Niipsakas pudel ja omapärane hõbe-must juugendkujundus kruvivad uudishimu. Vahtu pole sellel õlle kuigivõrd ... pigem võib öelda, et praktiliselt puudub - kuid jällegi ega lambicutel seda polegi. Õlle toon: vähese uduse lisandiga karamellpruun.
Lõhn paneb kulme kergitama - nii magusat, käärinut ja tolmust lõhna pole ammu tajunud. Maitse tõstab kulmud veelgi kõrgemalt ... ei õlu pole see mitte! Koduse veini bukett, moosine magusus ja kokkuvõttes kerge purjusolek kaigub siit miili kaugusele ... ehkki Gambrinus ei tea, kas Belgias on oma miil või mitte. Vürtsikas apelsinine, hapukalt õunane, koduselt mustsõstraline segu kergitab tolmusest mälusahtlist tosina pildikesi. Õujee, see on kogemist väärt!
-------------
pilt maaletooja lehelt
No comments:
Post a Comment