Sunday, April 29, 2018

Kevad

Kevad (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,3 %vol. Liigimääratlus: mõdu

Tootjainfo: "Kuiv leedriõie mõdu"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Vähene erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Joogi värvus ... no polegi õieti teist, siuke kahkjas-kahvatu valkjas-kollakas. Aroomis on nii mõdu kirgast-värsket hapukust kui leedriõite magusat lillelisust ... no kevade tõepoolest!

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse pargib mõnusalt keelekülgi, kuiv valgete viinamarjade mekk valgub kaugeimatessegi ajukurdudesse.

Lõppmaitses ... no joppenpuhh ... ehedalt veiniviimarjade mekk noh! Teate küll, need želee-taolise sisuga viinamarjad, mida reeglina söögiks ei pakuta, aga mille tikri, kiivi, rosina ja aroonia vahepealset mekki pole võimalik millegagi segamini ajada! Järelmekis jõuab kohale leedripuuõite vaigune eeterlikkus koos parkiva puiduse tihkusega.

Petlikult kergepoolse kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Jubekolelahe tegelane, mille kahkjas ilme varjab mõnusat värsket ja kauakestvat maitseelamust.
---
pilt isetehtud

Kastani Bock

Kastani Bock (Kastani, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Dunkler Bock", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Traditsiooniline BOCK on tume ja kange laagerõlu, mille maitses domineerivad erinevad linnased."

Väike lihtne pudel, sildil kohustuslik jäär. Hallikas-kreemikas sõrmepaksune vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt pruunakaspunane. Aroom on tolmune, betooni ja krohvi nootidega, selle taga on tunda karameljate linnaste raudset magusust.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkja-magusakas. Keskmaitse on rauamaitseline, rabavee ja kanarbiku nootidega, karamelline ja pähkline. Lõppmaitse on hapukas-magusakas, tihke ja karamelline, punase puidu ja lubjatud lagede hõngune. Järelmekk muutub tublisti, domineerima asuvad väga tugevad pähklised noodid, sellega seguneb veidi šokolaadist mõrkjas-magusat tihkust.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusaka-hapukas-magusaka-mõrkja buketiga Hea taseme rüübe. Dunkelbocki pähkline olek on tabatud päris kenasti, kuigi veidi liiga lubjane aroom häirib tibakese. Ilmselt tuleb vee profiiliga midagi peale hakata, pruulmeistri oskused teha heead kraami jäävad siin vaidluses loodusega veidi varju. Teisalt - bocke on meie väiketoodetud õllede turul niiiiiiiiii vähe saada, et igat katset tuleb kiita!
---
pilt isetehtud

Kämp


Kämp (Purtse, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pale Lager", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Laagriõlu"

Väike töntsakas pudel, sildil pioneerikämp :) Erkvalge sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom - lihtsalt linnaseline.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja magusakas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, laagerõllele omase hapuka fooniga. Lõppmaitse - mõrkjas-hapukas. Järelmekk - tolmuselt linnaseline, mõrkjas, veidi läägusesse kalduva magusa lõpuga.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga üsna mõttetu rüübe. Purtse jooksis oma senise lati alt lapates läbi ... kuigi eks ma saan aru turu/tarbija survest "andke mulle normaalset õlut!" Lihtne ja labane lauaõlu.
---
pilt isetehtud

Thursday, April 26, 2018

Meža gars


Meža gars (Pumpurs, Läti) 0,5 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Double IPA"

Keskmist kasvu pudel, sildil hilissuvise metsa väsinud värvid. Kollakas-kreemikas vaht täidab 4/5 klaasist, püsides väga kaua ja takerdudes rammusa vahupitsina klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne punakas-oranž merevaik. 

Aroom ... ummm ... heinaseep? Noh selline meeldiv ja raske-rõske hein suveöösel, aga selle putukatest sumiseva heinasao sisse on kukkunud ka üks tualettseep? Peale pikemat sissehingamist seep küll kaob ja asemele tekib midagi kanarbiku ja rosinate vahepealset ... aga no topelt-IPA järgi ei lõhna see kraam mitte üks tonks.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas, linnasetihe ja atsakas. Keskmaitse ... ooo ... see hakkab juba looma ... rauarohke ürdine ja rammus lonks meenutab küll pigem mõnda imperial amber ale ja gruuti vahepealset jooki, kuid sel on ikkagi meeldivat väge ja tegu ja nägu.

Lõppmaitse jätkab rabalauka ja sootaimede teemal, suutunnetus muutub veidi kuivemaks ja jahusemaks, kuid tuntav soojus paneb siiski rahuolevalt noogutama - karvasevõitu jõudu on sel läti ürdijoogil küll. Järelmekk värvub loojangukuldseks ning paneb keelepära juba üsna hõõgama vürtsikatest rabataimedest, kuid ka mitte kuigi hästi varjatud alkoholist.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse ning koreda paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga Rohmakalt võluv rüübe. Vata oleks stiilimääratluseks "imeprial gruut" siis aplodeeriks. Oleks "imperial amber ale", siis noogutaks tunnustavalt ... aga topelt-IPAna jääb ta kodupruuli esimese-teise korra katsetuse tasemele, kes küll on õhinat täis, aga veel ei tea täpselt, mida ja miks ta teeb.
---
pilt isetehtu

Sur Cedar


Sur Cedar (To Øl, Taani) pdl 0,5 l. Alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang pole välja kujunenud

Tootjainfo: "Sour mashed India pale ale with citra hops. Matured in cedar chips."

Keskmist kasvu purk, sildil ... no oleks nagu midagi tuttavlikku pildistatud, aga aru ei saa mitte. Valge vaht täidab 3/4 klaasist, püsides väga kaua ja haakudes tiheda pitsijäljena ka klaasiseintele. Aroomis on ... eee ... keefir? Liiga kaua seisnud keefir ja toored tikrid.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse pargib keelekülgi, justkui sööks arooniaid segamini metsõuntega. Lõppmaitses tuleb läbi paksu hapupõhja esile midagi magusamat, kuivatatud pirni ja ehk ka papaiat. Järelmekk on aga juba päris huvitav, vaigune ja puidune rõske tihkus hakkab end kaugelt kurgulõpust mööda keelesaba üles kerima ja lõpus täidab aromaatse vaiguse vinega kogu suuõõne.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-hapuka buketiga Huvitav rüübe, mis algab üsna mittemidagiütlevalt, kuid avab end alles peale lonksu allaneelamist, täites suu seedrivaigu aurudega.
---
pilt isetehtud

Stihija


Stihija (Pumpurs, Läti) 0,5 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri ei tunne veel seda jooki

Tootjainfo: "Pale Lager"

Keskmist kasvu pudel, sildil ... ummm ... porikarva taevas mere kohal? Valge vaht täidab 2/3 klaasist, püsides mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom - hea puhta vee peale ehitatud korralik laagerõlu.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas-magusakas, lihtne nagu leivalabidas. Lõppmaitse saab vähese mõrkja meki külge. Järelmekkkaob kiirelt, jättes vaid kuhugi kurgupärasse vähese vürtsika õhetuse.

Kergepoolse kaha, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga OK taseme rüübe. Viisakas ja igav laager.
---
pilt isetehtud

Wednesday, April 25, 2018

Dangerously Close to Stupid Amount of Peach


Dangerously Close to Stupid Amount of Peach (To Øl, Taani) pdl 0,5 l. Alc 9,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial IPA" ja hinnang 53 punkti

Tootjainfo: "We present to you one of our next beers in our Stupid Hop Adventure-Series; an Imperial IPA brewed with a Close To Stupid Amount of Guava."

Keskmist kasvu purk, kujunduses ebamäärane valkjas-roosa pintslimäkerdus mustal foonil. Õrna kreemika varjundiga vaht täidab 3/5 klaasist ja püsib ülimalt kaua, jättes klaasiseintele ka kena tiheda pitsimustri. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kollane. 

Aroom on ausalt öeldes veidi ebameeldiv, meenutades kauaks seisma jäänud nõudpesukäsna. Peale piiiiikkkkaaaa sissehingamist hakkab selle alt ilmnema ka virsikut, kuid ka see on liiga kaua seisnud

Esmamekk on raske kehaga ja tihkelt magus-mõrkjas, suisa kohe väga tihkelt, mehuselt ja toekalt. Keskmaitse - kõrvitsamehu virsikutega! Selline vanakool koonilisest klaaskolvist pakutud kõrvitsamehu nagu see iga suurema toidupoe omaette mahlaletis nõuka-aegu saada oli, teate küll ju :)

Lõppmaitse ... ommmnjämmm ... kõrvits ja virsik on nüüd võrdses kaalus. Mitte et üks kõrvits ja üks virsik, vaid lihtsalt pooleks noh, te täheneärijad :) Järelmekk muutub aga juba ülimalt meeldivaks, võrgutades virsikulikööri intensiivsusega.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magus-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusa buketiga VastuOluline Aga MaruMeeldiv rüübe. Aroom tõukab eemale, kuid mida kaugemal maitse sisse sa jõuad, seda rohkem tahaks veel ja veel ja veel ühte lonksu! Tihemehuline jook, viljaliha saavutab peaaegu hammustamiskõlbulike tiheduse.
---
pilt isetehtud

Lapkritis


Lapkritis (Pumpurs, Läti) 0,5 l. alc 5,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Bitter" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Classical English bitter, which carries homemade barley malt with wheat and caramel malt for its amber color, while the classic English East Kent Golding hops give it aroma and bitterness."

Keskmist kasvu pudel, sildil värviküllane sügis. Valge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib päris kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on üsna stiilomaselt magusakas-mõrkjas, vähese hapuka ja marmelaadise-rauase nüansiga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on hapukas, rauarohke kaevuvee nüanssidega. Lõppmaitse omandab veidi magusapoolsemat, pähklist toonikest. Järelmekis ilmnevad tsitruselised ja isegi õrnalt vürtsikad noodikesed.

Keskmisest tiba kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga Hea taseme rüübe. Üsna stiilipuhas inglise bitter, kuid ei midagi, millele kõva häälega kiitust avaldada. Tüübiline pubijook.
---
pilt isetehtud

Moodne Klassika - Nisuõlu


Moodne Klassika - Nisuõlu (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "German Hefeweizen" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Saksapärane nisuõlu, "hefeweizen", onpika ja väärika ajalooga õlu. Aastasadu on selle õlle pruulimine lubatud ainult kuninga loal. Ka õlu ise jõudis eelkõige aristokraatide, mitte lihtrahva lauale. Tänapäeval on selle õlle nautimine lubatud kõigile ning selle populaarsus ainult kasvab. Seda ka põhjusega - raske on palaval suvepäeval leida paremat janukustutajat kui särtsakalt karboniseeritud ja kergelt hapukas hefeweizen."

Väike lihtne pudel, must-valge stiilne sildikujundus. Erkvalge vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - hämuselt kollane. 

Aroom - ojeeee - see ON puuviljane! Banaan, mango, rosin ... ja siis midagi mõrkjat ... nagu metspirn?

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas. Kesmaitse liigub hapukamasse külge, meenutades naturaalses mahlas pirnikompotti. Lõppmaitse segab väga mõnusalt kokku pooltoore banaani ja muruse mõrkjuse. Järelmekis saab banaan küpseks ning plumpsatab klaasi ka ühe kumkvaadi. 

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Väga hea tasandi rüübe. Nisuõlle austajatele üle tüki aja midagi väärikat omamaiselt väiketootjalt! Saksa klassika on saanud külge moodsa humalase puudutuse ja see on üks kena paarike küll.
---
pilt isetehtud

Tuesday, April 24, 2018

Gracious


Gracious (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "session IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Wildflower honey & Mosaic"

Väike lihtne pudel, värvilapiline sildikujundus. Sentimeetrine valge vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom ... mmmm ... selles on juba tegu ja nägu, väge ja vaiku, seedrimändi ja vesiputke. 

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses nihkub magus, vaigune ja veidi mesine pool ettepoole, kuid ka seedermännine mõrkjus võimendub koos sellega. 

Lõppmaitses saab magusam, meevahane pool võitu taruvaiguse mõrkjas-vürtsika teispoolsuse üle, vanaaegse kapikellana tiksub meeldetuletus hapukas-mõrkjast tsitrusekoorest, vürtsikas vaik valgub keelest üle ja läbi. Järelmekk tõngub tõrusid ja lüdib käbisid, loopides sind kuusepuu otsast kohatute märkustega.

Raskepoolse kehaga, vähekarboniseerunud ja veidi õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERtaseme rüübe. See on nüüd ikka rohkem topelt-IPA'de moodi IPA, kuid oma vaiguses esituses töntsakalt võluv. Palun vängeimat hallitusjuustu ja kohe kolm lusikatäit!
---
pilt isetehtud. 

Sur Blomst


Sur Blomst (To Øl, Taani) pdl 0,5 l. Alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang 83 punkti

Tootjainfo: "Sour pale with elderfloewrs"

Keskmist mõõtu purk, kuivanud taimedega kaetud kujundus. Valge vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib väga kaua, haakudes mõningase pitsjäljena ka klaasiseintele. Õlle värvus - hämuselt oranžikas. Aroomis seguneb hapupiim, C-vitamiin ja vähene lillene-vaigune magusus ... ja ajapikku muutub see kuumutatud vineeri lõhnaks!

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas-magusakas, puidune ... noh nt kuumutatud haavapuu maitsega ... no te ju teate millest jutt eksole :) Lõppmaitse muutub atsakamalt mõrkjaks, aga puidune põhitoon loob uusi illusioone, tuletades nüüd kasepungi meelde. Järelmekk taandub lihtsamaks hapukaks, vana puitunud rabarberi kanti.

Keskmisest veidi kergema kehaga, üle keskmise karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga Hea taseme ÜLLATAV rüübe! Sellist puutöökoja lõhna ja maitset pole enam ammu oma ninas ja suus tajunud ... ja see oli lustlik!
---
pilt isetehtud

Vējrādis

Vējrādis (Pumpurs, Läti) 0,5 l. alc 5,4 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki

Tootjainfo: "Session IPA"

Keskmist kasvu pudel, ebamääraselt sildil on vist pilvine meretaevas? Valge vaht täidab u pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - õrnalt uduselt kuldne. Aroom on küll leebelt, kuid meeldivalt puuviljane ja vaigune.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas ja veidi mudrune. Lõppmaitses mudrune ja kirbevõitu mõrudus süveneb, selle kõrvale ilmub küll veidi hapukat tooni, kuid sellest ei piisa tasakaalustuseks. Järelmekk värvub vürtsikaks, kuid ka siin jääb monokroomne mõrkjus domineerima.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga keskpärane rüübe. Session IPA'de kordumakippuv viga - humalamõru jääb tasakaalustamata ja muutub seetõttu kirbeks.
---
pilt isetehtud

Monday, April 23, 2018

Paul

Paul (Must Lips, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,7 %vol. Liigimääratlus: tripel

Tootjainfo: "Piloot - 010: Abbaye"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Erkvalge vaht täidab 9/10 klaasist, kuid kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom - triple'ite klassika ... magus, karamelline, kommisuhkrune ja veidi vürtsikas.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magus-vürtsikas. Keskmaitse omandab hapuka, kommisuhkru, kuivatatud ananassi ja atsetoonivinese virsiku noodid - ehk siis kõik see, mis triple'le nii omane. Lõppmaitse omandab belgiale väheomase, kuid kuramuse hästi sobiva muruse mõrkja värskuse. Järelmekis tuleb keelepärale muuhulga muu vürtsise õhetuse sekka kaneeli ja vaniljet, mis täiendavad üldist pilti marukolehästi.

Keskmisest ehk kribalajagu raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magsuakas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga Übertaseme rüübe! Palun pail pruulmeistril see tegu kindlasti nüüd ametlikuks ära vormistada ja tootmisse võtta!
---
pilt isetehtud

New England Shandy


New England Shandy (To Øl, Taani) pdl 0,5 l. Alc 4,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang 55 punkti

Tootjainfo: "Sour Mashed Session India Pale Ale Brewed with Lime & Lemon"

Keskmist kasvu purk, kujundus meenutab öist linna leenukivaatest. Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Kilkavalt hapu aroom siriseb ninna juba kaugelt, lähedalt meenutab see suisa laimimahla.

Esmamekk. Iiiiiiih. HAPU! Askorbiinhapu!

Keskmaitse. Askorbiin! Aga nüüd koos selle kollase dražee magusa pealiskihiga. 

Lõppmaitse. Askorbiin! Murumõrkjusega segatud askorbiin!!

Järelmekk. ASKORBIINIDE askorbiin!!!

Hull, see kraam on hull! Kui mingi asi meenutab niiiiiii ülevõimendatult C-vitamiini, siis see peab olema tervislik, kas pole?
---
pilt isetehtud

Sunday, April 22, 2018

Asteroid 56013


Asteroid 56013 (Birrificio Italiano, Itaalia) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 93 punkti!

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "american Ipa monhop Cascade.The call to the celestial body is due to the "Little Prince" by Antoine de Saint-Exupéry, the next number is instead that of the code that indicated the Cascade hops when it was still an experimental cultivation"

Väike granaadikujuline pudel, sildil kastekannuga väike prints kastmas humalataime. Erkvalge vaht täidab üle poole klaasist, püsides väga kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldne.

Aroom. Oooo ... see on ju klassika! IPA nagu IPA nagu IPA. Mitte nagu puuviljakonserv või mälestus vikerkaarest vihmaselt hommikul või midagi muud kunstipärast. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, hapuka virsikutaolise kõrvaltooniga. Lõppmaitse omandab vürtsika sära, magus-mõrkjas põhi räägib aeglase ja rahuliku tooniga õlletootmise ajaloost ja IPA'de asendist selles mikrokosmoses. Järelmekk on mahlane, mõrkjas, karge ja kosutav justkui männimetsa jahe tervitus peale lämbet tolmust linnaõhku.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas--mõrkjas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERtaseme rüübe. Väga-väga-väga hea ja klassikaline IPA ... ja teate mis on ta peamine argument - see on värskus! Ja RÕHUTATUD värskus, sest 03.märtsil pudelisse pandud joogi BB kuupäevaks on märgitud 25.juuli! Miks just 142 päeva, ei oska öelda, kuid see on tunnustamistväärt samm, märkida ka ekspordiks minevale õllele peale säiluvuseks napilt pool aastat!
---
pilt isetehtud

Kaffestout


Kaffestout (Mikkeller, Taani) prk 0,33 l. alc 6,0% Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Top 50" ja hinnang 99 punkti!!!

Tootjainfo: "Artisan Stout brewed with Lactose and Coffee."

Väike lihtne pudel, sildil ninakad kohvikann ja -kruus. Algselt mustjaspruun vaht täidab 2/3 klaasist, muutudes aegamööda heledamaks ja jättes vajudes tiheda vahujälje klaasiseintele. Õlle värvus - absoluutselt must. 

Aroom. Mmmmhhhh. Pehme, magus ja kohvine. Justkui oleks sul ühes käes Werneri kook ja teises kohvitass. Röstine, šokolaadine, muhe ja murenev kohvine võiküpsis.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja hapukas-kohvine. Keskmaitse muutub magusakas-mõrkjaks, biskviitjaks ja pehmeks. 

Lõppmaitse on täiuslik külm kohv, kuhu miskipärast lisati ja mandlisiirupit. Sa oleks küll tahtnud musta ja mõrudat kohvi ... kuid nüüd leiad, et see rammus ja magus segu sobib hetkel veelgi paremini. Järelmekk ... uhhh ... kohvilikööri tilgad kohviküpsisel, mõrušokolaadi vaap ploomil, pähklikreemisse torgatud kaneelikõrsik. 

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Kohvirahvas, seda te lihtsalt PEATE proovima!
---
pilt isetehtud

The Haze Craze IPA


The Haze Craze IPA (To Øl, Taani) pdl 0,5 l. Alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 92 punkti!

Tootjainfo: "Dry hopped twice with citra & mosaic hops and fermented with a New England ale strain, this haze craze IPA is both hazy and juicy - just the way we like it!"

Keskmist kasvu purk, arusaamatu pruunivirveline kujundus. Erkvalge vaht täidab 5/6 klaasist ja püsib väga kaua, jättes ka kena vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - hämuselt helekollane. Aroomis segunevad troopilised ja tsipake kassipissi, kokku on see mõnusalt mahlane ja tsuti kirbe.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja vau kui magusalt puuviljane! Keskmaitses saab see võimas magus segumahlane puuviljamehu lisaks mõnusalt kuivemat hapukat nooti. Lõppmaitse liigub juba klassikalisemate IPA'de mõrkjamasse serva maitseväljal. Järelmekk seob kõik need mõnusaimal moel kokku, pannes kohe uut lonksu tahtma.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! NEIPAde superhea esindaja, ehk tuba liiga magus, kuid sedavõrra puuviljasem. Huvitav kui siia juurde nakitseda kuivatatud ananassi, kas siis saaks juba üledoosi? :)
---
pilt isetehtud

Friday, April 20, 2018

Sæmundur Nr. 49


Sæmundur Nr. 49 (Borg, Island) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA", hinnang 53 punkti

Tootjainfo (läbi guugeltõlke): "About the beer: • Sæmundur Nr.49 is Mango Pale Ale. • Especially developed for KEX Hostel and Sæmund in the sparrows. • Well, grumpy beer with a shortage of mango. • Humid with the American hops Citra and Equinox that make it tropical and juicy. • Made with West Yorkshire makes it extremely juicy and soft."

Väike purgike, pruulikojale omane tehniline sildikujundus. Kollakas hõre vaht täidab pool klaasis kuid kaob väga kiirelt. Õlle värvus - hämuselt tuhmkollane. Aroom on tihke, magusakas, meenutades üsna ehedalt mangomehu ... või õigemini kõrvitsa-mango mehu. 

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja magusakalt mangone :) Kesmaitse muutub veidi mõrkjamaks, kuid samavõrra ka mangosemaks. Lõppmaitse lisab vürtsikat ... ja veel enam tihket mangomekki. Järelmekk - kõrvitsamehu! Mango-mambo-mumbo-mehu!!

Keskmisest kergema kehaga, üle keskmise karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga Vägagi hea ja VÄGA MANGONE rüübe! Kõrvitsa-mango mehu. Kui fännad mangot, pead seda proovima. Kui mango jätab su ükskõikseks, siis teeb sama ka see õlu.
---
pilt isetehtud

Lemongrass Gose


Lemongrass Gose (To Øl, Taani) pdl 0,5 l. Alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Gose" ja hinnang 86 punkti

Tootjainfo: "Salty, sour and effervescent balanced gose. Soured with wheat grains and balanced with sea salt. A hoppy, pungent, deeply aromatic experience"

Keskmist mõõtu purk, kristalliline kujundus. Erkvalge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - häguselt kollane. 

Aroom. Oi kui tore! Limonaadi nimeline limonaad, millel on soolane puudutus küljes! Värske-värske-värske. Karge ja kirgas ja kihisev.

Esmamekk on väga kerge kehaga ja hapukas, vähese soolaka vimkaga. Keskmaitse - soolatud tikrid? Mõnusas kergsoolas hoitud esimesed tikrid ... jah mitte kurgid, vaid tikrid! Mis siis et keegi ei soola neid mammusid, aga see on just see mis siit klaasist keelele kulgeb!

Lõppmaitse. Valged sõstra, valged viinamarjad, kuldkiivi, kõik hele ja päikeseline ja läbipaistev ja helge ... ja soolane :) 

Järelmekk. Merepritsmetes tuuleluitunud päikeses puitunud tardunuks kuhjunud juhuse tahe. Randa kandunud valkjaks tõmbunud hapraks taandunud plastmassist part. 

Kergekehaline, kihisevalt mulliline, soolakas-hapukas-magusakas-soolaka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Luule ja lapsepõlv saavad kokku mererannas. Ma tahan seda veel!
---
pilt isetehtud

Brjánsi Nr. 52


Brjánsi Nr. 52 (Borg, Island) pdl 0,33 l. alc 4,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale", hinnang 10 punkti

Tootjainfo: "A refreshing sour ale with a juicy kick that demands your attention. The acidic character of Brjánsi leaves you feeling exhilirated and maybe a bit perplexed. After all, that's what he's meant to do."

Väike lihtne pude, pruulikojale omane igav-tehniline sildikujundus. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht kaob kiirel kohinal. Õlle värvus - kirkalt hele valkjaskollane. Aroom on pea olematu, vähene hapukas vine meenutab ehk keefiri?

Esmamekk on väga kerge kehaga ja hapu. Keskmaitse on hapukas-magusakas. Lõppmaitse ... no täpselt samasugune, veidi kunstliku olekuga sidruni-limonaadi sarnane. Järelmekk ei muutu karvavõrdki, ehk ainult pisut pargib keele tagumisi nurki.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusaka buketiga igav rüübe. Halb ta ju pole, aga no mitte midagi pole selle õlle kohta öelda. Hapu janukustutaja.
---
pilt isetehtud

Thursday, April 19, 2018

Garden Of Haze


Garden Of Haze (To Øl, Taani) pdl 0,5 l. Alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 70 punkti

Tootjainfo: "What happens when you cross one of most loved classic IPAs, with our most hyped New England IPA yet? The answer is the crispest, fruitiest, juicy IPA – Garden of Haze. All of the guava and mango fruity goodness of Garden of Eden, with the floral bitterness of New England hops. A dry but fruity NEIPA that was made for sunny and rainy days alike. Style:New England style Fruit IPAMalts:Flaked Oats, PilsnerHops:Citra, Mosaic"

Keskmist kasvu purk, arusaamatu kujundus. Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib märkimisväärselt kaua. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroomis on kummaline segu üleküpsenud virsikut ja ülemäära kaua keldris vedelenud kaalikast.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas-mõrkjas. Keskmaitses tuleb hapukas pool esiplaanile ja kõdunev köögiviljane lääge mõrkjus jääb selle taha. Järelmekk on mudruselt hapukas, ülekuivanud virsik, pihlakas ja käärimaläinud tikker segunevad veidraks seguks. Järelmekk ärkab aga meeldivale magusakas-hapukale segumahlasele elule.

Kokkuvõtte asemel tuletan meelde, kuidas suuremas degusteerimis-ringis ei jõudnud laudkond ära imestada, kuidas kahest eri purgist ning sõltuvalt erinevatest purgist klaasi voolamise astmetest sai tunda vähemalt kuute erinevat kombot alates kirkast värskest veest, läbi puuviljase paradiisi kuni kõduneva köögiviljakeldrini. Selline mitmepalgelisus on omamoodi imekspandav ... aga kas ka kiidetav?
---
pilt isetehtud

Askasleikir Nr. 45


Askasleikir Nr. 45 (Borg, Island) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Amber Ale", hinnang 45 punkti

Tootjainfo: "Askasleikir (e. Ash Bowl Licker) is the 6th of the 13 Icelandic Yule Lads. The Lads are the sons of Grýla and Leppalúði, two of the most hideous ogres in Icelandic folklore. The Yule Lad’s original role was to strike fear in the hearts of children.
Askasleikir is a festive Amber Ale brewed with specially selected English yeast, hops and a touch of ash, yielding a delicious palate of apricot and citrus."

Väike purgike, pruulikojale omane tehniline sildikujundus. Kreemjas vaht täidab 2/3 klaasist ning püsib väga kaua, jättes taandudes ka kena vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - tihkelt uduselt tuhm kollakasoranž. Aroom on meeldivalt biskviitjas, koorevenise ja kardemoni nootidega.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub tihkemaks, rosinate, kuivatatud virsikute ja tammetõrude vahepealselt parkivalt magusakas-mõrkjaks. Lõppmaitse ... ummm ... see on nüüd tõesti omapärane maitsekombo ... nohmakohe ei teagi ... kuivatatud mango, mis on kastetud tuha sisse? Järelmekk ... eee ... lame ja lapik, puuviljane, tuhmilt konserv-aprikoosine, metalne ... ja samas omamoodi võluv!?!

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi mudruse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga äääääärmiselt veider, kuid omamoodi võluv rüübe. Need islandlased on ikka puhta laava peale kukkunud - kujutage ette, panna tuhka õlle sisse! No ausalt ei teagi kohe, mis selle rüüpega on, kuid lõhn ja üldpilt on isegi meeldivad, kuigi häirivaid momente jääb keelele enam kui küll.
---
pilt isetehtud

Hölökynkölökyn Nr.C10


Hölökynkölökyn Nr.C10 (Borg / Malaskosken, Island / Soome) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale", hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "„Hölökynkölökyn is a sour cherry bomb of an acid trip, with pure Icelandic water and a dark undercurrent of Finnish cheer.“"

Väike lihtne pudel, sildil kirsisilmsed luukered. Lapsikult roosa vaht täidab kolmandiku klaasist kuid kaob väga kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - üle-elu-värviliselt punakas-roosa. Aroom: magusakas-hapukas kirsimorss.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapu. Keskmaitse on hapukas-magus, kirsikompott ilma lisasuhkruta. Lõppmaitse ... veidi mõrkjas, hapu, murelite ja kirsside ja aroonia vahele jääv kummaline vedelik. Järelmekk on ebamääraselt ja laialivalguvalt hapukas-magus, parkivalt marjanahane, justkui sööks peale mahla väljapigistamist punase sõstra kesti segamini purukslitsutud seemnetega.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuas-magusaka buketiga kentsakas rüübe. Kummaline kirsikompott ehk ... aga mitte õlu.
---
pilt isetehtud

Wednesday, April 18, 2018

Braupakt


Braupakt (Weihenstephan / Sierra Nevada, Saksamaa, USA) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "German Hefeweizen - Top 50" ja hinnang 91 punkti.

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "Distinctively fruity-hoppy Hefeweißbier with the hop variety Hallertauer tradition as well as the American Aromahopfensorten Amarillo and Chinook."

Väike lihtne pudel, kuidagi mõnusalt vanamoelisust õhkav sildikujundus. Valge siidiselt tihe vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib väga kaua, haakides end ka kenasti klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumekuldne. 

Aroom ... noooo mis me räägime ... puhas saksa banaan! Tõsi küll, värske ja murune, aga ikkagi banaan! Sihuke, mida sööks hommikusöögiks kaks tükki ja enne kodunt väljumist võtaks veel ühe ette :)

Esmamekk on keskmisest tiba raskema kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse valgub üle keele hapukas-magusaka banaanina, sidudes keele all kokku humalamõrkjad otsad. 

Lõppmaitse - õujeee - humalabanaani ajastu alaku! Selliseid baananasid tahaksid mitte ainult peast kollased Käsilased, vaid ja peast humalased Gambrinused! Järelmekk küpsetab selle banaana päikese poolnätkeks ning keerab humalakäbi sisse ... ja näed taevas, et selline ristand hea on!

Keskmisest veidi raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Humala ja banaani ristand näib olema see järgmine asi, mille eest peab andma Nobeli preemia või miskit muud säänset.
---
pilt isetehtud

NEIPA


NEIPA (Sakiškių, Leedu) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang on 46 punkti

Tootjainfo: "Northern European IPA"
Oluline lisainfo: tavapärastele koostisainetele lisaks on märgitud ka kaera- ja nisuhelbed.

Väike lihtne pudel, tuhm-tumesinine sildikujundus üritab vist mängida virmaliste teemal? Pöidlapaksune valge vahukiht on alul veidi hallika tooniga ja üsna püsiv. Õlle värvus - kirkalt tuhmkuldne. 

Aroom. Oooo ... hmmm ... eeeee. Alguses on ju siin kenasti puuviljad ja kassipissi ... agaaaa siiis ... mentool? Magus mentool ... nagu Mentose kommid!?!

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub lustlikult mahlaseks, pirnikompoti ja mangomahla ja litšimarjade vahepealseks. 

Lõppmaitse värvub jahedaks ... no jälle Mentos noh! Eukalüpt ja tirtsakas aniisi ja mentool. Nomismõttes? Et Põhja-Euroopa ja virmalised ... et siis jahe nagu Põhjamere ääres või? Järelmekk muutub aga tiba vesisepoolseks ja kaotab IPA'na usutavuse. Aga see põnev jahe-vürtsikas nüanss päästab päeva.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga HEA taseme rüübe! IPA'na ta väga ei veena, kuid see õrn-huvitav jahe mentooline nüanss? Kas see oli nüüd konkreetse pudeli vimka või ongi see siia jooki sisse projekteeritud?
---
pilt isetehtud

Bloody Mary Gose


Bloody Mary Gose (Sakiškių, Leedu) pdl 0,33 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Gose" ja hinnang on 29punkti

Tootjainfo: "Indigrients: water, malted barley, hops, beer yeast, tomatoes, salt, pepper"

Väike lihtne pudel, segasel sildil on ainukesteks äratuntavateks objektideks tomatid. Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroomis on selgelt tunda päikesekuivatatud tomateid ... ja ega midagi muud väga tunnegi. 

Esmamekk on kerge kehaga ja soolakas. Keskmaitses soolasus tugevneb, selle kõrvale kerkib ka mõõdukat hapukat nooti. Lõppmaitses hakkab tunda olema ka nendesamade päikesekuivatatud tomatite tuhmi tooni. Järelmekis käib korraks läbi ka magusakas pehmus, kuid see upub üsna ära hapukas-soolaka põhiolemuse sisse. Vähene vürtsikas õhetus saabub alles u minutike peale lonksu allalibisemist.

Väga kerge kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, soolakas-hapukas-soolakas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga OK taseme rüübe. Mnjah. Nimetusest tulenev ootus oli kuskil hullus otsingul ... aga no seda siin küll polnud. Gosena jooki võttes rõõmustas see, et soola oli siis päris kenasti tunda ning ei pidanud teist taga ajama nigu narr. Lubatud tomateid ei kohta mitte mahlasel kujul nagu Verise Meeri puhul ootaks, vaid muhedate-mahedate päikesekuivanud plönnidena. Pipart jääb aga väga väheseks, mõni pärm annab kah vürtsikama tulemuse kui siin joogis tunda. Noh ütleme nii et kuna gosesid on armetult vähe saada, siis "kehval ajal on kaktus ka lill", kuid ega midagi suurem asi see pole kah.
---
pilt isetehtud

Tuesday, April 17, 2018

Ryan


Ryan (Must Lips, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Specialty Grain" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Red Rye IPA"

Väike lihtne pudel, lihtne kuid efektne kitsas sildike. Üle poole klaasist täidab kollakas vaht, mis püsib üsna tublisti. Õlle värvus - kirkalt kuldse helgiga punane. Aroom on esimese hooga veidralt, isegi seebiselt parfümeeritud, kuid siis taanub lihtsaks rukkiseks hapukaks vineks.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas, leivane ja mõrkjas. Keskmaitse ... hmmm ... leivane küll, kuid see on kuidagi ... jahune? Nagu oleks keele peale raputanud leivakasti põhjast kougitud, kergelt kõrbenud, veidi kuivanud puru. Lõppmaitses tuleb esile IPA jaoks kohustuslik mõrkjus, mis balanseerib kuskil heina ja kanarbiku vahepeal. Järelmekk lahkub kuhugi magusamasse nurka, jättes IPA-otsija segadusse.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga huvitav, kuid veidi ebamäärane rüübe. IPA ta nüüd küll väga pole. Kui oleks kirjas "hoppy brown ale", siis noogutaks. Kui "hoppy rye ale", noogutaks veelgi rohkem. Aga IPA'ks nimetamine paneb meeled valmis millekski muuks, kui klaasist leida on.
---
pilt isetehtud

June


June (Voldi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Kölsch", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "June - traditional light ale from Köln. Lively, refreshing and crisp!"

Väike, veidi kehakam pudel, üliefektne kuldne-küütlev sildikujundus. Vähene erkvalge vahukihike kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. 

Aroom. Oi. Kas teate, kui võluv võib lihtsus olla! Lihtsalt linnaselilselt magus aroom kõditab nii meeldivalt sõõrmeid, et seda hingaks kohe mitu suurt sõõmus sisse.

Esmamekk on kergepoolse keha ja magusakas. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas ja sellel on rosinate ning ehedate viljaterade mekki man, justkui kõnniks suviste viljaväljade vahel ja loobiks piimküpseid terakesi lõugade vahele. Lõppmaitse omandab keelekülgi ergutava hapuka kõrvaltooni, samas kui keele keskosas väreleb meeldiv vähene vürtsikus. Järelmekk ... nojah, see taandub nüüd küll liigselt lihtsaks magusakas-mõrkjaks ... no aga samas vääääga stiilipuhtaks!

Kerge kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga ERAKORDSELT HEA RÜÜBE! Imestage end või ribadeks, aga vana Gambrinus on ülimalt rahul, et kellelgi õnnestus sellest labasuseni lihtsast õllestiilist välja võluda maksimaalselt kõrged stiilpunktid ... ja jook ise on kah meeldiv! Muidugi ei paku ta gurmee-elamust, kuid pole selleks ka mõeldud. Teha midagi lihtsat ja samas võluvat - see on kõva väljakutse ning Voldi poisid on selle auga läbinud!
---
pilt isetehtud

Simple ale

Simple ale (Kraftwerk, Eesti) pdl 0,33 l. alc. 4,8 %vol. Liigimääratlus: pale ale

Tootjainfo: "Lihtne ja kerge ale tüüpi õlu, sobib hästi igas olukorras"

Väike lihtne pudel, tehniline sidlike. Sentimeetrine valge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on värskelt ja kargelt murumõrkjas, mida tasakaalustab magus lihtne linnaselisus.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitses mõrkjus isegi tugevneb, kuid selle kõrvale kerkib meeldiv mahlakas hapukus. Lõppmaitse muutub vürtsikamaks, mis lisandu ikka üsna intensiivsele mõrkjale foonile. Järelmekk on hapukas-vürtsikas, mõnusalt puuviljane ja murune.

Keskmisest tiba raskema kehaga, vähekarboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-maguskas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA HEA TASEME rüübe! Ei ole ta "simple" midagi ... rahulikult võiks seda tituleerida nt "session IPA" vms.
---
pilt isetehtud

Sunday, April 15, 2018

Bundy-onu jõuluõlu


Bundy-onu jõuluõlu (Rotiküla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Liigimääratlus: stout

Tootjainfo: "versioon 2
Linnased: pale ale, Munich, Caramunich, Carared, röstitud nisulinnas, röstitud oder. Humalad: Cluster, Admiral. Lisand: natuke tšillipipart. Pärm: M15"

Väike lihtne pudel, lihtne tekstiline sildike. Tumepruun sõrmepaksune vahukiht püsib päris kaua. Õlle värvus - must. Aroom on šokolaadine, magusakas-mõrkjas ja õõõõõrnalt vürtsikas.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja hapukas. Keskmaitse on kreemine, kohvine, tuhane ja vürtsikas. Lõppmaitses suitsune-tuhane-söestunud osa võimendub ... muutub peaaegu et ülemääraseks, kuid leiab siis kenakese magusaka šokolaadiliköörise vastukaalu. Järelmekis hakkab tšilline õhetus vaikselt kohale jõudma, ulatudes siiski vaid vaevu läbi magusakas-hapuka röstise šokolaadi ... mis oleks nagu korraks tuha sisse kukkunud.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-magusakas-kõrbenud-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-tuhase buketiga Hea taseme rüübe. Tšillišokolaad on ju kena asi, kuid tuha sisse kukkunult ei maitse ta enam kaugeltki nii mõnusalt.
---
pilt isetehtud

Belgian Session Ale

Belgian Session Ale (Mel's Ales, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,1 %vol. Liigimääratlus on sildil kirjas

Tootjainfot pole.

Väike lihtne pudel, omanäoline mustvalge sildike. Erkvalge pöidlajämedune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kollane. Aroom on belgiapäraselt magusakas, karamelline ja puuviljane.

Esmamekk on väga kerge kehaga ja magusakas. Keskmaitse ... einoh mis siin rääkida ... stiilipuhas paterbier. Ehk siis belgia mis belgia, magus ja vürtsikas ja puha, kuid samas ka kerge. Lõppmaitse lisab väga asjakohase doosi mõrkjat murust ja ürdist lisandit, mis muidu magusaks kippuva pildi balanssi toob. Järelmekk kõnetab sipsu hapukama ja mahlasema puuviljasusega.

Väga kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga VÄGA HEA taseme rüübe. Stiilipuhas paterbier, selliseid võiks ka ametlikus käibes olla - kerge ja maitseküllasuse suurepärane ristand. Ei midagi, millest vaimustuda, kuid seda võtaks kõhklemata kohe mitu klaasi jutti.
---
pilt isetehtud

Väike Kollane Draakon


Väike Kollane Draakon (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Spiced sour ale.
Selles eksootilises ja värskendavas hapuõlles saavad kokku kurkukm ja roheline tee."

Väike lihtne pudel, sildil supi sisse sattunud kollane draakon! :) Sõrmepaksune valge vahukiht ... muuseas sellel valgel on kollakas-roheline varjund ... ei püsi kuigi pikalt. Õlle värvus - kirkalt kollane. Rohelise mõtleb aju ilmselt juurde. Või siis ei mõtle.

Oi see aroom on lustakas. Imelik ja lustakas. No ütle nüüd seda ajukest. Nägi sildipeal supikaussi koos söögipulkadega ... ja asub kõiki neid krutskeid üles otsima, mida Tom Yum supist peaks otsima. Hapukas-vürtsikas-magusakas ... teeme nii et ma rohkem ei ütle, eks!

Esmamekk on kerge kehaga, või pigem isegi vesisevõitu ... aga see-eest mõnusalt hapukas ja mahlane. Keskmaitse - no miiiiiks ma tunnen kafiirlaimi ja sidrunheina, ahhh? - aga rohelise tee parkiv värskus on kah olemas. 

Lõppmaitse. Einohteate. Nii pole aus. Miks tehakse tajudega selline temp, et need tunnevad ingverit ja valgeid seeni ja krevette? Ja ilge isu tuleb peale süüa üks kausike kuuma, aromaatset ning vürtsikat nuudlisuppi? Järelmekk laseb õnneks sellest supilummusest lahti ning jätab alles lihtsalt hapuka värskustunde.

Kerge kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-hapukas-vürtsikas-magusakas-hapuka buketiga ÜBERtasandi rüübe. Kogu selle ekskursiooni eest aasia maitsemaailma ei saa lihtsalt vähem öelda. Samas jook on veidi vesisevõitu, mida oleks saanud hõlpsalt vältida ... aga olgu peale. Jubekolelahe on see ikkagi. Eriti lustlikuks läheb meel, mõeldes mis juhtub inimesega, kes võtab selle pudelikese "normaalse" õlle pähe :) Aga grillitud krevette tahaks nüüd ikkagi!
---
pilt isetehtud

Saturday, April 14, 2018

Cream Ale

Cream Ale (Kraftwerk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Klaar ja karge saksa taustaga ameerika stiilis värskendav hele õlu. Tasakaalukas kaaslane argipäevaks."

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Cream Alealge sõrmepaksune vahukiht on vägagi püsiv. Õlle värvus - kirkalt helekollane.

Aroom ... ummm ... see on nüüd küll huvitav. Heinad-ürdid. Kuivatatud kummel, raudrohi, naistepune, kirsilehed, seep, kadakviht. No ühesõnaga - ürtide kuivatamiseks kasutatav sauna eesruum.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitses see magusus muutub ürdiseks, mesilasvaha sarnaseks ja läägepoolseks. Lõppmaitse omandab mõrkjama varjundi, kuid nätske magusus jääb kõige üle valitsema. Järelmekk näitab korraks hapukamat-mahlasemat palet ning isegi ilmutab korraks stiilimääratlusele omast kreemist konsistentsi ja lõpuks paneb ka kurgulae vürtsikalt õhelema ... kuid magus põhi jääb ka siin troonile.

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga veidravõitu rüübe. Ummmm ... noh cream ale tingimused on küll osaliselt täidetud, kuid see seletamatu ürdisus ja ülemäärane magusus panevad kahltevalt pead vangutama.
---
pilt isetehtud

Kellerbier

Kellerbier (Mel's Ales, Eesti) pdl 0,5 l. alc 4,5 %vol. Liigimääratlus on nimetuses kirjas.

Tootjainfot pole

Keskmist kasvu pudel, mustvalge omanäoline sildike. Valge vaht täidab pea pool klaasi ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kollane. Aroom on laagerõllele stiiliomane, hapukas, veidi linnaseline ... ja paraku ka tiba pärmine.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas, ootamatu kuid meeldiva koriandrise vürtsika kõrvaltooniga. Lõppmaitse astub kellerbier'ile kohast rada - atsakalt ja lihtsalt linnaseline. Järelmekk lisab mõõdukalt mõrkja nüansi, mis veenab lõplikult - see on üks stiilipuhas tegu.

Keskmisest kriips kergema buketiga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusaka-mõrkja buketiga VÄGA HEA taseme rüübe. Stiilipunktid on need, mis hinnangu nii kõrgele ajavad - jook ise ei paku erilisi maitsenaudinguid ... kuid see stiil pole ka loodud nautlemiseks, vaid korralikuks ja pikaks õllelauaks.
---
pilt isetehtud

Hapu Aktsiis


Hapu Aktsiis (Juhus, Eesti) pdl 0,33 l. alc 2,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Low Alcohol" ja hinnangut veel pole.

Tootjainfo: "Paras jama! Hiljutine aktsiisitõus on kõikidele õlletootjatele parajalt hapu maigu suhu jätnud. Ka meile. Just seetõttu ongi see hapu õlu hapu maitse ning madala alkoholisisaldusega"

Väike lihtne pudel, sildil laimid. Valge vaht täidab pool klaasist, kuid kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom särtsakalt magus-hapukas, meenutades kodust limonaadi. Huvitav, mis selle pehme vaniljese lisanoodi annab?

Esmamekk on kerge kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse on tihkelt tulvil askorbiinset hapukat põhitooni ja selle kõrval pehmet biskviitjat magusust. Lõppmaitses hapukas pool taandub, esile nihkub huvitavalt parkiv mõrkjus, justkui oleks hamba alla sattunud pihlakaid ja arooniaid. Järemekis muutub kaera pehme paitus eriti tuntavaks, hapukas-mõrkjas särtsakus maandub sellele kui pehmele batuudile, hüpeldes rõõmsat ja kaua kurgupäras.

Kerge kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe! VÄGA kiitmist väärt näide selle kohta, kuidas lahja ja hapu jook tuua välja vesisuse lõksust, mis muidu oleks joogi mehhiks muutnud. See sooritus astub vägagi kenasti tipptaseme hapude rüübete ritta!
---
pilt isetehtud

Thursday, April 12, 2018

Starman DDH DIPA


Starman DDH DIPA (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "There's a starman waiting in the sky. He'd like to come and meet us, but he thinks he'd blow our minds with his red sofa. There's a starman waiting in the sky. He's told us not to brew it without galaxy cause he knows it's all worthwile. Switch on the radio we may pick us this collaboration on channel three, or look up on the moon when he pass by on his light red car"

Väike madal pudel, sildil ... no mis te arvate ... eks ikka punane auto kosmoses! Erkvalge sentimeetrine vahukiht kaob küll kiirelt, kuid jätab kena vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt helekollane. 

Aroom. Uuuuhhhuuu. Üleküpsenud mango! Banaanikoore sisekülg. Värskelt ladustatud silo. Äsja lahtilõigatud pajukoor.

Esmamekk on raskepoolne ... ja õnnistav. Puuviljavann on tuubil täis mangot ja melonit ning värskeltlõigatud naate ... ja keel ujub selle kõige sees krooli. Keskmaitse tõmbab kuivemaks, vaiguseks, miskipärast tulevad meelde täiesti vastastikused sõnad nagu aaloe ja kuusekäbi. 

Lõppmaitse heidab aga end ootamatult sootuks teise maitsevanni - see on magusakas ja melonisarnaselt mahlane. Järelmekk aga teeb uue kurvi ja hangib kuskilt estragoni ning roseepipart ja moodustab kokku väga kenakese vürtsipahvaku.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukasa-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Väga Võimas ja Mahlane ja Üleüldse. Eriti see Üleüldse!
---
pilt isetehtud

Citra IPA

Citra IPA (Kraftwerk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Liigimääratlus on nime kirjas

Tootjainfo: "Ainult Citra humalaga pruulitud ja kuivhumaldatud värske ja puuviljane ameerika stiilis IPA. IBU 93"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge pöidlapaksune vahukiht on üsna kenasti püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on mõrkjas, vaigune ja õline, meenutades greibikoore pitsitamisel sellele ilmuvaid aromaatseid piisakesi.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas, mõnusa magusakas-hapuka mahlase taustaga. Keskmaitse taandub monokroomsemale mõrkjale tasandile. Lõppmaitse taastab tasakaalu, ehkki mõrkjus jääb domineerima. Järelmekis ilmub veidi pärmist mudrusust.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga keskpärane rüübe. Nojah, IPA ta ju on, kuid tasakaalust veidi väljas ja igavapoolne.
---
pilt isetehtud

Paradise lost


Paradise lost (Lille / HÖN, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,7 %vol. Liigimääratlus: gose

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, omanäolise lõikega silidl palmivarjud. Sentimeetrine valge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on magusakas ja soolakas, süljenäärmed hakkavad miskipärast tööle ja kurgusõlm teeb klõnks :)

Esmamekk on kerge kehaga ja soolakas ning õrnalt hapukas. Keskmaitses kerkib soolaka põhitooni kõrvale huvitav koriandrilik vaigusus. Lõppmaitses süveneb veendumus, et koriander peab mängus olema, kuigi see eeterlik õlisus jääb hapuka ja soolaka värskuse taha. Järelmekk langeb intensiivsuselt, jäädes vaid magusaka vinena .... aaaaaga siis kerkib ei tea kuskohast esile vürtsikas õhetus, millel on kergelt suisa piprane ja aniisine varjund küljes.

Kerge kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, soolakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-soolakas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA HEA taseme rüübe! Soola oleks võinud rohkem olla, aga selle mõnusa vaiguse-vürtsika kõrvalnoodi eest kiidaks kohe vägagi. Aga ikkagi jääb vaevama, kas oli siis koriander mängus või mitte? Sildil seda ju kirjas pole.
---
pilt isetehtud

Naturaalne lollus

Ehk olete kuulnud nendest programmidest, mis võimaldavad tekstifaili inimeelseks muuta. Noh ja mõni lubab seda teha "naturaalse inimhäälega".

Vana Gambrinus võttis siis kätte, pani viimatise kirjelduse (milleks juhtus Põhjala Rahe olema) vastavasse veebipurki ülesse. Kuna geograafiliselt lähim keel, mida purk pakkus, oli rootsi oma, siis nii ka läks.

Noh ja tulemust kuulake siit. Kuulamiseks klikake tekstile. Lugege samal ajal silmadega kaasa, et naljakam oleks. Või lollakam :)

Tuesday, April 10, 2018

Rahe


Rahe (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Grodziskie/Gose/Lichtenhainer" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "A tart and juicy golden sour ale brewed with sea buckthorn, vanilla and Himalayan rock salt" ja sildil on kirjas "imperial sea buckthorn gose"

Väike lihtne pudel, silt ... kräääpppp ... no miks jälle see pruunikas-rohekaskirju kributis? Kas te kujutate ette, kui need sildid on kõrvuti kuskil kaugemal riiulil, no kessekurat neil vahet teeb?

Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob väga kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom. Mmmm. Meri. Mererannas adru. Mererannas päikesekuumas adruvallis jalgratta sisekumm ja lagunemise äärele pehastunud tünnilaud. See oli kõik ninas siis, kui vaevu-vaevu õhku endasse libistada. Sügaval ja hoogsal sissehingamisel aga lõhnapilt muutub TOTAALSELT - see on marjane, kergelt suitsune, kaerahelbete baasil müslit meenutav. 

Esmamekk. Aijoo, aijee ... soolane-hapukas-magusakas. Lollakas-mõnusakas. 

Keskmaits. Eee ... vaadaka, võtke eelmine lauserida ja korrutage kahe-poolega. Lisage kadakamarjad ja pihlakaseemned, kuivatatud ananass ja lakkuge soolalampi. Seda himaalaja soolalampi. Võite ka panni lakkuda, kui sellel on ennem kerge soolaga päevalilleseemneid ja pihlakaid röstitud.

Lõppmaitse. Soolane päevalilleseemne-halvaa. Külmkuivatatud pohlad. Majaka kolmanda korruse aken - see kuhu mereveepritsmed vaid suurema rajuga ulatuvad. Aken väriseb mõnust, kui keel tast üle käib. Vähemalt pole see järjekordne loll kajakas, kes teda ahistab.

Järelmekk. Olete kohanud akent, millel on hingede asemele pandud kummiribad ... noh nt vanast kalossist lõigatud? Sellised päikesest ja mereveest murenenud, hallikaks tõmbunud kummiplätakad, mida hoiab koos vaid teadmatus  sellest et neil oleks aeg laguneda --- noh ja kummi-alune hõre tekstiil. 

MEGA. Ülevõllilollus. Miks küll vana Gambrinus ennem ei teadnud, et kummi ja sool ja pohlad ja päikesepaiste kokku nii neetult maitsvad on? Kui mõnes vanas majakas avatakse õllemungaklooster, siis tuleb sinna kolida. Aga ärge tulge nüüd ütlema, et sellel vedelikul on mingi kokkupuude õllega ... noh võibolla ainult vedela olemuse ja kollase värvuse mõttes on sarnasus kaude tuvastatav.

---
pilt isetehtud

Funktown NEIPA Raspberry

Funktown NEIPA Raspberry (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Vähene roosakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - tihkelt hämuselt punakas-oranž.

Aroom on väääääääga mahlane ja vaarikane, hapukas, tikrite, vagete sõstrate ja vähese jogurtise kõrvaltooniga. Einoh, vaarika mahlajäätis kastetuna valgesse jogurtivõõpa.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse ... vaarika-jogurt koos kiivide ja punaste viinamarjade kestadega. Lõppmaitse - õrnalt mõrkja greibise alatooniga, granaatõuna piserdusega, aroonia puudutusega metsmarja-kokteil. Järelmekk muunutab üleküpsenud hurmaa, musta sõstra ja metskirsi vahepealset mahlamerd.

Keskmisest kergema kehaga, vähekarboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapuka buketiga ÜBERtaseme rüübe. Huvvvvitav, mis saaks, kui teha seda laktoosiga, nö icecream-NEIPA'na?
---
pilt isetehtud

Tere, Juhan!


Tere, Juhan! (Juhus, Eesti) pdl 0,5 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnangut veel pole.

Tootjainfo: "Erakordselt mõnus ja saunataja jaoks sobiliku suurusega pudelis käsitööõlu. Kergelt humalane ning mõnusalt janukustutav. Võta mind sauna kaasa!"

Keskmist kasvu pude, sildil häbelik saunaline. Sõrmepaksune valge vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt punakas-kuldne. Aroom on pehme, linnaseline, saiase ja pärmise põhjaga.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse ... pärmine, kodune, saiane ja mudrune. Lõppmaits muutub hapukamaks ja mahlasemaks, kuid pärmisus jääb kestma. Järelmekk on kerge, magus ja mõrkjas, päris kosutav, kuid ka siin jääb pärmine noot keelepärale.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga üsna mehh taseme rüübe. Einoh, juua teda ju kannatab, kuid tegu oleks nagu üsna algaja tegelase esimese katsega linnastest õlut teha peale konserviga katsetamisi. 
---
pilt isetehtud

Monday, April 9, 2018

Odravein 2018


Odravein 2018 (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Barley Wine" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Pikk külmlaagerdus enne pudeldamist / Matured on especially treated oak chips
Linnased / Malts : Pale Ale, Munich, Cookie, Crystal 300
Humalad / Hops: Pekko, Magnum, Mosaic"

Et siis Kochi poisid tegid seda jälle. Erinev tootjainfo eesti ja inglise keelsele publikule. Miks!? Samas kui pudeli peal pole tammelaastudest juttugi. Kas?!? Või Mis???

Väike lihtne pude, efektne minimalistlik sildilahendus. Sentimeetrine kollakas vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kastanipunane. Aroom on odraveinile kohaselt magus ja tulvil kuivatatud puuvilju ... jah ka alkoholi, kuid see pole ehk kõige suurem patt stiili ja kanguse kohta. 

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja tihkelt magusakas-mõrkjas, linnaseline ja karamelline, veidikese koorevenise puudutusega ja rosinane. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, alkohol torgib küll keelekülgi, kuid see jääb täiesti kohasele tasemele, meenutades noorepõlve lolle tempe, kui sai kuiva rosinaküpsisepuru täis sulle sipsuke konjakit peale joodud. 

Lõppmaitse on mõrkjas-hapukas, poolnätskete ploomide, virsikute ja rosinate küllane. Jah, see luksusele pretendeeriv maitsekujundus on seni veel toorevõitu, kuid annab aimu heast potentsiaalist. Järelmekk pargib üsna tublisti keelepära vürtsika, ürdise, kuivapoolse ja kõrvetatud suhkruse massiiviga.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlise paletig, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA HEAL tasemel rüübe! See kraam vääriks korgivahatamist ja keldrissepanemist, sest väge ja tulevikku on joogil tublisti rohkem, kui pragune maitsepilt aimata laseb. 
---
pilt isetehtud

Ätkinson


Ätkinson (Õlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjanfo: "Pihlaka IPA / Rowanberry IPA"

Väike lihtne pudel, sildil pihlakaplahvatus. Sõrmepaksune valge vaht püsib üsna kenasti, jättes ka mõningase vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldne. 

Aroom - oi tere sügis! Pihlakas va lutsukala! See mõte, et pihlakas ja humalad peaks sõberid olema, sai nüüd hiiglama hästi kinnitatud. 

Esmamekk. Oih. Et siis ongi nii ilus väää? Imearmsalt tihkelt magus-mõrkjas, pihlakane ja Munamäe-vaateline. 

Keskmaitse. Urjuhhh, mida teevad need odraveinilised noodi ühes mõõduka kangusega IPA's? Konserv-paradiisiõun läks parasjagu üle keelemälu ja naeratas kummaliselt. 

Lõppmaitse. Mõmm-mõmm. Nüüd ma saan aru, miks karud pihlakaid söövad. Või kui isegi ei söö, siis peaksid sööma, sest jubekoleheaonju! 

Järelmekk. Pihlakavein? Pihlakamarmelaad! Pihlakapovidlo!?# Hipsterkarude lemmik-maius lõhevõisaiade järel. Või isegi ees.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Joogi endana suisa vaimustav, IPA osas võib ilmselt veidi kahelda. Aga jah, tänan-palun, arendage seda liini edasi ning järgmiseks saagu pihlaka odravein! 
---
pilt isetehtud

Greip APA

Greip APA (Kraftwerk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,8 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Väga puuviljane ja tsitruseline kerge ameerika pale ale. Pruulitud greibikoorte ja -mahlaga ning sidrunheinaga"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sentimeetrine erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on mõrkjas-magusakas, mahlane, greibine ja vürtsikas. Sidrunhein on taustal päris kenasti tunda, kuigi sel on ... kuidagi kummaline, sinihallitusjuustule omane kirbevõitu kõrvaltoon.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas ja mõnusalt greibine. Lõppmaitse hargneb kuidagi kahte paralleelsesse kihti - greibine muhe mahlasus ja siis see teine - vürtsikas-puidune sidruhein, millel on jällegi küljes see kummaline, juustu ja jogurti vahepealne hapukas kirbevõitu toon. Järelmekk taandub aga kenasti mahlaseks ja kergeltjoodavaks.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga veidi vastuoluline rüübe. Greibi lisamine APA'sse on hea mõte, kuid ... justkui oleks mingi kummaline õline ja kirbevõitu tegelane koos sidrunheinaga sisse pugenud (ehkki mingeid otseseid riknemise märke pole)
---
pilt isetehtud

Thursday, April 5, 2018

Noburtais Kristaps


Noburtais Kristaps (Labietis, Läti) pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki

Tootjainfo: "BA blended cherry stout" Ummmm ... kes keda millega segas? :)

Väike elegantselt ümar pudel, pruulikojale omane minimalistlik sildikujundus. Tuhmpunane vaht täidab üle poole klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - tuhmilt tumepunane. 

Aroom meenutab metskirsse - selline tuhm, puitunud hapukas, kus kirsine alge on küll olemas, kuid see jääb tuimapoolseks, meenutades otsapidi musta ja punase sõstra segumoosi.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mahlane. Keskmaitse muutub magusamaks, tõepoolest kirsiseks, jäädes kuhugi VÄGA üleküpsenud mureli ja kompotikirsi vahele. Lõppmaitses tuleb veidi liigagi happelise põhja alt välja veidi ka stoudi röstist ümarust.  Järelmekk ... no ütle nüüd, kas aju otsib sildi mõjul selle kunstlikult välja või mitte ... no aga justkui oleks vaadi vaniljest muhedus ka selle tuhmi hapu lasu alt tunda?

Keskmise kehaga, üle keskmise karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga HEA taseme rüübe. VÄGA kirsine, mitte stoudine ja vaat jääb sisuliselt tabamata imeks. Jääb küsimus - kas, kes ja mida siin millega segas? Vaniljejäätise peale aga sobiks kastmeks kallata küll.
---
pilt isetehtud

Mango IPA


Mango IPA (Kraftwerk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Kuldkollane ja troopiline, eriti puuviljane Indian Pale Ale, millele lisatud hea hulk naturaalse mango püreed.
Koostis: vesi, odra-, nisu- ja kaeralinnased, humal, pärm
IBU 52"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollakas vaht täidab kolmandiku klaasist, kuid kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - ebamääraselt hallikaskollaselt mudrune. Aroom ... noh ongi mango :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitses jääb humalamõru küll domineerima, kuid selle kõrvale kerkib magus-troopilist puuviljasust. Lõppmaitses muutub mango taas äratuntavaks, kuid ta on selline ... no mitte päris küps, veidi keelt parkiv ja kirbevõitu. Järelmekk on üsna intensiivselt hapukas-vürtsikas, meeldivalt suud õhkama panev ja karge.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga OK taseme rüübe. Liiga mudrune, veidi kirbevõitu, kuid samas siiski äratuntavalt mangone ja värskendav. Välimus on aga kõike muud kui isuäratav.
---
pilt isetehtud

Halo Milkshake


Halo Milkshake (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "milkshake berliner weisse filled with passionfruit ans raspberries"

Väike madal pudel, sildil Vabadusesammas, käes punakas õlleklaas. Vaht ... oijummelkuinunnu ... õõõõrnroosa, aga püsimatu. Õlle värvus - hämuselt kollakas-oranžikas-punane. Aroomis askorbiinhape segamini magusate puuviljanootidega, vaarikaga ei oskaks seda otse seostada.

Esmamekk on kerge kehaga ja hapu. Keskmaitse muutub kraadike magusamaks, kuid C-vitamiinine hapu domineerib ... ja kusjuures see magusam osa meenutab kollast glasuuri tolle vitamiini-tera peal :) Lõppmaitses hakkab juba vaikselt aru saama vaarikast, kuid see jääb veidi sünteetiliseks. Järelmekk kõnetab korraks mõrkjama õlleliku noodiga, kuid siis naaseb taas berlineri hapusse maailma.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapu-magusakas-hapu-mõrkjas-hapu buketiga Hea tasandi rüübe. Hapuõllede austajatele jääb ta ilmselt veidi lihtsaks, tavaõllede joojatele veiderduseks. Aga omas stiilis, berliinerite nišis on ta päris tubli tegija. Keedusalaami viilakas ehk siia juurde?
---
pilt isetehtud

Wednesday, April 4, 2018

Dark Porter

Dark Porter (Kraftwärk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Tume täidlane õlu. Aroomis ja maitses on kerget tunda šokolaadi ning õrnalt kohviseid noote
Koostis: vesi, odra-, nisu- ja kaeralinnased, humal, pärm"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune tumekollane vaht on mõõdukalt püsiv. Õlle värvus - must. Aroom on mõrkjas-hapukas, üsna täpselt mõrušokolaadi meenutav.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja röstiselt hapukas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, raskepäraselt röstitud kohviubade, kõrvetatud leiva ja kakaokreemi seguseks. Lõppmaitses hakkab veidi domineerima alkohol, kuid seda meeldivas ploomilikus võtmes, justkui oleks musti kuivatatud ploome leotatud kohvilikööris. Järelmekk on magusakas, melassine ja teisalt kohvine ning kreemine.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Tegu on pigem imperial porteriga, kuid sellises lihtsamas, "robust" käsitluses. Ehk siis - jah tubli töö, aga ei midagi meeldejäävat.
---
pilt isetehtud

Pelēcis


Pelēcis (Malduguns, Läti) pdl 0,5 l. alc 6,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Brown Ale", hinnang 85 punkti

Tootjainfo: "Balanced brown ale with a strong earl grey and bergamot kick!"

Keskmist kasvu pudel, sildil üsna kole kloun. Sõrmepaksune kollane vahukiht on tihe ja kauapüsiv. Õlle värvus - kirkalt tume-tumepunane.

Aroom ... ooo ... see on kaugele-ulatuvalt tee ja apelsiniõlide segune. Suisa imekspandav, KUI hästi on suudetud tee värskus siin joogis säilitada ja esile tuua!

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja sametiselt magusakas-mõrkjas. Keskmaitses ... uhhhhh ... TEE! Parkiv tee, värskendav tee, kosutav tee. Koos apelsiniõlide ja kreemise pehmusega. Lõppmaitses hakkab teiini paksus ja apelsiniõlide koriandrilik küllus juba veidi ülevõlli käima. Järelmekis tiheneb mõrkjas-hapukas vürtsikus, mis senise õlise raskuse veidi kergemaks ja joodavamaks muudab.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlise paletiga, magusakas-mõrkjas-õline-hapukas-mõrkjas-õline-vürtsikas-hapuka buketiga ÜLEVÕLLIKAS! Seda teed siin õlles on liiga palju ... ei, seda õlut siin tees on liiga vähe! Tihkelt ja täidlaselt ja õliselt eeterlik, VÕIMAS ja ebanormaalne rüübe. Juhul kui olete Earl Grey tee fänn, siis saab see jook olema teie uus lemmik. Vastasel juhul võib tulla raskusi selle pooleliitrise pudeli tühjaksjoomisega. Oi küll nüüd tahaks krõmpsuvat ja karget vürtsikurki siia kõrvale haugata!
---
pilt isetehtud