Monday, October 23, 2017

Spaghetti Western


Spaghetti Western (Brewfist / Prairie Artisan Ales, Itaalia / USA) pdl 0,33 l. alc 8,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "Imperial Chocolate Coffee Stout - EBC120 - Plato 23.0 Malt: Pale, Carafa 3, Special B, Crystal, Chocolate Hops: Magnum Imperial Stout with added coffee and cold cocoa beans in the maturator. Precious rotten notes of malt and coffee in the nose and in the mouth. Beer in collaboration with Prairie Artisan Ales, Oklahoma microbirry (USA)"

Väike lihtne pudel, sildil western-filmide lemmik-maastik. Uus silt ongi ajendiks jooki uuesti hindamaks, 2014.a versiooni pilti ja kirjeldust näete siit.

Vaht. Oi seda peaks vaatama sel hetkel kui see tökatjas vedelik klaasipõhja kolksatab sel moel, nagu tahaks vaese pokaali põlvis saadik laua sisse lüüa. Mustjaspruun, tihe ja aegamisi heledamaks muutuv, seda värvide mängu vaataks kohe pikemalt. Õlle värvuse üle me ju täna ei räägi, ega ju?

Aroom. Kohvi, ei ... KOHVI! Hullult palju kohvi. Šokolaadikoorikus serveeritud kohvioad. Kohvikoorikus šokolaad.

Esmamekk polegi niiiiii raske kui lõhnast ootaks, kuid tihke siiski. Mõrkjas-magusakas ja mõrušokolaadi taoline. Keskmaitse kappab magusamale poolele nagu spageti-westerni kohustuslik stseen, kus ratsanik kaob loojuva päikese poole. Sadulas kõlgub me kauboil vanillikaun ja kabuur on täis rummi-täidisega šokolaadikomme.

Lõppmaitse võtab kaabu peast ja laseb selle kes-teab-kus-kohast-tekkinud turumamsil täis kallata kuivatatud ploome. Neid mustjaid poolnätskeid pontsakaid tegelasi, millede söömist on pea võimatu lõpetada. Järelmekk toob mängu huvitavalt tuhase noodi ... nagu oleks mandliküpsis tuha sisse kukkunud.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe. Kohvimaitse üledoosi saab siit raudselt, kuid hea une vastu see ei aita. Ja hea uni tuleb raudselt, kui seesinane pudel ühes ja pooltäis klaas teises käes tugitoolis istuda ja kella tiksumist kuulata.
-------
pilt isetehtud

AllikAle

AllikAle (Teder, Eesti) pdl 00,33 l. alc 7,7 %vol. Liigimääratlus: New England IPA.

Tootjainfo: "Linnased: Simpsons Best Pale Ale, Crystal 150, Cara Pils, kaerahelbed. Humalad: Citra, El Dorado, Mosaic. Pärm, Mangrove Jack's US West Coast M44"

Väike lihtne pudel, metsrohelistes toonides sildil kivist voolav läte. Kollaka varjundiga vaht täidab 2/3 klaasist ning ehkki vajub hõredaks, püsib kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldpunakas (pudelisse jäänud jääk on aga tulvil jämedateralist hõljumit). Õlle lõhn meenutab veidi ebamäärast mitmevilja-mahlajooki.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub kraad mõrkjamaks, suu lööb täis suuremullilist vahtu. Lõppmaitse muutub veidi mahlasemaks, kuid see on selline ... oksüdeerunud mahl, mis on veidi liiga kaua klaasis seisnud. Järelmekk pöörab huvitaval kombel sootuks saisoni-laadseks vürtsikaks meelepetteks.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga veidi arusaamatu rüübe. NEIPA ta väga pole, ülekarbo segab tuntavalt, kuid rüübata on siiski päris mõnus.
---
pilt isetehtud

Tõhus rukkilill

Tõhus rukkilill (Kroonpruul, Eesti) pdl 0,33l. alc 6,3 %vol. Liigimääratlus: ???

Tootjainfo: "Pruulimisel on kasutatud  rukki- ja odralinnaseid ning viite sorti humalaid
IBU 58"

IBU äramärkimine on tore, aga stiilimääratlus PEAB olema sildil ära toodud - see on üks oluline osa õllehindamisel, et kas stiiliga saadi pihta või mindi metsa.

Väike lihtne pudel, sildil rukkilill ja viljapea ... no siuke kombo lihtsalt peab tõhus olema :) Kollaka varjundiga tihe vahukiht täidab pool klaasi ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt vasekarva. Aroom on hapukas, tuntavalt rukkine, selle taga meeldiv magusakas foon.

Esmamekk on keskmise kehaga ja tugevalt mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, karamellin, kanarbikune, tibakese viskab sisse kuivatatud raudrohu ja nõgese ürdiseid noote. Lõppmaitse toon mängu rohkem hapukaid noote, külmkuivatatud pohla ja mustika segune ... rauarohke ja veidi krobeline. Järelmekk lükkab korraks rauda vürtsikama padruni, kuid see kukub rauast välja ja alles jääbki rauane ja tuhm mõrkjus.

Keskmisest suti raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga heal tasemel rüübe. Juhul kui oli katse teha midagi "punase IPA" nimelist, siis tuli see ka välja ... kuigi "red ale" on juba ise üsna kore tegelane, humalatega tuunides võib kergelt üle võlli minna. Siin on võll veel saavutamata, abiks oleks särtsakam humal ja veidi tasakaalustavat magusat.
---------
pilt isetehtud

Sunday, October 22, 2017

Frodziskie


Frodziskie (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Eisbock" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Eisgrätzer
Idea comes from old Gambrinus itself who briefly mentioned that our grodziskie “Ogar Polski” would make great distillate (either ice or otherwise) for its smoky character. It sounded like a great idea. What is better than great idea? Great idea executed, of course. We brewed 2000L of grodziskie, ice-distilled it twice and ended up with 500L of something that refuses to be classified. Grodziskie itself is rather unique and incomparable, ice distilled one is doubly so."

Nonäesiis, vana Gambrinus kah laulu sisse pandud! Pole paha, kui tsiteerida klassikuid :)

Sentimeetrine kollakas vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas-sametine-suitsune. See suits ... noh see sobib kuidagi niiiii sumedalt ja kaunisti selle magusa põhja sisse, et kohe lust!

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja ... hmmm ... agressiivne? Mitte magus, mitte mõru, mitte vürtsikas ... aga kuidagi keeleotsa ründav ja õrnalt hapukas. Veider.

Keskmaitses see esmane kare-kore ründavus taandub mõistlikuse piiridesse nagu valvekoer, kes peremehe poolt korrale kutsutakse. Magusus, mis siia kõrvale kerkib, pole huvitaval kombel mitte karamelline, vaid lihtsalt suhkrune!?

Lõppmaitses tuleb esile hapukas marjane kõrval-lugu ja lõhnast tuttav suitsune nüanss. Mu-ma-meie, kui kenakese paarikese need kaks tegelast moodustavad! Suitsuse lõkke kohal närbunud pihlakmarjad, mis lõkke kõrval külitajale ootamatult nina ette kukuvad ning seejärel maitsemeeli üllatavad.

Järelmekk kujutab endast lõhna üks-ühele peegeldust keelepäral. Pehme, ümar, suitsune, vahtrasiirupine. Kuhu kadus see alguse kuriklähviv valvekoer ning temast sai lontkõrvne parim sõber, kelle karvad lõhnavad sügisese aiasuitsu järele?

Oi pagan kui mänguline! See õlu jääb meelde ... ja kas teate, KUI suur väärtus on sellel asjaolul! Eesti õllenohikud ON ära hellitatud ohtra valiku poolest ja sestap kipuvad uued rüüped koheruttu uutega asenduma ning vanad ununema. Kuid see tegu on Eesti õlleturu jaoks jälle üks uus sammuke ning põhjus Lehe rahvale patsu lüüa ... ning mitte ainult selle eest, et nad vana Gambrinuse õlleloo sisse panivad :)
---
pilt isetehtud

Double Trouble

Double Trouble (Golden Perch on Perch /end. Prancing Pony, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Liigimääratlus: dubbel

Tootjainfot pole. Pruulmeistri sõnul tean vaid seda, et üks ja seesama tegu jaotati kahte ossa, see nakatati belgia pärmiga, et saada dubbel, teine aga laagerpärmiga, et saada dunklebock.

Väike lihtne pudel, sildil Sõrmuste Isanda triloogiast tuttavad tegelased. Kreemikas vaht täidab 2/3 klaasist, püsides väga kaua. Õlle värvus - kirkalt tumepunane! Aroom mõjub kui dubbeli klassika - magus ja karamelline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on mõnusamail moel röstpähkline ja karamelline, vähese kuivatatud kirsi lisanoodiga. Lõppmaitse muutub vürtsikaks, keelelagi õhkab karamell-likööri ... kuigi ebaharilikult kuiva karamell-likööri järele. Lõppmaitse on mõrkjas-hapukas-magusakas, äraütlemata rahulolev ja käsiplaksutav.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Belgia dubbelite olemus on tabatud üsna filigraanse täpsusega, seda tegelast võtaks kohe veel mitu klaasi ette! Pakkuda koos valgehallitusjuustu ja frititud rosmariiniga.
-----
pilt isetehtud

Bockrog

Bockrog (Golden Perch on Perch /end. Prancing Pony, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Liigimääratlus: dunkelbock

Tootjainfot pole. Pruulmeistri sõnul tean vaid seda, et üks ja seesama tegu jaotati kahte ossa, üks nakatati belgia pärmiga, et saada dubbel, see aga laagerpärmiga, et saada dunklebock.

Väike lihtne pudel, sildil Sõrmuste Isanda triloogiast tuttav tegelane. Kreemikas vahukiht täidab ligi poole klaasist, püsides päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt sügav tumepunane. Aroom on alguses veidi kirbe, kuid see taandub ning asemele imbub meeldiv röstine toon.

Esmamekk on taas kirbe tooniga nagu ka lõhn ... kas on kasutatud röstitud linnastamata otra? Keskmaitse jätkab sama joont, kuid kõrvale lisandub ka meeldivamat karamellist magusust. Lõppmaitses tuleb juurde ka hapukat, kuivatatud pohlale omast krobedat tooni. Järelmekk on vürtsika õhetusega, kuid jätkuvalt kannab endas röst-odra kirbet vinet.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga vastuoluline rüübe. Kui saaks siit välja võtta kogu nina- ja suutunnet läbivat kirbet häiret, võiks jooki ka "über" tasandile tõsta, kuid see terav ja sakiline olek kisub hinnangu alla.
---
pilt isetehtud

Saturday, October 21, 2017

Trejledus Alus (8,0%)


Trejledus Alus (Valmiermuiža, Läti). pdl 0,5 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Eisbock - Top 50" ja hinnang 77 punkti

Tootjainfo: "Triple-frozen beer. 16°
Strength varies between 8-9% abv."

Kolm aastat tagasi sai hinnatud sama joogi 9%vol pilootversiooni.

Keskmist kasvu pudel, tumelillal sildil kuldne lumeräitsak. Kollane vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib päris korralikult. Aroom on väga meeldivalt karamelline, tuleb meelde lapsepõlve aegne vaniljesuhkurga kaetud kuivik. See magus täidlus ujub juba vaikse üminaga kuhugi odraveinide kanti, ühes käes ploomivaagen ja teises tšurtšella.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga (üllatav, kas pole) ja magusakas, veidi keeleotsa näksiv ning mõtlikult likööritegemise õpikut sirviv. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, tammiseks, õrnalt vaniljeseks ja koduse, kergelt kõrbemakiskunud kukekommiteo kanti. Kusjuures neid kukekomme valati alumiiniumvormidesse - mäletate ju neid lapsepõlvest, kas pole?

Lõppmaitses kängitsetakse kogu keel rosinakisselli sisse, kusjuures ka seda on keedetud alumiiniumpotis. Oh neid lapsepõlvemälestusi, kus alumiiniumnõud ja söögiriistad olid nii igapäevased, et suudavad ka läbi kompoti meelde ronida. Järelmaitses lükatakse kukekommipaat karamellijõele, udides pihlakase roikaga kaldast eemale ja sumbudes seejärel mõrkjas-magusasse öhe.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja nätskepoolse kehaga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-magusaka buketiga mitmenäoline rüübe. Lõhna eest ütleks peaaegu "mega", alguse ja lõpu eest ehk käiks "über" välja ... kuid kuskil seal keskel käib keel pikalt üle alumiiniumi ja see tõmbab üldhinnangu alla. Kuid kuna sedalaadseid jooke tehakse nii kahetsusväärselt vähe, siis tasub kiitmist ja järeleproovimist kindlasti.
-------
pilt isetehtud