Monday, July 29, 2024

Müüt: õlu peab olema külm!

Üks kõige otsusekindlam väide õllede kohta kõlab: õlu peab alati olema külm!

Lühike vastus kõlab: ei pea!

Pikem vastus kõlab, et ainult halb õlu peab olema külm, sest siis ei saa niivõrd hästi aru, et ta on halb.

Läbi kõikide nende aastatuhandete, mis inimkond on õlut valmistanud ja tarbinud, on õlu olnud nö toatemperatuuril. Ajaloolises plaanis tekkis õlle jahutamise võimekus (st olmekasutuses olev külmik) alles eile.

Tekkis see võimekus umbes samal ajal kui tekkis televiisor ja toimus nö turundus-revolutsioon käsikäes töösturevolutsiooniga. Väiketootmised neelati alla või suretati välja suurtootjate poolt ning need hakkasid tootma seda, mida sai müüa palju. Müüa saab palju seda, mida saab juua palju. Selleks on hele ja suhteliselt iseloomutu masslaager.

See sõna "iseloomutu" ei tähenda aga seda, et õlu oleks eesmärgipäraselt "halb". Ei, see tähendabki "iseloomutu", mis ongi eesmärk omaette. Võimalikult neutraalne vedelik on midagi, mida saab tarbida suurtes kogustes, eriti kui tegu on sotsiaalse tegevusega, nö pika laua taga istumisega.

Parim näide selleks on vesi. Lihtne, ilma ühegi lisandita vesi sobib kõigile. Kui teha aga mingilgi moel maitsestatud joogivesi, nt lisada sinna pohlad või kasvõi gaas, siis tekib osade inimeste jaoks juba tõrge.

Tööstustootmise ideaal oleks aga võimalikult ühetaoline toodang, selleks et optimeerida kulusid. Seda nii toorme sisseostul kui toodangu turundamisel. Siin tulebki appi telekas koos külmikuga.

Nii hakkasid sündima telereklaamid, mida vähemalt vanema põlvkonna esindajad mäletavad aegadest, kui alkoholireklaam polnud veel variserliku keelu alla pandud. Hea äraolemise sünonüümiks kujundati nendes teleklippides suur kogus heledat laagerõlut. Igavlev seltskond istub koos, siis aga saabub keegi, lajatab lauale õllekasti, mis on visuaalselt nii külmaks / kondensaadipiisaliseks kujundatud kui võimalik, kõik hüüavad HURRAA ja pidu läheb käima!

Ja nii triigitigi põlvkondade kaupa inimestele pähe see mõistepaar, et õlu = külm. Täpselt samamoodi nagu koolareklaam triikis kõigi pähe "tõe", et jõuluvanal on alati punane kuub seljas. Turunduslikult hiilgav saavutus, kas pole?

Lõpetuseks toon võrdluspaari pisut teisest joogimaailma nurgast. Viin peab olema külm, onju? Aga konjak? Miks punane vein või konjak või väärt viski ei pea olema sügavkülmikust tulnud, härmas ja aegaselt klaasi voolav???

Vat täpselt samamoodi hea õlu EI PEA olema külm, vaid võib olla ka toasoe nagu vanakooli briti pubides (mitte nende tänapäevastest karikatuursetes analoogtoodetes). Tõsi, külm õlu on karastav, aga joodava kraami (eelkõige!) lõhnast ja (alles seejärel) maitsest aru saamiseks ei pea ta külm olema mitte.
---
pilt võetud siit

No comments:

Post a Comment