Friday, August 18, 2017

Läti on Eestist ees ... või siis ikkagi mitte?


BNS avaldas arvu, mis esmapilgul paneb hämmelduma: "Läti õlletoodangust 21 protsenti tootsid väikepruulikojad"

Teades, et Eestis on väikepruulitud õllede turuosa kasvanud nii u 2% kanti, tõusevad esimese hooga kulmud kõrgele - kuidas nii, kas lõunanaabrid on meile nii kõrge kaarega ära pannud?

"RIIA, 18. august, BNS - Läti väikesed pruulikojad tootsid käesoleva aasta esimese kuue kuuga 9,7 miljonit liitrit õlut, mis moodustab kogu õlletoodangust 21 protsenti. Juuni lõpu seisuga omas Läti ettevõtetest 39 väikese pruulikoja staatust. Riigi maksuameti teatel rakendatakse väikepruulikodadele poole aktsiisimaksu ulatuses vabastust. Kokku toodeti Lätis jaanuarist juunini 46 miljonit liitrit õlut, mis on 12 protsenti enam kui mullu samal perioodil."

Tegelikult on asi hõlpsasti seletatav ning kinni aastakümnete taguses erinevas maksupoliitilises otsuses. 

Eestis kehtestati toona ühetaoline aktsiisimäär kõikidele tootjatele, mis tappis edukalt enamiku väiketootjatest. Lätis (nagu ka Leedus) aga jäeti väiketootjate aktsiis kaks korda madalamaks, mistõttu enamik kolhooside pruulikodasid jäid ellu.

Paradoksaalsel moel lõi see otsus pikas perspektiivis aga Eestis eelduse kvaliteedihüppeks. Kui Lätis jätkasid kõik kojad oma traditsiooniliste ja äratuntavalt lätilike õllede tootmist, siis Eestis lõigati piltlikult öeldes traditsioon läbi. 

Lätis säilis palju väiketootjaid, riiulitel särab siiani vastu väga palju silte, kuid ... nende sisu on üsna sarnane. Traditsiooniline noh. Ja tradistioonilisest kohalikust kraamist pungil turule on uutel keeruline siseneda, eriti kui toodetakse midagi tavatut. Kohalik publik on omas kinni ja vaatab võõrapärastele maitsetele altkulmu.

Eestis panid vanad väiketootjad uksed kinni, kaks-pool allesjäänud tegijat ei suutnud turgu nö küllastada ja tekkinud hõreolekusse tungisid uue laine pruulikojad, kelle toodang võeti hõisetega vastu. Noh, olgu, mitte kõik ei hõisanud ning uute tegijate toodang on ka kallim, mistap turu hõivamine on küll olnud kiire - ühest protsendist kaheni u aastaga ehk kasv on olnud kahekordne - kuid veel mitte piltimuutev.

Taoline tõus juhtus siis kui ka Eestis lasti väiketootjate ohjad lõdvemale ehk alandati aktsiisi ja nüüd vaikselt tõstetakse tootmismahu latti, millest vähem tootjad saavad seda soodustust nautida.

Aga igastahes on pilt selline, et  Eestis on ca 40 väikest pruulikoda, kes toodavad väga eri-ilmelist kraami, kuid Lätis on sellised uue laine tegijaid vaid 2-3.

Nii et - ühest küljest on Läti meist kvantiteediga ees, kuid Eesti kvaliteetõllede taseme vastu on neil ikka vähe välja panna. Esimese hooga tuleb pähe Malduguns, Labietis ... ja ega siis tulebki juba mõttepaus, keda veel nimetada.

Aga igatahes tore, et meil on võimalik naabritega taas ühe teema üle mõõtu võtta, kas pole? :)

-------
pilt võetud siit

Wednesday, August 16, 2017

Bordello Bandits


Bordello Bandits (Amager / Ei8htball, Taani / UK) pdl 0,5 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "India Style Lager" ja hinnang 87 punkti

Tootjainfo: "It’s been said that Kentucky is one of only two American states to contain no natural gold deposits. None at all. However, 200 years ago, the local folks didn’t know this or they simply disagreed. Gold or not, in the year if 1812 a regular gold rush hit the small settlement of Bellevue, right on the Ohio River in Northern Kentucky. Within a fortnight, Bellevue outgrew neighboring boomtown Cincinnati just across the river. And with the steady influx of prospectors and no real plan of where to settle them, the town turned into a Klondike-like mess with cheap entertainment and even cheaper bordellos. But in spite of being cheap, word of the actual high quality of these bordellos spread far and wide, soon attracting a much less desired customer group known as the Night Riders or the Bordello Bandits. Most came from as far as Mexico, in horse gangs as big as 30 riders. Within just a few hours such a gang of bandits could ravage a fully equipped bordello in the middle of the night, causing rack and ruin. These racketeers would enjoy the pleasures of the establishment, but leave without paying a penny. According to much later historians this is where and when the desperate call for “The Great Southern Wall” was first heard from the citizens of the young state. A call to keep the Bordello Bandits back in Mexico where they belonged. This is all a great story, but is it also true at all? Well, due to the most recent trends in American society fact or fiction seems to be in equal regard. So, to hell with it – drink up and be merry, before the Bordello Bandits return."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil püstolit paugutav mehhiklane, piiga üle õla. Erkvalge sõrmepaksune vahukiht on mõõdukalt püsiv aga tihedalt klaasiseintele haakuv. Värvus ---- jeerum, kas see on siis mõni värvus või midagi? Hele valkjaskollane?!? 6,3% õlu ja niiiiiiiiiiiii hele???

Aga aroom on see-eest küll mõnusaimalt greibine! No kohe VÄGA VÄRSKELT greibine!!

Esmamekk on kergepoolne ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub jällegi greibiseks, mõrkjaks, mahlapritsmetest nõrguvaks. Lõppmaitses  meenutab hapukas alatoon, et tegu võiks ju ehk tõepoolest olla laagertüüpi õllega ... kuigi seda vaid väga tingivas kõneviisis. Järelmekk on magusakas-vürtsikas, nüüd juba mõnusalt kehakas ja kauakestvalt mahlane.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Übertasnadi rüübe. Laagerõllest on siin järgi väga vähe, haiglaselt kahvatu pale ja toeka maitsekuse vasturääkivus hämmatab positiivses võtmes.
-------
pilt isetehtud

Norrby Dunkel


Norrby Dunkel (Vormsi Õlu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Dunkel" ja väidab, et tegu on Tume Eripruul aliasega.

Nojah, üldiselt üsna täpselt seesama ta ongi, ehkki aroom on intensiivsem, meeldivam, vürtsikam ja röstisem, maitsepilt vastab aga üsna täpselt eelmisele.

Kodukas


Kodukas (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Liigimääratlus: best bitter

Tootjainfo: "Vähese mulliga ilma vahuta ja veidike mõrkjas, kerge juua. Hea saunamärjuke."

Väike lihtne pudel, sildil koja tunnus-tähik, seekord samblaroheline. Vähene valge vahukiht kaob imekiirelt. Õlle värvus - vähese tealise hõljumiga kuldne. Aroom on pehmelt linnaseline, meenutades lihtsat kohevat kodusaia.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaits on tunduvalt maitsekam, magusakas-mõrkjas, isegi täidlasepoolne, tuues miskipärast silme ette haavapuust sauna esimesed sissekütmised. Lõppmaitses läheb magusakas poole veidi juhtima, lisades ka kriipsuvõrra pihlakast hapukust. Järelmekk taandub taas mõrkjaks, pannes lõpuks suu mõnusalt vürtsikalt õhkama.

Kergepoolse kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-maguskas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe! Lahjapoolsete bitterite väga puhas stiilinäide, algava pruulmeistri paljutõotav sissejuhatus.
-----------
pilt isetehtud

Tuesday, August 15, 2017

Cody The Crooked Cop


Cody The Crooked Cop (Amager, Taani) pdl 0,5 l. alc 9,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Old Ale - Top 50" ja hinnang 93 punkti!

Tootjainfo: "Amager 10 year anniversary beer - The Mobster Series
Cody Kane had not always been a crooked, dirty cop. Far from it. When he started in law enforcement more than 20 years ago he came with bright ideas and beautiful ideals. The reality of Chicago’s criminal underworld curbed his enthusiasm and each year his ideals crumbled a little bit. Then came the drinking and with that came the gambling. Horses it was. Within only a few years he was knee deep in debt. And his paycheck from the CPD did little to help. So, like most of his colleagues he started doing small favors for the people that were tearing the city to pieces. And he hated himself for it. He wanted out. Out of the hush money, the gambling and the drinking. Well, at least the hard liquor he wanted out of. As an Irishman he had absolutely no intention of giving up his beer. He loved this fluid. A devout Catholic as he was, he was certain it was God’s hand that led him into the company of Dario Daddano, the city’s most notorious mobster. Now imprisoned with Cody as his personal guard, the two started talking for days. To Cody’s bafflement this Italian gangster revealed that he couldn’t stand wine and actually brewed his own beer at home. And Cody told Dario of a beer he remembered his dad drinking back home, a beer in barrels, strong and potent with a leathery yet refreshing smell. Three years later Cody, now employed as the head brewer in Dario’s Daddano & Dadolnikov Brewing Company, recreated this Old Ale. No more dirty money and even dirtier morals, only the joy of creating. The two could not have been happier."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil kentsakalt kurjakuulutav politseinik. Tumekollane vaht täidab kolmandiku klaasist, püsides üsna kenasti ning haakudes tihedalt klaasiseintele. Õlle värvus - tihkelt tumepunane.

Aroom on tihkelt magusakas, tulvil karamelli ja kuivatatud kirsse, soojust ja toekust, kodust lihtsust ja turvalisust. Huvitav, miks küll, kuid hetk peale nina klaasist välja tõstmist tuleb meelde linaõli.

Esmamekk on magusakalt raske. Soojalt raske. Päikesesoojal põrandal lebab tekk, millel vedelevad lapsed ja koerad. Magavad lapsed ja koerad. Ja paokil aknast kostev tuulekohin vanades sirelites.

Keskmaitse. Vanakooli iiriskomm. Ploomikonserv. Ploomi-iiris. Datlid ploomikonservis. Mõrkjas-magusad dattel-ploomid. Ülekõrvetatud suhkur. Kodune kukekomm. 

Lõppmaitse. Veidi hapukust teie kukekommile? Aga palun, kastke see siia punasõstra-mustika tarretisse. Päikeselaik on nihkunud, põrand jahtub, kuid need tegelased põõnavad edasi. Vaja neile teine tekk peale panna. Vanakooli baikatekk. See roosa ja liblikatega, teate küll. 

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Vanamoeline, ilma mingite vilede, tulede ja lisaviguriteta toekas rüübe. Selle klaasitäiega võib talvele vastu minna küll. Pikalt laagerdunud, kirstalliseerunud soolakämakatega täitunud juust võiks kildhaaval sulada põses seda juues.
------------
pilt isetehtud

Going Old School


Going Old School (Amager / Bagby, Taani / USA) pdl 0,5 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "IPA" ja hinnang 88 punkti!!

Tootjainfo: "These days it appears that trends in the craft beer world come and go faster than ever before. Beer drinkers with a fresh Untappd account will claim to be experts in craft only two months after advocating to anybody, who’d care to listen, that PBR was the hottest thing since beer floats. And they WILL demand new stuff, will insist on the lazy and dried out brewers to get their act together. And so we do…. Let’s talk IPAs. We’ve had the red ones, the white ones and the black ones. And now we hardly remember those styles anymore. At the moment it’s all about the haze, that lovely juicy haze. It’s great, it’s amazing, it’s wonderful. And in spite of all the bitching above, it is truly inspiring to be challenged, to be kept sharp. But then again, sometimes it’s also such a relief to return to a beer that you really feel for, a beer that has dug its own cavity in your heart. To a true hophead’s brewery like Amager such a beer is a West Coast IPA – a style that was itself new and innovative quite some years ago. So juicy and hop forward, with hops that bite. And when Jeff Bagby came by our brewery for a collaboration, it was a no brainer that a West Coast IPA should be born. Jeff with a past at Stone and Pizza Port and a hand in some of the juiciest IPAs out of California. Bagby Beer Company and Amager share the love for those potent hop bombs, and we’re not even ashamed to admit it."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil surfar. Kollaka varjundiga vaht täidab kolmandiku klaasist, kadudes küll üsna kiirelt, kuid haakudes kena vahupitsina klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, puuviljane, meenutades täisküpset ananassi.

Esmamekk on keskmisest suts raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on mahlane, lainetav ja loksuv, võluvalt mahla ja vaigu segune. Lõppmaitse läheb üle vaigusemasse poolde, lausa kuusevõrselikku hapukasa-mõrkjasse ilmanurka. Järelmekk toob üllatavlt esile üldise mõrkja mahlasuse tagant suisa biskviidist linnaselist pehmust ning lõppudelõpuks kumab keelepäral merre loojuva päikese vürtsikas sira.

Keskmisest tipake raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. Hea, väga hea IPA. Kui see oleks vana Gambrinuse üks esimesi kokkupuuteid IPAdega, siis ohiks kiita nii et vähe pole. hetkel aga tuleb tõdeda, et tõepoolest on saavutatud "vanakooli IPA" selle sõna nii u 15 aastases tähenduses. Noaotsatäis kirbemat hallitusjuustu sobiks siia manu õige kenasti.
---------
pilt isetehtud

Ettur

Ettur (Odrakunn, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Golden Ale/Blond Ale",
hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Male oli algselt kuningate mäng. Nüüd on ta kuninglik mäng. Male nõuab palju analüüsimist ja järelmõtlemist. Õlle pruulimine on nagu malemäng. Alati on võimalus kasutada erinevaid linnaste ja humalate kombinatsioone. Samuti on vaja mitu käiku ette näha.
Odrakunn pakub nüüd kuldse eili. Males on ettureid rohkem kui teisi nuppe. Male mängu avangutes on etturil oluline osa. Nii võib õlle nautimist alustada kergema kuldse eiliga, et päeva helgemates toonides näha.
Kuldse etturi valmistamisel on järgitud parimaid käsitööõllede traditsioone.  "Kuldetturi" serveerimisel 8-10 C juures tulevad esile selle õlle kuldsed ja pehmed noodid, mida kaunistavad tsitruseliste humalate aroom ja karge maitse." 

Väike lihtne pudel, sildil kuldne ettur. Vähene kollakas vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolselt kuldne. Aroom on lihtne, magusakas ja õrnalt karamelline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitses muutub mõrkjam pool tugevamaks, lisandub rauane kirbevõitu toonike, mis on omane punasele eilile, kuid kuldses eilis seda nüüd küll ei ootaks. Lõppmaitse on mõrkjas-hapukas, karamelline ja õrnalt kuivatatud pihlakaid ning ehk isegi vaarikaid meenutav. Järelmekis seguneb mõrkjasse põhja ka veidi vürtsikat noodikest, mis muudab maitsepildi tiba säravamaks.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkja-vürtsika buketiga kahetine rüübe. Joogina omaette on ta isegi Vägagi heal tasemel, maitseküllane ja karastav. Kuid stiili mõttes ... no ma ei tea ... 6-kraadise kangusega, red-eilile-omase koredusega, tugevalt mõrkjusse kalduv jook EI ole golden/blond eil. Vägagi sarnane sama koja eelmise katsetusega "Vaskratsu", kuid mitte sarnane sildile kirjutatud algmõttega.
--------
pilt isetehtud