Talve ale

Talve ale (Põhjatamme, Eesti) pdl 0,5 l. alc 4,8 %vol. Liigimääratlus: amber ale?

Tootjainfot pole (kahjuks)

Keskmist kasvu pudel, esteetiline, kuid väheinformatiivne silt. Sõrmepaksune hõre vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvis - kirkalt merevaigukarva. Aroom on hapukas, meenutades kodust õunamahla.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas-magus. Keskmaitse on täidlasem, hapukas-magus ja karameljas, ahjuõuna taoline. Lõppmaitse muutub pisut biskviitjaks, mõjudes nüüd juba õunakeeksina. Järelmekis tulevad esile vähesed vürtsikad noodid, visates sisse  safranit ja kardemoni.

Keskmisest kergema kehaga, nõrhalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magus-hapukas-vürtsika buketiga üle keskmise hea rüübe. Koduse õunakoogi või õuntega küpsetatud sealiha kõrvale oleks suisa suurepärane!
-----------
pilt isetehtud

Kylmale maale

Külmale maale (Tanker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol. Liigmääratlus: mint stout.

Toojainfo: "“Külmale Maale” on piparmündiga stout, mis ei jäta sind külmaks vaid soojendab üles su südame. Naudi seda õlut ja lase ennast kanda reisile, mis on nagu metsik merereis tõrvatud tammelaudses viikingite laevas mööda tormiseid meresid kodusadamat osides. Kuigi teel võid kohata erinevaid ohtusid nagu tahmaselt purskavate tulemägede lähedust, mahedat rummist soojust või rohmakat mässu laeva pardal, ootab sind sihtkohta jõudes meeldivalt külm rahulolu, kõik eelnev kaotab tähtsuse ning saabub õnnis vaikus. Tere tulemast Kylmale Maale, mis ei olegi nii karm ja trööstitu nii kuis legendides räägitakse vaid võtab sind vastu kui parim sõber, kellega koos avastad oma õnnemaa."

Väike lihtne pudel, sildil viikinglaev. Sõrmepaksune tumepruun vahukiht on üle keskmise püsiv. Õlle värvus - MUST! 

Aroom. After eight šokolaadi olete söönud? No vat täpselt selline ongi. Piparmünt ja tume piimašokolaad. Mmmmm :)

Esmamekk on tihkepoolne ja vürtsikalt mündine, selle all aimdub tumedat šokolaadi ja tilgake valget rummi. Keskmaitse ... oisajutt ... no see ei jätta külmaks kohe mitte! Normaalne eesti mees sülitaks selle ilmselt välja, sest "normaalne" pole see õlu kohe kindlasti mitte!! Oisalaks, kuidas see paneb keele võpatama, jahutades ja kuumutades üehekorraga. Värske piparmünt ja tume rumm, šokolaadikreem ja kakaojäätis saavad siin korraga ühte. 

Lõppmaitse toob esile juba õllesemaid mekke, kuigi selle imperiaalse stoudi nurgast pärit raskeid kohvi- ja kõrbenud leivakooriku oma, magus-mõrkjat ja keelepära kõditavat alkoholisoojust segamini mündi jahedusega. Järelmekk segab omavahel hapukasmõrkja pohla ning magus-mõrkja šokolaadi, lisades läbiva elemendi ehk piparmündi ning paneb keelepära tasakesi üllatunult undama.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga üllatusterohke ÜBERRÜÜBE! Normaalsuses ei saa seda jooki kahtlustada nagu ka tegijaid. Kuid kiitma peab neid igatahes, sest varem pole eesti õlleturul (ametlikult) nii tehtud! Dessertõlu, nii et jätke kõik suupisted kus see ja teine.

----------------

pilt isetehtud

Viimane sõdur

Viimane sõdur (Lükati, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,1 %vol. Liigimääratlus: IPA

Tootjainfo: "koostis: vesi, linnased, humalad, pärm. IBU 85" IBU väljatoomise eest kiidan, kuid eriti IPA puhul võiks siiski ära tuua ka kasutatud humalad ja miks mitte ka linnased.

Väikelihtne pudel, must-valgel sildil võib oletada sõduri siluetti. Õrnalt kreemikat karva sõrmepaksune vahukiht on püsiv ja klaasiseintele haakuv. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun vasekarva. Aroom on mõrkjas-mahlane, meenutades suvisel mereäärsel heinamaal värskeltniidetud ja päikese käes kiirelt närbuvat lopsakat putkede ja kõrkjate segust heina.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magus-mõrkjas. Keskmaitses seguneb üliküps mango, veidi adru ja toorevõitu tikker ... mmmm kui mahlane! Lõppmekk muutub vaigusemaks, segades granaatõunaseemned ja taruvaigu, lisades juurde ananassi ja kleepjat seedrivaiku. Järelmekk taandub pehmeks, peaagu kassikäpaseks sametiseks paituseks, mis mõjub toekalt ja virgutavalt, pannes tunnustavalt klaasi sisu taaskord vastu valgust silmitsema ja heakskiitvalt mõmisema.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika väga heas tasakaalus buketiga ÜBERTASANDI rüübe! Sobilik pakkuda koos kaua küpsenud ürdijuustuga.
-------------
pilt isetehtud

Suve ale

Suve ale (Põhjatamme, Eesti) pdl 0,5 l. alc 4,4 %vol. Liigimääratlus: pale ale.

Tootjainfot pole.

Keskmist kasvu pudel, sildil turrisjuukseline pruulmeister :) Kollakasvalge hõre vaht täidab üle poole klaasist, taandudes üsna kiirelt kirmeks. Õlle värvus - kirkalt pruunakaskuldne merevaik. Aroom lämmatab alguses süsihappegaas, hiljem leebelt hapukas-magus ja linnaseline.

Esmamekk on kerge kehaga ja õrnalt magusakas. Keskmaitse on meeldivalt karameljas, veidi hapukas, meenutades pigem midagi sinna eilide ja laagrite vahele jäävat stiili (nt steambeer). Lõppmaitse mõjub juba veidi tihkemalt ja õrnalt isegi vürtsikalt, järelmekis tuleb kohale ka vähene murune humalamõrkjus.

Kerge kehaga, pisut ülekarboniseeritud paletiga, magusakas-hapukas-vürtsika buketiga lihtsapoolne, kuid meeldiva buketiga rüübe. Sobilik suviseks terrassijoogiks, pikemaks istumiseks, kus sooviks ühendada mahtu ja maitset :)
------------
pilt isetehtud

Õhtusöök ühele

Õhtusöök ühele (Toht, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,2 %vol. Liigimääratlus: topelt-IPA

Tootjainfo: "Filtreerimata ja pastöriseerimata elav õlu. Pruulitud odralinnastest, nisulinastest, humalatest (Zeus, Waimea, Centennial), pärmist ja põhjaveest.
IBU 102"

Väike lihtne pudel, omanäoline kaela riputatav etikett. Õrnalt kollakat karva vaht täidab üle poole klaasi, olles väga püsiv ja kenasti klaasiseintele haakuv. Õlle värvus - kirkalt oranžikaspunane. Aroom meenutab pomelot ja mandariinikoori, olles mahlane ja mõrkjas.

Esmamekk on tihke ja jõuliselt hapukas-mõrkjas, mahlane ja keeleotsa näriv. Keskmaitse ... ojaa ... see on topelt-IPA selle sõna klassikalises ja jõulises tähenduses, värske ja särtsakas, mahlane ja silmi särama panev. Magus-mõrkjas ja hapukas, sidrunheina ja greibi, pomelo ja küpsete punaste tikrite taoline.

Lõppmekk paneb humalahullu suisa mõnust niutsuma ... oi Odin, selle nimel viikingid vist läksidki uut maailma avastama, et leida sihandseid humalaid, millega oma õllevirret õilistada. Enne lahingut kaks toopi siukest rüübet ja kirves välgub kaks korda kiiremini ... või siis jääb seekord välkumata, sest tahaks kolmandat toopi veel. Järelmekk mõjub kui väärikas taandumine humalaväljalt ... see on mõrkjas ja kergelt vaigune kui humalakorjaja peopesad, hapukas ja värske nagu kastene hommik ning värskendav kui kodutulede kuma läbi hämaruse.

Tihkepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-magus-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga MEGARÜÜBE! Hea värske topelt-IPA, mis paneb humalahullu mõnust ägisema. Serveerida koos marineeritud piprakaunadega.
------------
pilt isetehtud

Tammine õlu

Tammine õlu (Vormsi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Liigimääratlus: estonian stout.

Tootjainfo: "Pikalt laagerdunud jõuline tume ale, sobib desserdiks või lihtsalt nautimiseks."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussildil seekord ka väike tammeleheke.

Esmalt mulksab klaasi täismust vedelik, mille pinnale tekib aegamisi sentimeetripaksune tumepruun vahukiht ... mis samamoodi ka taandub kirmeks. 

Aroom on tume, kuid mitte kaelamurdev; magus, kuid mitte kleepjas; lagritsaselt vürtsikas, kuid mitte imal ega torkiv.

Esmamekk on raskepoolne ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse ... see võtab kolm sammu edasi raskuse mõttes ... ja ujutab keele üle tihke kihiga, milles seguneb tammine tuhm mõrkjus ja röstlinnaste õilis hapukas tihedus. Lõppmaitse toob sisse mõdu hapukuse, kuid segatuna veidi tõrvase mõrkjuse ning kanarbikuse ürdisusega. Järelmekk on sametjas, pehme ja sulnis nagu jõulumehe kuub, pakkudes magus-hapukat veinisust ning mõnusalt nelgist vürtsikust ... see oleks kui tumetihke rosinakissell ploomilikööri ja jõuluvürtsidega.

Raske kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja õlija paletiga. hapukas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga ÜBERTASANDI rüübe. Kui siia lisada laktoosi, saaks "foreign stoudi", kui kaera, saaks "imperial stoudi", pildil olev nähtus on aga mõnusalt omanäoline sametine suutäis, mis võib ehk tõesti olla nähtus omaette ehk "estonian stout"

------------------

pilt isetehtud

Metsik

Metsik (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Liigimääratlus: estonian ale :) Ratebeeris pole veel hinne

välja kujunenud.

Tootjainfo: "Eesti eil, mis pruulitud täielikult Eesti veest ja Eesti linnastest koos Eesti kalmuse (Acorus Calamus) ja Eesti metsiku humalaga."

Väike lihtne pudel, rohelisel sildil kalmusetaimed. Hõre sentimeetripaksune vahukiht kaob kiirelt kirmeks. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom erineb tugevalt sellest, mida tavapäraselt õlleklaasist tunda võib. See on mesine, kergelt nätsakas ja mesilasvaha taoline. Sellist buketti võib tunda suvisel loduheinamaal, kui õitsevad putked ja sääski on õhus rohkem kui õhku ennast.

Esmamekk on keskmise kehaga ja näksakalt magus-vürtsikas. Keskmaitse ümbritseb su keele taas selle magus-mõrkja kleepja ollusega, mida tahaks imalaks nimetada, kui selles sõnal poleks eesti keeles nii halba varjundit. See mekk siin on aga HEA, friigilikult hea, julge ja omanäoline, jonnakas ja toekas nagu eesti mustavalgekirju maamees. 

Lõppmaitse rullub üle keele edasi-tagasi pehme soise õõtsena, pannes silmi sulgema ja meenutama lapsepõlves jõeäärses lodus sumpamist, et jõuda paremate kalastuskohtadeni. Sudune ja udune, soe ja uimastav, kärbsesuminane ja päikesekumalane. 

Järelmekk teeb sellele undavale segadusele otsustava lõpu, tuues lõpuks kalmuse tagant välja õrnalt metsiku humala kergelt vaiguse kirbevõitu mõrkjuse. 

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud je õrnalt õlija paletiiga, magus-vürtsikas-mõrkjas-magus-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Eesti seni kõige suuremate munadega õlu, omamoodi friigikas, kuid sihandne nussakalt mõnus, kergelt kumalas ja oma rida ajav lugu. Gambrinus kummardab Õllenaudi meeste ees nende julguse eest!

-------------

pilt isetehtud