Lühike vastuväide selle kohta: see on sügav ja rämedalt ekslik eelarvamus
Pikem vastus: jah tõepoolest eelistavad siinsed spetsialistid odavat ja kanget ja suures pudelis. Kuid tegu on vaatamata sellele väärika ja ülimalt nauditava õllestiiliga, mis ei kuidagimoodi süüdi selles lokaalses tajuhäires.
Tegemist on saksa traditsioonilise õllestiiliga, mis on nime saanud Einbeck linna nime järgi ja väändunud kõlalise sarnasuse tõttu sokuks ehk "ein bock".
Väga üldistatult on tegu laagerõllede koorekihiga, kangema ja seetõttu maitseküllasema versiooniga sellest lihtsapoolsest joogist. Alkohol on nimelt maitsetugevdaja ning mida kangem õlu, seda rohkem võimenduvad joogi enda maitsed. Kuna kanguse saavutamiseks kasutatakse rohkem linnaseid/teravilja, siis ongi domineerivaks magus linnaseline, tihti pähkline ja kergelt röstine toon.
Muidugi on sellel kanguse-medalil ka teine pool. Kui jook pole piisavalt kaua laagerdunud, siis ongi tunda ka alkoholi enda teravus, mis on osa sellest müüdist, et sellesse jooki on lisatud kanget kraami (sellest valearvamusest oli omaette kirjatükk).
Algselt talvise soojendajana / munkadele paastuaegse energia-andjana joogina mõeldud õlu on tegelikult katusnimi u poolele tosinale erinevale õllestiilile, mis võivad kõikuda heledast ja tava-laagrist vaid veidi kangemast (nt hellesbock/lentebock/maibock, u 6% vol) kuni liköörilikult rikkaliku ja magusa tumeda kraamini (12 ja enamgi %vol Eisbock, millest on lihtsalt vett välja külmutatud ja seeläbi kangemaks muudetud).
Lõpetuseks meie müüdile (et bock on parmuõlu) vastukaaluks saksa müüt - sealkandis loetakse bocki väärikaks ja hinnaliseks pidupäevaõlleks, sealsed spetsialistid lahendavad aga võimalikult odavaid masslaagreid. Kas see nii ka on, ei tea, pole spetsialist :)
---
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment