Sunday, July 15, 2018

#YOLOmælk


#YOLOmælk (To Øl, Taani) pdl 0,5 l. alc 14,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 99 punkti!!1

Tootjainfo: "Imperial Salty Milk Stout brewed with Caviar and Champagne-yeast"

Saraisk. Sasiga. Saheeringas. Mõelge Uuesti. Kalamari ja šampus ... peenutsemise muster-kontsentratsioon. Ja õlles!?!?!?!?! Miks mitte?

Keskmist kasvu kollane purk, mis on üle kirjatud sõnadega. Vaimustushüüetega? Hämmeldusavaldustega? Needustega?

Tume-punakas-pruun vaht täidab 3/4 klaasist ja see püsib KAUA! Tihe-tihe pitsijälg on boonuseks. 

Õlle värvusest ma täna ei räägi, eks ole. Seleta nagu väikestele, pfff.

Aroom. Mihahi hee on? Impstoudi raske magus šokolaadisus mõistagi, see on ju ilmselge. Aga siis ... siis on see ... noh kuidas nüüd öeldagi. Kala noh. Vinnutatud heeringamari? Vanakooli vobla? Kalamari šokolaadis?

Esmamekk. RASKE. Tintjas. Tökatjas. Keeleotsa laiaks pressiv. Särtsakas. Tökatjas. Alkoholine, mandliliköörine. Kesköine.

Keskmaitse. Ohjeerum. Mingekukele. Vanatallina ja mustsõstra Riia balsami ristand. Šokolaadikomm ploomidega. Ja klaasi šampusega. Vaimustav, dekadentlik. 

Lõppmaitse. Salõppmismaitse. Kirsišokolaad kalahelvetestega.  Kohviliköör, millele on lisatud austrikastet. Jabur. 

Järelmekk. Pöörane. Õige vanamoeline, roppumoodi erakordne ketšup ... noh teate see kaladest määndatud. Vänge. Luksuslik. Täidlane. Liköörjas. Viigimarja-balsamico musta ploomi kaisus.

KOSMILINE. Ogar. Ülevõlli luksuslik. Häirivalt mitmemõõtmeline. Kaaviari ja šampanjapärmiga ei tehta õlut. Sellega tehakse sigalahedat emotsiooni. Ja seda ta on!
---
pilt isetehtud

Inked #2


Inked #2 (Mikkeller, Taani) pdl 0,33 l. alc 6,6 vol% Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 82 punkti

Tootjainfo: "Hazy IPA"

Väike lihtne pudel, sildil tattoo-salongi reklaam. Kreemika varjundiga vaht täidab üle poole klaasist, püsides kaua ja haakides end kenasti ka klaasiseintele. Õlle värvus - uduselt kollane. Pudeli avamise hetkel levib üsna IPAlik aroom, mis aegamisi küll taandub, kuid on siiski mõnusalt ja tihkelt puuviljane, papaia ja mango segune.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub veidi kirbeks, kuid samas ka meeldivalt mahlaseks, ananassikonservi, litšimarjade ja nektariinide seguseks. Lõppmaitse võtab tagataskust vaiguseid noote, mõrkjas-magusakas ananassi ja seedrimänni kokteil on mõnusalt värskendav, ehkki tibake kirbe ja keelekülgi kratsiv. Järelmekk on magusakas-vürtikas, mango, meloni ja männiokaste omapärase ristandina jääb see klaasitäis teistest paremini meelde.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karbonieerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-kirbe-hapukas-maguskas-mõrkjas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. See on nüüd sedasorti jook, mis väga kenasti õigustab määratlust "hazy IPA" - jah ta on hägune, veidi kirbe, kuid samas nii puuviljane kui vaigune. NEIPA rehabilitatsioon.
----
pilt isetehtud

Viisakas härra

Viisakas härra (Karli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,7 %vol. Liigimääratlus: mild ale

Tootjainfo: "Tume õlu, mille maitsest võib leida karamelli, rösti ja pähkli noote. Madala alkoholisisaldusega, tegemata järeleandmisi maitses."

Väike lihtne pudel, tume minimalistlik sildike. Tumekollane sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt tumepunane. Aroom on magusakas-hapukas, karamelline ja leivane.

Esmamekk on kerge kehaga ja hapukas. Keskmaitse on magusakas, röstine ja kohvijooki meenutav. Lõppmaitse taandub uuesti hapukaks, pähkline ja veidi maltoosat meenutav. Järelmekk on mõrkjas-magusakas, kõrvetatud suhkru nootidega.

Kerge kehaga, vähekarboniseerunud ja kuivavõitu paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga HEA taseme rüübe. Ehkki jook ise pole mõistagi elamus-pomm, tuleb tunnustada oskust teha nii lahjast ja ebamäärase stiilimääratlusega kraam üsna maitseküllane.
---
pilt isetehtud

Friday, July 13, 2018

Lost Baggage


Lost Baggage (Sori / Bagby, Eesti/USA) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 56 punkti

Tootjainfo: "The awarded brewer Jeff Bagby came a long way from Oceanside, California to chilly Estonia to brew with Sori. Brewing without gimmicks, 90 IBU and true to style West Coast IPA. Dry, hoppy and bitter - how it's meant to be. This beer is true to its San Diegan roots."

Väike lihtne pudel, seeriale omaselt on sildil kiiker. Valge tihe vahukiht täidab pool klaasi ja püsib kaua, haakides end ka kenasti klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on mõnusalt vaigune, magusakas ja karge.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt maguskas-mõrkjas. Keskmaitse ... ooojaa ... noh see on üle setme aja jälle üks karmimaid IPA'sid, millest praeguse trendika mahlas-mudruse veidra moevoolu ajal oled jõudnud juba võõrduda. Lõppmaitse on on mõrkjas, seedrimänni ja raudrohu sugemetega, samblamõrkjas ja kuivapoolne. Järelmekk suriseb keelenurkades korraliku vürtsise survena, mõrkjas-karge kargus täidab suuõõne ja pool koljut.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERTASEME RÜÜBE! Üks tubli kolakas, mõrkjama otsa IPAde väga-väga hea esindaja. Vana Gambrinus pole kategooriliselt nõus RB madala hinnaguga ... selles joogis on pavverit, udumoodsate hapukate mahlajookide IPA pähe pakkumise vahele üks korralik lõuatäis. Proosit!
---
pilt isetehtud

Belgia bombilla

Belgia bombilla (Karli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,9 %vol. Liigimääratlus: belgian blond ale

Tootjainfo: "Belgia hele eil koos brasiilia yeili mate tee ja magusa apelsini koorega. Tulemus on kergelt magus, puuviljane, vürtsikas ja kindlasti ergutav jook"

Väike lihtne pudel, tehnilise olekuga kollastes toonides sildike. Valge vaht täidab üle poole klaasist, kuid see on hõre ja mitte kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt pruunaka varjundiga kuldne. Aroomis on selge mate tee aroom, mis toetub meeldivalt belgiapärasele magusale puuviljasusele.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas, kohe algusest on pisut tunda mate veidi parkivat tooni. Keskmaitse muutub veelgi teesemaks, see magus-vürtsikas-mõrkjas segu mõjub juba keelele ergutavalt, mis ta siis veel meeltele teeb? Lõppmaitse on tihkepoolne, magusakas-vürtsikas puuviljane belglane sobib ülihästi selle lisandiga kokku, panned maitsenäsakesed rõõmsalt kihama. Järelmeki karamellin magus põhi ja vürtsikad küljed hoiavad kenasti koos mate veidi parkivat mõrkjust, moodustades kokku üsna perfektse kombo.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-maguskas-mõrkjas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Belgia põhja peale saab ikka väga meeldivaid konstruktorei kokku kombineerida, see mate tee lisamine oli päris suurepärane mõte!
---
pilt isetehtud

Aias Sadas Saia


Aias Sadas Saia (UJH Man’s, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Wheat Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Banana split hefeweissen"

Väike lihtne pudel, pruulikojale omane valge minimalistlik sildike ... ma kujutan ette et keskmine kunde on veendunud "ah seda ma olen ju varem saanud"

Sentimeetrine valge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tuhmkollane. Aroom on hapukas-mõrkjas, murune ja marjane, vähemalt lõhnas on banaani äratundmine küll raskendatud ... no kui, siis toores roheline banaan.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas-hapukas, huvitavalt nelgise ja vürtspiprase säraga. Lõppmaitse muutub magusaks-mõrkjaks, kergelt täidlaseks ... noh ja siia võiks juba banaani ette kujutada, kuigi sellesse on torgatud mitmeid nelgipuu kuivatatud õienuppu. Järelmekk on hapukas, veidi õline, kaneeline, aromaatne ja vürtsikas.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja veidi lameda paletiga, magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga huvitav rüübe. Noh, pehmust temas küll on, kuid hefeweizeniks ei oska seda küll pidada. Vürtsikas moment muudab joogi küll veidi põnevamaks, aga meelde ei jää ta ei nisuõllena ega ka muud moodi.
---
pilt isetehtud

Wednesday, July 11, 2018

Koch Imperial Stout


Koch Imperial Stout (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Malts: Pale Ale, Red Ale, Crystal 300, Chocolate, Peated, Black Malt, CaraPale, Munich. Hops: Magnum, Phonix, Northern Brewer."

Väike lihtne pudel, tuhm-tumepunane sildike mõjub minimalistlikult, kuid siiski elegantselt. Tumekollane sõrmepaksune vahukiht püsib mõõdukalt. Õlle värvus - sügavikupunane. 

Arrroooom. Mmmmm ... melass! Melassi-šokolaad. Röstpähklid melassikoorikus. Kakaoküpsised melassiglasuuriga.

Esmamekk on ... hmmm ... üllatavalt kergevõitu kehaga selle kanguse kohta! Magus-mõrkjas ja tasapisi keeleotsa soojendav, kuid jah kuidagi kerglane. Keskmaitses keha juba tasahilju lisandub, veidi ka metalset hapukat nooti, kuid vaikselt hakkab lisanduma ka nelgist ja tammelikku puidust vürtsikat suminat.

Lõppmaitse on tugevalt pähkline, röstitud pähklitest tehtud kreem ja veinis leotatud rosinad annavad kokku mõnusa ja mõrkjas-täidlase suutunnetuse. Järelmekk sõidab sama veinise noodi peal jälle kergema suutunnetuse tasandile, meenutades poolkuivanud viinamarju ja viigimarju, mis on korraks kastetud šokolaadi sisse.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise buketiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga Übertaseme rüübe! Kochi pruulikoda on hakanud positiivselt üllatama ... kuigi õlle liigimääratluse panemine õlle nimeks on jätkuvalt tiba nüri, kas ei?
---
pilt isetehtud

Lost Juice


Lost Juice (Sori / Pinta, Eesti/Poola) pdl 0,33 l. alc 6,5 5vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 55 punkti.

Tootjainfo: "Sori Birthday collaborations - The Lost Series. A collaboration with PINTA. Adding loads of fresh blood orange to bring out refreshing citrus and tropical fruit flavors.
IBU 45"

Väike lihte pudel, seeriale omaselt on sildil kiiker. Sentimeetrine valge vaht pole püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. aroom on mõrkjas-magusakas ja tsitruseline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja kuivapoolselt mõrkjas. Keskmaitse jääb sama mõrkjaks, kuid lisandub mõnusat hapukat mahlasust, mis paneb suu lausa kergelt õhkama. Järelmekk on hapukas, apelsinikoorene ja veidi õline, justkui oleks greibiseemet pigistanud näppude vahel ja siis need suust läbi lasknud. Järelmekk on eelmist arvestades üllatavalt magusakas ... kuid siis keerab tagasi mõrkjama ja kuivema lainepikkuse peale.

Keskmisest suti raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Mahlasemate IPA'de vägagi hea esindaja, ehkki pikalt meelde ta siiski ei jää.
---
pilt isetehtud

Хмельной мед «Традиционный»


Хмельной мед «Традиционный» (Medovarus, Venemaa) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Ratebeer tunneb küll tootjat, kuid mitte toodet.

Tootjainfo: "Легендарный легкий хмельной мед, приготовленный в лучших русских традициях медоварения. Является продуктом натурального брожения. Ярко выраженный медовый оттенок вкуса дополняется нотами трав и пряностей, придающих напитку аромат леса и цветущих трав.
вода, сахар, патока, мёд, концентрат квасного сусла (ржаной солод, вода), хмель, душица, базилик, корица, имбирь, кардамон, мускатный орех, кориандр, гвоздика, дрожжи."

inglise keeli läbi guugletõlke: "Legendary light hopy honey, cooked in the best Russian traditions of honey-making. It is a product of natural fermentation. The pronounced honey flavor of the taste is complemented by notes of herbs and spices, giving the drink the flavor of the forest and flowering herbs.
water, sugar, treacle, honey, concentrate of leavened wort (rye malt, water), hops, oregano, basil, cinnamon, ginger, cardamom, nutmeg, coriander, cloves, yeast. "

Väike lihtne pudel, omanäolise lõikega sildike ja nööriga kinnitõmmatud paberkaelus jätavad hea mulje. Vähene valge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne.

Aroom. Jeerum ... piparkoogimaitseaine segu? Oi kui palju vürtse. Ja kui magus! Ja seda kõik poole meetri pealt! Lähenedes muutub segu karamelliseks, meenutades limonaadi Limonaad ... mäletate seda kuldset värvi mullijooki lapsepõlves? See lõhnab siin veel lapsepõlvelikumalt! Limonaad, piparkook ja meepräänik üheskoos!

Esmamekk on magus, kohe vägagi magus. Aga see ei ole ülemäärane, vaid selline armsalt karamelline-vürtsine magusus, mida võiks rahumeeli anda ka naistele ja lastele. 

Keskmaitse teeb huvitava tirilimpsi, muutudes kuivemaks ja hapukaks, kuigi karamelline põhijoon jääb kehtima. 

Lõppmaitse meeutab küpseõuna, mis on üleküpsetatud kaneeli ja suhkru seguga. Muskaatpähkel muutub selgelt tajutavaks ... ja mingi huvitav tajuhäire tuletab meelde loorberilehte ... ehkki ilmselt on tegu koriandri kooskõlaga kõige muu peotäie vürtsidega.

Järelmekis ületab üle ja läbi mee nelgike, lehvitades kardemonilipukest. Jeerum, see kõik kokku oleks otse oivaline kuumana ja talvel hõõgveini asemel pakkuda.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga VÄGA HEA taseme rüübe! Pole nüüd küll kindel, misasi see ikkagi on - mõdu jaoks liiga magus (kuigi maltodekstriini kasutamine seletab asja), rukkimaltoosa kasutamise tõttu võiks jooki isegi braggotiks liigitada (vist?). Humalate kasutamine annab kena vabanduse kraami müügiks ka õlleletist. Kuid vau-efekt on igatahes tagatud ja jook toimib garanteeritud sissemeelitajana maiasmokkadest õllepelguritele. 
---
pilt isetehtud

Tuesday, July 10, 2018

No Cow On The Ice


No Cow On The Ice (Mikkeller, Taani) pdl 0,33 l. alc 6,9 vol% Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 77 punkti

Tootjainfot ei õnnestu leida

Väike purk, sildil värisevate jalgadega uiskudel lehm. Valge vaht töida 2/3 klaasist ja püsib väga kaua, haakides ka klaasiseintele vägagi kena vahujäljena. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kollane. Aroom on hapukas, mahlane ja veidi kirbe ... pikapeale hakkab siit eralduma ka kassipissi noote ... või siis suisa suvise kuivkäimla omi. 

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse on mudrusevõitu ja mahlane, kirbevõitu ja kreemine. Lõppmaitses muutub magus mahlane noot ananassi taoliseks, ainult et sellele ananassile on kass veidi pealt tilgutanud. Järelmekk on kirbe, vürtsikas ja hapukas-mõrkjas, greibikoore valge sisekülje moodi vänge.

Keskmisest raskema kehaga, üsna tugevalt karboniseerunud ja veidi mudruse paletiga, magusakas-hapukas-kirbe-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-kirbe buketiga vastuoluline rüübe. Jah, mahlane ta ju on ... aga nagu need uuema laine IPAd (isegi kui nad pole kraavikarva mudaseks tuunitud), on ta küll karge, aga ka kirbe ja mudrune.
---
pilt isetehtud

Lost Crow


Lost Crow (Sori / Dois Corvos, Eesti/Portugal) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Elderflower Saison" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Väike lihte pudel, sildil kiiker. Valge vaht täidab kolmandiku klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on nõrgake, kuid pika ja aeglase sissehingamise lõpuks aimdub nii saisoni magusat vürtsikat kui leedripuu õite vaigust võlu.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse on kuiv, veidi vaigune, pisut puitunud ja hapukas-vürtsikas. Lõppmaitses tuleb veidikese esile stiilikohast magusat põhja, kuid jääb siiski leedripuu õiekobarate puitunud varte taha. Järelmekk on mõrkjas-magusakas, vaigune ja ürdine.

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga omapärane rüübe. Tüübiline saison pole see jook kohe kindlasti mitte, tavapäraselt magusana tajutav leedripuu on siin hoopis mõrkjas ja kuivalt vaigune. Aga üldmulje on siiski meeldiv, eriti kui siia juurde nt grillitud kitsejuustu pakkuda.
---
pilt isetehtud

Suvesaurus

Suvesaurus (Karli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,4 %vol. Liigimääratlus: sour ale

Tootjainfo: "Piimhappebakteritega hapendatud õlu, millele lisatud mango, guajaavi ja banaani püree arendvad troopilise tulemuse. Värske, kerge ja maitsekas"

Väike lihtne pudel, soojades toonides sildike.  Valge vaht täidab pool klaasi ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - tuhmilt kollane. Aroom on hapukas, meenutades keefiri ja kergelt puuviljane ... troopiline jogurt?

Esmamekk on kerge kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas ja linnaseline, meenutades kohupiimaküpsist. Lõppmaitse muutub magusakamaks, meenutadaes pige küll pigem viinamarju kui ühtegi tootjakirjelduses olevat puuvilja. Järelmekk on hapukas-magusakas, tuletades meelde mõnda kergemat segumahla.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-maguakas-hapuka buketiga Hea taseme rüübe. Kerge ja mahlane, sobides suurepäraselt suviseks janukustutuseks.
---
pilt isetehtud

Monday, July 9, 2018

Eesti sada

Eesti sada (Karli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Liigimääratlus: odravein

Tootjainfo: "Pruulitud 45 Tartu Maratoni  päeval Eesti Vabariigi 100.sünnipäeva auks. Kasutatu Eesti oma linnaseid ja astelpaju marju. Kange ja rahulik nagu keskmine eestlane"

Väike lihtne pudel, rahvusromantiline sildikujundus. Vahakaelus pole kodupruulide hulgas kuigi levinud ning see lisab väärikust ... tõsi küll selle rabeda pitservaha mahakoukimine pole kuigi mugav. Valge pöidlapaksune vahukiht on üsna kenasti püsiv. Õlle värvus - kirkat kollane.

Aroom on mitmekihiline. Alguses lösutab siin lihtsalt mesiselt magus pudrune tihe mass. Seejärel aga ilmub pudru alt välja kuivatatud virsikuid ja heledaid rosinaid. Niiskete kaerahelveste ja likku pandud toortatra nätske pudrune kleepjus tuleb aga seejärel tagasi ja ummista sõõrmed. 

Esmamekk on raskepoolse kehaga, teravalt hapukas-magsuakas ja alkoholine. Keskmaitse meenutab nisupudrule kallatud virsikulikööri - selline nätske ja teravalt alkoholine ühekorraga. Lõppmaitse on üsna teravalt hapukas, hapendatud nisulinnaste ja punase sõstra segune. Järelmekk leebub, ülemäärane alkohol paneb korraks keelepära judisema, kuid siis jääb püsima tummiselt mõrkjas-hapukas, ürdine ja vahane, kleepjas sõstranaps.

Karvane, noor ja kasvatamatu on see tegelane praegu. Andke palun vähemalt pool aastat või veel parem aasta aega enne kui seda päriselt hindama asuda.
---
pilt isetehtud

Kalamaja Laager


Kalamaja Laager (Kalamaja, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Amber Lager/Vienna", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "IBU 20"

Väike lihtne pudel, heledates toonides sildike. Kreemika varjundiga sõrmepaksune vahukiht püsib mitte kuigi kaua. Õlle värvus - punakas merevaik. Aroom on hapukas ja kuivapoolne, veidi ürdine ja rauarohke.

Esmamekk on keskmise kehaga ja intensiivselt hapukas-magusakas. Keskmaitse muutub linnaselisemaks, biskviitjaks ja marjaseks. Lõppmaitse on karameljas ja vürtsikas, meenutades Keelekese küpsiseid. Järelmekk on veidi tolmune ja hapukas, punaste tikrite ja kuivatatud pohlade noodiga. 

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga hea taseme rüüpeke. Lihtne, ehk isegi igavapoolne, kuid vienna laagrite pesakonna üsna tüübiline esindaja. Sobilik pubi- ja janujoogiks, omamate mingeid pretensioone suupistete suhtes.
---
pilt isetehtud

Negev Amber Ale


Negev Amber Ale (Negev, Israel) pdl 0,33 l. alc 4,9 %vol. Ratbeeri liigimääratlus: "Amber Ale" ja hinnang 33 punkti.

Tootjainfo: "Amber beer is brown to red in color. The beer emphasizes the unique sweetness of the malt. It is rich and has fruity flavor. Suitable for drinking any time anywhere."

Väike lihtne pudel, väheütlev sildike. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasit ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - tiheda peeneterase hõljumiga oranž. Aroomi põhjaks on hea klaar vesi, sellele lisandub üsna intensiivne magusakas-hapukas kihistu, mis on aga kõvasti tolmune.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitses on magusakas-hapukas, metalne, vase ja alumiiniumi nüanssidega. Järelmekk lisab sellele üsna intensiivsel põhjale veidi mõrkjust, mis seni liiga magusat pilti pisut tasakaalustab. Järelmekk on hapukas ja vürtsikas, meenutades mee ja marjade segu suiraga.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga Hea taseme rüübe. Amber eili tavapäraselt rauarohke suutaju asemel on seekord mängus muud metallid, kuid pigem häirib liigne magusus kui miski muu. Soolakate juustu-köömne-krõbuskite kõrvale oleks aga päris kena lonksuke
---
pilt isetehtud

Sunday, July 8, 2018

Smaragda Dagda


Smaragda Dagda (Labietis, Läti) pdl 0,5 l. alc 10,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Smoked", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Vanilla BA smoked black ale"

Keskmist kasvu pudel, sildil rõngasrist. Pruun pöidlapaksune vahukiht püsib üsna kaua. Õlle värvus - must. 

Aroomis seguned lihalik suits ja pehme vanilje, hapukas-magus must ploom ja lõkke kohal kärsatatud leivaviilak.

Esmamekk on raske ja õlisepoolne, jõuliselt magusakas-hapukas, veidi tõrvane ja keeleotsa haukav. Keskmaitse on tõrvane, pigine, tahmane ja üleüldse piibukaha meenutav :)

Lõppmaitse ... oikurja, see on RASKE, LaevRaske, RongRaske ja tõrvase ankruketina rohmakalt sügavikku kolisev. Järelmekk ... õeeehhhhh ... elajas. Rohmakas, karvane, pigist nõrguvate käppadega, suitseva kasukaga, näljase pilguga elajas.

Rohmakas Friigikas. Ülemäära Üle-elu-suurune. Ront-raisk-raske. Üldiselt vana Gambrinus hindab ülevõllikaid, kuid siinkohal ei ole see positiivne elamus. Pooleliitrine pudel on KOHUTAVAL suur taara sellise piibukahapigi jaoks. Bõrrr.
---
pilt isetehtud

Vedel Muhu Leib


Vedel Muhu Leib (nanoPruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Traditional Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Rye beer.
IBU 21"

Väike lihtne pudel, sildil ... eee ... kaljamullid? Vähene hallikas vahukiht kaob praktiliselt kohe. Õlle värvus - must. Kohvine aroom jõuab juba kaugelt ninna, lähenedes muutub see magusamaks, kalja ja leivakooriku seguseks.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas-kohvine. Keskmaitse ... kõrbenud leib ... ei lausa leivakontsiku söestunud otsake. Lõppmaitse on magus, melassine ja õrnalt suitsune. Järelmekk jääb melassilikult magusaks, kõrbenud rosinate ja meevaha seguseks.

Keskmisest kergema kehaga, alakarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusa buketiga veidravõitu rüübe. Leivaga seda seob üsna vähe, kui ehk hapukas noodike välja arvata. Liigne magusus ja korraks ründav agressiivne kõrbenud nüanss viivad joogi tasakaalust välja. Aga noh, öelda et tulemus "halb" oleks, kah ei saa. Kentsakas kraam.
---
pilt isetehtud

Mätas kuiv


Mätas kuiv (Õllevõlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Golden Ale/Blond Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfot pole, kaudselt tean et jook võiks olla tegelikult "bitter"

Väike lihtne pudel, sildil tahtlikult kole joonistus. Kollakas vaht täidab üle poole klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt sügavkuldne merevaik. Aroom on leebelt mõrkjas-hapukas.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub veidi linnaselisemaks, lisandub ka meeldiv mahlane toon. Lõppmaitse on mõnusas mõrkjas-magusas tasakaalus. Järelmekk mängib korraks vürtsika noodiga, kuid siis jääb pikemalt püsima seesama mõrkjas-magusakas olek.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga VÄGA HEA taseme rüübe! Joogina omaette pole see ehk mingi kõrgema klassi elamus, kuid teha lahjat ja samas mõnusalt maitsetihedat jooki - see väärib igati kiitust! Bitterite pesakonna hea esindaja.
---
pilt isetehtud

Wednesday, July 4, 2018

Okkara Portari


Okkara Portari (Okkara, Fääri) pdl 0,33 l. alc 7,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Porter" ja hinnang 87 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Danish: Replaces the previous port variant of 5.8%, but still "in smoke and steam" - and with even more features."

Väike lihtne pudel, omapärase lõikega sildike. Kollakaspruun vaht täida kolmandiku klaasist, haakudes kergelt ka klaasiseintele. Õlle värvus - vähese punaka helgiga must. 

Aroom on pehme, tume, sume, sametine ja ohisverkuinunnu. Sihuke ümar ja soe ja kreemine ... pehme šokolaadijäätis?

Esmamekk on raskepoolne ja hapukas-magusakas, kreemine ja kohvine. Keskmaitse mõjub sumedalt kui sügisöö, mille sisse on nii hea end peita, sahistada jalgadega lehtedes ja lonkida tühjadel randadel. Hapukas kohvikreem ja tilgake kakaolikööri.

Lõppmaitse meenutab kohvikreemi jõhvikamoosiga, selline magusakas-hapukas, pehme ja sulnilt suunurki mööda laialaivalguv pehme nauding. Järelmekk mõjub soojalt ja siidiselt, mõrkjas-hapukas ja kauakestev.

Raskepoolse kehaga, sametise paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-kreemise-magusakas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe. Dessertõlu. Ideaalne valge vaniljejäätise peale kallatuna.
---
pilt isetehtud

Thyme Saison

Thyme Saison (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune valge vahukiht on hõre ja mitte kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne ... ja kui lustakas tihe mull jookseb läbi vedeliku üles vahuse vabaduse poole! 

Aroom. Oi. See on TORE, mu noored sõbrad. See on tore ja lustlik ja naljakas! Sõõrmeid kõditav mulliline ja lõbus lõhn on korraga pidulikult vürtsikas, meeldivalt kommilikult magusakas ja uimastavalt eeterlik. Tüümiani vürtsikas vaigusus sobib saisoni lõhnapõhjaga otse imetabaselt!

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitse ... kihisev, oi kui kihisev ja prõgisev-prigisev nagu üleannetud suusplaksuvad kommikesed või lapsepõlves kuivalt keelele kallatud joogipulber. Magus ja siplev ja säbelev justkui infantiilsevõitu animaatori multikas.

Lõppmaitses ilmub pisut tasakaalustavat mõrkjust, jutskui oleks keegi täiskasvanu saadetud ukse vahelt piiluma, et mis tingeltanglit need jõmpsikad oma toas korraldavad. Tüümiani tuiakas õlisus laotub korraks üle keele, kuid lahustub taas selles naerupiiksuvas võbeluses. Järelmekk sumiseb keele alumistes nurkades nagu hilissuvine maamesilane, koivad tihkelt täis pakitud suira ja nektari pallikesi.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga GENIAALNE rüübe! Saisoni paaritamine tüümianiga osutus briljantseks ideeks. Suvine, rõõmus ja muretu jook!
---
pilt isetehtud

My nigga

My nigga (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Liigimääratlus: black IPA


Tootjainfo: "IBU 71"

Väike lihtne pudel, minialistlik silidike. Pruun vaht räidab 90% klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt tumepunane. Aroom on mõrkjas, röstine, kõrvetaud pähklite, rosinate ja leivakooriku taoline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja jõuliselt mõrkjas-magusakas, veidi keeleotsa soojendav ja kohvine. Keskmaitse muutub hapukaks, tugevalt röstine, huvitavalt lagritsa ja musta ploomi segune, millesse lisanudb veel veidi soolakat-vürtsikat nooti. Suu huugab üllatunult sellise jõulise alguse peale.

Lõppmaitses hapukas kuivatatud kreekide pool tugevneb ning sellevõrra muutub suutunnetus kergemaks, võtteks korraks vesisegi asendi. Seejärel aga valgub üle keele kõrbemaminev murakamoos, kandes enda laineil mõrušokolaadi tükikesi. Järelmekk muutub kogu eelneva maitsepillerkaari järel veidi rahulikumaks, kõneledes vaid kuivapoolses kohvikeeles.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! Musti IPA'sid kohtab harva, hästitehtuid veelgi harvem, ja see siin ON hästi tehtud! Siiralt soovitan poistel mõelda kasvõi ühe-kahe õlle tegemisele mustlasena, kui täis-ametlikuks tegijaks minna ei taha.
---
pit isetehtud

Monday, July 2, 2018

Pumpkin Pie

Pumpkin Pie (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune kollakas vahukiht püsib üsna mõõdukalt. Õlle värvus - tuhmilt kuldpruun. Aroomis domineerivad kaneel ja nelk ... ja mitte kuigi meeldib kummine pooltoon.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitses ... mnjah ... see on see nelgiga-kaneeliga mängimise keeruline pool ... lähed üle võlli ja on tulemuseks liimipulk. Lõppmekis muutub talgine kummivoolik juba veidi liiga jämedaks, et sellega tahaks edasi minna.

Kokkuvõte jääb ära, sest tegu on toorikuga, mis vajab veel korduvalt lihvimist. Aga teades selle pruulmeistri jonni ja võimekust, on vana Gambrinus veendunud, et mõne aja pärast me saame ühte õige toredat kõrvitsaõlut mekkida (vaata Applehof kannatuste rada)
---
pilt isetehtud

Summer


Summer (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Kochi pruulikojas valminud käsitööõlu, milles põimuvad pinnapärmiga kääritatud virde linnaselisus ja vahuveinipärmiga kääritatud mustsõstra marjasus."

Väike lihtne pudel, kirjuvõitu sildil hipibuss ja tõmmu piiga. Roosakas vaht täidab 90% klaasist ja püsib hõredalt, ent kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane. Aroom on põnevalt veinine ja marjane, hapukas ja mahlane.

Esmamekk mõjub hapukalt ja uskumatult kergelt, peaaegu kaalutult. Keskmaitses seguneb tugev, ootamatult intensiivne linnasemagusus ja mõrkjas-mahlane sõstratoon. Järelmekk muutub kuivemaks, hapukas-mõrkjaks, meenutades marjaželeed pehmel muredal biskiivkoogil. Järelmekk taandub taas sulgekergeks, marjakestade vähene parkiv kuivus suudab selle siiski üsna meeldivaks muuta.

Feonomenaalselt kerge kehaga, ülemäära karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga väga hea taseme rüübe. Kerge ja mänguline, mõnusalt hapukas ja mahlane ... oivaline suvejook. Kochi pruulikoda hakkab vaikselt pruulimiskunstile pihta saama :)
---
pilt isetehtud

Eesti 100

Eesti 100 (Õllevõlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda jooki.

Tootjainfot pole, kaudselt tean et jook võiks olla "hoppy lager"

Väike lihtne pudel, sildil tahtlikult kole joonistus. Valge vaht täidab ligi pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on hapukas, laagerõllele üsna sobilik. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitses on mõrkjas-magusakas, mõnusalt karamelline ja murune. Lõppmaitses muutub karamelline pool tugevamaks, häirides korraks ehk isegi liigse magusaga, kuid siis kohe päästab päeva tugev, lausa kibekas mõrkjus. Järelmeki ajal hakkab keelepära kenakesti õhetama ning heinane-puidune mõrkjus jääb pika ja toeka kargusega pikalt püsima.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga VÄGA HEA taseme rüübe! Üsna oivaline näide sellest, kuidas teha laagerõlut, mis tõepoolest hea on. Massõlle tarbijale jääb ehk tiba mõrkjaks, kuid see võiks olla hea nö sissejuhatusõlu, millega sõpru-sugulasi massiõllest võõrutada.
---
pilt isetehtud


Olukorrast (õlle-)riigis


Eestis valitseb erakordne olukord. Post-revolutsiooniline olukord, kui soovite.

Hingake rahulikult, jutt on õllerevolutsioonist. Aga ilmselt selle teksti lugejate jaoks pole selles täpsustuses midagi kentsakat ega lohutavat, pigem noogutavad nad arusaavalt pead.

Erakordne on see olukord selles mõttes, et lähiriikides midagi analoogset toimumas pole.  Revolutsioonijärgne selles mõttes, et see u 15 aastat tagasi meerikamaal alanud, 5 aastat tagasi Eestisse jõudnud ja 3 aastat tagasi suisa filmiks vormistatud nähtus on Eesti õlleilma üsna pea peale pööranud. Kui veel nii viis aastat tagasi oli Eestis nii umbes kaks-ja-veerand suurtootjat, siis nüüd on sellele skeenele lisandunud ligi 50 väiksemat tegijat.

Jah, tõenäoliselt pole suurtoodetud kraami eelistav seltskond seda kõike eriti tähelepanu vääriliseks pidanud, kuid selles väikeses käsitööõllede maailmas (mis on mõistagi suurem kui väline maakera, eks ole) puhuvad nüüd sootuks uued tuuled.

Kui esimesed turuletulijad nautisid turumajanduse jaoks üsna ebatavalist olukorda ehk vaakumit, siis nüüd pole sellest järel rohkemat kui mälestus. Toona neelas turg rõõmuhõisetega alla kõik, mis pruulikoja torust välja tuli. Nüüd on Eesti õllegurmaan VÄGA ära hellitatud. Turule võib rahulikult panna diagnoosi – ülekuumenemine.

Jah, nendest u 50 tegijast on vaid napilt pool tosinat taolist, kes end pruulimisest kenasti ära elatavad (Põhjala, Lehe, Tanker, Õllenaut, Pühaste, Sori ja ehk ka Vormsi). Ülejäänude jaoks jääb tegevus kas toetavaks (Käbliku, Purtse,...) või suisa hobiks. MUUDATUS - Nii Käbliku kui Purtse puhul ilmneb, et algne toetav funktsioon, esimesel turismitalu ja teisel restorani juures, on muutunud põhiliseks tegevusvaldkonnaks!

Üsna olematuks on hääbunud selline loodusnähtus nagu mustlaspruulimine – ehk siis selline tegutsemine, kui mujal pruulitud õlut oma kaubamärgi all turustatakse (Andersons’ on ehk silmatorkavamaim erand, mujal õlut telliv Vaat pigem marginaalne).

Turult on juba kadunud terve pinu tegijaid, kellest kõiki ei pruugi mäletatagi: Raba, Hampelmann, J&R Õlleateljee, Kitseküla, Lükati, Wassalemma ...

Nö ooterežiimil ripub peotäis nimesid: Nöösker, Pääväkese, Saue .... On juba ka tagasitulemist katsetajaid, nt Odrakunn.

Äsja-äsja lisandunud uusi tegijaid: Kastani, Pump, ...

Jah, ja neid on veel, kes kohe-kohe tahavad varvast ukse vahel saada.

---

See kirjatükk ei pretendeeri andmebaasiks olemisele ning kõik kes nimetamata jäid või muidu end puudtatuna tunnevad – andke andeks, vana Gambrinus vabandab teie ees!

Kõik see oli vaid illustratsioon ja sissejuhatus peamisele sõnumile: Eesti väiketoodetud õllede turg on sisuliselt pungil täis. Ja siit soovitus neile, kes ikka veel soovivad turule tulla – mõelge hoolikalt järele!

Nö investor-tüüpi pruulikoja rajamiseks on praegu väga halb aeg. Et kui teil on vaba raha ja mõtlete, et võiks selle ju õlletootmisse paigutada (et noh popp värk või nii) ... siis pigem paigutage see kuhugi mujale. Selleks et üleküllastunud turu tingimustes turule tulla, on vaja kolme eeltingimust. Esiteks sädemega hullu pruulmeistrit. Sellist kunstnikuhingega ja põrunud teadlase vaimustusega askeldavat tüüpi, kes tahab pidevalt katsetada ja teab ka seejuures, mida teeb. Teiseks kuramuse head turundajat. Kolmandaks (rahalist) võimekust üle elada tagasilöögid.

Tulla turule praegu „lihtsalt õllega“ oleks üsna loll samm. Turvaliste õllede turg on pungil täis. Selle osas pole teil lootustki võistelda suurtootjatega (kes pealegi saavad edasimüüjatele pakkuda turgu moonutavaid toetus-skeeme).

Jah, üks võimalus jääb ka selles nišis. Juhul kui teil või äripartneril on oma toidukoht, kuhu saab pakkuda lihtsalt joogikat. Üks hele ja üks tume ning ei mingit vigurdamist. Ainult et sedaviisi turundamise maht on niiiiii väike, et kas ikka tasub selle nimel pungestada?

Teine võimalus on kasutada ära regionaalseid nišikesi – siin pole veel kõik täis. Kui teil õnnestub esimesena rajada nt Paide pruulikoda, siis on kohaliku toote turg mõneks ajaks teie. Seniks kuniks ilmub järgmine, kes tahab sama nišši üle võtta (kahe Pihtla lugu on hea-halb näide).

Kolmas võimalus on hullu panna. Teha midagi erakordset, olgu sisu või vormi mõttes. Panna turg endast rääkima. Teha asju, mida siiani pole tehtud (noh nt braggotit või õlledestillaate või ... ) Aga arvestama peab, et ehkki friigid hõiskavad selle peale ja ostavad uue kogemuse jahtimisel ilma hinda küsimata esimesed pudelid ära ... aga mis edasi saab?

Kokkuvõtteks tõdeb vana Gambrinus sõbralikult õlale patsutades – lootust värske tulijana kohalikul ülimalt ära hellitatud õlleturul on, kuid selleks sa pead ise kuramuse kõva tegija olema!
---
pilt võetud siit

Sunday, July 1, 2018

Wee Heavy

Wee Heavy (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. Liigimääratlus on õlle nimes kirjas

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Tuhmkollane sentimeetrine vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt pruunikaspunane. Aroom on täiesti stiilipuhas - suits ja karamell, karamell ja suits. Noh ja veidi guaššvärve kah :)

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas, veidi turbase fooniga. Keskmaitse muutub raskemaks, nätskelt karamelliseks, kusjuures see karamell on kõrbemise äärele jõudnud ning veidi suitseva kanarbikuoksa ka alla neelanud.

Lõppmaitse mõjub raskelt ... kuid samas mitte koormavalt, selline ärksa olekuga jõulisus meenutab selge pilguga ja muheda olekuga külameest, kes tegelikult on mitu talve kõrgema kooli sees käinud, kuid nüüd naudib oma igapäevast lihtsat ja elutervet olemist puutöö ja lambapidamisega. Järelmekk muutub ehk tiba liiga magusaks, suitsenud meekärje sarnaseks ... aga ju see maamees peab ka mesilasi ning on just äsja suitsulõõtsaga selle kärjekasseti pealt mesilinde minema pühkinud.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga Übertasandi rüübe! Wee Heavy stiil on ülitäpselt tabatud ... no ehk veidi liialdades magusama poolega, kuid seda stiili on eesti pruulmeistrite poolt enamasti kõrvale jäetud, nii et seda enam peab tegu kiitma. Soovitan soojalt sellega ametlikule turule tulla!
---
pilt isetehtud

Reedeil

Reedeil (Õlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol. liigimääratlus: red ale

Tootjainfot pole.

Väike lihtne pudel, pruulikoja tüüpsilt seekord punasel foonil. kollane vaht täidab 2/3 klaasist ning püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane. Aroom on nõrgake, kuid siiski meeldivalt karamelline ja veidi mõrkjas, meenutades pisut rosinaküpsist.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse muutub intensiivsemaks, säilitades sama mõrkjas-hapu olemuse, kuid tõstes panuseid umbes kahekordselt, hakates meenutama pihlakaid ja veidi tooreid mustsõstraid. Lõppmaitses asub hapukas pool domineerima, omandades pohlale omase kuivuse ... kuid selle taga aimdub ka tiba karamelli. Järelmekk on kuiv, vürtsikas ja hapukas, stiilile omaselt veidi rauarohke.

Kesmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja tiba kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakaskas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Väga hea taseme rüübe. Ehkki enamasti ei tunnistata punast eili omaette alaliigiks, sobib selle joogi juurde see nimetus üsna kenasti - amber eili veidi karameljam poolvend.
---
pilt isetehtud

Easy


Easy (Lervig, Norra) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Session IPA - TOP 50" ja hinnang 95 punkti!

Tootjainfo (guugeltõlke abil9: "Brewed on Golden Promise, Munich, Pilsner, Oats and Wheat for an OG at 11P. The bumblebees are Mosaic and Citra and it is double-dried (DDH)"

Väike purgike, sildil keegi kahenäoline chilliv tegelane. Valge vaht täidab pool klaasi, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - tuhmilt heledapoolne kollane. Aroomon hapukas-mõrkjas, meenutades väga üleküpsenud, sisuliselt mädanemise äärele jõudnud mangot.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas ja kuivapoolne. Järelmekk muutub õrnalt vaiguseks ja ananassiseks, mango ja meloni nootidega. Järelmekk kestab üsna kaua ja kargelt mõrkjana.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga HEA taseme rüübe. Session IPA kui nähtuse väga tubli esindaja ... noh aga meelde ta ikkagi ei jää.
---
pilt isetehtud

Saturday, June 30, 2018

Lervig Liquid Sex Robot


Lervig Liquid Sex Robot (Lervig, Norra) pdl 0,33 l. alc 7,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA - TOP 50" ja hinnang 100 punkti!!!

Tootjainfo: "This is a New England-stye IPA made with barley, oats, wheat, water, hops (Citra, Mosaic, Azacca, Ekuanot), ale yeast. Appearance: light tangerine, bright white foam. Aroma: over-ripe mango, citrus, bubble gum. Flavour: canned pineapple, tropical fruits, mango, melon, subtle pine.
IBU 35"

Vaata siinkohal tekib kakskendkuus küsimärki pea kohale - mismõttes on 35 IBU ja 7,9% jook topelt-IPA?

Väike purk, sildil ... nojah ... noh robot ja seks ja puha :) Kollaka varjundiga sõrmeapksune vaht vajub küll üsna pea ära, kuid haakub hõreda vahujäljena ka klaasiseintele. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom ... ojaaa ... puuviljane ja IPA'ne ja puha! Tõõõõsi küll, mingi veider tajuhäire toob iga kord, kui sissehingamise lõpetad, sõõrmeisse ülipikalt laagerdunud juustu või varbavahe lõhna :)

Esmamekk on tihke kehaga ja magus, mehu ja mudru ja mango segune. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, vaigusemaks, tõepoolest topelt-IPA standardile üsna sobivaks, kuid siiski veidi ülemäära mudruseks ja veidi kirbekski.

Lõppmaitses jätkub kirbe vänge vaigu ja tummise mangomehu piiril balansseerimist, lisades siiagi veidi juustu ja ... toorest jahu!? Siin oleks nagu nii palju valesti, kuid siiski paneb IPA-hindaja tunnustavalt noogutama. Järelmekk taandub üsna kiirelt, jättes maha hapuka vaiguse kirvenduse.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja mudruse paletiga, magus-mõrkjas-kirbe-hapukas-magusakas-vürtsikas-kirbe-hapuka buketiga übertaseme rüübe. Vana Gambrinus on veidi hämmingus - siin oleks nagu nii palju valesti või siis vähemalt küsitav ... kuid siiski see kraam on vaatmata oma madalatele IBU ja abv näitajatele üks üsna korralik doppel-ipa. 100 puntki vähemalt hetkel siiski ei paneks, kuid nohnäiteks 95 küll.
---
pilt isetehtud

Maal Muhu Liisa Naeratus


Maal Muhu Liisa Naeratus (Õllevõlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Belgian Ale" ja hinnang pole välja kujunenud.

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, sildil nimele vastav joonistus. Valge sõrmepaksune vahukiht kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroomis on tunda väga heale veele toetuvat magusat, kommisuhkrust belgialikku tooni.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas, karamelline ja veidi vürtsikas. Lõppmaitses ilmub veidi mõrkjat humalanooti ning ka asjakohane hapukas mahlasus. Järelmekk õhetab meeldiva vaoshoitud vürtsika elevusega ning magusakas-mõrkjas toon räägib universaalset õllekeelt, sobitudes nt ka mõne parema laagerõlle iseloomustuseks.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga HEA taseme rüübe. Lihtne kuid samas vägagi meeldiv, pretensioonitu ja enamikule sobiv ... noh ütleme selline omamoodi kuldne kesktee, sobitudes ka neile kes käsitöö-õllesid pelgavad.
---
pilt isetehtud

Vares

Vares (Õlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Liigimääratlus: stout

Tootjainfot pole.

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord heledapoolsel hallil foonil. Tumepdapoolne pruun vaht vurtsab pudelist ... küll mitte väga jõuliselt, aga see pole hea märk. Õlle värvus - must. Aroom on hapukas ja kõrbenud leivakoorukit meenutav.

Esmamekk on kergepoolne, hapukas ja veidi vesine. Keskmaitses hapukus süveneb, suitsune ja veidi metalne noot laseb aimata röstitud otra. Lõppmaitses poeb hapuka põhitooni alt välja ka veidi magusamat ja karamelsemat pehmust. Järelmekk on hapukas-mõrkjas ja päris kauakestev

Kergepoolse kehaga, ülemäära karboniseerunud ja vesisevõitu paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga OK tasemel rüüpeke. Sildil pidanuks olem kirjas "dry stout" või siis "irish stout" ja sellena oleks ta ehk isegi "hea" kategooria vääriline.
---
pilt isetehtud

Friday, June 29, 2018

Miljonivõistlus

Eile tiksus Gambrinuse õllepäeviku vaatamiste arv üle 990 tuhande. Millal saab täis miljon? Ausõna ei tea, aga võttes arvesse senist praktikat, võib see jääda vahemikku 10-30 päeva.

Aga ajame nüüd asja põnevaks. Kuulutame välja ennustusvõistluse, mille küsimus kõlab: "kui mitme päeva pärast saab täis miljon?"

Reeglid ilmuvad FB lehel, sest pakkumisi saab teha ainult seal. Edu! :)
-----
Niisiis, miljoni piir tiksus täis 11.juuli esimese tunni paiku. See tähendab, et õige vastus oli 12. Seda vastusevarianti pakkus 6 inimest, kellest loosi tahtel osutus võitjaks Liina-Pille Põlluäär. Võta Gambrinusega ühendust ja lepime kokku, kuidas sa oma 12-eurose võidu kätte saad!

Thursday, June 28, 2018

Isabella


Isabella (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Wild Ale with figs and dates. Chardonnay BA" Pruulmeistri lisandusena võib lisada, et teisase käärimise käigus oli mängus nii brettanomyces kui lactobacillus.

Tartu Pühaste Kelleris olevast kraanist kallatud purgike sai sealsamas peale kaane ... ja VÄGA käsitööndusliku sildi :)

Vahtu mõistetavalt klaasi enam eriti tekkida ei saa. Õlle värvus - kirkalt punakas merevaik. Aroom on hapukas, tuues silme ette metsploomid ja klaasikese flandria punast eili.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja hapukas ... veidi jällegi metsploomilikult mõrkjas, kuid väga meeldivalt jõuline. Keskmaitse ... jaaa ... jaa-jaaaa - see on Imperial Flandrian Red :) Mis siis et ta pole disainitud selliseks, aga no paganama meeldivalt jõuline, viigimarja balsamicot meenutav ning lausa lusikaga söödavalt tihke tunduv ... justkui viigimarja-apelsini sinep!

Lõppmaitse. Oehhh. Vana Gambrinus, kes muidu hapuõllede suhtes üsna rööbiti liigub, ohkab õndsalt ja laskub selili toolileenile. Šerri. Kuivaks käinud ja taruvaiguga kergelt tembitud portvein.

Järelmekk. Viigimarja-konjaki määre. Šerris marineeritud datlid. Tihe-tihke-tummine. Ummmm kui Mummm. Mõmm-mõmm.

MEGA. See kraam on MEGA. Vaat mida tähendab, kui ühes pruulikojas on koguni KAKS hullu! Kaks kolmekordsete paberitega hullu, kes päriselt ka teavad, mida tähendab hapude asjade tegemine. Vana Gambrinus on nõus kasvõi vööni kummardudes paluma - pange mehed see asi pudelisse ja laske ilmarahval oma tootest rõõmu tunda (Hof ten Dormaal kisub nurgas närviliselt suitsu ja vaatab, kuidas tema loorberipärja kitkuma asutakse)
---
pilt isetehtud

Le Coq Abbey


Le Coq Abbey (A. Le Coq, Eesti). pdl 0,25l. alc 6,0%. Ratebeeri liigimääratlus: "Abbey Dubbel" ja koondhinnet pole veel välja kujunenud

Tootjianfo: "Blanche on belgia stiilis kloostriõlu, mille aroomibuketi tugevus tuleneb spetsiaalselt valitud pärmitüvest ja õlle stiilile omasest kõrgetmperatuurilisest arome' kääritusmeetodist"

Nippelpudelike, stiilne heledates toonides sildike kenitleb vapimärgiga. Sõrmepaksune vahukiht püsib päris kaua ja klaasiseintele jääb märkimisväärselt kaunis ning tugev vahupits. Õlle värvus - kirkalt kuldne merevaik. Aroom on küll belgialikult magusakas, kuid see on nõrk ja ebamäärane, dubbelile omast tumedat kommisuhkrut pole tunda. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub veidi hapukamaks ... ja see on vaselik, metalne ning kummaline. Lõppmaitse proovib sellest hapukast patareist mööda hiilida, lisades siia mõrkjaid ja vürtsikaid kõrvaltoone ... kuid väga palju sellest üldpilt ei muutu. Järelmekk rehabiliteerib eelnevalt aga päris kenasti, lõpuks hakkab sellest mõrkjas-magusast segadusest ilmuma ka ootuspärast karamelli.

Keskmise kehaga, veidi ülemäära karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga hea taseme rüübe. Dubbeli stiiliga jääb jook nüüd küll üsna nõrgalt seotuks, kuid ... hea-halb skaalal ei lange ta ka halva poolele.
---
pilt isetehtud

Le Coq Blanche


Le Coq Blanche (A. Le Coq, Eesti). pdl 0,25l. alc 5,8%. Ratebeeri liigimääratlus: "Witbier" ja koondhinnet pole veel

Tootjianfo: "Blanche on belgiapärane kergelt hägune hele nisuõlu, mille aroomis on tunda vürtsikust ja apelsinikoorte värskust"

Nippelpudelike, stiilne heledates toonides sildike kenitleb vapimärgiga. Valge sõrmepaksune vahukiht püsib üsna kenasti ja jätab ka vähese vahujälje klaasiseintele. Õlle värvus - veidi piimjalt helekollane. Magusakas aroomis on tunda - nõrgalt aga siiski - asjakohast banaani ja veidi koriandrilaadset vürtsikat vinet.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse toob sellele banaanisele põhjale mõnusa mõrkja apelsinikoorese lisa. Lõppmaitse ... ohhoo kas teate siin on kõik paigas ... siin on puuviljast hapukat värskust, küpse banaani magusat nätskust ja mõnusalt sädelevat vürtsikat ärksust. Järelemekk on ehk sutsuke liiga hapukas ... aga olgu, see on juba norimine.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe! Jah tõepoolest, tuleb tunnistada, et kohalik suurtootja on seekord lati kenasti paika jätnud ning täiesti stiilipuhta belgia tüüpi nisuka valmis saanud. Võib-olla on see "über" ka selle pealt tulnud, et lähenetud sai joogile üsna skeptiliselt, kuid seda meeldivam on see positiivne üllatus!
---
pilt isetehtud

Wednesday, June 27, 2018

Onu

Onu (Õlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,9 %vol. Liigimääratlus: imperial stout

Tootjainfot pole, mis on jätkuvalt laiduväärne.

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord tuhm-tumepruunil foonil. Tuhmpruun vaht täidab üle poole klaasi ja on üsna tubli püsija. Õlle värvus - must. Aroom ... siin on vist midagi valesti ... see kraam haiseb! Terav, veidi ammoniaagine, kõrbenud ja kummaline. Huvitav, kas on proovitud kasutada ise-röstitud otra?

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja hapukas-vürtsikas, keeleotsale veidi haiget tegev. Keskmaitse on seevastu juba üsna meeldiv, lagritsa ja pähklikreemi segune ... ehkki seesama terav hapukas-kratsiv noot kribeleb ikka maitsenäsakeste vahel. Lõppmaitses muutub see hapu ja metalne põhitoon juba häirivaks, varjutades kuhugi taamale jääva šokolaadi. Järelmekk ... pagan, kas siia on mustsõstraid lisatud? Sellist kõrbemisele läheneva mustsõstramoosi põhjakaabet, mis nüüd koos alkoholise võimendajaga kõiki muid nüansse varjutab.

Ei hakka kokku väga võtma, kuna midagi on siin joogis valesti. Lõhnast alates kuni viimase tilgani häiris mingi kummaline happeline ja ammoniaagine tegelane. Ehk oli lihtsalt halb pudel ... ehkki mingit ülemäärast karbot vähemalt polnud näha ega tajuda.
---
pilt isetehtud

Aycayia Nr. C4


Aycayia Nr. C4 (Borg, Island) prk 0,33 l. alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA", hinnang 84 punkti.

Tootjainfo: "AYCAYIA is a collaboration of Borg Brugghús (IS) and Cigar City Brewing (US), from Tampa, Florida – brewed in Reykjavík in the autumn of 2016. This 7% India Pale Ale is extremely tropical, fresh and accessible. Among the Neo-Taino nations of the Caribbean, the Aycayia was a mermaid in which its name means "she with a lovely voice". She was known to be seductive and sexually generous, being the incarnation of beauty and of sin who gave men pleasure but robbed them of free will. She would often times be "visited" by the men seduced by her beauty. The name of this exotic ale refers to what the two very different cities have in common; the ocean."

Väikest mõõtu purk, sildil malbe neidis, meritäht juustes. Valge vaht tõidab 4/5 klaasit, püsides väga kaua ja haakudes tiheda vahupitsina klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom ... oooo ... üle tüki aja jälle üks IPA mis ka IPA on, mitte mahlaklaas :) Vaigune ja mõrkjas, huvitava vetikase ... ei adruvalli sarnase joodise noodiga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas, vaigune ja samas mahlane, karmipoolne, kuid siiski keelt hellitav, karge ja toekas. Lõppmaitses seguneb mänd ja mango ... no kuulge, see on ju klassika! Järelmekk on mõrkjas ja vürtsikas, tummine ja mehine.

Keskmisest suts raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe! Võluvalt lihtne, veidi rohmakas, kuid siiski väga nauditav IPA nii nagu humalajumal selle heaks kiitnud on :) Üsna vürtsikas-hapukat marineeritud peeti võtaks siis juurte paar õhemat viilakat .... määriks veel mädarõigast peale ja mõmiseks mõnust.
---
pilt isetehtud

Lemon Pai


Lemon Pai (Pump, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Päike, vesi ja soojus loovad ideaalse suvemeeleolu! Meie õlle saladus on magus-hapukas, sidrun, mis teeb kõigile nautlejatele pika "Lemon Pai"."

Väike lihtne pudel, särtskollasel sildil koogitükike. Valge vaht täidab üle poole klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - hämuselt helekollane. 

Aroom ... oi see paneb naeratama! Särtsakalt, lustakalt, kutsuvalt kihistav ja lustlev, hapukas ja magusakas, kommine ja sidrunine.

Esmamekk on kerge ja magusakas ... vähese hapukas sirinaga, aga põhitoon ikkagi magus. Keskmaitse on kuivapoolne, hapukas, klaaskomme ja sidrunibezeed meenutav. Lõppmaitse jääb samasugusele, limonaadi ja sidruniga kaeraküpsise sugemetega mängujoogi tasemele. Järelmaitse meenutab korraks, et jook vist siiski õllede hulka kuulub, kuiv humalane silitus keelepäral mõjub eelneva magusa pillerkaari hulgas nagu täiskasvanud mees, kes korraks tüdrukute sünnipäevatuppa sisse piilub.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva ning samas kreemise paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-magusaka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Põnev ja mänguline, ehkki ausõna see on pigem nunnu-ninnu-nännu-beibekas kui õlu :)
---
pilt isetehtud

Tuesday, June 26, 2018

Isa

Isa (Õlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,5 %vol. Liigimääratlus: imperial stout

Tootjainfo puudub ... ja see on jätkuvalt halb.

Väike lihtne pude, pruulikoja tüüpsilt seekord tuhm-hallil foonil. Vaht ... no ei ole sellist nähtust siin klaasis! Õlle värvus - no ka nagu väga pole, sest see must ollus neelab värvid ja valguse :)

Aroom. Vaskuhmris purustatud kuivanud lagrits ja kohvioad. Kakao ja röstkookos. Kõrbenud stritsel koos söestunud rosinatega.

Esmamekk on raske kehaga, õlijas ja jõuliselt hapukas-magus, keeleotsa purev ning ploominalivkalik.

Keskmaitse. Kohvi. Karvane kohvi. Seda kohvi on ülemäära röstitud ja liiga vähe tõmmata lastud, rummiga segatud ja siis rosinafiltrist läbi lastud.

Lõppmaitse. Alkohol. Mustade ploomide ja kohvi peal seisnud rumm. Lagrits all paremal nurgas.

Järelmekk. Madeiras leotatud kohviküpsised, seejärel kastetud pähkliviina sisse.

Raske kehaga, null-karboga ja õlija paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-akoholine-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga vastuoluline rüübe. Kõik maitsenüansid nõuaksid määratlust "über", kuid 0-karbo tõttu lame suutaju ja liiga torkiv alkohol ei lase seda öelda (jah, ka selle kanguse juures saab alkoholi peita-pehmendada)
---
pilt isetehtud

San of a Birch


San of a Birch (Vaat, Eesti) pdl 0,75 l. alc 5,9 %vol. Liigimääratlus: Nordic Sake Beer

Tootjainfo: "birch sap, rice, pilsner malts, sake yeast. this batch was then also conditioned with wild tallinn yeast"

Nonii. Et siis selline kirjeldus. Kuna teravili on mängus, siis on vist ikka õlu? Kuigi vett siin kasutatud pole, ainult kasemahla (ja vastavalt eesti seadustele on õlu see, mis kääritatakse teraviljast, veest ja humalatest). Linnaseid olla siia läinud vaid 10% "to have enzymes for mash" Humalaid olla sisse visatud vaid täpselt 1 pellet kogu keedu peale. Ja misasi on metsik tallinna pärm ... noh seda küsige juba pruulmeistritelt :)

Kopsakas pudel, tehniline sildike (tegu on pilootpruuliga, kodanikud soovivad sellega hiljem ka ametlikult välja tulla) Erkvalge vaht täidab pool klaasi, kuid kaob kiirel kohinal. Joogi värvus: hele-hele-hele-kollane. 

Aroom ... ooo see on põnev! Jah siin on selgelt tuntavat sake noot ... kuigi see mõjub hoopis teisiti kui need u 10 saket, mida vana Gambrinus on seni proovinud. Riisipudru nagu filtreerimata sakes. Aga miks pagan püüab nina kinni puidulõhna? Kasemahl ei saa ju seda anda? Hapukas õunane noodike kuulub kah sakede maailma, aga sellel siin on omamoodi saiane nüanss man.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas-magusakas, meenutades miskipärast Merekivikese komme. Keskmaitse on kuiv, oi-oi kui kuiv, mõrkjas, hapukas, arooniamahla ja kooritud kaseoksa taoline ... huvitav, mis asjaoludel ma olen kooritud kaseoksa keelega proovinud?

Lõppmaitse. Iiiiiks ... see jook tõmbab keelest rohkem vett välja kui asemele annab! Saepurukuiv ja samas nii lõputult mahlane - jeerum, aju ja maitsetaju lähevad faasinihkesse! Järelmekis täidavad suu omas mahlas marineerunud metsõunad (kuigi neil tegelastel ju praktiliselt puudub mahl) ja kasevitstest korvis hoitud riisiküpsis. 

Eeeee ... see suur et ... segadus. Vana Gambrinuse peas valitseb suur segadus. Kombekohast kokkuvõtet siis kirjutada ei saa, sest jook ei allu õlleterminoloogiale. Pigem on tegu sakega kui millegi muuga ... kuigi niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kuiva saket pole ilmselt olemas. Kas see hügroskoopsus on tulenev sellest kurat teab mis tallinna urkast püütud metspärmist? Kuidas see pudel ise ennast tühjaks ei ime? Kas selliste jookide tegemise ja litsenseerimise tarvis oleks vaja asutada omaette mõistekoolkond ja ministeerium? Aga igatahes - JAH PALUN tehke see asi ametlikuks! EI kindlasti EI saa sellest masside lemmik, kuid vaimustunud vastuvõtt friikide tänulikus peres saab olema garanteeritud!
---
pilt isetehtud

Holy Excrement


Holy Excrement (Jopen / Borg, Holland / Island) pdl 0,33 l. alc 6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison" ja hinnang on 71 punkti.

Tootjainfo: "Traditional Icelandic Sheep Shit Smoked malt was used to create this smoked saison with Nordic heather and thyme. In the grain bill some rye malt. Creating a herbal, smoky and fruity saison. Wanna get shit faced?"

Väike reljeefkirjadega pudel, sildil miskipärast meekärje motiiv, ehkki mett ju mängus pole? Kollaka varjundiga vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom. Kerge ja kuidagi kodune suitsuvine virvendab kohale juba avamise hetkel, lähemalt tutvudes meenuvad need pikad õhtud ja ööd lapsepõlves, kui sai lõkke ääres külitatud ja leekidesse loobitud kõik, mis käe alla juhtus, sh ka kanarbiku krõbekuivi tutte. Ja siis sama lõkke peal kärtsatatud kõike, mis käe alla juhtus, sealhulgas sardelle. Nii et siin saavad kokku siis tuli, suits, taimed ja liha. Ainult et sellel lihal on ka väike loomakarva lõhn man. Ja vaata kuna sa tead, et tegu on lambasõnnikuga suitsutatud linnastega, siis ... no loomulikult tuletab aju sulle seda meelde ja teeb vastavaid korrektuure :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas, kergelt suitsune ja karamelline. Keskmaitses muutub suitsune pool tugevamaks, hapukamaks ja pohlavarte tõmmise taoliseks. Tõsi küll, keegi on neid pohlavarsi ilmselt kamina kohal kuivatanud ... aga no kuskohas neid siis mujal kuivatama peaks?

Lõppmaitse - siin läheb laudauks valla, välja valguvad lambad ning nõmme täidab määgimine. Ürdine vorstike suitseb lõkke kohal ... noh ja lõkke hulka käib mõistagi peotäis lambapabulaid. Sasioni magus-vürtsikas ja hapukas-pidulik vibra on kuskil keelekülgedel ka tunda, kuid pigem umbes samal kaugusel nagu all külas kirikuuksest kostev kooriharjutus. Siin üleval nõlva peal puhub tuul aga pühamõtted kaugele ning isuäratav ja lihalik suitsune amps viib mõtted hoopis maisematele radadele. 

Järelmekk heidab kanarbikusele mättale külili, kuulab kuidas küpsevast vorstist särtsub sütele maitsvat rasvakest ning ümiseb omaette viisijuppi, mis kuuldud ülemere flaamlaste kõrtsis. Need madalmaade poisid mõikavad ikka õlletegu, kuid siinse saarerahva kombel liha suitsutada nad ikka ei mõista ... no neil pole neid õigeid pabulaid ega midagi!

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-suitsune-hapukas-ürdine-mõrkjas-hapukas-magusakas-suitsuse buketiga Übertasandi rüübe! Lambasõnnikuga linnaste ja liha suitsutamise nipi peaks meite mehed ka ära õppima, siis saaks alles väärt kraami ja feimi ja sulli!
---
pilt isetehtud

Monday, June 25, 2018

Ronja

Ronja (Õlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Liigimääratlus: fruit ale

Tootjainfot pole, mis on muuseas halb! Minimaalnegi teave võiks kirjas olla sildi, kas ei?

Väike lihtne pudel, pruulikoja tüüpsildike. Kollakas sõrmepaksune vahukiht püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirgas, kuid hõljumiga pihlakapunane. Aroom ... hmmm ... mõrkjalt pihlakane?

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse on üsna röntjalt mõrkjas, kuid see saab kaunikesti tasakaalustatud magusa poolt ja joogil tekib mõnusalt hapukas taust.

Lõppmaitse ... ooo ... siin on sügavust ja väge ja kihte ja värki ... nagu heal kirjatükil, milles kaks paralleelset lugu kuskil aeg-ajalt puutuvad. Värsked pihlakad ja kuivatatud vaarikad, kanarbikku ja pärnaõisi ning veidi ja punet ... ei kõik seda pole joogisse ilmselt topitud, kuid maitsemulje on kirju, kuid ütlemata meeldiv! Järelmekis segunevad nüüd juba pihlakad ja pohlad, kanarbikune vürtsikas õhetus võimendab kõik maitsed kenasti korrusevõrra kõrgemaks.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe! Vana Gambrinus on nõus väiksema kihlveo sõlmima, et see "fruit ale" on tehtud pihlakatega ... ja samas toriseb sinna juurde, et miks ei ole sihandset infot sildil kirjas?
---
pilt isetehtud

Redrum (2018)


Redrum (Anderson's, Eesti) pdl 0,375 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour Red/Brown", koondhinnet veel pole.

Eelmise aasta versiooni kirjeldust näeb siit

Tootjainfo: "Flanders red ale"

Keskmist kasvu pudel, pruulikoja tunnussilt seekord tuhmpunasel põhjal. Sentimeetrine valge vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - hämuselt, hõljumiga punakas. Hapukas aroomis on tunda veidi veiniäädikat ja viigimarja balsamicot. 

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub magusamaks, meenutades veinis marineeritud viigimarju. Lõppmaitse on hapukas-mõrkjas, balsamico'liku varjundiga. Järelmekk hakkab juba flandria punaseid rohkem meenutama, ergutades maitsenäsasid vähese õuna-äädikaliku värskusega. 

Keskmisest kergema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga Hea taseme rüübe. Eelmisest, poole aasta taguse maitsmisega võrreldes on areng olnud õiges suunas, kuid flandria punaste pesakonnas on ta siiski veel üsna tagasihoidlik tegelane.
---
pilt isetehtud

Дуб и обруч бочковое


Дуб и обруч бочковое (Трехсосенский, Venemaa) pdl 1,0 l. alc 4,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pale Lager" ja hinnang 8 punkti.

Tootjainfo: "Исстари бондари делали бочки для пива из лиственных пород деревьев, чаще всего из дуба. Натуральное дерево придаёт пиву уникальный вкус, цвет, аромат. Во все времена, пиво в дубовых бочках было признанным эталоном качества.Сохраняя наследие бочкового пивоварения с 1888 года, мы и сейчас производим пиво качеством такое же, как раньше в дубовых бочках. Дуб и обруч, дерево и металл объединяют усилия во имя яркого вкуса и особенной свежести. Чтить традиции, оттачивать мастерство – всё для того, чтобы у Вас в бокале оказался благородный напиток. «Дуб и Обруч» - держим главное, держим лучшее. Держим качество! Плотное пиво с добавлением карамелизированного солода, что придает ему легкий карамельный оттенок в цвете и вкусе. Технология долгой выдержки позволяет добиться вкуса насыщенного бочкового пива."

Matsakas plastpudel, sildil ülevaade vaaditerminitest. Kuigi ausõna ei suuda uskuda, et see kraam oleks tamme näinud, vaadist rääkimata.

Valge hõre sentimeetrine vaht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - kuldne merevaik. Aroom on mesise tooniga magusakas, hapuka ja karamellise põhjaga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on karameljas, magusakas ja üsna meeldivalt toekas. Lõppmaitses hakkab esile tulema masstootjatele omast hapukat tühjavõitu linnasenooti ja ka humalamõru räägib ekstrakti keelt. Järelmekk on alguses mõrkjas ja isegi nagu taruvaigune, kuid siis see kaob kõik nagu lõigatult ning alles jääb vähene vürtsikas õhetus.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga keskpärane rüübe. Tamme siit mõistagi tunda polnud, kuid masstootja kohta pole väga vigagi sel joogil. Võrreldes tavapäraste selles klassis pakutavate jookidega on sellel tegelasel isegi mingi nägu ja tegu.
---
pilt isetehtud

Sunday, June 24, 2018

Дуб и обруч быдержанное


Дуб и обруч быдержанное (Трехсосенский, Venemaa) pdl 0,5 l. alc 6,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Pils/Strong Pale Lager" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Для своего крепкого Выдержанного пива мы используем увеличенную закладку двух сортов солода (светлого и карамельного) и увеличиваем время дображивания пива. Таким образом, пиво действительно получается естественно Выдержанным, без добавления спирта"

Mnjah. Venemaa massõlletootja peab vajalikuks öelda, et 6,3 kraadine õlu on tehtud ilma piiritust lisamata :) Aga see on tõepoolest väga visalt leviv linnalegend sealmaal, et õlut tehakse pulbrist ja veest ja piiritusest. Ning et õlu peab olema ikka "elav", muidu on mingi hirmus keemia.

Madal mahukas pudel, silt on üsna stiilne. Erkvalge sentimeetine vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on lihtsalt ent jõuliselt linnaseline, selline magusakas-mõrkjas lõhn nagu siis kui pistad nina teraviljakotti. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas. Keskmaitse on magusakas, sepikuline, mõrkja servakesega. Lõppmaitses ilmub veidi hapukat laagerõllele omast nooti, kuid see on kenasti sõbralikult tasakaalus pehme linnaselise poolega. Järelmekk annab meeldiva vürtsika õhetuse, tuunides seda kenasti täisterasepiku ja suvise heinasao meenutusega.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga Hea taseme rüübe! Uskumatult kena toode suurtegija kohta, meenutades isegi hellerbocki ... või siis ikkagi jäädes imperial pilsi mudeli raamesse.
---
pilt isetehtud