Friday, May 18, 2018

Hetk


Hetk (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Bourbon barrel aged cherry ale"

Väike lihtne pudel, jaapanipärane kahekihiline sildikujundus. Kreemikat karva vahukiht täidab pool klaasi ja püsib kaua, haakudes mõnel määral ka klaasiseintele. Õlle värvus - tuhmilt kuldpunane.

Aroom. Kurnäu. Vaniljekirsid. Ümarad, pehmed, vetruvad, imearmsad, kukununnud ja üleüldse pääsupojad. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja hapukas, vetruv ja pehme. Vaniljene koorepumat kirssidega. Sisemine naeratus, mis peegeldub silmades. 

Keskmaitse. Naiselikumat õlut ei saa vist ette kujutadagi. Sügavust ja ümarust, pehmust ja mitmenäolisust leidub siin nii umbes poole haaremi jagu. Näiteks öelge mulle palun, kuskohast tekkis see piparmündine õhetus?

Lõppmaitse. Buduaarpehme. Butiik-luksuslik. Ei see ei tähenda et see oleks mingi ninnu-nännu kraam. Vastupidi, elegantne, stiilne ja tajutavalt jõuline. Puidune toon sobib siia üleütlemata asjakohaselt. Ühes daamis on nii nõtkust kui jõudu. Sest kuidas muidu ta need meeskoerad ohjes hoiaks.

Järelmekk. Šerri. Kirsine linnupiim. Vaniljekirss. Lampidest ümbritsetud peegel ja suleboa. Koketne kübar ja üle küünarnuki ulatuvad kindad. Pooleliolev raamat. Ja avatud uks, kuskaudu minna ja tulla ja oodata.

MEGA. Kui vana Gambrinus oleks noorem, siis võtaks ta mõega ja läheks tuuleveskite juurde ära. Sest selles on au ja väärikust ja veidrust. Kellele neid normaalseid ikka vaja on. See on nüüd küll kummaline, kuidas enamasti meeshingedest koosnev Lehe koda nii ülevoolavalt naiseliku õlle toota. 
---
pilt isetehtud

Hvalur 2 Þorrabjór


Hvalur 2 Þorrabjór (Steðja, Island) pdl 0,33 l. alc 5,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang 34 punkti.

Tootjainfo: "Hvalur 2 Þorraöl Steðja is an ale we brew for the season of Þorri. What makes this beer special is that, it´s ingredients is Pure icelandic water, malted barley, hops and sheep shit-smoked whale balls. Icelanders have used this method of smoking for centuries, so we choosed to handle the whale balls the same way before we use it in the brew. Because a lack of trees in Iceland, we use dry sheep shit to smoke. This gives the beer an excellent smoke tast, a smoke tast you havn´t tryed out before... The balls also gives its flavour to the beer......"

Soovitan vaadata ka seda videot. Ja siis mõelda, et misasju ikka ilmamaa peal kokku keeratakse. Ning vaimustuda :)

Kollane vaht täidab enamik klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldpunane. 

Aroom. Hmmm. Olles varem saanud lambasõnnikuga suitsutatud linnastega tehtud õlut, siis siin seda külma lauda lõhna pole. Suits on vaid õrna vinena tunda ... aga sa taevas KUI lihalikult see aroom mõjub! No täiesti selline tunne, et keegi lõikab kõrvaltoas lahti head suitsuliha või -vorsti!

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas, karamelline ja meeldiv. Keskmaitses tuleb suitsune nüanss esile, mängides hapukate nootidega ... ja lõhnast tuttav lihalikkus on ka kohal. Selline mulje, nagu oleks liha eelnevalt marineeritud ja siis suitsetatud. Ainult et see liha on nüüd mitte enam kõrvaltoas, vaid sama ruumi teises otsas.

Lõppmaitses hakkab suitsune hapukas moment muutuma tugevamaks, kuid seda tasakaalustab matsakas karameljas mõrkjas-magusus. Järelmekk toob suitsuliha juba piisavalt lähedale, et seda lausa keelega tunda, kuid tegu on siiski kõrvaltooniga, mitte dominandiga. 

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-suitsune-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Stiilimääratlusena oleks õige öelda "wee heavy" ja kõik oleks täiesti õige - nii kerge suitsune kui tugevalt karamelline noot. Kuid mnjah, lambasõnnikuga suitsutatud vaalamunandite panemine õlle sisse mõjus niiiiiivõrd ootusi üles kütvalt, et tulemus on pisuke pettumus. Suitsune šoti eil ... nagu enamik suitsuõllesid ... tekitavad maitsja peas seoseid suitsulihaga (mõnel ka suitusjuustuga) nii ehk naa, kuid mingit erilist vaalamunandit ega isegi mitte lambasõnniku-suitsu siit klaasist ei leia.
---
pilt isetehtud

Columbus Pale Ale


Columbus Pale Ale (Malmgård, Soome) pdl 0,5 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang 47 punkti.

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Unfiltered beer. Malmgård Columbus Pale Ale is a light copper ale. The scent is fairly fruity. The stuffed malt basket and the finishing touches of the bitterness of hops."

Keskmist kasvu pudel, lihtne ent stiilne rohekas-sinine silt. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt vasekarva merevaik. Aroom on karameljas ja veidi pähkline.

Esmamekk mõjub mõrkjalt ja üllatavalt kergelt, lausa vesiselt. Keskmaitse toob sama vesise mõrkjuse kõrvale veidi magusamat karamelli. Lõppmaitses tuleb esile hapukamat, roostest, rabavee taolist kuivust. Järelmekk on vesine ja veidi vürtsikas.

Vesise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga keskpärane rüübe. Miinus tuleb kirja kasvõi selle eest et see jook ei ole "pale ale", vaid üsna stiilipuhas "amber ale" ... kuigi ka viimases kategoorias jääks ta sama keskpäraseks. Pubis sinepileiva kõrvale sobiks ehk küll.
---
pilt isetehtud

Thursday, May 17, 2018

Hells Bells


Hells Bells (Mäepea, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,8 %vol. Liigimääratlus: "Double IPA"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, nisulinnased, humalad, pärm
IBU 115+"

Väike lihtne pudel, kooljalik sildikujundus. Nonäe, mitte-ametlike õllede puhul on olemas nii nime kui kujunduse puhul fantaasiat!

Kollaka varjundiga vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib vägagi kaua, jättes endast ka pitsjälje klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt merevaigukarva.

Aroom. Hmmmm, kas tegu on teise veega? Lõhna põhiprofiil tundub hoopis teisena, selline pehme vihmavee sarnane, millele lisandub sauna eesruumi, heinalakka ja putkevart.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on rohmakalt rauarohke, roostes saeketi ja kägiseva malmvärava taoline, kuivanud metsmaasika ja vürtsise vaarikahoidise meenutustega.

Lõppmaitse on mõrkjas-vürtsikas, mesilasvaha, suira, pikalt kuivanud männivaigu ja vana roostes vikatiga mahatõmmatud naadivõsa maitse-kakofooniline. Seda kõik on mürisevalt palju ja ragisevalt rohmakas.

Järelmekk. Mõru-magusakas-mõrrrru. Urrrrr-mõrrrrr. Vastumeelselt peale kolmandat pedaalilehüppamist käivituv vana mootorratas. Roostes raudhein. Rauakatk. Lambanahk. Rämmmm-rämmmm-rämmmme - noh umbes sellist häält need roostes sumpsiga vanad mootorhobud teevad.

Raske kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõru buketiga rämedalt jõuline rüübe. Pikalt seda kraami kuugata ei saa, hakkab kõrvade peale. See raudne kolin. Aga VÕIMAS igatahes. Pikka lahjat ja vesist talvist kasvuhoonekurki tuleks siia kõrvale krõmpsata.
---
pilt isetehtud

18:IV


18:IV (Pernau, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,3 %vol. Liigimääratlus: sour IPA

Tootjainfo: "Enigma"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Erkvalge sõrmepaksune vahukiht püsib mõnda aega. Õlle värvus - tugevalt hämuselt tuhmkollane. 

Aroom. Jeremija küll, kui huvitav! Hapu, sedand küll. Aga see suur et ... miks tulevad pähe penoplast ja mootoriõli? Ei, siin pole mingit sünteetilist või õlijat ... aga näe, mingid kummalised seosed sõlmivad end ajus omatahtsi. Kunstnahk? Punase kunstnahaga kaetud baaripukk, 70-te moeröögatus!

Esmamekk ... ummm ... tihe! 3,3% ja tihe. Ja hapukas. ja magusakas. Ja kummaline. 

Keskmaitse. Marinaad. Roheliste tomatite marinaad? Ja selles marinaadis on taruvaiku???

Lõppmaitse. Ebaküdoonia tõmmis kurgimarinaadis? Tilli-mustsõstralehe leotis marineeritud metsõunte purgis?

Järelmekk. Joppenpuhh ja vinnipuhh. Merekivikese-nimelised kommid, lahustatuna vürtskurgimarinaadis.

Ebardõlu. Friigimaius. Sarjast "huvitav" ja "mai-ei-tea-kas-ma-seda-enam-tahan"! Ja ühtlasi jaburalt vaimustav!
---
pilt isetehtud

Hip Pop Hae


Hip Pop Hae (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Berliner weisse with seabuckthorn"

Väike lihtne pudel, sildil astelpajumarjad. Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob kiirelt ja jäägitult. Õlle värvus - kirkalt heledapoolselt kuldne.

Aroom ... noh needsamad ehedad astelpaju marjad, mida sa oled korjamise käigus kogemata lödiks rudjunud. Veidi ... ummm ... fynky ... vaata ei oskagi hetkel eestikeelset sõna leida. Agressiivse marjakese alt ulatub välja ka veidi piimhappebakterit - sellist vanakooli piimakombinaadi lõhna.

Esmamekk on  kerge kehaga ja hapu! Marjaselt ja vitamiiniselt hapu. Keskmaitses veereb üle keele terve astelpaju-polk, mille järel kulgeb sama rada pidi ka kohuke. Lõppmaitse annab veidi magusat foonikest, ehkki astelpajust ei saa jagu mitte keegi. Järelmekk pargib keelepära marjanaha ja aroonia ja astelpaju ja toorepoolse tikri ja noore viinamarjaga.

Väga kerge kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-mõrkjas-hapu-magusakas-hapu-vürtsikas-hapu buketiga Ülevõllikas. Esmakordselt tunneb vana Gambrinus, et astepalju kuhugi päriselt sobib. Õlle sisse näe sobib! Kuiv ja mahlane, suvehommikutel parim käimatõmbaja.
---
pilt isetehtud

Wednesday, May 16, 2018

Laudatur XVIII


Laudatur XVIII (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "American Strong Ale", hinnang pole välja kujunenud

Tootjainfo: "Special release. An intense, multi-layered and palatable ale blend; Imperial Stout aged in Heaven Hill Bourbon barrels give us sweet notes of vanilla and oak, while Barley Wine aged in The Macallan barrels showcase notes of ripe berries, toffee and hints of whisky. Aged to perfection and blended by our Barrel Master. Drink now, or cellar for years to come."

Tatttarattataa. Pea nüüd kinni, noor sõber, sa ju ei lugenud tootjainfot läbi? Aga vaata seda TULEB lugeda. Mõttega. Ja siis veidi hinge kinni pidada. Vaikselt. Said aru, mis nad tegid? Selle odraveiniga ja selle imperial stoudiga. Ja mis edasi sai? Ning mis nüüd sinuga saama hakkab?

Väike lihtne pudel, sünkjas-udune-männimetsane sildikujundus. Tumekollane sentimeetrine vahukiht on küll tihe, kuid vähepüsiv. Õlle värvus - kustuva vulkaani punane.

Aroom. Hinga sisse aeglaselt, mu noor sõber. Niimoodi, et õhk vaevu su ninasõõrmeid pidi sissepoole libiseb. Lase esmasel alkoholiselt kõditusel mööduda. Ja nüüd alles lülita oma lõhna-retseptorid sisse. Rummi ja rosinaid tunned? Tubli. Neid ei ole. See tähendab, et lõhnas on, aga joogi sisse keegi neid pannud pole. Aga herest või portveini? Neid kah pole. See tähendab ... noh sa saad aru ju küll, eks ole?

Esmamekk on õlijas, raske ja kleepjas, keeleotsa kallal nusserdav ja magus. Keskpäevakuumus roiutab su meeli ja keel ihkab värskendust. Kuiv ja krobe on see tee ühest külast teise.

Keskmaitse muutub kergemaks, algsest õlisest raskusest saab ... jah ikka raske, aga õilsam ning õhtusem, siidisem ja vaniljesem. Koorepumat ja portvein - see on vast väärt kostitus väsinud teelisele.

Lõppmaitse. Hmm, mis huvitavad ürdid ja vürtsid hakkavad kõditama keelekülgi. Vastuvõtjaks on vürtspoodnik, sestap pole ka ime, et mattud aromaatse tubaka ja kuivatatud viigimarjade keskele.

Järelmekk. Pekaanipähklid ja kakao, mõrušokolaad ja šerri. Veranda pärani akendest hoovab ometigi jahedamat õhku, moskiitovõrgud hoiavad eemal sumisevad hordid ning päikesest ja tuulest parkunud näod muutuvad laterna valguses hingestatuteks.

Mega või mitte, selles on küsimus. Veidi noor on see kraam, suti kärsitu, tiba rahutu. Andke talle aega. Nii aasta kuni kuus. Ja siis saab tast üks selline MEGA, et ei söanda enam omaenda keldrisse laskudagi, et mitte tolmunud pudelit kogemata häirida, saati ära juua. Aga kõigepealt tutvuge temaga nagu on, selle vaate näinud ränduriga. Sest alles siis oskate hiljem puhanud versiooni paremini hinnata.
---
pilt isetehtud

Brown Ale


Brown Ale (Mäepea, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Brown Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Urjuhh, kas eestikeelsed sõnad on õllenimedena juba kõik ära kasutatud? Või on plaan kohe ja ainult kõik mujale turundada? Stiilinimetuse panemine õllenimeks on rumal tegu nii ehk naa.

Tootjainfo: "Koostisosad: vesi, odralinnased, nisulinnased, humal, pärm"

Väike lihtne pudel, diskolik-retrolik sildikujundus. Hallikas-pruunakas vaht täidab 3/4 klaasist ning püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kastanikarba pruunakas-punane. Aroom on roostene, rabaveene ja röstine.

Esmamekk on kerge kehaga ja mage-hapukas. Keskmaitse on tugevalt roostene, hapukas-magusakas, vähese suitsuse vinega. Lõppmaitse tõmbab jälle huvitaval kombel iiri stoudile omaselt mage-hapukaks, kuid selle kõrval on paralleelselt olemas ka intensiivne röstpähkel. Järelmekk mõjub juba päris meeldivalt, mõrkjalt ja karamelliselt, püsides üsna kaua ja kargelt ning vürtsikalt keelepäral.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mage-hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga huvitavalt kahekihiline rüübe. Magedavõitu algus saab lõpuks päris korralikud maitsevärvid peale ning jupike peale allaneelamist rõõmustab juba päris puhta stiilitabamisega. Grillitudsuvikõrvits seesamiõliga sobiks siia kenasti kõrvale
---
pilt isetehtud

18:III


18:III (Pernau, Eesti) pdl 0,33 l. alc 2,9 %vol. Liigimääratlus: sour IPA

Tootjainfo: "Simcoe"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Erkvalge pöidlapaksune vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - piimjalt uduselt valkjaskollane. Aroom on hapukas, meenutades veidi ülemäära käärima läinud petipiima.

Esmamekk on kerge, pea vesise kehaga ja rõõmsalt hapu. Keskmaitses tõmbab hapusus silmad kissi, vedades kättpidi järel ka mõrkjat murumätast. Lõppmaitse - hapud õunad hapupiimaga. Järelmekk - toored tikrid ja sidruniga segatud kohupiim. 

Friigikas. Väga kerge kehaga, aga samas huvitavalt sametise suutajuga. Hapu-hapu-mõru-hapu. Friigikas. Mahlane friigikas. Vänget sinihallitusjuustu kuluks üks üsna suur amps siia juurde.
---
pilt isetehtud

Monday, May 14, 2018

Anniversary barely wine 2018


Anniversary barely wine 2018 (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,7 %vol. Ratebeer teatab et "Also Known As Sori Anniversary Barley Wine 2017", mille hinnang on 98 punkti

Tootjainfo: "A magnificent Barley Wine aged nearly a year in elegant cognac barrels. Rich, dark fruit, honey and caramel notes balanced with oak and cognac from the long barrel aging. Celebrating 2 years of Sori and 100 years of independent Finland."

Väike lihtne pudel, veinipunane "ujuv" sildikujundus. Vähene kollakas vahukirme kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tume kirsipunane. 

Aroom. Üsna eemalt juba on tunda karameljat täidlust ja odraveinilikku soliidsust. Lähedalt-aeglaselt õhku sisse libistades torgib vähene konjakine alkoholisus. Sügavalt-hoogsalt sisse hingates muutub see aga viinamarjaselt hapukaks ja omandab aedmaasika moosi nüansi. Või siis ikkagi vaarika?

Esmamekk on raske ja täidlane, magus ja karamelline. Tumedaks kõrvetatu iirisemass ja poolkuiv viigimari. Veidi alkoholist soojust keeleotsal.

Keskmaitse on sügav ja tõsine. Alkoholine-konjakine torkivus kaasneb toeka tammise mõrkja vaniljega. Selle foonil ilmneb huvitav, odraveinile mitteomane röstine mõrkjus, tuues maitsepildile kustunud tukkidega hommikuse kamina. 

Lõppmaitse omandab portveiniliku õilsa tuhm-magusa läike. Kamina ees seisavad poolikuks jäänud pokaalid ja sädelev-punased kõpskingad. Nende perenaine ilmselt otsustas, et ilma peopesa-kõrguste kontsadeta on turvalisem trepist üles magamistuppa minna. 

Järelmekk kaotab veidi õilsamaid-täidlasemaid noote, neid varjutab veidi kõrbemise äärele jõudev röstlinnaste pealetung. Hommik nooblis majas hakkab elama ma elu, päikeselaik valgub kamina juurest mööda seinapaneele maalidega ülekuhjatud seintele. Köögiukse vahelt kostab lossiperemehe madalat jutukõminat ja perenaise kudrutavat naeru. See maja on rõõmus ja rahul. Nii olgu ka teie õhtu.

Gambrinus on rahul. Ja ärge teie ka torisege, eks. Isegi kui see on 2017.a versioon uue sildi all, pole katki mitte kõige vähematki. Über tuleb selle kohta öelda nii ehk naa. Korralik, täidlane, küps ja väljapeetud odravein oma parimal moel.
---
pilt isetehtud

VIC


VIC (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Liigimääratlus: Single Hop Ale

Tootjainfo: "IBU 46"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - tuhmilt tumekuldselt pronksjas. Aroom on magusakas-hapukas, karameljas ja õunane.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub kõvasti intensiivsemaks, nii magus karamelline kui mõrkjas murune pool kerkivad suurusjärgu võrra võimsamaks. Lõppmaitses ujub selle jõulisest, ent lihtsakoelisest maitsepilvest välja veidi vürtsikat surinat, samas süveneb ka lõhnast tuttav õunalik olek. Järelmekk katab kõik mõrkjas-magusa, aga miskipärast jube lihtsa ja koduse vaabaga. Kas tegu on konservist tehtud joogiga, mida prooviti humalate sissekeetmisega õilistada?

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga hea taseme rüüpeke. Huvitav maitsehäire - ühest küljest on maitsenäidikud nagu kõrgel ... aga teisalt tundub joogipoolis rohmaka ja primitiivsena, nö konservõllena.
---
pilt isetehtud

MangoNE


MangoNE (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Liigimääratlus: New England IPA

Tootjainfo: "IBU 33"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasist, kuid ei püsi kuigivõrd. Õlle värvus - tihkelt mudrune. Aroom on pehme ja pontsakas, magusavõitu ja vähese kirbe fooniga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja veidi mudrune, mõrkjas ja mahlane. Keskmaitse on muhedalt mangone ja tihkelt mehune. Lõppmaitse keerab hapukamasse kanti, keeleküljed õhetavad vürtsikalt ja keskosa kribib vähene kirbe, noorevõitu viinamarjakesta taoline kuivus. Järelmekk liigub tagasi mangomehu maailma, lisades siia aga ka kribedat vürtsikat torkivust.

Keskmisest suts raskema kehaga, alakarboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. NEIPA'de püüdlikult mudrune näidis, mis samas ei jäta end millegi erilisega meelde.
---
pilt isetehtud

Saturday, May 12, 2018

Pimedaim Tund Enne Koitu


Pimedaim Tund Enne Koitu (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Barrel aged maple and tonka bean stout."

Väike lihtne pudel, tume-romantiline sildikujundus. Tumepruun vaht täidab kolmandiku klaasist ja on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - M.U.S.T

Aroom. Oooo imeline tonka. Vanilje ja mandel, koorevenis ja ... hmmm ... kerge tubakas? Vana ja väärikas lõhnasegu, mis võiks täita mõne snoobivõitu aadliku luksuslikku, ainult väärispuiduga viimistletud sigariruumi.

Esmamekk. Raske ja aeglane nagu tammine uks, mida kiiresti avad pole võimalik isegi siis kui seda sooviks. Magus ja vaniljene, portveinine ja ploomikompotine.

Keskmaitse. Mõrkjas-muhe-toekas-mandline. Tubakas ja eukalüpt. Kogemus, mis tuleb ainult reisides ja nähes, lõputult nuusutades ja mekkides, neid maitseid kirjeldades ja teistega jagades.

Lõppmaitse. Vahtrasiirupist tehtud koorepumat. Kõrbenud rosinad stritslikoorel, mandlilaastudelt nõrguv šokolaad.

Järelmekk. Vürtsikas-mõrkjas. Elegantne. Sametiselt sahisev. Ploomiveinis leotatud pekaanipähklid. Rummikook. Kirsitubakas. Tuhm-sume. Selles toas istuks kohe pikemat aega, silmitsedes kõiki kaugeilt maadelt toodud maske ja kõveraid mõõku ja kummalisi joogianumaid ning kirevaid linnusulge.

RASKE kehaga. ÕLISE paletiga. SAMETINE. ÜBBBBER. SUBBBBER. Kui üle-üle-üle-üldse millegi kallal norida, siis imp-stoudilt ootaks röstist poolt rohkem, kuid siin mattub kõik aeglaselt voolava ja pehme pimeduse alla. Tonka on aga üks imeline leiutis looduse leiunurgas. Pakkuda koos vaniljejäätise ja sidrunisorbetiga.
---
pilt isetehtud

Funktown IPA Rhubarb


Funktown IPA Rhubarb (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus: IPA

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline silt. Valge vahukiht täidab kolmandiku klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus -- häguselt tuhmkollane. 

Aroom on mõnusalt kahekihiline. Esmalt hoovab siit tõepoolest ehedat noort rabarberit otse lõikelaualt, hiljem hakkab aga selle alt välja kooruma farmhousilikke kergelt sõnnikuseid noote, sinna lisaks saisonilikke vürtsikaid-magusaid sädemeid. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja intensiivselt hapukas-mõrkjas. Keskmaitse - no selge sula rabarber, sihuke noor ja mahlane, mida nii kohe tahakski suhkrutoosi torgata ja seejärel järada nagu lapsepõlves. Lõppmaitse muutub mõrkjamaks, aroonialaadselt pisut parkivaks. Järelmekk lisab selle mõrkja karguse sisse huvitavalt maasikalaadse magusa muheduse.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse buketiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe. Eheda rabarberi pudelissepaneku eest võiks rohkemgi kiita, kuid ... IPA koha pealt tekib küsimusi. Farmhouse IPA on aga selline lustlik stiil, et ega ei oskagi nagu vaielda. Falafelikest näksiks siia kõrvale vürtsikama hummusega.
---
pilt isetehtud

Laimando


Laimando (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: nisuõlu

Tootjainfo: "witbier laimi ja hibiskusega"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike on seekord värviline ja lustakas. Roosa vaht täidab u pool klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldoranž. Aroom on ... hmmm no ongi laimi ja hibiskuse lõhnane! :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas, pehme ja keeleotsa paitav. Keskmaitses ümbritseb nisune pehmus hibiskuse tuumikut, lastes samal ajal tal mõnusalt ja toekalt esile tõusta. Lõppmaitse on mõrkjas, laimikoore-õliselt parkiv ja mahlane, huvitavalt ninna ulatuvalt kõditav ja hapukalt värske. Järelmekis seguneb hibiskuse eeterlikkus ja laimikoore mõrkjus mõnusaimaks tuhmilt hapuks ja turgutavaks kokteiliks.

Keskmise kehaga, hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! Vaaaata sellise tootega võiks vabalt tulla ka ametlikult poelettidele. Pagan teab miks, aga korraga tekkis isu sprottide järele :)
---
pilt isetehtud

Thursday, May 10, 2018

Saku sakunahoone 130


Saku sakunahoone 130 (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9 %vol. Liigimääratlus: "stout"

Tootjainfo: "Vesi, odra-, kaera-, šokolaadi- ja röstlinnased, East Kent Goldings humalad, pärm"

Väike lihtne pudel, sildil on siis ilmselt kõnealune saunahoone. Pruun sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt sügav punakaspruun. 

Aroom. Nojahnoh, suitsune hõng on ju asjakohane aga ... arumaisaa, miks tekib võimsalt ja ilmeksimatult tunne, nagu nuusutaks seda nn pulgapärmi? Noh teate küll, neid pruune paberpakendis pärmiplönne, mida lapsepõlves suhkruga mõnikord sisse söödeti. 

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapu. Hapu!? Keskmaitse ... pärm noh. Puhas pärm, pulgapärm. Mitte see hämune-hägune pärmi abil tehtud koduõlle nimeline vedelik, vaid lihtsalt töötlemata pärm! Lõppmaitses üritab kohvine noot pärmi peita, kuid eriti ei õnnestu see katse. Järelmekis oleks nüüd nagu juba tegu enam-vähem stiilipuhta iiri kuiva stoudiga, kuigi ka siin on see punnide-vastu-sissesöödetav pärm kuskil põsesopis hiilimas.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapu-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga kummmmmmmmmaline rüübe. Kui sulle lapsepõlves meeldis süüa pulgapärmi suhkruga, siis tunned end nagu kodus. Kui ei, siis ... ma ei tea, kuidas saunarahvas seda vastu võttis?
---
pilt isetehtud

Applehoff


Applehoff (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale", koondhinnet veel pole.

Tootjainfo: "A sour-sweet light beer with apples and cinnamon."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt on seekord... noma'itea ... silmikriipivalt vale värvivalikuga. Valge pöidlajämedune vaht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - hämusel kollane.

Aroom on samumeie kui nummi! Kaneel. Suhkur kaneeliga. Kaneeli ja suhkru segu ahjuõunal ... või õigemini õunakoogil!

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas ning tuntavalt kaneeline. Keskmaitse ... oiiiii ... kaneelikrõbuskid! Kaneelisaiakesed õunakeedisega. Plaadikook õunte ja kaneeliga. Nämmmmm!

Lõppmaitse tõmbab senise magus-hapu pildi veidi mõrkjamaks, mis on väga hea, sest tasakaalustab seda ahjuõuna-pillerkaart. Järelmekk aga nihkub samale lainele tagasi, lisades suuuure kamalutäie kuldseid rosinaid ja veidi ka nelki. 

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapuka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! See jook jääb ilma igasuguse kahtluseta meelde, sellist kaneeliküllust kohtab väga harva ... ja pealegi on see suurepäraselt tasakaalus klaasitäis. Kui teie lapsepõlvemälestuste hulka kuulub vanaema kaneeline õunakook, siis tere tulemast tagasi lapsepõlve!
---
pilt isetehtud

Hoppy


Hoppy (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: pale ale

Tootjainfo: "IBU 50"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge vaht täidab 2/3 klaasis, kuid muutub kiirelt hõredaks ja kaob. Õlle värvus - jämedateralise hõljumiga kuldne. 

Aroom on kirbevõitu humalane ja vaigune, lisaks meloni, mango ja rosinate pehme tagapõhjaga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja naksakalt mõrkjas-magusakas. Keskmaitses tuleb esile lõhnast tuttav teravalt vaigune, kirbevõitu humal. Lõppmaitses omandab see kirbus juba veidi atsetoonilik-lakilikke noote. Järelmekk on mõrkjas-vürtsikas ja ikka ning kestvalt kirbe.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga OK tasemel rüübe. Humalaprofiiliga on veidi metsa mindud, seda kirbevõitu vaigusust oleks pidanud paremini tasakaalustama, ehkki foonil on meeldiv puuviljasus isegi olemas. Võib-olla rohkem linnaseid ja kraadika kangust seevõrra ning tulemuse saaks tublisti parema.
---
pilt isetehtud

Tuesday, May 8, 2018

Ale Lang Syne


Ale Lang Syne (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,9 %vol. Liigimääratlus: "šoti ale"

Tootjainfo: "Vesi, odra, suitsu- ja röstlinnased, koriander, East Kents Goldings humalad, pärm"

Väike lihtne pudel, sildil torupill. Kollakas vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane. Aroom on meeldivalt mõrkjas-magusakas, karamelline ja ürdine, vähese suitsuse puudutusega.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas, keeleotsa mõnusalt kõditav ja õrnalt suitsune. Keskmaitse muutub tummisemaks, suitsune element võtab julgema asendi sisse, laotades samal ajal üle keele karamellise ja koorevenise taolise pehme vaiba. 

Lõppmaitse soendab keelekülgi nagu soe ruuduline pleed talveõhtul ja toob sulle ette pähkli ja datlivaagna, peoga rosinaid ja pakub klaasikese suitsust šoti viskit kosutuseks peale pikka teekonda kõrvalmajast vana vimmamehe ja ühtlasi parima naabri juurde. No on üks puuslik küll ... aga kus sa siin leiad teise kaardimängu kaaslase kesest kanarbikunõmmesid. 

Järelmekk on puidune ja punane just täpselt nagu kogu see kabinet, milles te istet võtsite. Ja peale teist klaasitäit ning poolt tundi vestlust oled sa valmis tunnistama, et too bakenbardidega ja tahumatute näojoontega naabrimees on tegelikult päris lahe kuju, mis sest et ... aga las see jääb järgmise päevani, eks ole. Täna on meil siin veidi suitsu sisse ajava kamina ees paganama hea istuda.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! Šoti eilide klassika, soorituse eest kõrged stiilipunktid ... noh ja üleüldse üks mõnusaim klaasitäis. Ei tea, kui korraldaks siia juurde juustufondüü?
---
pilt isetehtud

Karksi Punane Papp


Karksi Punane Papp (A. Le Coq, Eesti). pdl 0,5l. alc 5,0%. Ratebeeri liigimääratlus: "Irish Ale" ja hinnang 14 punkti

Tootjainfo: "Palu papp appi!
700 aastat tagasi oli see Viljandi frantsisklaste kloostris tavaline nõuanne, kui taheti pruulida midagi erilist. Kohalikul papil oli heast elust punav nägu ja õllepruulimisel ta risti ette ei löönud - punane ale-tüüpi õlu oleks täpselt tema maitsele olnud."

Keskmist kasvu pudel, punasel sildil mungarüüs ja õllekannuga tegelane. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on laagerõllele omaselt linnaseline ja hapukas, aga mõnusa karamellise kõrvaltooniga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub hapukamaks, aga lisab ka karamellist sügavust. Lõppmaitses lisandub tuhmi heinast mõrkjat nooti ja ka kerget röstpähklist magusat. Järelmekk hakkab keele keskosas üllatavalt vürtsikalt õhkama ja karamelline magusakas toon püsib keelepäral päris jupp aega.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga HEA taseme rüübe! Kas ta nüüd irish ale on, selles julgeb vana Gambrinus nüüd küll kahelda, kuid meeldiv on see klaasitäis igatahes, 14 punkti tasemele hindamine on hetkel põhjendamatu jonn suurtootja vastu.
---
pilt isetehtud

Marihana


Marihana (Coedo, Jaapani) vaat. alc 4,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Session IPA" ja hinnang 68 punkti.

Tootjainfo puudub

Otse kraanist kallatuna on õllel vahtu nii et matab, crawler'i abi koju tooduna vaht sisuliselt puudub. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on leebelt ja mahlaselt magusakas-mõrkjas, tsitruseline ja värske.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, tsitruseline, greibine ja mahlane. Lõppmaitse toob esile vähese hapuka apelsinitooni. Järelmekk on mõrkjas-vürtsikas ja mahlane.

Kerge kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga hea taseme rüübe. Kerge, mahlane ja karge, üsna nii nagu üks session IPA olema peab. Ideaalne janujook - seda võib kuugata mitu klaasi jutti ja maitset on kah piisavalt.
---
pilt isetehtud

Monday, May 7, 2018

Suveöö unenägu (8,4 %)


Suveöö unenägu (8,4%) (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,4 %vol. Liigimääratlus: saison (6,2 %vol versiooni kirjeldust näeb siit ja 7,2 % versiooni siit)

Tootjainfo: "Vesi, odra- ja nisulinnased, tsitruseliste koored, koriander, tähtaniis, ingver, Northern Brewer ja Cascade humalad, pärm"

Väike lihtne pudel, sildil õiekesed ja marjakesed. Valge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas-vürtsikas, puuviljane ja belgialik. Huvitav aga, miks tuleb ajus esile pehme Brie juust? :)

Esmemekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse on vürtsikas-magusakas ... ja pagan küll, mingi veider keemiline juustumekk on nüüd juba keelel?!? Lõppmaitses keemiline element tugevneb, meenutades nüüd mingit kummalist sünteetilist lõhnaainet ... isver-susver, kas see on kuidagi tähtaniisiga seotud? varasematel sama seeria jookidel pole sellist kummalist kiiksu täheldanud. Järelmekk seostub nüüd juba mingisuguse lakiga, ebamäärane mõrkjas-vürtsikas magusus jääb päris kaugele selle pruulmeistri teistest sama sarja võludest.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, vürtsikas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga ebaõnnestunud rüübe. Midagi on nüüd selles kombinatsioonis valesti läinud, sest varasemad-lahjemad versioonid on ikka "übertasemel" olnud. 
---
pilt isetehtud

Sigtuna Kuldsed Väravad




Sigtuna Kuldsed Väravad (Lehe, Eesti) vaat. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Traditional Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Ancient Estonian stone beer with healing herbs." Soovitan siia juurde kindlasti vaadata ka videot õlle tegemisloost.

Sentimeetrine valge vahukiht püsib päris kaua. Õlle värvus - uduselt tuhmkuldne. 

Aroom ... uhhh ... MAGUS! Magus ja ürdine ja magus ja karamelline. No nagu kogu luhaheinamaa oleks maha niidetud ja kokku kuhjatud ja sina aeled selles teist päeva närbuvas kuhjas. Angervaksa on siin terve tonn. Või kaks. Angervaks! (röögatada rokkival-möriseval viikingimoel)

Esmamekk on keskmise kehaga ja magus-mõrkjas. Keskmaitses uputab keele üle see raudkivi-keedust tulenev tihke karamell, linnased on endast välja andnud kõik ja siis veel veidi! Heinapebrevann. Kanarbikumesi. Võilillevein.

Lõppmaitses hakkab angervaksa kuhjatiste alt välja ajama kadakas. Karamelliseerunud kadakas! Kadakamett on keegi kohanud? See siin klaasis on kadakamesi, ma ütlen teile!

Järelmekk. Hmmmm ... teadmise kohaselt uhati siia ka ropult koirohtu, et magusa üleküllust taltsutada. No vist nagu oleks nüüd see koirohi keelel? Kuigi kui öeldaks "kanarbik" siis oleks rohkem nõus. Pärnaõie-kanarbiku-mesi ja kadakamarja tinktuur.

Räme ülevõllikas. Väga veider ürdijook. Aga peale sellist mesist ja kanget jooma-aega võisid Sigtuna väravad möödaminnes näppu jääda küll. Asi see siis ära pole, külatäiele viikingitele tappa anda ja siis korralikud väravad kaasa asida ... majapidamises kuluvad siuksed ära ikka!
---
pilt isetehtud

Kevad

Kevad (Krabi, Eesti) pdl 0,5 l. alc 4,0 %vol. Ratebeer ei tunne veel ei tootjat, saati siis toodet

Tootjainfo: "Nisu-IPA". Mittekirjasoleva lisainfona on teada, et tegu on Mulgi pruulikojas tehtud mustlaspruuliga.

Keskmist kasvu pudel, helesinisel sildil kuldsed ... varesed? Valge vaht täidab enamiku klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - uduvinega kollane. Aroom on kargelt ja mõrkjalt värske, meenutades varakevadist muru, selle taga on leebelt tunda nisu pehmust.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse tõmbab alguses hapukamaks ja puuviljaseks, siis aga naaseb mõrkjasse murulikku kanti. Lõppmaitse on mõrkjas-magusakas, ilmneb õrn vihje nisuõllele omasele banaanile. Järelmekk käib korraks üle keelepära vürtsika puhanguga, seejärel aga jätab endast mõrkja kauakestva mälestuse.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka-vürtsika buketiga hea taseme rüübe. Torisema paneb see, et stiiliks on kirjutatud IPA, kuigi äärmisel juhul kvalifitseeruks see ehk session IPA tasemele. Oleks kirjas "hoppy wheat ale" oleks kõik omal kohal ja kiituski kergem tulema. Praegu on tegu ühest küljest ülemäära turvalise turule-tulekuga - IPA on kõikide alustajate meelest see õige ... paraku on sellega keeruline end meelde jätta. Teisest küljest on nisu-IPA harvaesinev alaliik ning sellena tal mingi turunišš isegi leidub.
---
pilt isetehtud

Sunday, May 6, 2018

I Am What I Am


I Am What I Am (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 20,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Belgian Strong Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Belgian Golden Very Strong Ale"

Väike lihtne pudel, erakordselt eriline sildikujundus. Pealaest-jalatallani silti on Lehe küll ka varem kasutanud, kuid see siin on ... noh ütleme et tasub silmitsemist. Kui teaks veel kas kogu sellel sümbolirägastikul on ka mingi lugu rääkida ... või on nii nagu ikka? :)

Vahtu sisuliselt pole. No kesse seda ikka saab pahaks panna. Kahekümnekraadisel joogil. Kahekümnesel, Karl! Õlle värvus - konjakikarva.

Aroom. Konjak. Või olgu, brändi. Viinamarjapuskar noh. Aga üldse mitte terav-torkiv, vaid selline meeldiv, magus ja meelitav. Ja alkoholine. No kuhu sa selle kakskümmend kraadi ikka peidad. Kaks. Kümmend. Karl!!!

Esmamekk. Tihe. Magus. Kange. Konjak. Konjaksi-liksi-napsi. Juba esmamekk on purjus. Torkiv, rosinane, kardemonine, kleepjas, kreegine. 

Keskmaitse. Brändi. Viinamarjasiirup. Kõrvetav. Kuumutav. Saunatav. Kõrvetav sõnast kõrb. Kuiv. Kleepjas. Kõrbes brändit juua?

Lõppmaitse. Purjus. Kaamel. Mis saaks, kui kaamlile brändit joota? Ja viigimarju peale sööta? Kas kaamel oleks õnnelik? Gambrinus on. Gambrinus pole kaamel.

Järelmekk. Kõrbekahi. Kõrbe-tulekahi. Mis kurat seal kõrbes põleda on? Kaamelisõnnik? Ei, seda siin pole. Kuid purjus viigimarjad on. Viigimarja-balsamico.

Tektooniline. Anti-arhetüüpne. Huvitav, kas belglased teavad, et nende nime alla sellllist jooki peidetakse? Linnasebrändi peaks olema selle nimi. Või noh olgu, linnaseliköör. Ehkki tuleb tunnistada, et belgiapärasus on siin õlles VÄGA olemas. Väga belgia ja väga purjus. Vana Gambrinus võib küll olla kaamel, kuid selle pudeli ärajoomisega on raskusi. Meeldivaid raskusi. Lehe rahvas, minge te kah ... kõrbesse! Aga ärge kauaks jääge, sest teiesuguseid nupustnikastanuid on meil siin kohapeal vaja!
---
pilt isetehtud

Blondie


Blondie (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Liigimääratlus: "belgia ale"

Tootjainfo: "Vesi, odra- & nisulinnased, suhkur, Teitnang & Saaz humalad, pärm"

Väike lihtne pudel, sildil ... või isegi sildiks ... on rinnad :) Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist kuid kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - ähmaselt kollane. Belgia pärmi vürtsikas puuviljasus kõditab juba eemalt nina ning lähenedes see ainult tugevneb.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitses magusus kipub minema lausa läägeks, kuigi mõruhumal üritab seda tasakaalustada. Lõppmaitse paneb valge pipra ja koraindri seguselt suu päris korralikult õhkama, kuigi põhitooniks jääb heledate rosinate suuuuuuuuuuuuur suutäis. Järelmekis muutub tuntavamaks odavama otsa belglaste hapukas ja veidi atsetoonine teravus.

Keskmisest raskema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-magus-mõrkjas-vürtsikas-magus-hapuka buketiga keskpärane rüübe. Kuna kogu karbo kadus vahuga, siis jääb suutäis lamedaks ja läägevõitu magusaks. Aga ega belgia blonde pole ka selline stiil, mille puhul väga palju eredaid õnnestumisi meenuks.
---
pilt isetehtud

Old Empire (revisited)

Poes jäi silma uue kujundusega pudel, mis küll kodus lähemalt vaadates osutus vanaks tuttavaks. Aga
noh olgu, viis aastat hiljem võib ju uuesti tutvust uuendada, vaadata, kuidas mu enda maitsetaju muutunud on. Või siis jook :)

Eelmise kirjelduse leiab igatahes siit.

Old Empire (Martsons, UK) pdl 0,5 l. alc 5,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Premium Bitter/ESB" ja hinnang 33 punkti.

Mnjah. Peale disaini pole muutunud midagi. IPA see kraam ikka pole. ESB kohta aga päris viisakas tegelane. Viis aastat pole siin midagi muutnud :)

Thursday, May 3, 2018

Anniversary Barley Wine 2017 (revisited)

Algne, aasta tagasi tehtud kirjeldus on leitav siit. Tookord rääkisin kõvast potentsiaalist, aga et kraam on veel noor. Noh vaatame nüüd, mis siis on samast joogist aasta hiljem saanud.

Aroom on veidi muutunud, kiriskompotti vähemaks jäänud, kuid koorevenist jällegi rohkem esile tulnud.

Maitsega on laias laastus toimunud sama, hapukaid-erksamaid toone on vähemaks jäänud, selle asemele on asunud õilsamad, rahulikumad, sügavamad ja küpsemad. Rohmakus ja nurgelisus taandunud väljapeetud maneeride ja loomuliku eneseväärikuse ees.

See õlu on täiskasvanuks saanud! Raske, väärikas, õilis, aega ja tähelepanu nõudev tegelane oma parimas esitluses. Olgu nüüd siis öeldud see, mis aasta tagasi ütlemata jäi - mega! Jah, ilma läbiva suurtäheta, kuid siiski mega. Vana Gambrinus on äärmiselt rahul. Ning sedasama soovitan nüüd kõigile teilegi - olgu teil üks hetk täidlast, rammusat, hedonistlikku rahulolu igas päevas. Ka tänases päevas!
---
pilt isetehtud

Kergmõdu

Kergmõdu (Peninuki, Eesti) pdl 0,33 l. alc ~4 %vol. Liigimääratlus: "mõdu"

Tootjainfo: "ebaküdooniaga mõdu"

Väike lihtne pudel, lahedalt mesine sildikujundus. Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob imekiirelt. Joogi värvus - kirkalt kahvatukollane. Aroomis on käärinud mett, veidi mesilasvaha ja mingi marjane hapukus, mida ebaküdooniaga küll kokku ei oska viia, kuid täiendab lõhnapilti vägagi hästi.

Esmamekk on kerge kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse meenutab kuldkiivit ja tikreid, pargib veidi keelekülgi ja kiheleb mõnusalt maitsenäsakeste vahel toimetada. Lõppmaitse muutuub veidi mõrkjamaks, aroonia ja kuldreneti vahepealseks. Järelmekk on klaar, kuiv ja hommikuselt virge.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga VÄGA HEA taseme rüübe! Kerge, kosutav, värske ja naeratav, väikeseid komplimente pillav ja muidu kergemeelne tegelane ... aga ühtlasi iga seltskonna hing :)
---
pilt isetehtud

Wednesday, May 2, 2018

Vanir

Vanir (Munga, Eesti) pdl 0,375 l. alc 12,6 %vol. Liigimääratlus: mõdu

Tootjainfo: "Sidruni ja basiiliku mõdu"

Vahva kujuga pudel, tehniline sildike. Vahtu pole. Joogi värvus - ebamaistelt kumavalt kahkjas-valkjas-kollakas.

Aroom. Oi. Basiilik. Värske päikesesoe basiilikupuhmas otse sinu näos. Sidrun ... või sidrunhein pigem ... annab sellele aromaatsele küllusele värskust ja tulemus on selline, et suvi täidab toa ja silmad lähevad suuuuuurest ja kestvast sissehingamisest uduseks.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõjusalt hapukas-vürtsikas, keeleotsa näksiv ja karge nagu suvehommik äärelinna hoovimurul, kus ilupõõsad vahelduvad ürtidega ja kass silitab sabaga su sääremarju.

Keskmaitse. Basiilikul PEAVAD olema mingid narkootilised omadused. See pildijada, mis läbi pea ja selja-aju libiseb, pole loomulik. No ei saa varakevadisse jahedasse tuppa hiilida küüslaugupealsed ja maasikataimed, väikesed rohelised marjamummud ja algava suve ootustest rüselev meeleseisund.

Lõppmaitse pargib keelt ja ... ohhhh taevas ... no öelge, öelge ometi, mismoodi saab keelele tulla keeduvorsti mälestus? Selline varahommikune vorstivõileibade vaagen, kus igal roosal vorstilatakal on peal basiilikuleheke, kurgiviil ja väike tilgake isetehtud majoneesi!

Järelmekk. Lilled ja liblikad. Nii pidi vist algama sissejuhatus seksuaal-kasvatusse? Pähetikkuva ja kõrvust-voolava suvehaku puhul tasub need tõed ilmselt üle käia küll. Ega iial ei tea, millal võid mustsõstrapõõsaste vahel maanduda, külje all vesimünt ja pea kohal õunapuuõied. Kuuled seda linnuvidinat? Novat, nemad teevad seda ka! Laulavad ja rõõmustavad, mis sa mõtlesid?

Ebaloomulikult elurõõmus, naudingu-pungakesi pakatamapanev, silmikissitav ja päikessevaatav rüübe. Kokkuvõtet ei tule, aga ega see pole õlu kah! Aga rahulolu, vata see tuleb küll :)
---
pilt isetehtud

El Jefe - The Grapefruit


El Jefe - The Grapefruit (Käbliku, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "We need somebody who can take the brand of the ̶U̶n̶i̶t̶e̶d̶ ̶S̶t̶a̶t̶e̶s̶ wheat beer and make it great again. Ladies and gentlemen: I am officially running for president of the ̶U̶n̶i̶t̶e̶d̶ ̶S̶t̶a̶t̶e̶s̶ wheat beers, and we are going to make ̶o̶u̶r̶ ̶c̶o̶u̶n̶t̶r̶y̶ that style great again."

Jeebus. Missugune ajuhiiglane määratles nisuka "puuviljaõlleks" RB's selle tõttu, et sellesse on pandud greibikoort???

Väike lihtne pudel, sildil üks kangesti tuttav tegelane. Sõrmepaksune valge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - õrnalt hämuselt tuhmkollane. Aroomis ujutab nina, kõrvad ja kuklakarvad üle pilv greibikoore eeterlikke ühendeid, mattes nisuõlle delikaatse pehmuse üsna lootusetult enda alla ära.

Esmamekk on keskmise kehaga ja särtsakalt vürtsikas-mõrkjas. Keskmaitses laiutab alguses seesama lõhnast ja algmaitses tuttav greibikoor, kuid siis tuleb selle alt välja magus-täidlane nisuõllene banaan. Lõppmaitse üllatab tugevalt koriandrise vaigususega ... kuigi seda maitsetaime pole keegi siia õllesse pannud. Järelmekis muutub banaan veidi toorepoolseks, hapukaks ja üsna värskendavaks.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, vürtsikas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga VÄGA hea tasemega ja mõneti üllatav rüübe. Greibikoor teeb maitsemeeltega tempe ja need tembud on valdavalt meeldivad.
---
pilt isetehtud

Phovi Georgian Beer - Amber


Phovi Georgian Beer - Amber (nanoPruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Traditional Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfot pole, aga väidetavalt olla selle retsepti taga kellegi vana gruusia pruulmeistri näpunäited. Sildil olev kiri "amber" annab aimu õlle stiilist.

Väike lihtne pudel, gruusiakeelsete kirjadega sildikujundus. Kreemikat karva vaht täidab 9/10 klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt punane. aroomis matab alguses liigne süsihappegaas, seejärel ilmuvad esile amber ale jaoks kohased hapukad roostesed-rauased noodid.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas, rabavee nootidega. Keskmaitse on pähkline ja rauarohke, hapukas-magusakas. Lõppmaitses ilmnevad mõrkjamad röstised noodid, selle kõrval leiab magusamat karamelli. Järelmekk on õrnalt vürtsikas, magusakas-mõrkjas ja kauakestev.

Keskmise kehaga, ülemäära karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjamaks-magusakas-vürtsika buketiga hea taseme rüübe. Amber eil üsna sel moel nagu ta olema peab, häirib vaid ülemäärane karbo.
---
pilt isetehtud

Tuesday, May 1, 2018

Ragnarok

Ragnarok (Munga, Eesti) pdl 0,375 l. alc 9%vol. Liigimääratlus: mõdu

Tootjainfo: "Õuna ja kirsi mõdu"

Vahva kujuga pudel, tehniline sildike. Lustlik-roosa sõrmepaksune vahukiht kaob lõbusal kohinal hetkedega. Joogi värvus - ähmaselt kuld-roosa. Aroom on magusakas, kirsimarmelaadi taoline.

Esmamekk ... ohhhh.... maggggus. Kirsimagus. Kirsimusi. Kirsikalli. Kirsi-uperpalli.

Keskmaitses taandub koduse kirsiveini taoline magusus veidi, tuues kõrvaltegelasena lavalaudadele kuivatatud õuna - selle antonovka laadse tegelase. Lõppmaitses muutub magus põhitoon peaaegu läilaks, kuid kuivatatud õunakoore ja katkilöödud kirsikivi parkiv tuhm hapukas noot tasakaalustav seda veidikese. Järelmekk tõmbab kuivemaks, veidi vürtsikaks, punase sõstra marmelaadi ja purgiäärtel nahkjaks tardunud kirsi-maasikamoosi vahepealseks.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, MAGUS-hapukas-magus-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-MAGUSA buketiga ohtlik ja veider rüübe. Klišee tiitlit auga kandev "naistekas" - punane, magus, kange, kergelt joodav. Marjane. Üha uusi lonksukesi nõudev. Kuratlik kraam.
---
pilt isetehtud

Cocoa Wonderland


Cocoa Wonderland (Thornbridge). pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter" ja hinnag 92 punkti!

Tootjainfo: "Cocoa Wonderland is a full bodied, robust porter with natural mocha malt flavours from the complex malt grist, complementing the decadent additions of real cocoa beans to the maturation process. A truly wonderful, award winning Chocolate beer. Initially brewed in collaboration with the girls at Cocoa, Ecclesall Road, Sheffield to celebrate their 10th anniversary."

Väike lihtne pudel, mille kuld-purpurne sildikujundus annab väga suursuguse välimuse. Pruunakas sõrmepaksune vahukiht püsib päris kenalt. Õlle värvus - umbe-punane. 

Aroom. See kakaolaadun matab nina juba kaugelt oma õhulise koorma alla. Kvaliteet-šokolaad. Õhuliseks, mullitavaks aetud tume šokolaad. Selline magusama otsa oma, aga ikkagi väggga kakao-küllane. Ja siiiiiis .... käib nina sees krõks ning korraga saab kõrgklassi kvaliteet-maiusest odav kamašoks. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja intensiivselt hapukas-magusakas, šokolaadine ja veidi vesisepoolne. Keskmaitse on veidi tummisem, mõrkjas-hapukas ja kamane. Lõppmaitse läheb kõvasti hapukamaks, tumedate rosinate ja kuivatatud must-sõstrate segune. Järelmekk jääbki hapukaks, kakao-ubade ja kohvijoogi vahepealseks. 

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga Vägagi hea taseme rüüpeke. Aroom on kordades meeldivam ja šokolaadisem kui maitse. 
---
pilt isetehtud

Lembetu


Lembetu (Pruulius, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Ginger stout" Sildil end al aga "Armutu ingveristout"

Väike lihtne pudel, sildil keegi muistne sõdalasekuju. Sentimeetrine hallikaspruun vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - vähese punaka helgiga must. Aroomis lebab magusa põhja peal kaks kanget - süsi ja ingver.

Esmamekk on rakepoolse kehaga ja mõrkjas-vürtsikas, süsine ja ingverine. Keskmaitses saab hapukas söestunud linnas edumaa, jättes ingveri kaugemale. Lõppmaitses vahetuvad kohad - ingver astub söetabletile turja peale, upitades ennast kõrgemaks. Järelmekk ... uhhh ... tuhk ja süsi, söestunud ingver.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga ülevõlli-rüübe. Ingveriga söetablett. Kasulikud asjad mõlemad, eks ole. Aga õlleklaasis?
---
pilt isetehtud