Danger Zone

Danger Zone (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 22,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Eisbock", hinnang 17 punkti.

Tootjainfo: "Jäädestilleeritud hele õlu metsiku koguse Mosaic, Citra, Simcoe ja Cascade humalatega."

Väike lihtne pudel, tootjale viimasel ajal omane tumeda esipaneeliga sildike.

Alustuseks mõned ääremärkused.

Esiteks. Vana Gambrinus pole ammu tundnud mõne õlle ees sellist aukartust, et oleks hindamist edasi lükanud. See asi siin on aga RÖÖGATU, kröösuslikult raiskav, lausa kriminaalne :) Kujutage ette - kui nüüd arvud õigesti meeles on - ühe liitri joogi valmimiseks kulus 2,6 kilo linnaseid ja 63 grammi humalaid. Ehk siis vist nii umbes paarkümmend korda rohkem kui normaalse õlle jaoks kulub.

Teiseks. "Jääbokk" - kas midagi saab veel valemini määratleda??? Kujutage ette kui keegi ostab selle õlle ilma ühegi eelteadmiseta ja asub sisu hindama jääboki kaanonitest lähtuvalt? No mõni ime siis, et RB stiilipunktid on armetud "5" Tegemist on külmredutseeritud tripel-IPA-odraveiniga. ma arvan et sellise liigimääratlusliku vaeguse korral oleks olnud mõistlikum mitte üldse RB kannet teha, puhtalt protesti märgiks.

Uhh, aga asume nüüd asja kallale :) Imevähene vahukiht kaob kiirelt - no mis sa õlletuletiselt ootadki. Vedeliku värvus - viskoosselt ja kaunilt helepunane. Vähesed mullid liiguvad aeglaselt ülespoole nagu ettevaatlikud pärlipüüdjad, kes ei tohi kiirustada pinnalejõudmisega.

Aroom. Nina, mu nina! Keegi topiks nagu õlist humalakäbi ühte sõõrmesse ja tilgutaks linnaselikööri teisesse. Huvitaval kombel on lõhnas tajutav joogi vägevus ... kuid mitte kangus selle sõna alkoholise torkivuse mõttes, vaid pigem stoilise toekuse mõttes ... nagu suur ja sõbralik sumomaadleja, kes ei pea ennast agressiivselt tõestama, vaid pigem köhatab ettevaatlikult, et sa teaksid ennast hoida.

Esmamekk. Mulks. Ja vaikus. Keel kukub vaiku ja tardub sellesse. Kuid siis hakkab vaikselt vingerdama, sest talle tehakse liiga. Alkoholisipelgad näksivad ja pihlakaõli tilgub haavadesse.

Keskmaitse. Aadam-ja-Eeva. Kas te mõtlesite ka mida tegite, kui hakkasite selle õunaga jändama? Kas te mõtlesite, et evolutsiooni lõpus tuleb keegi hull ja paneb kogu küla nädalase viljavaru ühe pudelitäie käraka jaoks huugama? Sest see jook ei ole õlu, see on liköör. Humalaliköör. Ilgelt-raiskav-kohutavalt-retsidiivne liköör. Sest raiskaja on ise ramp-rahul.

Lõppmaitse. Vaata see on see hetk, kui vana Gambrinus peaagu et kahjatseb, et on oma maitsemeeled nii elbakalt tundlikuks timminud. Sest see mis praegu suus toimub, see on maitsenäsakeste genotsiid. Kui nad vaesekesed saaks, siis nad annaks sisse lahkumisavalduse ja loobuks koostööst. Või siis vastupidises järjekorras. SÄÄÄÄRAST KOGUST HUMALAVAIKU ei tohi ühekorraga olemas olla. Ühest pipetitäiest saaks kastijagu õlletaolist kollast vedelikku väärindatud korralikuks IPA'ks.

Järelmekk. Maitsemeelte piinamine eriti perversel meetodil. See peab olema kriminaalselt karistatav. Sest te ju teate - kõik hea on kas ebatervislik, ebamoraalne või ebaseaduslik. See siin on kõike. Ebamoraalselt võimas humalaliköör. Ebatervislikult kange komplektiparandaja (kui võtta komplektiks kastijagu lurr-õlut). Ebaseaduslikult jõhker võrgutaja. Noh juhul kui te peate pimedas kangialuses passivat ambaali võrgutajaks.

See kraam on sügavalt ebanormaalne. Jõhker. Lihtsalt jõhker ja kasvatamatu ja hoolimatu ja kahtlemata kriminaalne. Humalaliköör + linnaseekstrakt. Ebainimlik. Päris tegelikult ka, vana Gambrinus pole üldse kindel, kas sõna "hea" ükskõik milline sünonüüm on siinkohal rakendatav. Aga samas on ilgelt-kole-hea-meel, et keegi on SÄHERDUSE õllemonumendi endale püstitanud. Eesti õllemaastik rikastus ühe kunstkambri-eksponaadiga, millega võib rahumeeli rabada ka kõige panetunumaid õllekunstnikke.

-------------

pilt isetehtud

Näkk

Näkk (Kolk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "wheat ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Kerge, puuviljane ja mõnusalt happeline õlu grenadilli, koriandri seemnete ja mõruapelsini koorega"

Pilootpruuli kirjeldust näeb siit.

Väike lihtne pudel, valgel põhjal hõbedane kiri mõjub eraldivõetuna atraktiivselt, kuid keskmises ostjas pigem efekti "ah seda ma olen ju juba saanud." Napilt sentimeetrine vahukiht kaob päris kiirelt. Õlle värvus - tihkelt hämuselt kollane. 

Aroom ... oi see paneb naeratama! Hapukas, puuviljane, plumpsuvalt mahlane, karge, mõrkjas, virge ... nagu äikese-järgne tuuleiil, mis pakatab jahedast värskusest.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, vähese koriandrise eeterliku vaigususega, keelekülgi parkivalt kuiv, mahlane, isuäratav, meeliergutav ja üleüldse marulahe. Lõppmaitse mõrkjas-magusakas põhitoon meenutab kodust apelsini-limonaadi, paneb silmad särama ja tunnustavalt noogutama. Järelmekk lehvitab taaskord koriandrilist lipukest ja kaob nagu kevadine daam veidi vänderdava valge jalgratta seljas mööda rannapromenaadi, jättes endast maha ilusa naeratuse ja koketse õhusuudluse. 

Kergepoolse kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Pilootpruulist veidi leebem tegelane, kuid ikkagi marumõnus. Tervitusklaasikeseks algavatele suvepidudele vägagi soovitatav!

------------

pilt isetehtud

Oatmeal Stout

Oatmeal Stout (Jaws, Venemaa) pl 0,5 l. alc 5,2 %vol Ratebeeri liigimääratlus: "Stout" ja hinnang 75 puntki!

Tootjainfo: "ОВСЯНЫЙ СТАУТ"
Аромат кофе со сливками. Вкус мягкий, обволакивающе-шоколадный, умеренная жженность смешивается с едва заметной хмелевой горечью.
Хмель/Hops: East Kent Goldings
Солод/Malts: Pale Ale, Munich, Crystal, Chocolat, Black, овёс
IBU 23"

Keskmist kasvu pudel, sildil Kuldvärava sild ja meerikamaa auto :) Tumekollane vaht täidab ligi pool klaasi, kuid ei püsi kuigi kaua. Õlle värvus - tuhmilt mustjaspunane. Aroom on magusakas ja kohvine. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on kohviselt hapukas, vähese šokolaadise pehme kõrvalnoodiga. Lõppmaitse meenutab piimašokolaadi mingite marjatükkidega ... selline pehme ... ja samas mõrkjas-hapukas. Järelmekis tuleb esile kõrvetatud mõrkjas vürtsikus, mis püsib päris kaua.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA hea rüübe. Kaera pehmet keha on ausalt öeldes vähevõitu, kuid stoudina omaette ikkagi mõnus kraam. Siia juurde sobiks pehme kaeraküpsis.

----------

pilt isetehtud

Midsummer Melancholy - Brandy BA

Midsummer Melancholy - Brandy BA (Sori / AF, Eesti / Venemaa) pdl 0,33 l. alc 12,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Baltic Porter" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Brandy Barrel Aged Version
People in the north struggle with their emotional roller coaster in the heart of the Summer. It’s raining cats and dogs anyways, so let’s celebrate this melancholy. A collaboration brew with our friends from AF Brew (St. Petersburg, Russia). Imperial Baltic Porter brewed with Kenyan coffee, Bourbon vanilla & smoked malt. Aged nine months in Brandy barrels."

algse versiooni kirjelduse leiab siit

Väike lihtne pudel, sünklillal sildil lumivihm. Sõrmepaksune pruun vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - no otsemuidugimõistamust. 

Aroom. Ohsaaaaa. Vaata see asi vajab süvenemist, aja mahavõtmist ja pensionileminekut. Melasskohvi. Burboonvanilje. Brändiporter. Sasigakuivõimas!

Esmamekk. Raske, kuid mitte asfalt. Tummine, kuid mitte tõrv. Külluslik, täidlane, luksuslik - vaata need on õiged sõnad! Kuninglikult aeglane ja magus-mõrkjas, kohvitäiuslik ja ... tõepoolest kuidagi melanhoolne. 

Keskmaitse. Vaniljeploomid suitsusiirupis. Kohvi-kondenspiim ... kas seda vist on isegi päriselus olemas? Kirsitarretis konjakis. 

Lõppmaitse. Aeglaselt pöörab kuninglik isend oma pead ja vaatab sind. Tähelepanelikult. Kes sa oled, võõras mees? Võta mind kaasa, võõras mees. Teie juures on ju nii palju huvitavam kui palee külmas tühjuses! Võtke kõik mu kuldvaagnal serveeritud suitsukirsid, kuid laske mul proovida teie krõbedas koorikus kanakintsu! Ja seda koduveini paluks kah veel kopsikutäis!

Järelmekk. Melass-mammuke. Maailm on imeline ja selle hiilgus on tühine. Kuid kõhu- ja peatäis - vaata need on päris asjad. Ning kui neid kahte veel heas seltskonnas saab, siis mingu kõik muu kukele. Selle peale võtame. Ja kindlasti šerribrändit ning kristallklaasikesest, eks ole :)

MEGA. MARUMEGA. Ära hinda seda kui õlut, kallis kaim. Kui õnnestub kuskilt teda veel leida, siis lähene talle kui luksushimusele ja naudingujanusele keigarile ... ettevaatlikult ja aegamisi. Kompa ja nuusuta ennem, seejärel mõtle järele. Ja hinnang anna alles homme, eks!

--------

pilt isetehtud

Miss Haizon (2017)

Miss Haizon (2017) (Kalamaja, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "saison" ja hinnang 58 punkti.

Tootjainfo: ""Miss Haizon" on Belgia ja Prantsusmaa juurtega suvine saison-stiilis õlu, mida rikastavad koriander, ingver ning apelsinikoor. Terviseks!"

2015.a versiooni kirjelduse leiab siit

Väike lihtne pudel, rohe-valgel sildi lipsutet osa naisest :) Võrreldes eelmise versiooniga on lips värvi muutnud ja saanud juurde kirja "dry-hopped saison" Sõrmepaksune erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kollane. 

Aroom on mõnus-mõnus-mõnus! Päikeseline, vürtsikas, sädelev, koriandriselt vaigune, mahlane ja ergas nagu väike armas kassipoeg päikeselaigus.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas-vürtsikas. Keskmaitse lisab siia veidi apelsinist mõrkjas-magusat mahlasust ja paneb silmad vaikselt sädelema ... sest no kuidas sa mängid kassikesega ilma naeratamata! Lõppmaitse hapukas vürtsikus paneb keelenurgad surisema ja süljenöörmed tööle, soovides kohe uut lonksukest tunda. Järelmekk on mõrkjas, vaigune, magusakas ja naeratav.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe! Klaasitäis päikest ja suvi poeb põue, siia juurde soovitaks kergeimat suvist kanašašlõkki sidruni-mee marinaadis. Aga tootjal soovitaks teha RB'sse uus kanne, see jook on piisavalt erinev, et väärib nö puhtalt lehelt hinnagute kogumist.

----------

pilt isetehtud

Punane IPA

Punane IPA (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Vaigune, puuviljane ja täidlase kehaga madala alkoholisisaldusega punane IPA."

Väike lihtne pudel, sildil ... hmm ... punane miski. Sentimeetrine kollakas vahukiht vajub kiirelt kirmeks. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun pronks. Aroom on meeldivalt kirgas, mõrkjas-magusakas ja kergelt karamelline. 

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas ... lausa vesisusse kalduv kergus loksub suus. Keskmaitse lisab sutikese keha, lisandub vähene marjane-jõhvikane hapusus. Lõppmaitse on karge, metsamarjane, mõrkjas ja miskipärast kevadisi vaiguseid kasepungi meenutav. Järelmekk kaob üsna kiirelt, jättes maha vaid vähese mõrkja värskuse.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkja buketiga Hea tasandi rüübe. Kerge ja värskendava joogina väärib kiitmist, AGA Põhjala poistel on midagi kalibreerimisega viltu läinud. Ühtemoodi nimetatakse IPA'ks nii päris-IPA'sid (nt Virmalised), kui ka mahlakokteile (Kirg) ja nüüd ka session IPA või siis pigem "hoppy amber ale" kategooriasse kuuluvat punast tegelast.

--------

pilt isetehtud

Sweet Mistress - Brandy BA

Sweet Mistress - Brandy BA (Sori / Stockholm, Eesti / Rootsi) pdl 0,33 l. alc 10,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole välja kujunenud.

Tootjainfo: "Collaboration beer with our friends from Södermalm, Stockholm. Together we brewed a beer that is both sweet and a tiny bit salty. barrel aged in brandy barrels. Pair this chocolaty salted caramel delicacy with vanilla ice cream."

Väike lihtne pudel, must-valge-kuldne silt on veidi raskeltloetav ja kribu. Aga noh, kuna riiuleisse see ei jõua, siis pole hullu. Tihe sõrmepaksune pruunakas vaht on mõõdukalt püsiv. Õlle värvus imp.stoudi puhul seletama ei pea või kuidas?

Arooom. Hmm. Noh ei saa just öelda et see oleks pettumus, kuid väike üllatus siiski. Bränivaadis olnud imp-stoudi puhul ootaks taevasserulluvat küllust, kuid see jääb laekumata. Puidune mõrkjus on põhitoon, millele sekundeerivad kakao ja šokolaad, veidi brändist tooni leiab kah, kuid oodatud lõhnaorgasm jäi ära.

Esmamekk on raske kehaga ja magusakas, mõõdukalt melassine. Kesmaitses hakkab torkima brändi, kuid seda tasakaalustab kleepjas melassi ja viigimarja segune pehme magusus. Lõppmaitse toob esile täidlasemaid noote, koorevenise ja vanilje-šokolaadi pehme nätskus kõnnivad juba neid radu, mida sai oodatud. Järelmekk segab melassi ja kohvi, tilgutab peale kõrvetatud suhkrut ja lisab näpuotsaga nelgiõisikuid. 

Vägagi raske kehaga, õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga ÜBERTASEME rüübe. Antud kontekstis tuleb öelda, et "ainult" selle tasemega, sest vaadihoidise puhul on ootused ette kurjakõrged. Algversiooni vähene soolasus on paraku kadunud, vaadist oodatud lisaväärtus jääb pisut kesiseks. Esmaselt vaadihoidist proovijale on ilmselt tegu millegi erakordsega, kuid kogenuma keele kandja jaoks jääb kõrgemat mateeriat veitsa väheks.

-------------

pilt isetehtud