Saturday, July 27, 2024

Müüt: õllesse lisatakse piiritust

Üks enim kuuldud enesekindlaid valeväiteid õlle kohta kõlab: tänapäeval tehakse õlut mingist pulbrist ja lisatakse piiritust. Pulbri kohta oli omaette kirjatükk, nüüd siis see piirituse lisamise osa.

Lühike vastus kõlab: ei lisata.

Pikem vastus: ei lisata, sest see oleks lihtsalt majanduslikult kahjulik. Teraviljas leiduvatest suhkrutest kääritatud alkohol on odav, piiritus aga kallis.

Pruulmeistrid on võimelised väga odavast toorainest ehk linnastatud teraviljast kätte saama suhteliselt lihtsate meetoditega, õige pärmi ja tehnoloogia kaasabil 10-15 % kraadise alkoholisisaldusega õlle (võimalik on veelgi rohkem, aga see on juba nikerdamine). Siia nüüd omakorda piirituse lisamine oleks nii otstarbetu kui ka majanduslikult mõtetu.

Miks aga mõnikord mõni õlu maitseb nii, nagu oleks siia tõepoolest surakas viina lisatud? Asi lihtsalt selles, et õlu tahab peale käärimise lõppemist laagerduda, nö järelküpseda, et oma teravad nurgad kaotada.

Kui pruulmeister/ettevõte on läbematu ja paiskab oma õlle turule liiga ruttu, siis võib tõepoolest jääda mulje „kangestatud“ kraamist. Ning mis omamoodi paradoksaalne, see terav alkoholine suutunnetus võib olla tajutav ka üsna lahjade õllede puhul, samas kui tõepoolest kanged õlled mõjuda palju mahedamana.

Tõsi küll, on üks erand, kus õlledes võib olla tõepoolest ka hiljem lisandunud kanget alkoholi. Need on erinevates vaatides (viski, rummi jms) laagerdunud õlled. Siin võib juhtuda küll, et õlu kallatakse vaati, milles võib veel loksuda X kogus eelmist kraami. Kuid see nišš on õllede üldmaastikul nii väike ja spetsiifiline, et võib üsna kindel olla, et enamik inimesi ei puutu sellega üleüldse kunagi kokku. Ja üldiselt need inimesed, kes juba teadlikult lähevad otsima seda nišikest, ei väida ka, et õllesse oleks lisatud kanguse saavutamiseks viina :)
---
pilt võetud siit

No comments:

Post a Comment