Tuesday, January 15, 2019

Aprikosfeber DDH NEIPA


Aprikosfeber DDH NEIPA (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / New England" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "IPA - New England" ja 3,64

Tootjainfo: "A juicy, DDH NEIPA with real apricot and lots of American hops"

Väike lihtne pudel. Sildil aprikoos ja kraadiklaas. Sõrmepaksune valge vahukiht on vähese püsivusega. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom on selles mõttes vastuoluline, et jah ta on magusakas-mõrkjas, mahlane ja veidi vaigune ... aga vata aprikoosi siit ära tunda on keeruline, humalateerull on sellest üsna üle sõitnud.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse on mahlane, karge, keelelkihelev nagu varblaseparv talvises sirelipõõsas. Lõppmaitse muutub vaigusemaks ja samas tuleb ka virsik rohkem esile justkui talvine päike, mis külmkargete pilvide vinest esile küünitab. Järelmekis võtab humal aga oma jõukoha sisse ja räägib nüüd noorte kuusekasvude hapukas keeles.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga Übertasem rüübe. Väga hea ja mahlane ja kosutav ja uut lonksu sooviv ... noh ehk noriks vaid selle kallal, et nimeandev luuviljake jääb humala õla taha.
---
pilt isetehtud

Meerkat Madness


Meerkat Madness (Brewski / Finback, Rootsi / USA) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / New England" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "IPA - New England" ja 3,78

Tootjainfo: "Meerkat madness is an expression, when someone yells or drops something loudly in cube farm, and people's heads pop up over the cubicle walls to see what's going on. Or in this case, when our friends from Finback brewery in Brooklyn, New York came by and dropped a s*#tload of real fruit into our collaboration brew. The result is a new england india pale ale with fresh and fruity flavors of mango and apricots."

Väike lihtne pudel. Sildil kamp surikaate puuviljadega. Sentimeetrine kollakas vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - häguselt kollane. Aroom on mõnusalt mahlane, puuviljane ja troopiline ... tõsi küll, aprikoos varjutab mango üsna ära, aga mõnus on ikkagi.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakalt puuviljane. Keskmaits muutub veidi mehusemaks, hapukamaks ja kuivemaks. Lõppmaitse annab juurde mõrkjamat, mandariinikoort meenuatvat vaigust nooti. Järelmekk on mõrkjas-magusakas, kuivapoolne ja ivike kirbe, kuid väga mahlane.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi kuivapoolse ning samas mahlase paletiga, magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga übertaseme rüübe. Mahlasema otsa NEIPA, millel kirbe otsik on küll olemas, kuid õnneks üsna peidus ... kuni krooksuni :)
---
pilt isetehtud

Monday, January 14, 2019

Midsummer Melancholy (revisited)


Midsummer Melancholy (Sori / AF, Eesti / Venemaa) pdl 0,33 l. alc 11,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Baltic Porter" ja hinnang 94 punkti! Untappd ütleb: "Porter - Baltic" ja 3,84 punkti

Kahe-poole aasta tagust kirjeldust näeb siit. Praegune on lihtsalt nö kontroll-lask, vaatamaks mis on selle kraamiga aegudes saanud.

Kork tuleb maha praktiliselt ilma sutsuta ja vahtu ei tekigi - see on halb märk. Võimalik, et lihtsalt halb pudel.

Aroomis on kohvi värskus veidi tuhmunud, kuid muud nüansid - röstleid ja šokolaad - kenasti paigas.

Maitse ... üllatavalt täpselt kõik on sama nagu toonases kirjelduses. Noh, puuduv karbo lamendab suutunnetust, seda küll. Aga teisalt on asemele tulnud sellist huvitavat metskirssidele omast nooti, mida varem ei tajunud.

Novat. Kokkuvõtteks vaid tõdeb vana Gambrinus 265't korda, et sellise klassiga õlledel ei tee "parim enne" kuupäeva ületamine mitttttttemidagi. AGA - vahakael on pikalt järellaagerdamise jaoks väga õige ja tarvilik mõte!
---
pilt isetehtud

Sweet Stout


Sweet Stout (WhiteFrontier, Šveits) prk 05 l. alc 8 %vol. Rateberi liigimääratlus: "Stout - Imperial" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial Milk / Sweet" ja hinnang 3,92.

Tootjainfo: "Imp. stout with chocolate, vanilla and lactose."

Pühaste keldrist kaasaostetud purk. Tumepruun vaht täidab üle poole klaasist, kuid kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - otsemõistagimust. Aroomis segunevad üsna võimsalt šokolaad ja vanilje, jätmata enda kõrvale mingit muud ruumi.

Esmamekk on raske, lausa tiguja kehaga ja sama raskepäraselt magus-mõrkjas. Keskmaitse segunevad raskepäraselt ploomimarmelaad, šokolaadiküpsised ja vaniljekreem. Lõppmaitses meenutab ploominalivkas leotatud vaniljeküpsiseid rosinatega. Järelmekk on hapukas-magus, ausalt öeldes suisa imalavõitu magus.

Üliraske kehaga, alakarboniseerunud paletiga, magus-mõrkjas-magus-hapukas-mõrkjas-magusa buketiga HEA taseme rüübe. Tegu on ju ilus ja selline maitsekombo võiks kutsuda esile kiiduavalduste tormi ... aga see lame ja õline suutunnetus viib hinnangu alla. Klaasitäis ploomimelassi, kolme päeva suhkrukogus.
---
pilt isetehtud

Prototype #1


Prototype #1 (Põhjala, Eesti) prk 0,5 l. alc 7,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - American" ja hinnang 3,65 punkti

Tootjainfot ei leia (Kuulu järgi olla selleks IPA'ks Virmalised)

Algse versiooni kirjelduse leiab siit. #2 aga siit.

Pühaste keldrist kaasa ostetud purk. Sõrmepaksune valge vahukiht püsib päris korralikult. Õlle värvus kirkalt merevaigukarva. Aroom on mõnusalt karamelline ja vaigune, magusakas ja mõrkjas, mahlane ja sepikune.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub hapukamaks, marjaseks ja karamelliseks. Lõppmaitses lööb aga lahmama klassikaliselt hea IPA'lik mõrkjus mahlasus, vaigune ja heinane, greibine ja veidi õline, viskoosne ja samas nii kergelt joodav. Järelmekk pole küll kuigi püsiv, kuid kuivapoolne humalasus paneb keelt limpsama järgmise lonksu järele.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Võrreldes #2'ga on see siin tunduvalt rohkem algsete Virmaliste moodi, jäädes mõnusalt IPA ja topelt-IPA vahemikku.
---
pilt isetehtud

Sunday, January 13, 2019

Gulden Draak The Brewmasters Edition


Gulden Draak The Brewmasters Edition (Steenberge, Belgia). pdl 0,75 l. alc 10,5 % Ratebeeri liigimääratlus: "Belgian Strong Ale" ja hinnang 96 punkti!! Untappd ütleb: "Belgian Strong Golden Ale" ja 3,99 punkti

Tootjainfo: "Our brewmaster, Jef Versele, crafted this exclusive Gulden Draak Brewmasters Edition as a tribute to his grandfather Jozef Van Steenberge and the 230th birthday of the brewery. His inspiration came from his numerous trips to the United States and his deepest respect for the craft beer culture. This exclusive Gulden Draak combines the technology and the craftsmenship of the traditional brewing process. By letting the beer mature on whiskey barrels it gives it a distinctive and gental finish that you have never tasted before."

Suur elegantne pudel, mille kork-korki hoiab traatkinnis. Kollaka varjundiga vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt täiskuldne. 

Aroomist arusaamiseks on mõistlik kolm-neli korda seda sisse hingata, korda aeglaselt ja vaevu venides, siis jälle kohinal ning taas vaiksemalt. Alguses leebel karamellise pinna alt kooruvad kuldsed kuivatatud puuviljad, rosinad, viigimarjad ja datlid. Kuskil taga, nagu toa teises otsas olek keegi avanud külma kohvijoogi purgi. Esmalt kummalise, ehkki vaevutajutava terava noodikese asetab paika teadmine viskivaadist.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga, karamelline, barbarissikomme meenutav, veidi alkoholine, soe ja soojendav. Keskmaitse ... ohhh ... see rullib end vaniljese datlivaibana mööda keelt laiali, lüües kokku kuldseid taldrikuid ja puhudes virsiku-fanfaari ... siit marsib kuninglik auvahtkond!

Lõppmaitse. Veidi mõrkjamaks ja tanniiniseks muutuv rongkäik kõmistab viskitünnidega, kõlistab käigu pealt klaaside ja kannustega ja hüüab aknast lehvitavatele daamidele komplimente. Järelmekk kallab klaasidesse virsikulikööri ja pakub kausikesest datleid muskaatviinamarja-rosinatega. Seda uljust, seda kuraaži, neid õõtsuvaid sulgi kaabudel ja sädelevaid mõõgapidemeid! Linnake mäletab seda õhtut veel aastaid.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI rüübe! Niigi absoluutses, kuid tüüpilises kvaliteeditipus olev belglane on saanud selga täiesti ebatüüpilise viskivaadivindi. Kui sulle kanged belglased meeldivad, siis sellest tegelasest möödavaatamine on oleks lollus kuubis!
---
pilt isetehtud

Oksüümoron

Oksüümoron (Karli Kräft, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,8 %vol. Liigimääratlus: humalane dunkelweizen

Tootjainfo: "Klassikaline tume nisuõlu, mis on kuivhumaldatud Columbusega, sest miks mitte"

Väike lihtne pudel, kollakaspruun tehniline sildike. Kollakaspruun vahukiht täidab 3/4 klaasist. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun.

Aroom on jube lahe - praetud banaan šokolaadiga! Täitsa lõpp, no täpipealt selline karamellistunud banaan, millele on riivitud šokolaadi peale raputatud!

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub hapukamaks, röstiseks ja isegi leivakseks? Lõppmaitses tuleb pisut lõhnast tuttavat röstbanaani, kuid seekorda on ta kohvises kastmes. Järelmekk on tugevalt ja röstisel hapukas.

Keskmisest tsiba kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga Hea taseme rüübe. Aroom lööb oma võluva tihedusega ootused nii lakke, et maitse ei jõua sellele poolele teelegi järele. Aga dunkelweizenis banaani säilitamine ongi keeruline.
---
pilt isetehtud