Lühike kommentaar kõlab: ka see läheb üle!
Mingis mõttes ei erine inimesed muudest loomadest - nad söövad ja joovad seda, mida on.
Inimesed on küll teinud sammu edasi, asunud tegema kättesaadud toorainetest juba keerukamaid sööke/jooke. Ning siis mingil hetkel teinud ka järgmise sammu, pannud kirja selle, et mida ja kuidas nad teevad.
Taoline kirjapandud "lühhike öppetus" on hiljem muidugi armas lugeda ning ka hindamatu allikmaterjal ajaloo uurijatele. Kuid miskipärast on aeg-ajalt inimestel kombeks inimeste kirjutatu pühakirjaks kuulutada ning pimesi järgima hakata. Teadmata enamasti, et miks ja kuidas see algtekst kunagi kirja pandi.
Ei-ei, ma ei räägi piiblist või koraanist, vaid Reinheitsgebot e saksa puhtuseseaduse nime all kirja pandud tekstist. Nagu kõik muud pühakirjad (mis peaks ju olema pühad ehk puutumatud) on ka see korduvalt ümber kirjutatud.
Algses versioonis oli nt kirjas, et õlleks võib nimetada vaid seda jooki, mis on kääritatud veest, teraviljast ja humalatest. Mõni tõlgendus ütleb, et see pandi kirja selleks, et edendada humalamüüki (puhas ettevõtjate lobi). Mõni seda, et see oli tehtud "rahvatervise" huvides, et ei kasutataks enam muid ohtlikke, nt hallutsiogeenseid lisandeid (nt sookailu). Mõni jällegi, et peaeesmärk oli suunata pruulmeistreid kasutama otra nisu asemel (et leivavilja hind liiga kõrgele ei roniks).
Nii ehk naa, algse teksti koostajad lähtusid toonastest teadmistest. Nii nad ei saanud säädusesse kirja panna neljandat komponenti ehk pärmi. Lihtsalt ei teatud sellise nähtuse olemasolust ega rollist.
Hiljem kirjutati seadus ümber, lisades sinna pärmi. Hiljem veel ümber, (väidetavalt) loetledes üles teraviljaliigid, mida tohib kasutada (oder, nisu, rukis) ja mida ei tohi mitte (riis, sorgo, mais). Hiljem olla sinna lisandunud veel ja veel dogmasid, mis väidetavalt kõik pidada olema pühad ja rikkumatud. Ja seda eriti Saksamaal.
Tegelikkuses on see muidugi jura. Ka saksa kultuuriruumis on muidugi olemas muude lisanditega tehtud vanad traditsioonilised õlled - nt Apfelbier ja Kartoffelbier . Ei pea vist tõlkima, onju?
Ja siis need muud "lisaained", nagu kasvõi kõige lihtsamad sool ja suhkur? Kas ja kus on kirjas, et neid ei tohi lisada? Ja isegi kui on kirjas, kas arvate et neid ei kasutata? Või õllepärmi toimimiseks vajalikud lisandi/mineraalid?
Kokkuvõttes, isegi kui mingil hetkel on midagi JUST NIIMOODI tehtud ja selle kohta õpetussõnadki kirja pandud ... siis mis siis? Nende fanaatiliselt järgimine kõlaks umbes samamoodi, kui nõuda, et ainuke vastuvõetav joogipoolis on põdrasamblatee ja söögipoolis köömnetega keedetud naeris. Sõiduvahendiks hobukaarik ja et elektrilised tööriistad on saadanast.
Aga kui keegi tahab mingit muistset kommet või kirjajuppi enda jaoks kanoniseerida, siis lasku käia. Aga - ka see läheb üle.
---
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment