Wednesday, December 13, 2017

Huck

Huck (HÖN/Lille, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol. Liigimääratlus: triple maibock

Tootjainfot pole. Väike lihtne pude, tehniline sildikujundus. Kollaka varjundiga sõrmepaksune vahukiht on üsna püsiv. Õlle värvus - kirkalt pronksine merevaik.

Aroom. Assssanuga! Oi see on midagi erakordselt mõnusat! Einoh, kui sul on olnud õnne ka varem doppel-bocke nuhutada, siis sa tead mida oodata. Ja kui oled ka eisbocke saanud, siis seda enam. Kuid ikkagi ... ruik kui hea see on! Täidlane, karamelline, pähkline, biskviidine, murakane. Mõmm ma ütlen!

Esmamekk. Raske pähklipuust sekretär-kapp peidab endas palju asju. Ühes salajasemas sopis leidub pudelike pähkliviina, mida peremees ikka endale tilgutab, et sulg paremini libiseks.

Keskmaitse. Ees avalikus sektsioonis leiab kirjatarvete kõrval kristallkausikese suurte kuldsete rosinate ja suhkrustatud kuivatatud ananassiga. See on rohkem lastele, kui nad isa kabinetist läbi tulevad .... ainult kutsumise peale mõistagi!

Lõppmaitse. Murakaliköör. Sellest kirjutaski kapi omanik hiljuti oma äripartnerile - et vaata see liköör hakkab otsa saama ja hädasti oleks juurde vaja!

Järelmekk. Sumedamatel õhtutel tehakse lahti alumine vasakpoolne kapiuks, kus ootel vanad fotoalbumid. Oh neid muhedaid mälestusi, lustakaid lugusid ja edevaid enesepettusi, mis neist koltuma kippuvatest fotodest hoovab!

M:E:G:A. See kraam on mega ... ja seetõttu las see kokkuvõtte olla kus see ja teine. Eriti see teine. Taevale tänu et kõik õlled pole niiiiiiiiiiiii head ja niiiiiiiiiiiii meelitavad. Aga siia juurde tahaks pehmet soolakat juust murakamoosiga!
---
pilt isetehtud

Võimas Aur


Võimas Aur (Alaripruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: New England IPA

Tootjainfo: "Siin on kasutatud ülisuures koguses Amarillo, Citra, Galaxy, Mosaic humalaid ja nisu- ning kaerahalbeid, et saavutada võimast, ent pehmet humala aroomi
IBU 55"

Väike lihtne pudel, raskelt-loetav kirju silt. Valge sõrmepaksune vahukiht Püsib mõõdukalt ja haakub tugeva pitsise jäljena klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom on superhea - korraga nii puuviljane kui lilleline, vaigune kui mahlane. Seda aroomi võiks kohe päris pikalt nautida, lihtsalt nina klaasis uneledes.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõjusalt mõrkjas-magusakas, kanarbiku ja männivaigu vahepealne. Keskmaitse muutub sulnilt mahlaseks, troopiliseks, mango, papaia, ananassi ja kuusevaigu seguseks. Lõppmaitse ... oi see on sulasiid ... selline ise üle keelepära valguv, keelekülgi vürtsikalt kudistav, mahlaselt lupsu lööv ja vaikse häälega lobisedes seltskondlik tegelane, iga pidulaua hing ja keskpunkt. Järelmekk ... ohjaaaa ... mõrkjalt kosutav, mahlaselt janutav, mõõdukalt magus, sametine ja keelepära hellitav!

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! NEIPA nii nagu ta vanale Gambrinusele meeldib - mahlane (mitte mudrune), maitseküllane ja ohtlikult lihtsalt joodav!
---
pilt isetehtud

Down Under


Down Under (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: "APA"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, suhkur, Ella, Summer ja Topaz humalad, pärm"

Väike lihtne pudel, liivakarva sildil austraalialikud elemendid. Kollane vaht täidab pool klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldoranž.Aroom on magusakas-mõrkjas, veidi heinane ja õrnalt karamelline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse jääb üsna samale mõrkjale, heinasele tasemele, kuid lisab siia juurde leiva ... ei terasepiku laadset pehmet linnaselist poolt. Lõppmaitse muutub tiba hapukamaks, pihlakane kuiv mõrkjas-hapukas toon ei lisa küll mahlasust, mida APA'st ootaks, pigem isegi kalduks nagu kuivapoole IPA'ks. Järelmekk on aga juba üsna APA'lik, mõrkjus taandub veidi leebemaks, lisandub mõnus vürtsikas element.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-maguskas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Hea taseme rüübe. Veidi lihtsapoolne ja koduse-pärmise maitsega, kuid siiski kergelt joodav kraam.
---
pilt isetehtud

Tuesday, December 12, 2017

Russian Imperial Stout

Russian Imperial Stout (Anderson's/ HÖN, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas ... mis ON laiskus!

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Ürgmust vaht! Süsi- ja muldmust. aegamisi pruunistuv, kuid siiski mustjaspruuniks jääv ... sellist vahtu näeb harva! Õlle värvusest ei pea ju ometigi rääkima, ega ju?

Aroom. Kreeps. Alguses on nafta! No päris nafta, mitte kunstiline liialdus! Seejärel esmane nafta-puurauk kasvab vaiksel kinni, samast mulgust ronib aga välja midagi niiiiiiiiiiiiiii musta, et hirm hakkab. Tahaks öelda et veokirehv ... aga see kõlaks liiga jubedalt. Ei, see lõhn omal loomalikult jõhkral moel köitev. Kõik need tavapärased sõnad nagu "kohv, šokolaad ja kakao" mõjuksid praegu kui kohatu lapsepärane lalin. See lõhn on karm nagu Chuck Norris ja B.A.Baracus kokku.

Esmamekk. Nafta. Kui šokolaadist tehtaks naftat ... või oli see vastupidi? Must rumm ja südametunnistus. Piraadilaeva tõrvatud vaterliin.

Keskmaitse. Kas naftakokteile tehakse? Ah mis ma küsin, see siin ju ongi. Rummis lahustunud kasetõrv. Orjakaubandus on üks kasumlik äri, kas ei?

Lõppmaitse. Lõpp, mis maitse, you fool! Karm, jõhker, sügavale silma vaatav. Pilk mis lõppeb teisel pool sinu kolba tagaseina, nii et kuklakarvadest tõuseb suitsu.

Järelmekk. Jebenti dušu. Rõve sõim serbohorvaadi keeles. Selles kõiges on midagi masinlikku, mehhaanilist, sünteetilist ja kosmilist.

Sügavalt. Ebanormaalne. Vana Gambrinus ei kasuta teadlikult sõna "hea" ega ühtegi ligilähedast mõistet. Põhjalikult kasutatud mootoriõli on ilmselt lähim sarnlev loodusnähtus.
---
pilt isetehtud

Merry Christmas Mr.Lawrence


Merry Christmas Mr.Lawrence (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Liigimääratlus: "bitter"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, suhkur, tsitruste koored, Northern Brewer ja Northdown humalad, tähtaniis, ingver, pärm"

Väike lihtne pude, sildil kenitleb jõulupärg. Sentimeetrine valge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kollane, samas hõljub klaasis ohtralt tükilist kraami. Aroom on esimese hooga farmhouse'i sarnane, selline ... ummm ... looduslähedane :) Noh et kompost ja sõnnik ja värk. Selle talumajapidamise nurga taga leidub ka õilsamaid vürtse, kuid vähemalt lõhnas on need pigem aimamisi. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitse ... no kuulge, ongi farmhouse? Selline tavapärasest mõrkjam, kuid ikkagi - magusapoolne ja vürtsikas, suud kihelema ajav ja väga karastav. Lõppmaitses hakkab mõrkjus lagunema kihtideks, nii et tunda on nii apelsinikoort kui midagi greibilist, puidusevõitu humalast rääkimast. Ingveri vürtsikus hakkab alguses üldisest foonist selgemalt eralduma, kuid tähtaniisi ei leia. Järelmekk on mõrkjas-magusakas ... no ja belgia mis belgia. Isegi kui tegija nii ei tahtnud.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Vana Gambrinus küll kahtleb, kas pruulmeister niimoodi tahtis, kuid välja kukkus pigem belgia-hollandi farmhouse kui bitter :) Aga mõnusalt maitseküllane on see klaasike nii ehk teisiti.
---
pilt isetehtud

Aroniju Ragana


Aroniju Ragana (Labietis, Läti). pdl 0,5 l. alc 5,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Fruit Beer" ja hinnang 38 punkti.

Tootjainfo: ""Aronia Witch"
A ruby red beer dryfruited with aronia berry juice. High final gravity from light malts with a bit of Citra hops provide the rest of the taste composition."

Keskmist kasvu pudel, punasel fooniga tehniline silt. Roosa sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt lillakas-roosa lisandiga punane. Magusas marjases aroomis on küll tunda pigem midagi vaarikate sarnast, aga ega pole ka ammu arooniaid nuusutanud.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja intensiivselt hapukas-magusakas. Keskmaitse on pigem magusasse poolde kaldu ... ja see magusus meenutab huvitaval kombel kliidega kaerahelbeputru!? Lõppmaitse viskab sellesse putru ka peotäie marju ... maasikaid ja vaarikaid ... ning jälle ei oska arooniat tunda. Aga järelmekk on juba palju selgemalt aroonialik, keelepära parkiv ja kuivapoolne.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-magusaka buketiga huvitav rüübe. Halb ta ju pole ning mahlase oleku eest võiks ehk kiitagi ... aga kuidagi lame on see lugu, pole ei humalamõrkjust ega mingitki vürtsikat sädelust. Külmana janukustutuseks sobiks aga jummmala hästi!
---
pilt isetehtud

Õllataja 2017?


Õlut tehakse Eesti palju. Head õlut tehakse ka, aga veidi vähem. Väga head õlut ... noh mõistagi veelgi harvem.

Aga mis oli selle lõppeva aasta suurim üllataja Eesti õllemaastikul? Õlleüllataja ehk õllataja?

Midagi era- või esmakordset, mingi super-elamus, olgu kasvõi seeriast „friigikas“? Mingi ootamatu maitsekooslus või siis lihtsalt super-hästi valminud stiilinäide?

Andmaks aimu, kuhupoole mõtet veeretada , nimetab vana Gambrinus enda ja nanoPruuli koostöös valminud nisuveini Nisuvine. Kas ta nüüd just kõikse parem õlu on ... noh seda otsustab igaüks ise. Aga igatahes oli see esmakordne ametlik „wheat wine“ tegu Eestis. Või siis Andersoni Faulty Basyl – eelmisel aastal valminud basiilikuga tehtud saison „mis on niiiiiii armsalt friigikas et kohe heldimuspisar tuleb silmanurka“ kui ise ennast tsiteerida :)

Ühesõnaga – nimetage Eestis sel aastal toodetud õlu, mis teie seest suurima „VAU“ välja pigistas (ja palun tehke seda vormis TOOTJANIMI ja TOOTENIMI).

Ja selleks et asjale veidi hasarti lisada – kelle õllenimeline kommentaar (Tartu õllepoe FB lehel) kõige rohkem laike kogub, sellele teeb vana Gambrinus 2017 sendi väärtuses kingituse tema enda valikul! Hääletus läheb lukku 24.dets 2017.