Thursday, June 22, 2017

Imperial Ginie


Imperial Ginie (Põhjala / To Ol, Eesti / Taani) pdl 0,33 l. alc 10,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Grodziskie/Gose/Lichtenhainer" ja hinnang 70 punkti!!!

Tootjainfo: "Imperial Gose, brewed with selected botanicals and aged in Kyrö Distillery’s Koskue gin barrels."

Väike lihtne pudel, To Ol pruulikojale omane abstratkselt kirju sildike ja Cellar Series jaoks (enamasti) omane vahakaelus. Sõrmepaksune valge vahukiht püsib mõna aega. Õlle värvus - kirkalt vähese punaka varjundiga tumedapoolne kuldne.

Aroom. Mmmmmm. Marumõnus! Soolane, hapukas, magus, vürtsikas. Vana Gambrinus nuusutab ja naeratab. Naeratab ja nuusutab. Nii näeb ilmselt välja õnnelik toksikomaan :) Ainult et siin lõhnas pole midagi toksilist, isegi mitte maskuliinsust ... vaid tihke segu lõhnasid, mida tavaliselt õlleklaasist ei hoova. Rammusalt ja samas pehmelt soolane. Hapukas-vürtsikas kadakamari. Soolatud vaniljekaun. Karamellistatud kadakas. Vana meremehe varakirst, mis on roppumoodi merevett näinud ja mille sees on vürtse veetud.

Esmamekk. Hosianna ja Maarja-Miia! VÕIMAS! See maitse on lihtsalt VÕIMAS! Eeee .. ei ole lihtsalt. Keeruliselt VÕIMAS! Hapu ... kirjas! Soolane ... no veidi vähem, aga ikka vägagi kirjas. Soolatud viigimari, mida piserdatud õlle-äädikaga (jah sihuke asi on olemas!)

Keskmaitse. Hapendatud rosinad? Džinnimarmelaad? Jeesusmaria, keskurat siukseid asju välja mõtleb? Vana merekaru on oma reisil igatsugu veidrat värki maitsenud, kuid see kraam siin paneb ka tema hallid kulmud kerkima.

Lõppmaitse. Mõrkjas-soolakas-lollakas-hapukas-napakas. Lapselik lalin vanmehe suust ei mõju väärikalt. No aga mis ma teha saan! See kraam on OGAR! Fantastiliselt oooogaaaaar! ÕuMaiGaad! Oodin! Kas kadakamarju hapendatakse? Aga peaks, ma ütlen, oi kuidas peaks! 

Järelmekk. Jebentidušu. Vana meremees lükkab laua tühjaks, lööb lühikese meremõõga laua keskele, kougib välja pudeli džinni, soolakurgid ja marineeritud pirnid ja saadab kõik kukele.

OGAR! K.O.S.M.I.L.I.N.E. Vana Gambrinus pole seda terminit ammu kasutanud. Aga see kord - no kuram küll, kui ka see ei vääri ülevõlli kiitust absoluutse lolluse eest, siis poleks sel õllepäevikul mingit mõtet. See asi ON üle vindi nii umbes seitse-pool korda. Palun ärge seda normaalsetele andke, vaid hoidke kõik minusugustele. Ma küll ei kujuta ette, kas piiiiikalt keldris hoidmine seda kraami paremaks muudab, kuid oh näeb taevas ja kuuleb põrgu, et siin maa peal on hea elada! Aitäh, Põhjala!
------------
pilt isetehtud

Keskööpäike


Keskööpäike (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "India Pale Ale (IPA)" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "New England IPA
Sügavpunane päike, mis alles kesköö eel ennast loojuma sätib, kuulutab valgete ööde algust. Maagiliselt mustavate metsade ja lõhnavate niitude vahel lokkav öö on meie - unistamiseks, seiklemiseks ja armastamiseks.
Selle punase ja hurmavalt puuviljase uue laine IPA sees on lisaks hiiglaslikule kogusele Equanot humalale ka veripunase veriapelsini viljaliha. Ikka teie rõõmuks."

Väike lihtne pudel, loojangukarva sildil kaob kõrkjate taha tsitruseviilakas. Hõre sõrmepaksune oranžikas vahukiht kaob hetkedega. Õlle värvus - tihkelt mudrune punakas. Aroom on küll vaieldamatult tsitruseline, kuid pigem greipi kui veriapelsini meenutav.

Esmamekk on keskmisest kriips kergema kehaga ja intensiivselt mõrkjas-hapukas. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, greibimahla ... ja greibikoore mõrkja sisekülje kirbevõitu segu. Lõppmaitse jääb üsna samasugusele tasemele - kirbevõitu mõrkjas ja samas hapukas, vürtsikas ja keele külge takerduv. Järelmekk lükkab nagu raspliga kõik maitsetšakrad valla ja paneb ootama mingit järgmist õlut ... et ehk tuleb nüüd midagi leebemat.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga veidravõitu ülevõllikas. Maitsemeelte puhastamiseks otse oivaline, keele teeb puhtaks, kuid omaette joogina mitut klaasi võtta ei tahaks.
------------
pilt isetehtud

Wednesday, June 21, 2017

Kasaka stout

Kasaka stout (Oma Õlu Pruulipoisid, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol. Liigimääratlus: imperial stout

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, sildil musketiga asjatav kasakas. Sõrmepaksune tumepruun vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - isver küll, no mis värvist te räägite? Selge ju et kolemust! Aroom on mõrkjas-magusakas, kohvi ja šokolaadi segune.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, meenutades ploome šokolaadis. Lõppmaitse toob esile kuivatatud mustade sõstrate parkivuse, mis koos mõrušokolaadiliku tuhmi mõrkjusega muutub väga elegantseks. Järelmaitse ajal jõuab kohale alkoholine soojus, mis toob esile kakaoliköörilikke noote.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERtaseme rüübe. Imperial stout oma täies hiilguses, ilma mingite kiiksude või viguriteta. Lihtsalt üks tõsine tegelane.
-----------
pilt isetehtud

Ootab Armastust


Ootab Armastust (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Session IPA", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "New England Style Session IPA.
IBU 30"

Väike lihtne pudel, sildil kõikvõimalikke õllenaute :) Valge hõredapoolne vaht täidab üle poole klaasist, kuid ei püsi kuigi kaua. Õlle värvus - õrnalt hämuselt kollakaspruun. Aroom on magusakas, puuviljane, greibi sisekoore mõrkja noodiga ... kuid ka kuidagi kirbevõitu, mis veidi häirib. 

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub hapukamaks, puuviljasemaks, lisades ka tsipake magusat tooni. Lõppmaitse jääb mõrkjaks ... ja jälle ronib esile see kummalisevõitu kirbe noodike, mida võiks omistada greibiõlile. Järelmaitse on vesisepoolne ja mõrkjas.

Kerge, suisa vesisepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga üsna keskpärane rüübe. Noh suviseks janujoogiks ta ju sobib, ning mõrkja karastava poole eest võiks isegi kiita ... aga no ei ole mingil moel õlu mis meelde jääks ja mida juurde tahaks.
-----------
pilt isetehtud

Tuesday, June 20, 2017

Lauvas Pacietība


Lauvas Pacietība (Malduguns, Läti) pdl 0,33 l. alc 8,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA", hinnang 96 punkti!!

Tootjainfot ei õnnestunud leida, v.a.: "IBU 63"

Väike lihtne pudel, sildil kollane kassinäoline lõvi. Õlle nimi muuseas kõlab tõlkes: "Lõvi kannatlikkus" Valge vaht täidab enamiku klaasist, olles väggga püsiv ja haakudes tihke pitsina ka klaasiseintele. Õlle värvus - hämuselt kuldoranž. 

Aroom on lihtsalt supper-pupper, korralikule topeltIPA'le omaselt vaigune, troopiline, puuviljane, raske ja nätskevõitu. Tõsi küll, 63 IBU ja nimetus "topelt-IPA" ei käik küll, kokku, kuid lõhna poolest on asi küll aus!

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja jõuliselt mõrkjas-magusakas, vaigune ja karmipoolne, rauane konarus selle taga jääb puuviljase pehmuse taha. Keskmaitse ... oi sa lakeeritud kuramus ... vaigusse kastetud kuivatatud ananassiviilakas sulab keelel aegamisi ja joobnustavalt. 

Lõppmaitse on mõrkjas, hapukas-magusalt viigimarjane, aegamisi üleskeeratava kapikella taoliselt nagisev, raske ja jäärapäine. Et no te võite oma moodsate viguritega minust mööda lipata, aga nagu viimased sada aastat, nii tõmbavad eri põlvkonnad mind ikkagi tasahilju vinna - siin kiirustamist ei sallita, aeg tiksub täpselt nii nagu kell ütleb. Või oli see nüüd vastupidi? Järelmekk keerab männivaigu ämbri ümber, istub sellele ja hakkab aegamisi suupillil mängima. Meil on aega veel. Meil on aega veel. Kui meil midagi on, siis see on aeg.

Mega-IPA. Kuskohast RB võttis selle IBU näitaja 63? No ei saa ta nii madal olla? ISANE topelt-IPA nii nagu see olema peab. Kange, magus, mõru, mahlane, puuviljane, vaigune. No mida siis ühtelt imperiaalselt IPA'lt veel tahta? Lihtsalt veel ühte klaasitäit ja veel ühte!
-----------
pilt isetehtud

Pazemē


Pazemē (Malduguns, Läti) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable", hinnang 82 punkti.

Tootjainfo: "Porter with Pu-erh black tea and peated malt."

Väike lihtne pudel, sildil ... ummmm ... no tõlkes on õlle nimi "Maa-alune", nii et sildil võib olla ka kadunuke. Kollakas-kreemikas tihe vaht täidab 2/3 klaasist, olles väga püsiv. Õlle värvus - tuhmilt sügavpunane. 

Aroom on marrrru põnev! Alguses tervitab sind kerge suitsune vine, seejärel ... hmmm ... marineeritud ploomid? Kaua tõmmanud must tee ploomidega? Hapendatud turvas? Jeerum, kui omapärane!

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja õrnalt hapukas. Keskmaitse muutub tihkemaks, turbaseks, miskipärast tuleb pähe kummaline kombo ... midagi nagu: suitsutatud ploomide peal tehtud valge veini tõmmis kummeliga :) Lõppmaitse toob mängu veidi vürtsikamat ploomi-pirnikompotti, millesse on visatud pärnaõisi. Järelmekk on mõrkjas-magusakas, juba üsna balti porteri moodi, ehkki veidi kuivem.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja tihkelt sametise paletiga, hapukas-suitsune-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASEME rüübe! Selle kummalisevõitu hapendatud tee lisamine osutus suurepäraseks mõtteks, kuigi oleks võinud suitsulinnased ära jätta, et lasta teel puhtamalt esile tulla.
-------
Pilt isetehtud

Monday, June 19, 2017

Kuuunistaja


Kuuunistaja (Hullkurr, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Marjane pale ale
Unistades millestki värskest ja mõnusast"

Väike lihtne pudel, sildil abstraktne kurat-teab-mis. Kollakas vaht täidab 2/3 klaasist ning ehkki vajub hõredaks, püsib päris kaua. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne punakaspruun. 

Aroom on ... oi kui värske ja mõnus ... magusakas ja marjane. Tegija sõnadest tean, et tegu on Soolembese edasiarendusega ehk siis pool keedust tembiti vaarikatega ... noh ja seega ei saa vana Gambrinus vaarikaid mitte ära tunda :)

Esmamekk on keskmisest suts kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse on huvitavalt hapukas-magusakas, nätske ja maitsetihe, mesilasvaha vaarikatega. Lõppmaitse tõmbub magusakas-mõrkjaks, kanarbiku ja odrakaraski seguseks, jõuliseks ja samas kergeks. Järelmekk on hapukas-vürtsikas, mõnusalt kosutav, samas tuntavalt soendav. 

Keskmisest kriips kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Väga hea tasandi rüübe. Võrreldes oma algversiooniga on vaarikad osa kehast ära söönud ja maitsetaju pole enam nii intensiivne, kuid vägagi meeldiv ikkagi. Hmm, prooviks siia kõrvale krõbistada külmkuivatatud marju?
-------------
pilt isetehtud