Suur Reheahi BA

Suur Reheahi BA (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Eestlased on rukkirahvas. Leivavili oli meile püha juba siis, kui mujal maailmas veel rukist umbrohuks peeti. Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone, kus kasvasid üles meie esivanemad. Rehetare ehteks oli suur reheahi, mis andis sooja ja mille kõhus valmis hea must rukkileib.

Suur Reheahi on burbooni vaatides laagerdunud rukki stout, milles õhkub reheahju väärikust. Kes teab, äkki sobib tänapäeval ümber Suure Reheahju juttu vesta."

Väike lihtne pudel, efektsel must-puna-hõbedasel sildil nuusib ahjusuus leibu keski majavaimu laadne :) Tumekollane vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt kustuvate süte punane. 

Aroom. Pehme vaniljene burboonivaat on tajuda juba kaugele. Nii väikese saladuse korras - selles burboonivaadis oli enne Reheahju veel ka Saatana Magustoit ... huvitav kombo, kas pole? Nina klaasi sisse uuristades tunned rukki hapukat jõudu ja röstliknnaste šokolaadisust. 

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magusakas-hapukas, pisut portveini ja ploomikonservi meenutav. Alkohol näksib kergelt keeleotsa, võimendades maitsetaju.

Keskmaitses seguneb kreegikompott ja sokolaadiliköör, rosinaleib ja kuivatatud virsik. Viigimarju on ju päris mõnus ploomiveinis leotada, kas pole?

Lõppmaitses joonistab aju ei tea kuskohast välja soolaka nüansi, öeldes keelele, et see on ju lagrits! Kuid ... piimašokolaadist vist ei tehta lagritsat?

Järelmekk on magusakas-mõrkjas, veinine ja marmelaadine, kuid see marmelaad sisaldab üllataval kombel kadakamarju ja aniisi. Mõrkjas vürtsikus kestab keelepäral päikeseloojakuna.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Megatasandi rüübe. Burboonivaadi vanilje jääb selles isendis veidi oodatust nõrgemaks, kuid võlub ära ikkagi. Sulnis ja soe ja turvaline ja naudinguline. Sellise tegelasega võib sügistorme akna taga kohe eriti mõnusalt nautida.

-------------

pilt isetehtud

Indulgents

Indulgents (Kolk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeer ei tunne veel toodet, tootja ise on sildile kirjutanud: "india pale ale"

Tootjainfo: "Puuviljane ja tugevalt humalane hele õlu"

Väike lihtne pudel, pruulikoja valge-kuldne tunnussilt. Hää pruulmeister, sulle teadmiseks, et ehkki üks silt omaette on efektne, muutub nende õllede eristamine/müümine raskeks kui neid on juba 3-4 üksteiste kõrval.

Sentimeetrie valge vaht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt kuldne merevaik. Aroom on intensiivselt humalane, segades kokku greibi, mustsõstralehed ja muru.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-vürtsikas, kargelt greibine, lausa greibikoore taoline. Lõppmaitse segab siia kumkvaate ja melonit, veriapelsine ja marineeritud rediseid mustsõstralehtedega. Järelmekkon karge ja kirgas, meretuultele valla ja päikesepaisteline, hunnitult värske ja kauakestev.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe! Karge ja kerge, värskendav ja kirgas - superhea kosutus peale mitmetunnist kõnekoosolekut ... seda jooks kohe mitu klaasi jutti!

------------

pilt isetehtud

Ginger Beard

Ginger Beard (Wychwood, Inglismaa) pdl 0,5 l. alc 4,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang 11 punkti.

Tootjainfo: "Back off it’s Ginger Beard, he’s a fiery character and his beer is no different. This amber ale is infused with fiery root ginger to deliver a spicy finish with a bit of bite. Try it if you dare!"

Keskmist kasvu reljeefkirjadega proofilpudel. Efektsel sildil ühesilmne punahabe. Kollakas sõrmepaksune vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt sügavkuldne. Aroom on magus ja ingverine, kuid ausalt öeldes meenutab pigem düšess-limonaadi kui õlut. 

Esmamekk on kerge kehaga ja MAGUS, no kohe kommimagus. Keskmaitses tasakaalustab seda ingveri vürtsikus ja vähene mõrkjus, kuid peatooniks jääb siiski magus. Lõppmaitse on kuidagi kummalis-kunstlikult magus ja vürtsikas. Järelmekis kirvendab ingver juba päris mõnusal moel, kestes kaua.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magus-vürtsikas-magus-mõrkjas-magusa buketiga veider rüübe. Ingveri särina tase on mõnus, kuid miks põrgut see kraam nii magus peab olema?

------------

pilt isetehtud

Conca d’Oro

Conca d’Oro (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 73 punkti.

Tootjainfo: "Conca d’Oro is a rich Imperial Stout aged in Chianti Classico barrels from the prestigious Tuscany winery, Candialle. Named after Conca d’oro (Golden Bowl) in Panzano in Chianti, the valley where the vinery is located. This limited edition Imperial Stout is full bodied and velvety smooth with piquant Chianti and subtle vanilla notes from the French oak barrel. You can also mature this beer in steady 10-15 C temperature. Enjoy in 12C from a wine or tulip glass."

Väike lihtne pudel, luksuslikult elegantne sildikujundus mängib punaveini ja kullaga. Sõrmepaksune hallikaspruun vahukiht taandub üsna pea kirmeks. Õlle värvus - tint-tökat-must.

Aroom. Oooo. Vanilje. Vanilje ja vein ja tamm. Vaata kui teaks veel seda veini, siis oskaks ehk midagi rohkemat aimata-kirjeldada lähtuvalt tolle viinamarjajoogi proofilist, kuid vana Gambrinus ei tea veinidest suurt mitte mõhkagi. 

Esmamekk. Raskepärane, kuid elegantne. Hapukas, kuid mitte torkiv. Mõrkjas, kuid mitte rusuv. Imeilus rikkalik segu.

Keskmaitse. pehme ja külluslik. Veinimarmelaad. Vaniljene ploominalivka, millesse on puistatud tammelaaste.

Lõppmaitse. Mõrkjas ja parkiv. Tamm astub kolm sammu edasi, seab end lava keskel sisse ja päästab tanniinised häälepaelad valla, täites kogu ruumi mahlase baritoniga. Vaniljene inglihäälne koor saadab seda kardina tagant, sulatades kogu helipildi kokku millekski õilsaks ja värelevaks.

Järelmekk. Tamme saab ehk pisut liiga palju. On see ikka vaat või vaadilaast? Kuid üldist muljet see siiski ei riku. Pehme, täidlane, samas parkivalt tanniinine. Jõuline ja sume. Soe ja hiigelsuur. Nagu reheahi. Või veel suurem.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-mõrkjas-kreemine-magusakas-mõrkjas-vaniljene-hapukas-vürtsika buketiga MEGATASANDI RÜÜBE! Peaaegu lisaks siia epiteegi "geniaalne", kui seda va tanniinisust lõpuks paljuks ei saaks. Aga seda jooki tuleks proovida kõrvu vastava veiniga, et tegelikult ka aru saada, mis ja kuskohast tuleb.

-----------------

pilt isetehtud

The Unbelievable Norwegian Alligator Dong Flop

The Unbelievable Norwegian Alligator Dong Flop (Amager / Haandbryggeriet, Taani / Norra) pdl 0,5 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "Saison" ja hinnang 68 punkti

Tootjainfo: "Halvor was born restless. Not surprising really, since he was the son of a human cannonball and a ballerina. He was such a precocious baby that he started crawling at the age of six months. That same day he vanished from his parents’ townhouse garden in Pukerud in suburban Drammen. Other, more hysterically inclined families might have panicked. But not this performer clan. And Halvor was in fact soon discovered. His little plumb body suddenly appeared in the air above a hedge, three gardens further down the street. Only to disappear a second later. Apparently Halvor had plowed through all the hedges down to the Børresen family, famous in the neighbourhood for their enormous garden trampoline. And here he was, gleefully testing it out, giggling loudly and joyfully. For Halvor the trampoline – not the cannon – would become his livelihood. In Norway he soon become legendary, both for his odd crocodile costumes, and for his liberal mindset which allowed him to take String Emil on tour, the pair of them performing in tight leopard-skin thongs only. To honour the legend of Halvor we created this unusual beer and named it after his most infamous act: The Unbelievable Norwegian Alligator Dong Flop."

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil krokodillikostüümis tegelane. Erkvalge vaht täidab pool klaasi ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt ja soojalt kuldne. Aroom ... noh vaata vana Gambrinuse jaotuse järgi on see pigem farmhouse kui saison. Jah siin leidub ka saisoni sädelust, kuid peamine on siiski hapukas, käärinud heinte ja õunte ja komposti lõhn. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja vürtsikas-hapukas. Keskmaitse on hapukas, kääriva punasesõstramoosi ja valge viinamarja äädika vahepealne ... sihuke kergelt kulme kergitama panev, kuid siiski põnev ja isegi meeldiv. Lõppmaitses domineerib magusam pool ... sihuke lödiküpsusastmesse jõudev melon, mida on kahju ära visata, aga söömine kindlustab hea seedimise :) Järelmekk on mõrkjas-vürtsikas, lõpuks isegi jälle saisonilik, lippe põristav ja trumme lehvitav ... või oli see vastupidi :)

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkja buketiga ... hmmm ... huvitav rüübe. Saisoniga põgus puutumus tal ju on, pigem ikka farmhouse ale rämedama otsa esindaja. Kui su nina on mõõdukalt hapude jookide poole viltu, siis see kraam sulle meeldib. Kui ei ole, siis parem ära seda rüübet näpi :) Vana Gambrinus võttis siia juurde noaotsatäie arooniaga tehtud sinepit ja kokku sobis õite kenasti.

--------------

pilt isetehtud

The Sinner Lady

The Sinner Lady (Hõlu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Liigimääratlus: "Belgian Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "A light, drinkable, and teasingly fruity session tripel.
Her presence is graceful, magnificent, and larger than life. This is The Sinner Lady, a dancing beauty who takes the center of the stage and holds your attention. Though she seems small, her presence is enormous. She weaves back and forth like a butterfly and it’s impossible to look away. You smell a bouquet of flowers and ripe fruit. Is it her perfume? Perhaps it’s our session tripel, named after half of the seminal third stream jazz ballet composed by Charles Mingus. But where is her dance partner, the Black Saint? He will enter the stage shortly. Meanwhile, the Sinner Lady will tantalize you with her presence, which becomes more powerful by the moment despite her diminutive size."

Jaaaa nüüd uuesti kirjelduse juurde hooga tagasi! Session tripel. Misasi? Einoh ma saan mõttest suurepäraselt aru, teha lahjem tripel. Aga vaaata kohanud pole veel sihandset tegelast kordagi.

Väike lihtne pudel, pruulikoja tüüpkujundus seekord helekollase märgiga. Valge vahukirme kaob praktiliselt kohe. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on triplile üsnagi kohane, magusakas ja kergelt puuviljaselt vürtsikas, lihtsalt seda lõhna on vähem kui tavaliselt. 

Esmamekk on kergepoolne ... ei ikka kohe päris kerge, aga õnneks mitte vesine ning magusakas-vürtsikas. Keskmaitse muutub hapukas-vürtsikaks ... ehkki peas valitseb vaikne hämming ... et siis tripel või ... vesisevõitu tripel! Lõppmaitse on mõrkjas ja kerge. Järelmekk kaob üsna kiirelt, jättes vaid väikese vürtsika sädemekese.

Vesisevõitu kehaga, alakarboniseeritud paletiga, magusakas-vürtsikas-hapukas-vürtsika-mõrkja buketiga kentsakas rüübe. Ausõna selles on teatud annust geniaalsust - teha jõulisest triplist lahjendatud versioon. Aga tulemus on ... eee ... nohh ... niivõrd ootustele mittevastav, et ei oska seda tulemust kuigivõrd kiita. Aga samas - halb ei ole see jook mitte üks tonksukesekenegi! Võta sa siis kinni :)

---------------

pilt isetehtud

Brown Boobies Falling

Brown Boobies Falling (Amager / Lervig, Taani / Norra) pdl 0,5 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus "imperial porter" ja hinnang 96 punkti!!

Tootjainfo: "It is said that that the first Europeans to experience the impact of a falling coconut were a group of Portuguese sailors. Under the command of Duarte Barbosa, captain of the Victoria on a voyage more than 500 years ago, a landing party was sent to investigate a small coral island in what is thought to be the present day Maldives. The crewmen however got utterly lost on the Island and decided to rest under an unknown palm tree. Sliding into an exhausted sleep they were quickly woken by what they first thought to be giant droppings from the infamous Brown Boobies, a giant seabird known to be a constant nuisance to sailors when out of a sudden they would fall from the sky in a Stuka-like attack fashion. Relieved they were, the poor sailors, when they realized they were under no booby attack, but simply the victims of falling coconuts. And ever since that day coconuts have been a very popular ingredient in foods as diverse as chocolate bars and Imperial Porters. Actually it’s on that very Maldive island the first Coconut Porter is said to have been brewed. And that dear friends is a true story. "

Sildil muuseas kirjas: "Imperial Coconut Porter"

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, sildil kookospähklistatud linnukesekene :) Pruun vaht täidab kolmandik klaasist, püsides päris kaua ja jättes klaasiseintele ka kena vahujälje. Õlle värvus - tihkelt must.

Arooooom. Oooojaaa, see on vast üks aroom, mis ikka aroom on! Magusalt raske, röstiselt mõrkjas, šokolaadine, ploomikompotine, röstpähkline. Tõsi küll, kookospähklit ei oska siin tunda ... või oota ... kui mõelda röstitud Bounty peale, siis küll :)

Esmamekk on raskepoolne ja magusakas-mõrkjas. Selline tuhmil soe nagu küünlavalguses toanurk, millest eemal laua ümber on näha vaid nägude heledamaid ovaale ning kuulda vaikset vandenõulist hillitsetud kõnekõminat.

Keskmaitse magusakas-hapukas segu mõjub veiniselt. Või siis veinitarretise taoliselt. Sellel tarretisel on ümber šokolaad ... noh umbes nagu Tiina kommil. Ja siis saad aru, et pole siin vandenõud ühtegi, lihtsalt kamp hobipruule arutavad, et mida võiks järgmisena õlle sisse panna. Kuumutatud raudkive ... eee ... see on küll ürgne meetod, kuid ühtlasi ka juba tehtud temp.

Lõppmaitse muutub kakaosemaks ning lisab ka tilgakese lagritsat. Hmm - aga tõesti, lagritsaõlut polegi vist veel proovinud!

Järelmekk mõjub keelepäral kuidagi koredal ja kuivapoolselt, justkui oleks ampsanud suure tüki 80% kakaosisaldusega šokolaadi ja üritaks seda kiirkorras läbi mäluda. Sihandsete asjadega ei kiirustata, rumalake! Lonksuke kakaokreemlikööri kulub kenasti asja juurde ju ... no või siis ploominapsi.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Tõsi küll, see va röstitud kookos ei paista muu rösti seest väga välja, kuid üldmulje on enam kui positiivne, kreemine ja tihe. 

------------

pilt isetehtud