Tootjainfo: "Rikkaliku maitsega tume talvine eripruul
Le Coq Winter Stout on tume pinnakääritusega õlu, mille tummises ja rikkalikus maitses on tunda pistaatsiapähklit. Kergelt magusat maitsenüanssi lisab õllele Madagaskari vanilli ekstrakt. Kuna stout muutub ajaga paremaks, võib selle aastakäigu pudeli kolmeks aastaks ootele jätta ja alles siis nautida.
IBU 17"
Ma pole meie suuremate tootjate tegemistega kuigipalju kursis, seega ei tea, kas seda on ka varem tehtud, et paisatakse müüki mitme aasta taguseid "vintaaž"õllesid. Igatahes 2023.a sildiga ta ju on, BB on 2026 ja müügis ma seda tegelast täna nägin.
Kuna 2023.a olen ma samanimelist toodet kirjeldanud, siis nüüd tuleb võrdlus. Vahtu on vägapalju rohkem kui oli toona ning ka püsivus on võrratult parem. Värvus pole muutunud, kuid aroom on omandanud hapukama ja metalsema oleku, ehkki magus-melassine põhi on ka säilinud.
Maitsepilt on aga vägagi muutunud ja seda positiivsuse suunas. Jah noh, koolajoogile omased noodid ja samamoodi kaljalik hapukus on ka äratuntav, kuid siin on nüüd kõvasti rohkem ümarust ja keha ja kenat röstikest. Tookordne etteheide "suhteliselt lahja joogi kohta üllatavalt torkiv alkohol" on sisuliselt mahakriipsutamisele kuuluv
Juhul kui tegu on tõesti 2023.a partii järelküpsenud versiooniga, siis on tulemus kordades paranenud. Toona olin oma arvamuses hävitav "Unterbier. Noh olgu, kui võtta lihtsalt ilma ühegi eelduseta kui jook üks tükk, siis on ta ükskord joodav ja imekspandav, et misasi see siin klaasis nüüd on? Aga ta ei vast ühestki küljest mõistele "stout" (noh kui tume vedelik välja jätta) ja eriti veel "winter stout". Klounilik wannabe-glögilik segu koolajoogist, kaljast, vürtsiekstraktidest ja mingist odavast alkoholist." Nüüd aga - kuigi tegu pole millegi esmaklassilisega, siis ikkagi päris viisaka klaasitäiega! Hakka või uskuma tootja soovitust proovida sama asja kolm aastat hiljem!
---
ei ole saadaval
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment