Sunday, May 20, 2018

Loojang


Loojang (Põhjala / To Ol, Eesti / Taani) pdl 0,33 l. alc 11,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Barley Wine" ja hinnang 72 punkti.

Tootjainfo: "Armagnac & Oloroso sherry BA barley wine"

Väike lihtne pudel, ebamäärane sildikujundus. Kollane vahakael tuletab meelde, et tegu on see koja Cella Series esindajaga ehk säänse tegelasega, mida tuleks ja võiks kaua hoida. Noh aga proovime, kuidas ta nö värskelt mekib.

Kollane vaht täidab pool klaasi ja püsib suhteliselt kaua, mis vaadihoidise ja odraveini kohta on suhteliselt haruldane. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldpunane.

Aroomis jookseb nina esimese hooga tammepuu sisse. Või siis pigem tamme-vineeriga kaetud värskelt valminud kapi sisse. Või siis värskelt tammepaneelidega vooderdatud kabinetti. Kuid selles kabinetis on šerrit! Palju šerrit, mida on ilmselt kasutatud sellesama puitvooderdise immutamiseks - hea mõte, kas pole?

Esmamekk. Hmmm ... 11,4-kraadise rüüpe kohta on algus üllatavalt kerge! Delikaatselt magusapoolne, veidi häbelikult tammine, kergelt keeleotsa kõditav. Selline hästi kasvatatud tegelane, tagasihoidlikus ent ajatult klassikalises ülikonnas ja puha. 

Keskmaitse. Vürtstamm!? Kas on olemas looduses vürtstamm, mille lehtedel on kerget loorberi maitset? Ja mille viljad õhkavad tähtaniisi? 

Lõppmaitse. Eukalüpt-tamm on vist olemas küll? No vähemalt siin klaasis kasvab ta üsna võimsasti, olles selline sale ja sihvakas ja igiroheline. Ja kaneeline. Kaneeline? Kaneeline!

Järlmekk. Kirsikohv. Tamme-kirss. Kuivatatud tammekirss. Mandlid! Vürtsmandlid. Vaniljesed vürtsmandlid. Tuhk. Vürtsmandli tuhk kirsioksast tehtud tubakatoosis. 

Kolossaalne. Uskumatult paljutahuline. Üldse mitte ootuspärane. Veidralt kergelt joodav. Kohati lausa häirivalt maitse-tihe. Kihte, nüansse ja avastamisväärseid nurgakesi on selles õlles rohkemgi kui olema peaks. Mõnda, nt tamme ennast leidub see-eest igas nurgas ja nurga taga, mis hakkab vahepeal veidi ärritamagi. Teisi aga leiad korraks ja kaotad kohe. Vürts-vein. Külmaks aga ei jäta see kraam kohe kindlasti. Vana Gambrinus kujutab liigagi lihtsalt ette, et selle joogi kohta võidakse ka halvasti öelda. Algpõhi ehk odravein kipub lisakihtide alla ära kaduma. Kuid üldistatult ei saa teha muud kui vaimustuda!
---
pilt isetehtud

Vaarikas

Vaarikas (MÕRO, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Liigimääratlus: fruit beer

Tootjainfo: ""vesi (Tallinn, Nõmme), odralinnased, nisulinnased, humalad (Chinook), vaarikad, pärm AfBrew WB-06"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kreemikat karva vaht täidab 3/4 klaasist, muutudes küll hõredaks, ent püsides päris kaua. Paraku kipub vaht ka poolikust pudelist välja ronima, rääkides korralikust ülekarbost. Õlle värvus - tuhm ja nähtavast hõljumist tihe ornaž. Aroom on väga meeldivalt ja mahlaselt, ehkki veidi liiga magusalt vaarikane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas ning vaarikane. Keskmaitses muutub kuivalt mõrkjas-magusakaks, katkihammustatud vaarikaseemne mõrkjas parkiv tihkus tõmbab keele ümber kokku kuiva rõnga. Lõppmaitses tugevneb hapukas-mahlane pool, kuid seesama vaarikaseemne kuiv parkivus jääb samale tasemele. Järelmekk muutub veidi magusapoolsemaks, kuid mõrkjas-vürtsikas kuiv dominant põlistab end keelepärale.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas buketiga vägagi hea rüübe. Selline tunne, et vaarikas on blenderis ülemäära suurtel pööretel nii puruks lastud, et vaarikaseemne parkiv olek pääses liigselt vallale ja võttis õlle enda valdusesse. Väikest lusikaotsakest punase sõstra želeed sooviks siia kõrvale kombineerida.
---
pilt isetehtud

Külvipäev

Külvipäev (Pöide, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: rukki laager

Tootjainfot pole, tegu on pilootpruuliga

Väike lihtne pudel, pruulikojale omaselt viltu peale kleebitud silt. Kollakas vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt punakas-oranž. Laagerõlle hapukas aroom on juba eemalt tunda, lähenedes lisandub siia meeldiv ja värske leivane kõrvaltoon.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja hapukas ning karamelline. Keskmaitses on tugevalt leivane ... selline peenleiva ja terasepiku vahepealne. Lõppmaitses täidab suud tihkelt pähkline, röstine ja karamelline mekk, mis paitab suulage pehmelt ja siidiselt ning kõditab keelekülgi vähese vürtsikusega. Järelmekk mängib korraks pähklise buketi mõrkjama otsaga, kuid siis tuleb tagasi laagerõllede kerge ja värske hapuka põhioleku juurde.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe! Vähemalt praeguses värskuseastmes on see parim rukkilaager, mis vana Gambrinusel meelde tuleb. Oh suudaks seda vaid samal tasemel suurema partiina turule tuua!
---
pilt isetehtud

Friday, May 18, 2018

Hetk


Hetk (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Bourbon barrel aged cherry ale"

Väike lihtne pudel, jaapanipärane kahekihiline sildikujundus. Kreemikat karva vahukiht täidab pool klaasi ja püsib kaua, haakudes mõnel määral ka klaasiseintele. Õlle värvus - tuhmilt kuldpunane.

Aroom. Kurnäu. Vaniljekirsid. Ümarad, pehmed, vetruvad, imearmsad, kukununnud ja üleüldse pääsupojad. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja hapukas, vetruv ja pehme. Vaniljene koorepumat kirssidega. Sisemine naeratus, mis peegeldub silmades. 

Keskmaitse. Naiselikumat õlut ei saa vist ette kujutadagi. Sügavust ja ümarust, pehmust ja mitmenäolisust leidub siin nii umbes poole haaremi jagu. Näiteks öelge mulle palun, kuskohast tekkis see piparmündine õhetus?

Lõppmaitse. Buduaarpehme. Butiik-luksuslik. Ei see ei tähenda et see oleks mingi ninnu-nännu kraam. Vastupidi, elegantne, stiilne ja tajutavalt jõuline. Puidune toon sobib siia üleütlemata asjakohaselt. Ühes daamis on nii nõtkust kui jõudu. Sest kuidas muidu ta need meeskoerad ohjes hoiaks.

Järelmekk. Šerri. Kirsine linnupiim. Vaniljekirss. Lampidest ümbritsetud peegel ja suleboa. Koketne kübar ja üle küünarnuki ulatuvad kindad. Pooleliolev raamat. Ja avatud uks, kuskaudu minna ja tulla ja oodata.

MEGA. Kui vana Gambrinus oleks noorem, siis võtaks ta mõega ja läheks tuuleveskite juurde ära. Sest selles on au ja väärikust ja veidrust. Kellele neid normaalseid ikka vaja on. See on nüüd küll kummaline, kuidas enamasti meeshingedest koosnev Lehe koda nii ülevoolavalt naiseliku õlle toota. 
---
pilt isetehtud

Hvalur 2 Þorrabjór


Hvalur 2 Þorrabjór (Steðja, Island) pdl 0,33 l. alc 5,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang 34 punkti.

Tootjainfo: "Hvalur 2 Þorraöl Steðja is an ale we brew for the season of Þorri. What makes this beer special is that, it´s ingredients is Pure icelandic water, malted barley, hops and sheep shit-smoked whale balls. Icelanders have used this method of smoking for centuries, so we choosed to handle the whale balls the same way before we use it in the brew. Because a lack of trees in Iceland, we use dry sheep shit to smoke. This gives the beer an excellent smoke tast, a smoke tast you havn´t tryed out before... The balls also gives its flavour to the beer......"

Soovitan vaadata ka seda videot. Ja siis mõelda, et misasju ikka ilmamaa peal kokku keeratakse. Ning vaimustuda :)

Kollane vaht täidab enamik klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldpunane. 

Aroom. Hmmm. Olles varem saanud lambasõnnikuga suitsutatud linnastega tehtud õlut, siis siin seda külma lauda lõhna pole. Suits on vaid õrna vinena tunda ... aga sa taevas KUI lihalikult see aroom mõjub! No täiesti selline tunne, et keegi lõikab kõrvaltoas lahti head suitsuliha või -vorsti!

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas, karamelline ja meeldiv. Keskmaitses tuleb suitsune nüanss esile, mängides hapukate nootidega ... ja lõhnast tuttav lihalikkus on ka kohal. Selline mulje, nagu oleks liha eelnevalt marineeritud ja siis suitsetatud. Ainult et see liha on nüüd mitte enam kõrvaltoas, vaid sama ruumi teises otsas.

Lõppmaitses hakkab suitsune hapukas moment muutuma tugevamaks, kuid seda tasakaalustab matsakas karameljas mõrkjas-magusus. Järelmekk toob suitsuliha juba piisavalt lähedale, et seda lausa keelega tunda, kuid tegu on siiski kõrvaltooniga, mitte dominandiga. 

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-suitsune-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Stiilimääratlusena oleks õige öelda "wee heavy" ja kõik oleks täiesti õige - nii kerge suitsune kui tugevalt karamelline noot. Kuid mnjah, lambasõnnikuga suitsutatud vaalamunandite panemine õlle sisse mõjus niiiiiivõrd ootusi üles kütvalt, et tulemus on pisuke pettumus. Suitsune šoti eil ... nagu enamik suitsuõllesid ... tekitavad maitsja peas seoseid suitsulihaga (mõnel ka suitusjuustuga) nii ehk naa, kuid mingit erilist vaalamunandit ega isegi mitte lambasõnniku-suitsu siit klaasist ei leia.
---
pilt isetehtud

Columbus Pale Ale


Columbus Pale Ale (Malmgård, Soome) pdl 0,5 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang 47 punkti.

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Unfiltered beer. Malmgård Columbus Pale Ale is a light copper ale. The scent is fairly fruity. The stuffed malt basket and the finishing touches of the bitterness of hops."

Keskmist kasvu pudel, lihtne ent stiilne rohekas-sinine silt. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt vasekarva merevaik. Aroom on karameljas ja veidi pähkline.

Esmamekk mõjub mõrkjalt ja üllatavalt kergelt, lausa vesiselt. Keskmaitse toob sama vesise mõrkjuse kõrvale veidi magusamat karamelli. Lõppmaitses tuleb esile hapukamat, roostest, rabavee taolist kuivust. Järelmekk on vesine ja veidi vürtsikas.

Vesise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga keskpärane rüübe. Miinus tuleb kirja kasvõi selle eest et see jook ei ole "pale ale", vaid üsna stiilipuhas "amber ale" ... kuigi ka viimases kategoorias jääks ta sama keskpäraseks. Pubis sinepileiva kõrvale sobiks ehk küll.
---
pilt isetehtud

Thursday, May 17, 2018

Hells Bells


Hells Bells (Mäepea, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,8 %vol. Liigimääratlus: "Double IPA"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, nisulinnased, humalad, pärm
IBU 115+"

Väike lihtne pudel, kooljalik sildikujundus. Nonäe, mitte-ametlike õllede puhul on olemas nii nime kui kujunduse puhul fantaasiat!

Kollaka varjundiga vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib vägagi kaua, jättes endast ka pitsjälje klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt merevaigukarva.

Aroom. Hmmmm, kas tegu on teise veega? Lõhna põhiprofiil tundub hoopis teisena, selline pehme vihmavee sarnane, millele lisandub sauna eesruumi, heinalakka ja putkevart.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on rohmakalt rauarohke, roostes saeketi ja kägiseva malmvärava taoline, kuivanud metsmaasika ja vürtsise vaarikahoidise meenutustega.

Lõppmaitse on mõrkjas-vürtsikas, mesilasvaha, suira, pikalt kuivanud männivaigu ja vana roostes vikatiga mahatõmmatud naadivõsa maitse-kakofooniline. Seda kõik on mürisevalt palju ja ragisevalt rohmakas.

Järelmekk. Mõru-magusakas-mõrrrru. Urrrrr-mõrrrrr. Vastumeelselt peale kolmandat pedaalilehüppamist käivituv vana mootorratas. Roostes raudhein. Rauakatk. Lambanahk. Rämmmm-rämmmm-rämmmme - noh umbes sellist häält need roostes sumpsiga vanad mootorhobud teevad.

Raske kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõru buketiga rämedalt jõuline rüübe. Pikalt seda kraami kuugata ei saa, hakkab kõrvade peale. See raudne kolin. Aga VÕIMAS igatahes. Pikka lahjat ja vesist talvist kasvuhoonekurki tuleks siia kõrvale krõmpsata.
---
pilt isetehtud