võbeleb õrn suitsune vine nagu virvatuluke. Kohvi röstimise kühvliga segatakse kuivatatud ploome. Šokolaadi ja mandli segune magus-mõrkjas aroom on väga heas tasakaalus, pisut ette peljatud viskise agressiivsuse asemel on vaid mõõdukas vihje.

Esmamekk on raske. Tihke. Portveinine? Jah pigem portveinine ja ploomikompotine kui viskine ... ja see on jube hea!

Keskmaitse. Ohhh, nüüd avanevad turbasuitsu väravad ... mitte küll ristseliti lahti talliustena, kuid sellise mõõduka ja inim-mõõtu saunauksena, milles sisenemisel pisut pead langetad. Soe kohviploomi tihkus mähib keele endasse nagu saunasoojus, pannes end veidi ettevaatlikult alguses lava alumisele istmele toetama.

Lõppmaitse. Sauna seinad avarduvad, muutuvad udusteks ja pehmeteks. Leilisahmakas vabastab seintest tõrvast ja kirsist ja lagritsast tihkust. Käsi ja mõistus otsib akent, et kõike seda leevendada ... kuid süda ütleb "ära tee" ja sa tead sisemuses, et peale esmast ehmatust läheb ainult paremaks.

Järelmekk. Leiliruumi täidab unistus jahedast jõest ja udusest luhast. Kuid see tuleb hiljem, nagu ka pikk mõtlik auramine saunatrepil, suur saunalina ümber mähitud nagu Rooma senaatori tooga. Seni aga imbub turbasuitsune kirsitubakas su kontidesse, rosinaveinine täidluse veenidesse ja portveini õilsus täidab südame.

GENIAALNE! Müstiliselt hea maitsetasakaal. Vaata vaati. Vana Gambrinus ei tea viskidest mitte muhvigi, kuid neid isendeid tahaks küll mekkida, et aru saada kuipalju on mis vaadist lisandunud. Igatahes tuleb taaskord tõdeda, et need Põhjala poisid teavad vaatimisest nii mõndagi!
--------
pilt isetehtud

Jilligan's

Jilligan's (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Liigimääratlus: brown IPA

Tootjainfo: "Humalase olemisega märjuke. Ampsa peale Fuet vorsti"

Lihtne väike pudel, pruulikoja tunnus-tähik seekord tumepruun. Kork eemaldub liig-tugeva sutsakuga ... noh ja nii ongi. Pruunaka tooniga vaht täidab kõigepealt enamik klaasist ja siis hakkab pudelist välja ronima. Õlle värvus - mudruselt tuhmpruun. Aroom on nõrk, meenutades niisket keldrit.

Esmamekk on keskmise kehaga ja ebamääraselt mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, tuhm ja lame. Järelmekk lisab küll sutsu vürtsikat tooni, kuid see on pigem kirbe kui erksa olekuga. Järelmekk on juba enam-vähem meeldiva olekuga, balanseerides mõrkjat ja magusat, kuid see ei päästa üldpilti.

Niruvõitu rüübe, ei vääri kokkuvõtet.
-------
pilt isetehtud

Lime and Coconut IPA

Lime and Coconut IPA (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Vähene valge vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - uduselt kollane. Aroom on ergul laimimahlane, huvitaval kombel lisandub hapukurgile omane lõhn.

Esmamekk on keskmise kehaga ja erksalt mõrkjas-hapukas. Keskmaitse on mõrkjas, põnev kreemine pehmus viitab vist kookosele, kuigi maitses seda seni tunda ei oska. Lõppmaitse vürtsikas hapukus meenutaks pigem väga head saisoni kui IPA't. Järelmekk taandub mõrkjaks, vürtsikaks ja väga kaua kestvaks õhetuseks.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Väga mahlane ja samas kuiv, laimi värskus sobib siia otse oivaliselt ... ainult et kahju et delikaatsevõitu kookos jääb kogu selle pillerkaari sees pea tajumata
-----
pilt isetehtud

Wednesday, August 23, 2017

Roasty Barley Wine

Roasty Barley Wine (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Vähene kollakas vahukiht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - sügav kirsipunane.

Aroom. Hmmm, see paneb nüüd korraks aega maha võtma ja minutiks nina klaasi jätma. Esimene hapukas vine alustab kirsist, aga siis muutub jõhvikaks. SUUUREKS jõhvikaks. Suureks Mahlaseks Jõhvikaks, kes teeb Pohladega krõpsu. Teine kiht on odraveinile omane liköörilik-mesine magusus, mis pole aga karvavõrdki "imal" ... ohei ... pigem selline ... sordiini all olev ja samas ikkagi jõuliselt tunnetatav. Kolmandaks kihiks lisandub vähene hapukas-mõrkjas röstine pooltoon, mis sobib üldisesse pilti imetabaselt.

Esmamekk on. No ta ON. Raske, ohjaa. Soe - kohe vägagi. Mõrkjas-magusakas, keeleotsa küünekestega kõditav kui mänguhimuline kutsikas. Pigem odravein kui imp.stout.

Keskmaitse. Mõrkjas-hapukas. Röstine, karamelline, karukaisutav, ploomikompotine. Vaniljeploomid ja lagritsaiiris ... issver ... no ongi veidi soolakas noot sees! Ja kurjamoodi meeldiv! Kui siia pole pandud soola, siis ausõna ma soovitan proovida, nii nagu mõni kurjakohvitegija lisab kristallikese soola maitsetugevduseks.

Lõppmaitse. Melass. Melasskirss. Kuivatatud maasikas. Kohvikaramell. Ploomikeedis. Mandlihalvaa.

Järelmekk. Aruma'isaa, miks tahan öelda "kuivatatud apelsinikoor". Aga ma'isaa paljudest asjadest aru. Aga see, et vallatu kutsika kombel alguses kõditanud alkohol alles kõige lõpus veidi agressiivsust ilmutama hakka, selles saab vana Gambrinus aru küll ja peab sellist asja imetlusväärseks, sest ilmselgelt pole tegu pikalt järelküpseda-õilistuda saanud joogiga, vaid pilootpruuliga.

Vaata siia kokkuvõtet ei tule, aitab hinnangust "MEGA!" Kui see piloot õnnestuks samal moel ka suurtoota, siis võtaks kõik kolm kaabut maha.
----------
pilt isetehtud

Barrica #22


Barrica #22 (Edge / BIIR, Hispaania) pdl 0,33 l. alc 9,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Porter" ja hinnang 93 punkti!

Tootjainfo: "Aged for over a year in French Merlot barrels, Barrica #22 is a complex and elegant ensemble of roasted malts preceded by wild yeasts from the oak and bretty and vanilla aromas. This is the first in a series of barrel lot releases from Edge’s barrel-aging portfolio."

Väike lihtne pudel, puidune sildikujundus markeerib vaadihoidist. Tume kollakas-pruun vaht täidab 4/5 klaasist, vajudes küll aegamisi suuremulliseks, kuid püsides päris kenasti. Õlle värvus - must. Aroom on hapukas ja mõrkjas, veinine ja röstine, pisut ... ummm ... "funky" kui kasutada ingliskeelset sõna, selline huvitavalt käärinud-roiskunud-üleküpsenud-puuviljane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas, veidi kohvine ja veinine. Keskmaitses veinine pool tugevneb, see on selline magusakas, punaste viinamarjade kesti meenutav, veidi parkiv ja torkiv. Lõppmaitses ... vau ... mis huvitav mesine-röstine-kaneeline jutt jookseb mööda keeleselga! Pähklid ja ... köömned, veidi aniisi ja tamme. Järelmaitse ajal jõuab kohale ka lubatud vanilje ja suisa kummaliselt magus karamelline-veniv-mesine-mõrkjas-suitsune maitsesegu, mille peale tahaks küsida - kuidas saab mett grillida?

Keskmise kehaga, tugevapoolselt karboniseerunud ning siidise paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga Omamoodi hämmastav, aga siiski übertasandi rüübe! Veinivaat on imp.stoudi keha ära söönud, kuid asemele andnud hulganisti nii põnevaid noote, mida muudkui tunneta ja imesta.
---------
pilt isetehtud

Dry Stout

Dry Stout (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Liigimääratlus: Iiri dry stout

Tootjainfo: "Vähesega mulligan ja veidike mõrkjas märjuke, mida on kerge juua. Kõrvale sobib mekkida mustsõstraid"

Väike lihtne pudel, sildil pruulikoja tunnustähik seekord must. Pruun vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib märkimisväärselt kaua. Õlle värvus - vähese punase helgiga must. Aroom on kohvine, röstine ja hapukas.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on röstiselt mõrkjas, hapukas, huvitavalt veinise kõrvaltooniga. Lõppmaitse muutub magusapoolsemaks, mängides šokolaadise ja ploomise nüansiga. Järelmekk toob hapukale põhjale lisaks veidi kõrvetatud vürtsikat sira, mis muudab maitsepildi pea täiuslikuks.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe! Iiri stoudi kohta on keha ehk paljugi, kuid joogina omaette zupergut! Siia kõrvale prooviks mõrušokolaadi ja mustsõstraid.
----------
pilt isetehtud

Tuesday, August 22, 2017

La Santa Muerte


La Santa Muerte (Amager, Taani) pdl 0,5 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Imperial Stout" ja hinnang 99 punkti!!!

Tootjainfo: "Imperial Honey Stout.
Ingredients: Water. Malts: Pilsner, Crystal 150, Caraaroma, Chocolate, Black, Roasted Barley. Hops: Herkules, Columbus, Simcoe. Honey, Demerara sugar. Yeast: US-ale."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil edev surm :) TUMEkollane vaht täidab pool klaasi ja jääb samasse asendisse igaveseks. Õlle värvus - no see must on ikka MUST kohe!

Aroom on ... ohhhhh. Ohhhh kui raske ja toekas ja soekas ja söakas ja üleüldse röstine ja tuhane ja must ja kohvine.

Esmamekk. Oi see surm on ju täitsa tore tädi! Magus ja soe, lohutavalt toekas ja sõbralikult naeratav. Keskmaitse ... taruvaiguga šokolaadi olete saanud? No vaata korrutage see nii umbes kahe-poolega ja lisage veel kakakod ja kanget musta kohvi kah veel.

Lõppmaitse. Lagritsa, šokolaadi, taruvaigu, ülekuivatatud õunte, jääsiidri, muskaadi ja nelgi segune kokteil sobib surma kätte päris kenasti ... pärast sealset lonksu polegi nii väga viga enam edasi elada. Sest vaata surmatädi võtab ise ka lonksu, itsitab vallatult ja läheb šoppama. 

Järelmekk. Vürtsikas ja magus, veidi hõõguv ja imearmas, tuha all hõõguvad söed kaminas soendavad su pikalt väljasirutatud koibi, poolvidukil laugude vahel vaadatuna vajub tuba mõnusalt pehmeks ning kõrval-tugitoolis istuv proua Surm lööb sinuga klaase kokku. Mõnus.

Väga raske kehaga, õlise paletiga, magusaks-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga MEGARÜÜBE! Mesi ja imp.stout moodustavad oivalise segu. Kärtskarmilt röstitud linnased lisavad ideaalselt sobiva raamistiku. Surmavalt hea :)
---------
pilt isetehtud

Bitch de Elegant


Bitch de Elegant (Pyynikin, Soome) pdl 0,33 l. alc 6,7 %vol. Ratbeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Strong and tasty, acidic, fresh strikeale. With a strong feminine power. Includes American hops, barley and wheat bran and cranberries." Vaat misasi on see soomekeelses algtekstis kirjas olev "strikeale"? Streigiõlu? :)

Väike lihtne pudel, sildil vintaažne daam. Kork lendab igavese litakaga pealt ja vaht täidab enamiku klaasist. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on hapukas, meenutades odavama otsa saisone. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja särtsakalt vürtsikas-hapukas. Keskmaitse ... ummm .... see on nüüd üsna kummaline segu kärts-vürtsikast saisonist ja mõrkjas-hapudest pohladest. Lõppmaitses tuleb saisonile ... või siis triple-tüüpi belglasele omast magusat puuviljast nooti, kuid selle sees ja kohal loksub pohlameri. Järelmekk kaob üsna kiirelt, jättes maha vaid veidi toorevõitu pohlade parkiva mälestuse.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, vürtsikas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga kentsakas rüübe. Pohli on siia nüüd küll ülemäära palju sisse udjatud, kusjuures tundub et veidi toorevõitu pohli. Nende põhjamaiste vitamiinipallide robustsus matab ilmselt saisonise algpõhja üsna rohmakalt ära ja tulemuseks on kaunis kummaline segu.
------------------
pilt isetehtud

Inglane

Inglane (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,6 %vol. Liigimääratlus: best bitter

Tootjainfo: "Vähese mulligan ilma vahuta ja veidi mõrkjas, kerge juua. Hea saunarüübe."

Väike lihtne pudel, sildil pruulikoja tunnus-tähik seekord kollases toonis. Kork lendab pealt valju pauguga, sõrmepaksune kollaka varjundiga vaht püsib mõnda aega ... siin on nüüd küll midagi teisiti kui pruulmeister plaanis. Õlle värvus - tugevalt hämune, lausa mudrusevõitu pruunakas-oranž. Aroom on magusakas, vähese hapuka vinega, meenutades maltoosat.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub veel mõrkjamaks, pisut isegi kibekaks, kuid magus linnaseline pehmus hoiab asja siiski tasakaalu piiril. Lõppmaitses lisandub hapukat tooni, meenutades kultuurpihlakaid. Järelmekis mõrkjus taandub, alles jääb magusakas-hapukas, kodune ja veidi leivane mulje.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga OK tasemel rüübe. Bitter ei peaks olema mudrune ja plaanitust suurem karbo viitab väikesele kvaliteediprobleemile, kuid ei midagi tõsist.
----------
pilt isetehtud

Monday, August 21, 2017

Marianna The Moody MILF


Marianna The Moody MILF (Amager, Taani) pdl 0,5 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Barley Wine" ja hinnang 64 punkti

Tootjainfo: "Amager 10 year anniversary beer - The Mobster Series
Marianna Daddano was fed up. Fed up with hardly seeing her husband Dario after he became the undisputed boss of the Chicago Outfit, the most notorious mafia syndicate in the city. Fed up with the unsafety that came with being a mobster’s wife, but perhaps most of all fed up with the fact, that her beloved Mint Juleps after five years of prohibition tasted like toxic waste since horrible Indiana moonshine had replaced proper Old Dominion sour mash. No wonder that her mood was often clouded, with only her furry crossbreed Buzz – named after her favorite vibrator – bringing a little joy. Her husband Dario, still very much in love with his wife, felt miserable about the whole situation. He was determined to utilize his new secret hobby as a home brewer to bring some joy back in his wife’s life. Mobster boss in the daytime, homebrewer at night, Dario used more than six months to develop a beer so good that he was convinced it would make Marianna forget all about her Mint Juleps. And he was right. When he served the final version of his immensely strong Pale Barley Wine, named in his wife’s honor, Marianna first blushed, then coughed and finally she smiled. For the first time in years they shared their bedroom that night. Years later “Marianna The Moody MILF” would be a staple brand in Dario’s Daddano & Dadolnikov Brewing Company – Chicago’s first craft brewery. Enjoy!"

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil pahurailmeline kaunitar. Sõrmepaksune valge vahukiht pole küll kuigi püsiv, kuid haakub kenasti klaasiseinale. Aroomis on odraveinile sobivat magusakas-mõrkjat pähklist ja liköörilikku raskust.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja tihkelt magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub tunduvalt mõrkjamaks, alkoholine teravus tungib veidi häirivalt esile. Lõppmaitses domineerib kodune kõrvetatud suhkur, puiduse mõrkjuse ja nätskepoolse magususe sümbioos muutub aegamisi igavaks. Järelmaitse jääb üsna samataoliseks, ehk ainult muutub mõrkjuse noot puidusest heinaseks.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kleepja paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-mõrkja buketiga keskpärane rüübe. See on vist teine odravein vana Gambrinuse jaoks, mis ei kõneta ... kuidagi kahetaktiline ja liiga tajutavalt alkoholine. Külmad karged valged viinamarjad leevendaks seda pilti päris mõnusalt.
----------
pilt isetehtud

Eksperimentaal VIII


Eksperimentaal VIII (Purtse, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,3 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda rüübet

Tootjainfo: "Rabarberi-sidruni sour"


Pudel on näotu. See tähendab et silditu. Niipalju kui ma aru sain, saab uus kraam vähemalt esialgu vaid vaadist saada olema. Erkvalge sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - hämuselt helekollane. 

Aroom kõditab juba meetripealt nina säutsuva värskusega. Varajane linnupesa majaräästas, soe suvetuul ja kerge vihmasabin ... hele ja kerge ja õnnis on see päevaalgus, kas pole? Sidrun, sidrunhein ja sidrunväändik on omavahel pesa teinud!

Esmamekk. Jiiihaaaa! Hapu! Aga see pole kolehapu, vaid siuke nunnuhapu! Keskmaitse ... rabarberimorrs hapuoblikatega! C-vitamiini aastane laks esimese sõõmuga käes :) Lõppmaitses naeratab hapust pesast veidi magusakam sidrunibezee, krõbistades erkvalge koorikuga ja jättes endast maha jänesekapsa jalajälgi. Järelmekk pehmeneb veelgi, hapusus väsib veidi esmasest kilkavast-ülevoolavast-ülemeelikust kutsikarõõmust ning keerab end asjalikult su süles rõngasse, teatades et tema jääb nüüd siia ning sinul pole muud teha kui rõõmsalt ohates see soe ja pehme koormake endasse võtta.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, HAPU-hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Varahommikune värskus istub selles klaasis, varbad sidrunmärjad ja hambus rabarberivars. 
---------
pilt isetehtud

Päts

Päts (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: nisu ale

Tootjainfo: "Kerge olemisega mõnus rüübe. Proovi tükikese meloniga."

Väike lihtne pudel, sildil koja tunnustähik seekord tuhmkollast värvi. Vähene valge vahukiht kaob pea koheselt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on leebelt magusakas, vaikselt imbub ninna päris meeldiv banaan.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on linnaseline, üllatavalt kaljase mekiga, kuid samas ka banaanine ... hele banaani-kali? :) Lõppmaitse muutub linnaselisemalt pehmemaks, kuid samas tuleb esile ka meeldiv hapukus, mis muudab maitsepildi mahlasemaks. Järelmekis siriseb väga meeldiv särtsakas vürtsisus, mis aegamööda taandub hapukaks banaani ja meloni seguseks värskuseks.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-maguskas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA HEA TASANDI rüübe! Nisuõlu nii nagu ta olema peab ... võiks nisu oskaalu veelgi suurendada, aga ka praegusel juhul on tegu nautimisväärse kraamiga!
----------
pilt isetehtud

Sunday, August 20, 2017

Barrica #25


Barrica #25 (Edge / BIIR, Hispaania) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 98 punkt!!

Tootjainfo: "Collaborating with our Spanish micro-roaster Don Gallo Roaster we selected a Colombian bean grown in Brazil for its rich and nutty flavor. One year in Buffalo Trace Bourbon barrels gives warm vanilla and coconut notes to this Imperial Stout."

Väike lihtne pudel, puidusel sildil kohvioad. Pruun vaht täidab poole klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - mõistagi must.

Aroomis matab esimese hooga hapukas kohvilõhn kõik enda alla, aegamisi aga ilmub selle alt nii kuivatatud kirsse kui ka magusamaid küpseid kreeke.

Esmamekk ... ooo see on mõnusalt raske ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses rullub laiali pähklitest ja rosinatest kootud paks soe pleed, millele on tikitud kohviuba ja vanillikaun ... sa keerad end sellesse pleedi ja tõmbad end hilissuviselt jahenevas aiatoolis kerra, vaatad küünlatuld ja vajud mõttesse. 

Lõppmaitse tonksab sind sõbralikult, küsides et kas soovid veel tilgakese kohvilikööri või eelistad hoopis ploominalivkat ... loeb siis su soovi silmadest ja kallab mõlemat. Ühte klaasi. Suuresõõmulisse klaasi. Ja ulatab selle vaikse naeratusega, ümisedes omaette "kui on meri hülgehall"

Järelmaitse ajal pigem aimad kui näed, et tooli all askeldab siil, kelle okastes särab kohvine kuu, hambus on röstitud kookos ja tagataskus kirsišokolaad. On see nüüd unes või ilmsi, kuid sinu uinuv mõistus registreerib toimuva normaalseks, nagu ka õuemuru viimast korda niitva aiapäkapiku.

Raske kehaga, õlise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-magusaka buketiga MegaTasandi rüübe! No vaata kui sa ikka võtad kvaliteetse imp-stoudi ja paned ta vaati laagerduma, siis 99% tõenäosusega on tulemus MEGA ... nagu ka praegu tõdeda saab.
-----------
pilt isetehtud

Minor Axident


Minor Axident (Amager / Against The Grain, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Imperial IPA" ja hinnang 94 punkti!

Tootjainfo: "On the canned American version of this collaboration beer, Sam Cruz – the head honcho of our collaboration partner Against The Grain – babbles on for ages about the name Minor Axident, how it has no meaning and so on. Well Sam, after lines upon lines of insults from you, it has become clear to us, that the Minor Axident here was to even collaborate with you guys for a third time. Actually, we’re inclined to call it a major axident. However, we forgive you and we understand you. Having your lack of appetite exposed on the first beer we brewed together “The Great, Big Kentucky Sausage Fest” and then being humiliated in arm wrestling not once, not twice, but a dozen times. We understand your bitterness and we forgive you, Sam. We’ll be the bigger person here, and we meet your sarcasm and bitterness with nothing but peace, love…… and this wonderfully hoppy collaboration. Come visit again Sam. Bring Jerry. Bring Adam - and bring a case of Pappy VW. It’s time to rejoice in true happiness. Amen."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil keegi kirvestatud tegelane. Valge vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. 

Aroom ... eee ... et topelt-IPA või??? Selline helge magus karamellkommi lõhn lööb ninna, et toob meelde vanaema tšehhi kristallkausi, mis oli alati täis neid odavamaid suhkruplönnikesi, kas siis moositäidisega või ilma. See siin on barbarisskomm! :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub hapukamaks ja mõnusalt kirbevõitu vaiguseks - noored kevadised erkrohelised kuusevõrsed tulevad meelde ja keelde. Lõppmaitse on hapukas-vürtsikas, vaigune, marjane, barbarissi ja koserv-ananassi segune. Järelmekk laotab keelepärale noorte aromaatsete kuuseokaste hapuka vaiba ja kallab sellele seedermänni mõrkjat vaiku peale.

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, magusakas-hapuka-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Mitmekihiline ja mõnusalt üllatav, alustades leebe kommise silitusega ja lõpetades kratsiva vaiguse torkega.
--------
pilt isetehtud

Savann


Savann (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Liigimääratlus: African Amber

Tootjainfo: "Lillelise olemisega mõnus rüübe. Meki kõrvale kiviga rohelisi oliive."

Väike lihtne pudel, sildil koja tunnus-tähik, seekord tuhmoranž. Valge sentimeetrine vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - uduselt tuhm tumeoranž. Aroom on magusakas, biskviitjalt pehme ja poolkuivatatud datleid meenutav.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on tihke, mõrkjas-magusakas, koduõllese hapuka kõrvaltooniga. Lõppmaitse nihkub päris kolme jalaga pärmiseks klassikaliseks koduõlleks, milles on tunda alkoholist torget. Järelmekk on mudrune, ebamääraselt mõrkjas-hapu.

Keskmisest raskema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga kehvapoolne rüübe. Lubatud lillelist olekut ei oska kuidagi tabada, pigem on tegu röntsaka talupoegliku koduõllega.
---------
pilt isethetud

Friday, August 18, 2017

Läti on Eestist ees ... või siis ikkagi mitte?


BNS avaldas arvu, mis esmapilgul paneb hämmelduma: "Läti õlletoodangust 21 protsenti tootsid väikepruulikojad"

Teades, et Eestis on väikepruulitud õllede turuosa kasvanud nii u 2% kanti, tõusevad esimese hooga kulmud kõrgele - kuidas nii, kas lõunanaabrid on meile nii kõrge kaarega ära pannud?

"RIIA, 18. august, BNS - Läti väikesed pruulikojad tootsid käesoleva aasta esimese kuue kuuga 9,7 miljonit liitrit õlut, mis moodustab kogu õlletoodangust 21 protsenti. Juuni lõpu seisuga omas Läti ettevõtetest 39 väikese pruulikoja staatust. Riigi maksuameti teatel rakendatakse väikepruulikodadele poole aktsiisimaksu ulatuses vabastust. Kokku toodeti Lätis jaanuarist juunini 46 miljonit liitrit õlut, mis on 12 protsenti enam kui mullu samal perioodil."

Tegelikult on asi hõlpsasti seletatav ning kinni aastakümnete taguses erinevas maksupoliitilises otsuses. 

Eestis kehtestati toona ühetaoline aktsiisimäär kõikidele tootjatele, mis tappis edukalt enamiku väiketootjatest. Lätis (nagu ka Leedus) aga jäeti väiketootjate aktsiis kaks korda madalamaks, mistõttu enamik kolhooside pruulikodasid jäid ellu.

Paradoksaalsel moel lõi see otsus pikas perspektiivis aga Eestis eelduse kvaliteedihüppeks. Kui Lätis jätkasid kõik kojad oma traditsiooniliste ja äratuntavalt lätilike õllede tootmist, siis Eestis lõigati piltlikult öeldes traditsioon läbi. 

Lätis säilis palju väiketootjaid, riiulitel särab siiani vastu väga palju silte, kuid ... nende sisu on üsna sarnane. Traditsiooniline noh. Ja tradistioonilisest kohalikust kraamist pungil turule on uutel keeruline siseneda, eriti kui toodetakse midagi tavatut. Kohalik publik on omas kinni ja vaatab võõrapärastele maitsetele altkulmu.

Eestis panid vanad väiketootjad uksed kinni, kaks-pool allesjäänud tegijat ei suutnud turgu nö küllastada ja tekkinud hõreolekusse tungisid uue laine pruulikojad, kelle toodang võeti hõisetega vastu. Noh, olgu, mitte kõik ei hõisanud ning uute tegijate toodang on ka kallim, mistap turu hõivamine on küll olnud kiire - ühest protsendist kaheni u aastaga ehk kasv on olnud kahekordne - kuid veel mitte piltimuutev.

Taoline tõus juhtus siis kui ka Eestis lasti väiketootjate ohjad lõdvemale ehk alandati aktsiisi ja nüüd vaikselt tõstetakse tootmismahu latti, millest vähem tootjad saavad seda soodustust nautida.

Aga igastahes on pilt selline, et  Eestis on ca 40 väikest pruulikoda, kes toodavad väga eri-ilmelist kraami, kuid Lätis on sellised uue laine tegijaid vaid 2-3.

Nii et - ühest küljest on Läti meist kvantiteediga ees, kuid Eesti kvaliteetõllede taseme vastu on neil ikka vähe välja panna. Esimese hooga tuleb pähe Malduguns, Labietis ... ja ega siis tulebki juba mõttepaus, keda veel nimetada.

Aga igatahes tore, et meil on võimalik naabritega taas ühe teema üle mõõtu võtta, kas pole? :)

-------
pilt võetud siit

Wednesday, August 16, 2017

Bordello Bandits


Bordello Bandits (Amager / Ei8htball, Taani / UK) pdl 0,5 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "India Style Lager" ja hinnang 87 punkti

Tootjainfo: "It’s been said that Kentucky is one of only two American states to contain no natural gold deposits. None at all. However, 200 years ago, the local folks didn’t know this or they simply disagreed. Gold or not, in the year if 1812 a regular gold rush hit the small settlement of Bellevue, right on the Ohio River in Northern Kentucky. Within a fortnight, Bellevue outgrew neighboring boomtown Cincinnati just across the river. And with the steady influx of prospectors and no real plan of where to settle them, the town turned into a Klondike-like mess with cheap entertainment and even cheaper bordellos. But in spite of being cheap, word of the actual high quality of these bordellos spread far and wide, soon attracting a much less desired customer group known as the Night Riders or the Bordello Bandits. Most came from as far as Mexico, in horse gangs as big as 30 riders. Within just a few hours such a gang of bandits could ravage a fully equipped bordello in the middle of the night, causing rack and ruin. These racketeers would enjoy the pleasures of the establishment, but leave without paying a penny. According to much later historians this is where and when the desperate call for “The Great Southern Wall” was first heard from the citizens of the young state. A call to keep the Bordello Bandits back in Mexico where they belonged. This is all a great story, but is it also true at all? Well, due to the most recent trends in American society fact or fiction seems to be in equal regard. So, to hell with it – drink up and be merry, before the Bordello Bandits return."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil püstolit paugutav mehhiklane, piiga üle õla. Erkvalge sõrmepaksune vahukiht on mõõdukalt püsiv aga tihedalt klaasiseintele haakuv. Värvus ---- jeerum, kas see on siis mõni värvus või midagi? Hele valkjaskollane?!? 6,3% õlu ja niiiiiiiiiiiii hele???

Aga aroom on see-eest küll mõnusaimalt greibine! No kohe VÄGA VÄRSKELT greibine!!

Esmamekk on kergepoolne ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub jällegi greibiseks, mõrkjaks, mahlapritsmetest nõrguvaks. Lõppmaitses  meenutab hapukas alatoon, et tegu võiks ju ehk tõepoolest olla laagertüüpi õllega ... kuigi seda vaid väga tingivas kõneviisis. Järelmekk on magusakas-vürtsikas, nüüd juba mõnusalt kehakas ja kauakestvalt mahlane.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Übertasnadi rüübe. Laagerõllest on siin järgi väga vähe, haiglaselt kahvatu pale ja toeka maitsekuse vasturääkivus hämmatab positiivses võtmes.
-------
pilt isetehtud

Norrby Dunkel


Norrby Dunkel (Vormsi Õlu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Dunkel" ja väidab, et tegu on Tume Eripruul aliasega.

Nojah, üldiselt üsna täpselt seesama ta ongi, ehkki aroom on intensiivsem, meeldivam, vürtsikam ja röstisem, maitsepilt vastab aga üsna täpselt eelmisele.

Kodukas


Kodukas (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Liigimääratlus: best bitter

Tootjainfo: "Vähese mulliga ilma vahuta ja veidike mõrkjas, kerge juua. Hea saunamärjuke."

Väike lihtne pudel, sildil koja tunnus-tähik, seekord samblaroheline. Vähene valge vahukiht kaob imekiirelt. Õlle värvus - vähese tealise hõljumiga kuldne. Aroom on pehmelt linnaseline, meenutades lihtsat kohevat kodusaia.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaits on tunduvalt maitsekam, magusakas-mõrkjas, isegi täidlasepoolne, tuues miskipärast silme ette haavapuust sauna esimesed sissekütmised. Lõppmaitses läheb magusakas poole veidi juhtima, lisades ka kriipsuvõrra pihlakast hapukust. Järelmekk taandub taas mõrkjaks, pannes lõpuks suu mõnusalt vürtsikalt õhkama.

Kergepoolse kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-maguskas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe! Lahjapoolsete bitterite väga puhas stiilinäide, algava pruulmeistri paljutõotav sissejuhatus.
-----------
pilt isetehtud

Tuesday, August 15, 2017

Cody The Crooked Cop


Cody The Crooked Cop (Amager, Taani) pdl 0,5 l. alc 9,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Old Ale - Top 50" ja hinnang 93 punkti!

Tootjainfo: "Amager 10 year anniversary beer - The Mobster Series
Cody Kane had not always been a crooked, dirty cop. Far from it. When he started in law enforcement more than 20 years ago he came with bright ideas and beautiful ideals. The reality of Chicago’s criminal underworld curbed his enthusiasm and each year his ideals crumbled a little bit. Then came the drinking and with that came the gambling. Horses it was. Within only a few years he was knee deep in debt. And his paycheck from the CPD did little to help. So, like most of his colleagues he started doing small favors for the people that were tearing the city to pieces. And he hated himself for it. He wanted out. Out of the hush money, the gambling and the drinking. Well, at least the hard liquor he wanted out of. As an Irishman he had absolutely no intention of giving up his beer. He loved this fluid. A devout Catholic as he was, he was certain it was God’s hand that led him into the company of Dario Daddano, the city’s most notorious mobster. Now imprisoned with Cody as his personal guard, the two started talking for days. To Cody’s bafflement this Italian gangster revealed that he couldn’t stand wine and actually brewed his own beer at home. And Cody told Dario of a beer he remembered his dad drinking back home, a beer in barrels, strong and potent with a leathery yet refreshing smell. Three years later Cody, now employed as the head brewer in Dario’s Daddano & Dadolnikov Brewing Company, recreated this Old Ale. No more dirty money and even dirtier morals, only the joy of creating. The two could not have been happier."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil kentsakalt kurjakuulutav politseinik. Tumekollane vaht täidab kolmandiku klaasist, püsides üsna kenasti ning haakudes tihedalt klaasiseintele. Õlle värvus - tihkelt tumepunane.

Aroom on tihkelt magusakas, tulvil karamelli ja kuivatatud kirsse, soojust ja toekust, kodust lihtsust ja turvalisust. Huvitav, miks küll, kuid hetk peale nina klaasist välja tõstmist tuleb meelde linaõli.

Esmamekk on magusakalt raske. Soojalt raske. Päikesesoojal põrandal lebab tekk, millel vedelevad lapsed ja koerad. Magavad lapsed ja koerad. Ja paokil aknast kostev tuulekohin vanades sirelites.

Keskmaitse. Vanakooli iiriskomm. Ploomikonserv. Ploomi-iiris. Datlid ploomikonservis. Mõrkjas-magusad dattel-ploomid. Ülekõrvetatud suhkur. Kodune kukekomm. 

Lõppmaitse. Veidi hapukust teie kukekommile? Aga palun, kastke see siia punasõstra-mustika tarretisse. Päikeselaik on nihkunud, põrand jahtub, kuid need tegelased põõnavad edasi. Vaja neile teine tekk peale panna. Vanakooli baikatekk. See roosa ja liblikatega, teate küll. 

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Vanamoeline, ilma mingite vilede, tulede ja lisaviguriteta toekas rüübe. Selle klaasitäiega võib talvele vastu minna küll. Pikalt laagerdunud, kirstalliseerunud soolakämakatega täitunud juust võiks kildhaaval sulada põses seda juues.
------------
pilt isetehtud

Going Old School


Going Old School (Amager / Bagby, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "IPA" ja hinnang 88 punkti!!

Tootjainfo: "These days it appears that trends in the craft beer world come and go faster than ever before. Beer drinkers with a fresh Untappd account will claim to be experts in craft only two months after advocating to anybody, who’d care to listen, that PBR was the hottest thing since beer floats. And they WILL demand new stuff, will insist on the lazy and dried out brewers to get their act together. And so we do…. Let’s talk IPAs. We’ve had the red ones, the white ones and the black ones. And now we hardly remember those styles anymore. At the moment it’s all about the haze, that lovely juicy haze. It’s great, it’s amazing, it’s wonderful. And in spite of all the bitching above, it is truly inspiring to be challenged, to be kept sharp. But then again, sometimes it’s also such a relief to return to a beer that you really feel for, a beer that has dug its own cavity in your heart. To a true hophead’s brewery like Amager such a beer is a West Coast IPA – a style that was itself new and innovative quite some years ago. So juicy and hop forward, with hops that bite. And when Jeff Bagby came by our brewery for a collaboration, it was a no brainer that a West Coast IPA should be born. Jeff with a past at Stone and Pizza Port and a hand in some of the juiciest IPAs out of California. Bagby Beer Company and Amager share the love for those potent hop bombs, and we’re not even ashamed to admit it."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil surfar. Kollaka varjundiga vaht täidab kolmandiku klaasist, kadudes küll üsna kiirelt, kuid haakudes kena vahupitsina klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, puuviljane, meenutades täisküpset ananassi.

Esmamekk on keskmisest suts raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on mahlane, lainetav ja loksuv, võluvalt mahla ja vaigu segune. Lõppmaitse läheb üle vaigusemasse poolde, lausa kuusevõrselikku hapukasa-mõrkjasse ilmanurka. Järelmekk toob üllatavlt esile üldise mõrkja mahlasuse tagant suisa biskviidist linnaselist pehmust ning lõppudelõpuks kumab keelepäral merre loojuva päikese vürtsikas sira.

Keskmisest tipake raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. Hea, väga hea IPA. Kui see oleks vana Gambrinuse üks esimesi kokkupuuteid IPAdega, siis ohiks kiita nii et vähe pole. hetkel aga tuleb tõdeda, et tõepoolest on saavutatud "vanakooli IPA" selle sõna nii u 15 aastases tähenduses. Noaotsatäis kirbemat hallitusjuustu sobiks siia manu õige kenasti.
---------
pilt isetehtud

Ettur

Ettur (Odrakunn, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Golden Ale/Blond Ale",
hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Male oli algselt kuningate mäng. Nüüd on ta kuninglik mäng. Male nõuab palju analüüsimist ja järelmõtlemist. Õlle pruulimine on nagu malemäng. Alati on võimalus kasutada erinevaid linnaste ja humalate kombinatsioone. Samuti on vaja mitu käiku ette näha.
Odrakunn pakub nüüd kuldse eili. Males on ettureid rohkem kui teisi nuppe. Male mängu avangutes on etturil oluline osa. Nii võib õlle nautimist alustada kergema kuldse eiliga, et päeva helgemates toonides näha.
Kuldse etturi valmistamisel on järgitud parimaid käsitööõllede traditsioone.  "Kuldetturi" serveerimisel 8-10 C juures tulevad esile selle õlle kuldsed ja pehmed noodid, mida kaunistavad tsitruseliste humalate aroom ja karge maitse." 

Väike lihtne pudel, sildil kuldne ettur. Vähene kollakas vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolselt kuldne. Aroom on lihtne, magusakas ja õrnalt karamelline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitses muutub mõrkjam pool tugevamaks, lisandub rauane kirbevõitu toonike, mis on omane punasele eilile, kuid kuldses eilis seda nüüd küll ei ootaks. Lõppmaitse on mõrkjas-hapukas, karamelline ja õrnalt kuivatatud pihlakaid ning ehk isegi vaarikaid meenutav. Järelmekis seguneb mõrkjasse põhja ka veidi vürtsikat noodikest, mis muudab maitsepildi tiba säravamaks.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkja-vürtsika buketiga kahetine rüübe. Joogina omaette on ta isegi Vägagi heal tasemel, maitseküllane ja karastav. Kuid stiili mõttes ... no ma ei tea ... 6-kraadise kangusega, red-eilile-omase koredusega, tugevalt mõrkjusse kalduv jook EI ole golden/blond eil. Vägagi sarnane sama koja eelmise katsetusega "Vaskratsu", kuid mitte sarnane sildile kirjutatud algmõttega.
--------
pilt isetehtud

Monday, August 14, 2017

The Mortician


The Mortician (Amager / Barrier, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Imperial Stout" ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo: "This is a blending beer of Barrier’s Morticia Imperial Stout in a non barrel-aged version and Amager’s Hr. Frederiksen Imperial Stout, with an added twist of Kenyan coffee and smoked malt.
Throughout the 18th century The Alistair Smythe Burial and Cremation Company had a thriving business based in Hempstead, Long Island NY. Immigrants brought in illness and disease galore, and personal hygiene was still not really regarded as anything other than a waste of time. Let’s be honest, people died like flies and the Smythe morticians had their hands full taking care of the dead. But with the 19th century approaching things were starting to change. Everyone who met the new owner – Alistair’s oldest son Walter - described him as the perfect mortician, compassionate and caring. But only Walter knew the blood red reality of the company accounts. The Long Islanders had started using soap, the roads were getting paved and even the immigrants seemed healthier. People simply didn’t die at the rate they used to. Walter, being a practical man, realized he had to make his own customers. Soon he had formed a band of nighttime gravediggers who would raid fresh graves and dump the corpses from a row boat in the narrow channels south of Oceanside. For years, the local police wondered about the numerous dead bodies that washed ashore on Parsonage Island and The East Channel Islands. But since they were impossible to identify and apparently missed by no-one the police quietly closed the case. Walter Smythe died a rich man, famed for his abilities with a row boat. A model citizen, and a much respected mortician."

Noh see lugu on nüüd lugemist väärt, nii et keerake nüüd tagasi, eks :)

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil üks surmtõsina surnumatja. Kreemikas-pruunakas vaht täidab ligi kolmandiku klaasist ja püsib nagu makroflex. Õlle värvus on loomulikult surnuaia-must.

Aroom - see lööb kolme meetri pealt kohvimalakaga. Kui nina esimesest litakast toibub, siis imbub kilomeetrise kohvikihi alt veidi suitsust vinet, nagu oleks kohviröstimisega tiba liiale mindud. Ja kui veel mõnda aega oodata, siis hakkab suisa tuhast tooni tundma ... aga kes see nii kaua ikka oodata maldab?

Esmamekk on rrrraske. Sammmetraske. Noh nagu kolmemeetrine sametkardin või nii. Kohvikardin.

Keskmaitse. Kohvilikööööör! Lagritsane kohviliköör, mida serveeritakse šokolaadi kastetud kuivatatud ploomi seest. No kas pole suurepärane mõte, mh-ah?

Lõppmaitse. Kohvi-iiris. Kohvijäätisekokteil, millele puistatakse paks kiht mõrušokolaadi helbeid, kakaod ja karamellikrübemeid. 

Järelmekk. Pehme, täidlane, samas iseloomukas ja -teadlik. Pihlakatuhas veeretatud kuivatatud kirss, millesse on süstitud mandlikreemi. Küllusenaudinguvõdin. 

RASKE kehaga, SAMETISE paletiga, kokkuvõttet mitte-tahtev MEGATASANDI rüübe. Kohvi-Imperiaalne-Kohvi-Kuninglik-Kohvitinktuur.
-------------
pilt isetehtud

Dubbel Edge


Dubbel Edge (Edge / BIIR, Hispaania) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abbey Dubbel" ja hinnang 44 punkti.

Tootjainfo: "Our take on the classic Dubbel, this righteous brew pours mahogany brown with a slight red tint. A persistent off-white head projects an aroma of dark fruits with hints of caramel. Flavors of dried prunes, raisins, cherries, nuts and caramel that finish soft and harmoniously balanced."

Väike lihtne pudel, sildil ... eee ... no ma'i'tea mungad ja deemon? Kollane vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib vägagi korralikult. Õlle värv - kirkalt mahagonikarva. Aroom on magusakas, pähklite ja rosinate segune.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse jääb samamoodi magusakaks ja karamelliseks. Lõppmaitses lisandub ehk sutike puidusemat mõrkjust. Järelmaitse mõnus belgiapärane vürtsikus lööb maitsepildi kenasti särama ja päästab igavusest.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga igavalt kvaliteetne dubbel. Puhas klassika, pole ei millegi üle rõõmustada ega kurvastada. Pakkuda koos vürtsikamate piparkookidega
-------------
pilt isetehtud

Piping Up For Peace


Piping Up For Peace (Amager / Pipeworks, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Session IPA" ja hinnang 79 punkti.

Tootjainfo: "Hailing out of Little Village, Chicago, and with a strict Irish background, the MacDunnes had been patriots since the day the first family member set her foot on American soil. Male MacDunnes had been volunteering for every war they possibly could. So, the day that young Garret turned 18 it was both expected and with a natural pride that he enlisted to fight for his country in the Vietnam war as part of the 1st Battalion, 9th Marines. As a private he was hailed through some of the fiercest battles of the war: Khe Sanh, Hamburger Hill, the Tet Offensive you name it – Garret was there. Wounded several times but strictly alive unlike many of his fighting compadres. Actually, he’d lost so many that his battalion was nicknamed “The Walking Dead” due to their extreme casualty rate. When Garret returned to Chicago after three years in hell, he was utterly disillusioned and soon became a very outspoken voice against the war. He was a prominent member of the anti-war movement, and taking up music he was famous for his long concerts for peace played on a mobile organ with a distinct Ray Manzarek inspiration. Part of his fame could clearly be attributed to the strange fact that he would always perform without pants, due to a severe skin rash he brought home from the war. This collaboration beer made with one of Chicago’s finest craft breweries is named in honor of this true American patriot and peace activist.
IBU 15"

Ummmm, IBU 15 IPA'l??? See pole ju isegi mitte APA tase?

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil istub hipioreli taga palja tagumikuga kodanik. Erkvalge vaht täidab ligi pool klaasist, kuid kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt hele-helekollane. Hapukas aroom meenutab sidrunheina. 

Esmamekk on kergeke ja magusakas. Keskmaitse teeb üsna järsu liigutuse mõrkjamale poolele, kuid see on vesisevõitu. Lõppmaitse mängib juba päris kenasti hapukas-mõrkja greibise noodiga. Järelmekk kaob üsna kiirelt, jättes maha vaid vähese mõrkja mälestuse mis hajub nagu jalajälg tuuliselt rannaliivalt.

Kerge, isegi vesise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkja buketiga HEAL tasemel rüübe. Selline hea kerge kulistamisekraam, mis samas ei tee kuigivõrd mööndusi maitse arvelt. 
-----------
pilt isetehtud

Sunday, August 13, 2017

Bees For My Honey


Bees For My Honey (Amager / Hermit Thrush, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "American Strong Ale" ja hinnang 70 punkti.

No mis mõttes American Strong ale, kui tegu on braggoti ehk mõdu ja õlle seguga???

Tootjainfo: "A Rye Braggot
English: One great thing about the craft beer world is how erratic it can be. To be completely honest, until just recently we had never even heard of Hermit Thrush Brewery – simply pronouncing their name proved a major challenge for most of us! But one day – out of the blue – we received an email from Joan Bulzacchelli and Victoria Banerjee from the brewing crew at Hermit Thrush, asking if they could join in on a brewing day at Amager since they were travelling Europe – half in private, half to visit breweries. As we only have the deepest respect for Vermont breweries we suggested turning the brewing day into an actual collaboration day, and a recipe was developed via email with one of the brewery’s masterminds Christophe Gagne. Bees For My Honey is a tribute to a product that is local to both breweries, a wonderful product that we both hold in high regard: honey! And it’s also a tribute to those wonderful buzzing little aviators called the honey bees. A friendly lil creature we have been taking for granted for way too long, only to realize that they seem to be abandoning us in recent years. We can’t blame them, but when honey becomes a scarce product, it may be too late to invite them back, because they just may have found a safer haven without pesticides and pollution. Save the bees – we need ‘em!!"

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil mesinaine. Valge vaht täidab pool klaasi, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - häguselt kuldne.

Aroom .... oisamummummeie ... no niiii mõnus! Siin leidub mett ja puuvilju ja taruvaiku ja vürtse ja päikest ja pilvi ja üleküpsenud virsikuid kah veel! Magus, sume, rauge, ootusrikas ... nagu suvine õhtu, kui isegi põhjamaine linnatänav muutub üheks suureks unelevaks lõunamaiseks välikohvikuks.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja saisonilikult vürtsikas-puuviljane. Või siis ikka imperial saisoni sarnane ... selline keeleotsa kõditav, mänguline, vaikselt kitarri tinistav ja tangoviisi unelevalt ümisev.

Keskmaitse. Mesine Saisonide Kuninganna! Mett meie mesilasemale! Muusikat mu mesilastarule! Mõrkjaid mandariinisuuruseid mureleid maarahvale! Muahh!!!

Lõppmaitse. Vürtsikas päikeseloojang. Kitarri tinistav laulik viskab pikki lokke nii et iga pealiigutuse juures langeb mõni neidis vaikse ohkega soojadele tänavakividele. Või mis siin neidistest rääkida, korralikud pürjeliprouad vehivad lehvikutega oma õhetavaid põski jahutada ja mõni peenema olekuga noorsandki lahkub pisaraid pühkides nurga taha. 

Järelmeki ajal kallatakse klaasidesse murakalikööri ning tehakse mõned ettepanekud ... no selliseid mitte tõsiselt tehtuid, kuid õhinal vastuvõetuid. 

Keskmisest raskema kehaga ja tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Megatasandi rüübe! Oi vaadake kui te hakkate seda hindama nagu RB soovitab "american strong ale"na, siis lähete te koos hinnanguga metsa. Mõelge küpse mõdu ja imperial rukki saisoni peale ja vaadake, kuidas teie nägu ja keel löövad koos särama!
----------
pilt isetehtud

Mandarina Man


Mandarina Man (Amager / Wicked Weed, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "IPA" ja hinnang 93 punkti!

Tootjainfo: "Peter Prescott was born the youngest of 7 boys, son of a fruit picker in an orchard not far from Asheville in 19th century North Carolina. Not only was he last in line when the one daily meal was served, he was also small and weak. Peter soon realized that in order to survive he had to find his calories elsewhere. Fallen mandarins and mangos from the thousands of orchard trees became his salvation – quite literally. Peter calculated that most days 95% of his nutrition came from those fruits. And luckily Peter liked fruits. However, in his puberty things started to change for Peter. While his peers developed acne, Peter also had excrescences growing on his skin. Those were not pimples though, but small branches that would set ripe fruit during the night. Most annoying were the ones that grew out of his ears. Medicinal experts found Peter’s case very interesting, but lost interest as soon as they realized that no money would cover their interest. So Peter continued to wake up with branches sticking out from his body, and every now and then the pattern would be broken with an additional mango taking two days to be ripened out of his belly button. Peter was not a good orchard worker, weak as he was and fighting his daily abnormities. So when P.T. Barnums travelling circus passed through Asheville in 1860, Peter’s dad said a quick goodbye and sold him to Barnum’s side show for as little as 50 dollars. Peter however didn’t really mind and became famous as the Mandarina Man in many US states. Some claim he was even more famous than fellow English freak The Elephant Man. Later Peter married his long time love ‘The bearded lady” but the couple never had any children. Which might also have proven complicated.
IBU 45"

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil kõneksolev puuviljuv mees :) Hõre valge sentimeetrine vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - nähtava hõljumiga hämuselt tuhmkollane. Aroom on meeldivalt mahlane, kuigi kas ta nüüd just mandariin on ... pigem sinna apelsini kanti.

Esmamekk on keskmise kehaga ja vürtsikalt magusasakas. Keskmaitse on ääääärmiselt mahlane, hapukas, tsitruseline, meenutades veriapelsini värskeltpressitud mahla, vürtsikas, klaar ja kirgastav. Lõppmaitse muutub mõrkjamaks, nihkudes kumkvaatide poolele, mandariinid on seni veel kuskil läheduses, kuid mitte veel mängus. Järelmekk tiniseb vürtsika kuldse kellukesena, mis lõpuks omandabki mandariini kuju.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse kehaga, vürtsikas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERTASANDI rüübe! Moodsa NE IPA hea otsa esindaja, mahlane ja elurõõmus. Pakkuda šampuseklaasidest aiapeo alguses.
------------
pilt isetehtud

Kadakane


Kadakane (Juhus, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnangut veel pole.

Tootjainfo: "Kui üldse midagi teha, siis ikka täiega! Siia pudelisse panime terve kadaka koos okste ja marjadega"

Väikest kasvu pudel, sildil marju täis kadakaoks. Vähene kollakas vahukiht kaob vägagi kiirelt. Õlle värvus - mudruselt tumeoranž. Aroomis on ehedat vaigust kadakat ... aga lisaks ka mingit veidrat köögiviljast kõrvaltooni, mis miskipärast toob silme ette keeduporgandi. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt mõrkjas-magusakas. Keskmaitses määritakse kadakavaiku keelele ikka kohe rammusa kihina, mõrkja-hapukas-vürtsikas torkiv-surkiv okkane kasukas paneb suu õhkama. Lõppmaitses mõrkjus sutike taandub ... või siis keel juba harjub sellega ... ja hapukas-magusakas kadakamari veereb rahutult edasi tagasi, pannes maitsja pisut pead vangutama ... no see on nüüd küll kadaka üledoos :) Järelmekk on mõrkjas, vürtsikas ja väga pikalt keelepärale haakuv.

Raskepoolse kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusaksas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga HULL RÜÜBE! Hull, aga hea! Kadakaga pandi siin nüüd ikka viikordselt ülevõlli, kuid sellised kiiksuga asjad on alati kui mitte muud siis meeldejäävad. Ja üha vilkamal õlleturul tuleb seda teha, et panna endast kõnelema! Juhus seekord pani. Ning see on kiiduväärt!
---------
pilt isetehtud