19

19 (Mikkeller). pdl 0,33 l. alc 6,8%. liigimääratlus: IPA.

Veider nimi õlle kohta, kas pole? Aga asi väga lihtne. Selle õlle valmistamisel kasutatud 19 (loe: üheksateist!!!) sorti humalaid. HULLUMEELSUS! Et te sellest hullusest osa saaks: "Simcoe 17,14%, Citra 15,72%, Amarillo 14,29%, Sorachi Ace 10,71%, Bravo 6,79%, Colombus 6,79%, Cluster 4,64%, Warrior 4,64%, Cascade 3,57%, Centennial 3,57%, Palisade 2,86%, Challenger 1,43%, Galena 1,43%, Magnum 1,43%, Mt Hood 1,43%, Tettnanger 1,43%, Nugget 0,71%, Super Galena 0,71%, Williamette 0,71%."


Mitu sorti ära tundsite? Minu jaoks on üsna tuttavad neli ja mõnest olen veel kuulnud ... aga teie?

Segaselt-säbruliselt värvunud sildike kannab ülilakoonilist kirjet ... ning on jällegi disainiveidruse ääremailt. Noh aga tuleb tunnistada - oma vikerkaarevärvilisusega paistab see pudel teiste õllede seast igatahes tervalt silma.

Nelja-sõrmene vaht on kreemjas ja tihke. Õlle värvus - õrna uduvinega kuldoranž. Lõhn on suisa taevalikult värske, tsitruseline ja klaar. Niimoodi lõhnab päris päikese all küpsenud ja värskelt lahtilõigatud sidrun, mõni hapukam mandariinisort, mahlane pomelo ja punane greip ... õigemini kõik see kokku.

Esmamekk mõjub selle lõhnapommi järel ootamatult kergelt, vaid õige pisut tsitrusjalt. Kuid see maitsepilt käändub juba keskmaitses pea peale. Järvetäis mõrkjas-haput värskust langeb Niagara kosena su keelele. Lõppmaitses muutub see humalauputus veelgi jõulisemaks, kuid samas paitab suulage pehme ja täiusliku sametise puudutusega. Järelmaitse kaigub troopilise puuviljatormina, magus, mõrus ja hapu kirjutab end kolmekordsete suurtähtedega su maitsemeeltesse.

Keskmisest kergema kehaga, kergelt õlise paletiga ülijõuline ja tormakalt värskendav rüübe. Igasugune toit mattub selle metsiku pillerkaari alla, nii et ärge proovige 19-väelist õlut mingi muu suutäiega ühildada.
--------------
pilt siit