Hr. Frederiksen (Amager, Taani). pdl 0,5 l. alc 10,5 %vol. Liigimääratlus - imperial stout. Ratebeer pakub 100 ja beeradvocate 91 punkti!!!! See tõotab midagi suurepärast!Tootjainfo: " Even when just poured into the glass, you feel straight away that Mr. Frederiksen is a master of potency and great personality. Pitch-black as Mr. Frederiksen’s humor, this American style Imperial Stout has a dense and creamy, light brown head that leaves an abundance of lacing on the glass as it reluctantly settles.
We are happy to admit that we have gone slightly berserk with malt in this beer, eight different varieties were used including black and roasted malts that give this beer its color and almost extreme density - this is almost a meal in a bottle. The bitterness is also supplied by the roasted malts backed by the American Centennial hops.
Mr. Frederiksen is an experience to be savoured he should be enjoyed slowly throughout the course of an entire evening where you can warm yourselves by his alcohol and provocative charms.
We have named this beer after a good friend without whose wonderful support and assistance Amager Brewery would not be where it is today.
Ingredients: Water, barley malt, wheat malt, oats, hops and yeast"
Pikakaelaline keskmist mõõtu pudel, linnasetihe silt. Tihke pruun vaht moodustab kahe sõrme paksuse kihi, püsides ülimalt kaua. Õlle värvus - täiuslik tõrvmust. Aroom mõjub .... eee ... kreemiselt ... kreemiselt ja tihedalt ja kohviselt nagu külm espresso.
Esmamekk on tihe ja magus-vürtsikas, paitades keeleotsa sulgpehme pintsliga nagu maalikunstnik teeb esimese tõmbe lõuendile. Keskmaitse paneb hetkeks vakatama - siin on mitu-mitu kihti nagu heas kunstiteoses ikka. Esmalt tuleb kerge, lausa kerglane hapukus kui esmane üldmulje tavapärasest maastikumaalist loojuva päikesega. Seejärel aga lisandub teine, detailsem ja peenem elamus, sakutades keelt vürtsikas-veiniste tõmmetega, justkui uuriks sa maali lähemalt ja avastaks mäenõlval midagi, mis tundub alguses juhusliku värvilaiguna, kuid nüüd näed selles tervet linna. Lõppmaitse rullib aga üle keele kui pimestav päikesekiir üle meie ees laiuva lõuendi - sa otsekui tajud, kuidas see on sähvatanud otse kunstniku närvideni ... samamoodi läbistab su tajusid intensiivselt mõrkjas-vürtsikas sirakas. Järelmekk kuivatab suulae krimpsu - see on suisa aroonialik ja suirane, kadakmarjalik ja mesine korraga ... selle viimase pintslitõmbega tahtis kunstnik ilmselt markeerida kõige kaduvust ... või ajas ta lihtsalt värvipotsiku maalile ümber. Mine sa nüüd võta kinni :)
Tihke kehaga, kuivapoolse paletiga, magus-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-mõrkja buketiga MEGARÜÜBE! Suurema lonksu võtjale mõjub see rüübe lausa judinaid tekitavalt, aga piiskhaavalt limpsida on turvaline :) Piimašokolaad espressotäidisega oleks asjakohane snäkk.
-------
pilt siit
