Castel beer (5,2%)

Castel beer (5,2%) Riigimääratlusega on nüüd tõsiseid probleeme, sest selle emafirma harusid on enamikes Aafrika riikides, aga igatahes Aafrikast ka see pudel toodi. Mitte segi ajada samanimelise ja praktiliselt identse sildiga 5,6% Gruusia versiooniga, praegusel variandil on sildi allservas ka Aafrika kontuur.

Tootjainfot ei leia.

Lihtne väike pudel, kuldne sildike, millele on päikesekiirtena kribatud vist küll kõigi Aafrika riikide nimed. Valge hõre vahukiht kaob koheselt kirmeks. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom on karameljalt linnaseline, kuidagi kunstlikult magusavõitu. 

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja õrnalt magusakas. Keskmaitse muutub hapukaks, tüüpiliseks preemiumtüüpi laagerõllele omaseks. Lõppmaitses jälle kunstlikuvõitu magusus ja humalaekstrakti mõrkjus. Järelmekk on hapukas-mõrkjas, kergelt karastav.

Keskmisest kergema kehaga, alakarboniseeritud paletiga, unterbieri mõistele ohtlikult lähedal olev rüüpeke. Sauna- ja januõlleks siiski täiesti viisakas, kuid ei enamaks. 

-------------

pilt isetehtud

Mud & Funk

Mud & Funk (de Molen / Anchorage, Holland / USA) pdl 0,33 l. alc 11,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: imperial stout ja hinnang 95 punkti!!

Tootjainfo: "Gabe Fletcher (Anchorage Brewing Co.) and Menno Olivier (De Molen) met up in Bodegraven to brew what became Mud & Funk. The beer started off as an Oatmeal Imperial Stout. It was then aged in a mixture of bourbon and wine barrels and a brett culture and allowed to take its time to mature."

Nii, ja nüüd jälle tagasi tootjainfo juurde, mida te ju kunagi ei viitsi lugeda, mu noored sõbrad. Kaerastout (ja seda imperiaalsel tasandil!), mis on laagerdunud veini- ja burboonivaatides ja saanud lisaks ka bretanomüütse tunda! See paneb ka kogenud nuuskmõmmiku ootusärevalt mõmisema! Või noh olgu, ainult kogenu panebki ta midagi tegema, sest algaja jaoks ei ütle enamik kirjeldatust midagi muud peale "see on üks keeruline värk"

Lihtne väike pudel, tehnilise olekuga silt. Veidral kombel on seekord jäänud pudelikael vaha sisse kastmata, mis muidu on selle pruulikojal väärisõlledega kombeks.

Budlunk-gurlunk hääle saatel voolab klaasi MUST ollus, mille tumepruun sõrmepaksune vaht seiskub mõneks ajaks, kuid taandub siis.

Aroom. Džiizöskraist! Ogar, opakas ja napakas on see segu! Granaataõunasiirup, mandliliköör ja balsamico on asunud ristsugutamise teel üksteise vägevamaid külgi võimendama. 

Esmamekk. Jestas. Oijahh, raske ja mõnus on see värk. Noh ta pole just nafta, kuid ega väga palju puudu küll ei jää ... no masuut näiteks. Veiniselt hapukas, granaatõunane ja särtsakas kui hispaania tango. 

Keskmaitse. Gambrinuse käed tõusevad taas taeva poole nagu palvetajaritsikal, kes valmistub ründama. Aga mitte ründamises pole asi, vaid sõnade abitus otsimises. Veiniäädikas ja punasesõstraliköör, greibimahl ja pähklisiirup. Issver, kas keegi on neid koos proovinud? 

Lõppmaitse. Ahastada või vaimustuda, selles on küsimus. No imperial stoudist on nüüdseks jäänud vaid mälestuse vari seinal, kogu ülejäänud tuba on täis muid tegelasi hooooopis teistest muinasjuttudest. Astelpihlakas? Jõhvika-edasi-arendus! 

Järelmekk. Eeee. Gambrinus on nagu väike laps kes ei saa aru kus algab tema enda fantaasia ja kus lõpeb reaalsus. Sest no reaalne see õlu ei ole. See ei ole reaalne õlu. Reaalselt ei ole see õlu. Mis see on? No kuskohast mina peaks teadma, ausalt mina ei teinud! Ei oskakski teha. Sest balsamicot ei nimetata õlleks. 

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, hapukas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-hapuka buketiga NAPAKAS EBAÕLU. See pole parem kui õlu. Halvem ta ka ei ole. Kuid see ei ole õlu. SEE EI OLE ÕLU!!! ÕLU POLE SEE. Punkt.

----------------

pilt isetehtud

Pühaste pilootpruul HK3

Pühaste pilootpruul HK3 (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8 %vol. Liigimääratlus: double IPA.

Tootjainfo: "odralinnased, kaerahelbed. Humalad: Magnum, Columbus, Mosaic, Citra.
80 IBU"

Väike lihtne pudel, tehniline silt. Valge kahe sõrme paksune vahukiht on väga püsiv. Õlle värvus - kirkalt täiskuldne. Aroomis võistlevad pohlavarred ja mustsõstralehed, rõske muld ja kanarbik.

Esmamekk on keskmise kehaga ja tugevalt mõrkjas. Keskmaitse toob naeratuse näole - see on rüübe on isane! Jõuline, tummine, tasakaalukas ja iseloomukas. Vaigune mõrkjus tuuakse kenasti linnasemagusaga balanssi, marjane hapukus ja ürdine vürtsikus ... no kõik on omal kohal! Lõppmaitse kadakamarjane mõrkjus saab lisa vetikate nätskuse näol ning pihlakaveinise magus-mõrkjas-hapuka oivalise foonina. Järelmekk kõnetab aga sootuks teisel lainel - siin on sülega mangot kas teate! Mangot ja ananassi ja veelkord mangot! Ning siis veel pisut taruvaiku ja päevakübaratinktuuri ... no teate seda kirbelt mõrkjat vedelikku, aga see siin on mesise puuviljase põhja sees lihtsalt väga vinge.

Keskmisest suts raskema kehaga, mõõdukalt karboniseeritud ja õõõrnalt õlise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERrüübe. Veidike rohkem karamellist linnasetäidlust annaks siia palju juurde! Praeguse mõrkja lainetuse juurde tuleks pakkuda mangoviilakaid.
---------------
pilt isetehtud

Mocaf Export

Mocaf Export (MOCAF, Kesk-Aafrika Vabariik) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: pale lager, hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfot ei õnnestunud leida, tootja veebileht ei toiminud.

Väike roheline pudel, silt meenutab kahtlaselt Heinekeni, ainult et elevandipildiga :) Valge vaht täidab üle poole klaasist, kadudes üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt helekollane ... et mitte öelda vesiselt kollane. Aroom on hapukas, teravalt riisine.

Esmamekk on vesine ja magusakas. Keskmaitse jääb sama vesiseks, lisandub odava humalaekstrakti mõrkjus. Lõppmaitse on hapukas-magus ja isegi enam-vähem õlle moodi vedelik. Järelmekis jääb keelele kunstlikult mõjuv magus-mõrkjus.

Vesise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga unterbier. Noh hirmsa kuumaga ja januga seda ju kaanida võib ... aga milleks?
------------
pilt isetehtud

Püha püss

Püha püss (Sulu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,9 %vol. Liigimääratlus: tume IPA

Toojainfo: "Šokolaadiste nootidega tume IPA. Linnased: Pilsner, Melano, Chocolate, Cara Ruby. Humalad: Chinook, Columbus, Citra ja Northdown. IBU 100+"

Väike lihtne pudel, tumesinisel taustal ... sinine kiri ... aitäh silmamurdmise eest:) Pruun vaht moodustab sõrmepaksuse kihi, mis on üle keskmise püsiv. Õlle värvus - punaka helgiga must. Aroom meenutab kõrvetatud leiba, ülekuivatatud jõhvikaid ... ja midagi lihalikku ... marineeritud suitsukeelt või mingit muud delikaatsemat liha, mis on lisaks suitsule ka haput marinaadi näinud.

Esmamekk on keskmisest raskem ja jõuliselt mõrkjas. Keskmaitse ... mmmm ... missugune oivaline tasakaal linnasepehmuse, humalamõrkjuse ja marjase mahlasuse vahel! Kergelt suitsune ja raskepoolselt tummine, kreemikas ja jõuline, haruldane kooslus! Lõppmaitse paneb keele tinisema hoolimatus mõrkjashapus karukallistuses, selles pitsituses on koolitatud väge, mis pigistab küll ettevaatamatult profiga maadlusmatile roninud harrastusaamdleja topeltnelsonisse, kuid ei murra siiski ta kaela :) Järelmekk on tõrvane, kolemõru ja mõnushapu, magusakas ja vürtsikas ... kui kõik kallata kokku nii umbes kolme pange jagu ja siis ühte väikesesse pudelisse toppida :)

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkja buketiga MEGARÜÜBE! Tooja eksis ka seekord stiilinimega - see on must topelt-IPA ja kurjamoodi hea seejuures! Külmi kurgiviile, mis on vaid õhkõrnalt soolaga üle riputatud, palun-tänan!
-------------
pilt isetehtud

Rõõsõkas

Rõõsõkas (Sulu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol. Liigimääratlus: amber ale

Tootjainfo: "Karamelliste nootidega amber ale. Linnased: Pale Ale, Cookie, Crystal. Humalad: Mosaic ja Galaxy. IBU 60 (pole kindel kas see 60 ikka tähistab IBU)"

Lihtne väike pudel, puna-mustal toonil kohati raskesti loetav kiri. Kergelt kollakat karva vaht täidab pool klaasi, olles väga püsiv ja tugevalt end klaasiseintele haakiv. Õlle värvus - uduselt tumedapoolne punakasoranž. Aroom on karameljas, soe ja marjane, meenutades kuivatatud puuviljasegu täis kotikest ... koos pähklitega muuseas :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja intensiivselt hapukas-mõrkjas. Keskmaitse ... vau ... see 60 on ikkagi IBU ... see on kohe ootamatult jõuline serviti antud laksakas vastu keelt. Väga korraliku IPA tasandil, või ei isegi üle enamike IPAde taseme humalane, vaigune, krehvtine, särtsuvalt hapukas-mõrkjas, mida vaid pisut taandab karameljas magusus. Lõppmaitse säriseb suus mõnusa vürtsikusega ja kergelt ülevõlli mõrkjashapuga ... nagu sööks pooltooreid pihlakaid koos kuusevõrsete ja astelpajuga. Järelmekk võtab kogu suuõõnt täitva maitseröögatuse kokku sõnaga "VAU!" ... vat seda pole "amber eil" nime alt pakutavast joogist küll proovinud!

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERRÜÜBE! Tõsi küll, stiilist on kolm pikka sammu metsa pool astutud, kuid Gambrinusele selline ogarus meeldib :) Kõrvale sooviks midagi pehmet ja rahulikku, nt pirnilõike.
-------------------
pilt isetehtud

Dragon Tips

Dragon Tips (Buxton / Arizona Wilderness , UK /US) pdl 0,33 l. alc 8,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: spice/veegtable ja hinnang 91 punkti!

Tootjainfo: "A big maple, chipotle and bacon stout brewed in collaboration with those great blokes from the USA’s Arizona Wilderness Brewing Co. A subtle chilli burn follows the sweet maple and smoky bacon across the palate. Dry bacon’d."

Gambrinus pidi igatahes järgi vaatama, misloom see chipotle on - tuleb välja et suitsutatud jalopeno.

Väike lihtne pudel, pruunil sildil tuldsülgav draakon. Tumedalt kreemikas vaht täidab pool klaasi, olles superpüsiv ja tugevat vahupitsi klaasiseintele jättev. Õlle värvus - must.

Aroom. Oi seda ootust ja ettemõnulemist :) Vürtsikas-suitsune kõditus juhatab sisse mõrkjas-magusa tihke paituse. Siin leiab nii piprakest kui kohvitilka, kakaod kui suitsu ja vaniljet.

Esmamekk on VAU ... mõnna! Raske, lausa kergelt siirupjas, magusalt tummine ja otsusekindlalt keeleotsast kinnihammustav, vürtsikas ja kirgastav. Keskmaitse paneb suus peo püsti ... ohsapoiss ja tuline kurat ... siin rüüpes on särtsu ja mürtsu, trumme ja vilespille, kurguhäälset joigu ja ürgset taustaüminat. Tammine ümar jõulisus koos vürtsika äkilisusega on lihtsalt oivaline sissejuhatus pikemale tantsumaratonile, mida see metslaste kari lõkke ümber alustab.

Lõppmaitses tehakse kummalisi tükke. Suitsupeekon šokolaadis? No aga miks mitte! Vahtrasiirupiga täidetud tšillikaun - jube lahe! Tagurpidisalto üle sütekuhila ... eee ... tänan siiski ei, aga teised lasku käia, noore vere värk, las ta vemmeldab!

Järelmekk paneb pisut unelema. Las need noored jauravad seal lõkke üle karata, meil on aeg istuda mugavasse bambusest punutud tugitooli, lasta jalgadele laotada soojem pleed - sest nii on lihtsalt mõnusam - ja puurida pilk täistaevasse. Vat siin saare peal sa alles näed seda õiget tähistaevast ja saad aru miks Linnutee on mõnes muus keeles Piimatee ... nii tihkelt helevalge on see, sihukeste roooosakad-lillade põilmetega ... ja üldse on nõnna hea olla!

Raske kehaga, tugevalt karboniseerunud ja siirupja kehaga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga MEGARÜÜBE! Uhhhhh kui hea mõte on ikka segada õllesse asju, mis sinna mitte kohe ei kuulu! :) Toitu ei tohi siia juurde pakkuda!

-------------

pilt isethetud