McCallum's Stout (Belhaven). pdl 0,355 l. alc 4,1%. stiilimääratlus stout ... või siis pigem scottish ale. Nagu oi kui tihti, ei lange eri arvajate määratlused kokku - kuid selles pole ka midagi imelikku, eriti antud õlle puhul. Stouti tihket kreemisust sellest õllest ei taba tõesti.
Sale pudelike ei haaku kuigi hästi konservatiivse kujundusega. Sooje tundeid tekitab aga kirje, mille kohaselt tegu on "Šotimaal alates 1719.a käsitsi tehtud" rüüpega.
Vaht jääb väga kasinaks - isegi hoogsa kallamise järel tekib vaid millimeetrine kirmeke. Õlle värv on aga kaunilt kirgas - sügavalt tume-punakas-pruun. Lõhn kõlab kahvatult - maine ja mullane, kergelt turbane ja karamelline ... justkui puhta rabalauka vesi külm vesi kuumal suvepäeval!
Maitse esimesed noodid kinnitavad karamellist lõhna, lisandub kamašokolaadilik magusus. Mõrkjaid noote jääb siin õlles kaugelt puudu, kuigi sidrunirohune järelmaitse oma kerge surinaga keelenurkades kompenseerib pilti veidi.
Kerge ja kuidagi kehatu. See on õlu, mis ei vaja eraldi nautlemist, vaid sobib paslikult ka nt šokolaadikoogi kõrvale õhtusöögi lõpus. Iseseisvaks digestiiviks jääb tal aga puudu nii sügavust kui küllust.
----------
pilt laenatud siit.
4,1% ikka. Alguses ehmatasin kirjaveast ära lausa, et šokolaadikoogi kõrvale midagi sellist? Aga muidu tore teada! :)
ReplyDeletemis tõsi, see õigus! parandan ära, et vähendada ehmatuste hulka
ReplyDelete