Tootjainfot pole leida. Vana Gambrinuse hinnangul on see sigadus, lasta müügile õlut, mille tootjat ei ole märgitud. See, et Eestist turundajaks on Eesti Rimi ja toodetud on Lätis, pole mingi info, vaid pahatahtlik hämamine. Julged toota, julge tunnistada! Jah ma tean, et seda harrastavad ka mõned kohalikud nö käsitöö-õllede turul müttavad tegelased, kuid see ei muuda asja karvavõrragi paremaks.
Kopsakas purk, kujundus klassiklaliselt õllelik. Erkvalge vaht täidab pool klaasist ja kestva üsna kenasti. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom on lihtne, hapukas ja linnaseliselt magusakas.
Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse - mõrkjas, veidi vürtsikas ja rauataoline. Lõppmaitse - mõrkjas-hapukas, metalne, veidi õline. Järelmekk muutub magusapoolsemaks ja agressiivsemaks - aga seda üsna täpselt sellele stiilile omasel moel
Keskmisest raskema kehaga, vähekarboniseerunud ja veidi õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga HEA taseme rüübe. Vana Gambrinus joriseb ja jaurab küll sellise turundamis-käitumise üle (kus tootjat ei näidata) kuid see ei muuda ära asja, et andtud jooks saab imperial pilsile kui stiilile üsna rahuldaval moel pihta. Jah, see stiil ei meeldi väga paljudele, kuid ikkagi - seda stiili võiks meie väiketootjad julgemalt harrastada
---
pilt isetehtud
Cesu Alus toodab seda tegelast.
ReplyDelete